Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-873
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa 19.02.2020 otsuse nr TVH/20/007376 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.11.2020 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindaja Artur Politanov Vastustaja Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane ja Maarika Nüganen
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2020 otsus muutmata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. juunil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
X esitas 11.02.2020 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 19.02.2020 otsusega nr TVH/20/007376, et X töövõime ei ole vähenenud.
X esitas Eesti Töötukassale 19.02.2020 otsuse peale vaide.
4.Eesti Töötukassa jättis 14.04.2020 vaideotsusega nr 747 X vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) töövõime ulatuse hindamise aluseks olid isiku enda taotluses märgitud hinnangud oma tervise kohta ning tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Vaidlustatud otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Kivimäe Perearstikeskus OÜ ekspertarst (TTO ekspertarst); 2) TTO ekspertarst tuvastas 19.02.2020 TIS terviseandmete alusel, et isikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede krooniline haigus, artroos, liigeste haigusseisund ja deformeeriv dorsopaatia. Isiku kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Seega ei tuvastatud isiku töövõime vähenemist; 3) isikul tuvastati valdkondade võtmetegevuste piirangud järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel (arvväärtus 2), ohutu ringiliikumine (arvväärtus 1), seismine ja istumine (arvväärtus 1), liikumisega seotud muud probleemid (arvväärtus 0); 2) teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Seega on isiku töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2, kuna arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta (terviseja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus) § 6 lg 6); 4) määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. TTO ekspertarst on isiku hinnanud töövõimeliseks; 5) Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti isiku töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Ka selle hinnangu alusel võib järeldada, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Isikul esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede krooniline haigus, artroos, liigeste haigusseisund ja deformeeriv dorsopaatia. Isikul esineb mõõdukas liikumispiirang, mis on tingitud valust ja liikuvuspiiratusest jalgade liigestes. Isikul oli 2011. a-l töötrauma parema jala mitme luu murruga. Isik taastus, kuid piirangud teatud määral püsivad. Lisaks sellele esineb valu vasaku jala liigestes. Võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel piirang on hinnatud mõõdukaks, kuna tegemist on kroonilise seisundiga, 2020. a-l tehtud uuringute käigus ei avastatud olulisi radioloogiliselt kinnitatud lihasluukonna struktuuride kahjustusi (ehk vastavalt radioloogi kirjeldusele ei avastatud paremas põlves, hüppeliigeses ega puusaliigestes olulisi kahjustusi), puuduvad andmed läbiviidud taastusravist või selle vajadusest, abivahendite kasutamisest (ainult viimases 05.03.2020 perearsti väljavõttes, mis saabus pärast esmast hindamist, on kirjas, et pikalt käies kasutab käimiskeppi). Retseptiga määratavaid valuvaigisteid ei ole isik viimastel aastatel kasutanud, ajutist töövõimetuslehte ei ole samuti kasutanud. Ortopeedi läbivaatusel 08.02.2020 on avastatud kerged kuni mõõdukad piirangud. Võtmetegevus ohutu ringiliikumine on piirang hinnatud kergeks, kuna lonkamise tõttu on 2(8)
3-20-873 häiritud kiiremas tempos liikumine, tee ületamine. Võtmetegevuses seismine ja istumine on piirangud hinnatud kergeteks, kuna selja- ja jalgade valu tõttu on raske pikalt seista, samas on hindamisel arvesse võetud, et istuvat ja püstist asendit võib vahetada. Puuduvad andmed selja struktuuride kahjustusest. Töövõime hindamisel on arvesse võetud perearsti, ortopeedi ja pulmonoloogi sissekandeid. Alates esmase hindamise ajast on TIS-i lisandunud perearsti väljavõte, mis sisaldab isiku kaebusi, kuid ei ole kirjeldatud objektiivset leidu, kirjeldatud kaebused ei erine palju eelnevates epikriisides kirjeldatust. Lisatud on ka lause käimiskepi kasutamise kohta pikalt käies, kuid eelnevates epikriisides ei ole abivahendite kasutamise vajadust kirjeldatud. Kuna pikkade vahemaade läbimine on igal juhul häiritud, siis selle juures abivahendite kasutamine juba tehtud otsust ei muuda. Isiku kirjeldatud liikumisest tingitud piirangud õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Puuduvad andmed probleemidest vaimse võimekusega. Eeltoodu põhjal ei esine TIS-s olemasolevatel andmetel isikul vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist; 6) isiku terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks töötamine üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Isikul on ebasobiv raske füüsiline, saastunud, tolmustes tingimustes töö; 7) isiku terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et isiku töövõime ei ole vähenenud. Kui isiku terviseseisund muutub ja terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uued uuringud ja/või diagnoosid), on isikul õigus esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
5.X esitas halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.02.2020 otsuse nr TVH/20/007376 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajal esinevad piirangud liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, samuti muud tervisehäired; 2) vastustaja järeldus ei ole kooskõlas vastustaja varasema otsusega, mis kehtis kuni 16.03.2020. Kuni 16.03.2020 oli kaebaja töövõime osalise töövõime korral 57% ja puuduva töövõime korral 10%. Samas 14.04.2020 on kaebaja töövõimet suurendatud; 3) võrreldes varasema perioodiga, on kaebaja töövõime vähenenud. Kaebaja peab pikema maa käimisel kasutama käimiskeppi; 4) ekspertarsti hinnang on vale; 5) kaebaja hinnangul on tema liikumine eri tasapindadel arvväärtuseks 2, ohtu ringiliikumise arvväärtuseks on 2, seismise ja istumise arvväärtus on 2, liikumisega seotud muude probleemide arvväärtus on 2; 6) kaebaja töövõime ulatust tuleb uuesti hinnata ja koostada tuleb uus eksperdiarvamus.
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
3(8)
3-20-873 1) vastustaja võttis otsuses aluseks TTO ekspertarsti seisukoha, kaebaja esitatud hinnangud oma tervise kohta ja tema terviseandmed; 2) vaidemenetluses analüüsis vastustaja ekspertarst veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid, vaides kirjeldatud asjaolusid ning vastustaja jäi varem esitatud seisukoha juurde; 3) kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed; 4) TTO ekspertarst hindas 19.02.2020 eksperdiarvamuses kaebaja valdkondade võtmetegevusi Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.2. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirang hinnati kergeks seoses sellega, et kaebaja paremas jalas esineva valu tõttu võib kiiremas tempos käimine olla häiritud. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). TTO ekspertarst märgib, et piirang on hinnatud kergeks, sest kuigi kaebajal võib parema jala ja selja valu tõttu olla raskendatud pikka aega ühel kohal seismine ja istuvast asendist püsti tõusmine, ei ole kaebaja taotluses ega meditsiinidokumentides kirjeldatud istumise raskusi. Hindamisel on arvestatud, et kaebaja võib istuvat ja seisvat asendit vahetada. Kaebaja kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „1.4. Liikumisega seotud muud probleemid“ arvestati teiste liikumise valdkonna võtmetegevuste hindamisel, mistõttu hinnati nimetatud valdkond arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud); 5) töövõime hindamisel on arvesse võetud perearsti, ortopeedi ja pulmonoloogi sissekandeid. Liikumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal häiritud pikkade vahemaade läbimine, trepist käimine, kükitamine, pikalt seismine ja sundasendis viibimine, väljas liikumine, mis on tingitud seljavalust, valust paremas jalas, liigeste liikuvuse ja kõnnaku häirest, hingamishäirest, mille põhjuseks on kopsude, selja ja jala struktuuride kahjustus. Kaebaja liigub iseseisvalt, lonkab kergelt. Valu ja lonkamise tõttu on kergelt raskendatud ohutu ringiliikumine (nt kiiremas tempos käimine). Saastunud, tolmustes tingimustes või raskemal füüsilisel koormusel võib tekkida köha, hingamisraskused. Teistes valdkondades püsivaid piiranguid ei märkinud kaebaja ega tuvastanud TTO ekspertarst. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2; 6) kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede krooniline haigus, artroos, liigeste haigusseisund ja deformeeriv dorsopaatia. TTO ekspertarst ei tuvastanud seega kaebaja töövõime vähenemist; 7) vaidemenetluses vaatas eksperdiarvamuse üle vastustaja ekspertarst, kes nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr AT kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed veelkord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde; 8) kaebajal esineb mõõdukas piirang võtmetegevuses „eri tasapindadel liikumine“. Kaebaja piirang ohutul ringiliikumisel on kerge, sest selle võtmetegevuse juures hinnatakse nii luu- ja lihaskonna kui ka nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Kuigi kaebaja käimistempo võib parema jala vigastuse järgsetest muutustest tingitud valu ja kerge lonkamise tõttu olla normaalsest aeglasem, ei ole tal nägemis- ja kuulmisraskusi. Kaebaja piirang seismisel ja istumisel on samuti kerge, sest selle võtmetegevuse juures hinnatakse nii seismist kui istumist ning arvestatakse asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Kaebaja esitatud taotluse kohaselt suudab ta seista 20–30 minutit ning istumise raskusi ei ole ta taotluses kirjeldanud, samuti ei ole neid kirjeldatud meditsiinidokumentides. Tegemist on seega kerge piiranguga; 9) liikumisega seotud muudest probleemidest tingitud piiranguid on hinnatud teiste võtmetegevuste hindamisel, sest liikumisega seotud muid probleeme ei loeta võtmetegevuseks 4(8)
3-20-873 ja selle juures hinnatakse ainult neid piiranguid, mida võtmetegevuste (liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine) juures ei ole võimalik hinnata; 10) Eesti Töötukassa 15.04.2019 otsus nr TVH/19/015265 on tehtud ainult perearsti MR 13.04.2019 koostatud epikriisi alusel ning osalise töövõime kehtivusajaks määrati 1 aasta põhjusel, et kaebaja jõuaks käia eriarstide vastuvõtul ning järgmist ekspertiisi oleks võimalik teha juba täpsemate andmete alusel; 11) kaebaja töövõime ei ole pärast 15.04.2019 otsuse nr TVH/19/015265 tegemist vähenenud põhjusel, et ta on hakanud kasutama käimiskeppi pikema maa läbimiseks. Kui kaebaja pikema maa läbimisel ka käimiskeppi kasutab, ei muuda see tehtud otsust. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet koos abivahendiga, mida kaebaja oma terviseseisundist põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab.
7.Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2020 otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud; 2) Eesti Töötukassa kohaldas 19.02.2020 otsuse nr TVH/20/007376 tegemisel kuni 29.02.2020 kehtinud määruse redaktsiooni. Sellest lähtub ka kohus otsuse tegemisel; 3) lisaks kaebaja subjektiivsele hinnangule oma terviseseisundile, tegutsemisvõimele jms peavad neid kinnitama ka objektiivsed terviseandmed. Töövõime ulatus tuvastatakse, hinnates inimese tegutsemisvõimet igas valdkonnas võtmetegevuste kaupa. Vastustaja on kaebaja töövõime õigesti määratlenud; 4) vastustaja on kaebaja töövõimet hinnates lähtunud määruses sätestatud kriteeriumitest ning on küsinud erinevate ekspertide arvamust. Vastustaja on ekspertide arvamusi hinnanud, samuti arvestas ta tema käsutuses olevate terviseandmetega; 5) kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võetud ka perearsti, ortopeedi ja pulmonoloogi sissekandeid; 6) vaidlustatud otsus pole vastuolus vastustaja varasema otsusega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles osas; 7) kui kaebajal pole töösuhte puudumise tõttu enam ravikindlustust, on tal õigus võtta ennast töötuna arvele; 8) kui kaebajat puudutavad asjaolud muutuvad, on kaebajal õigus taotleda uut hindamist; 9) kaebaja viited võlaõigusseadusele (VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) ei ole asjakohased.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) otsust ei teinud üksnes perearst MR. Kaebaja käis ka eriarstide vastuvõtul ja esitas need tõendid perearstile. Arvestada tuleb seega VÕS § 6 ja § 7 ning TsÜS § 4; 2) mõistlik pole see, et kuni 16.03.2020 oli kaebaja töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest osalise töövõime korral 57% ja puuduva töövõime korral 100% ning praeguseks on töövõime järsult suurenenud; 3) kaebaja töövõime on praeguseks veelgi vähenenud, kuna ta peab käimisel kasutama käimiskeppi; 4) vastustaja 19.02.2020 otsus ei ole jõustunud ja seetõttu kehtib vastustaja 15.04.2019 otsus. Seetõttu ei saa ta ennast töötuna arvele võtta. Töötukassa nõuab, et kaebaja läheks tööle, mida kaebaja ei suuda.
5(8)
3-20-873
9.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) põhjendatud on hinnata kaebaja liikumise valdkond mõõduka piiranguga. Õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ja muude tervisehäirete osas kirjeldatud piiranguid hinnati liikumise valdkonnas; 2) kaebajal esineb mõõdukas piirang võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel. Kaebaja piirang ohutul ringiliikumisel on kerge, sest selle võtmetegevuse juures hinnatakse nii luu- ja lihaskonna kui ka nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Kuigi apellandi käimistempo võib parema jala vigastuse järgsetest muutustest tingitud valu ja kerge lonkamise tõttu olla normaalsest aeglasem, ei ole tal nägemis- ja kuulmisraskusi. Kaebaja piirang seismisel ja istumisel on kerge, sest selle võtmetegevuse juures hinnatakse nii seismist kui istumist ning arvestatakse asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Kaebaja suudab seista 20–30 minutit ning istumise raskusi ei ole ta taotluses kirjeldanud, samuti ei ole neid kirjeldatud meditsiinidokumentides. Liikumisega seotud muudest probleemidest tingitud piiranguid on hinnatud teiste võtmetegevuste hindamisel, sest liikumisega seotud muid probleeme ei loeta võtmetegevuseks ja selle juures hinnatakse ainult neid piiranguid, mida võtmetegevuste (liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine) juures ei ole võimalik hinnata. Kaebaja on liikumisega seotud muude probleemide juures märkinud asjaolu, et tal esinevad valu ja väsimus eriti õhtul ja ilma muutuste korral, seda on arvestatud liikumise valdkonna teiste võtmetegevuste hindamisel. Kaebaja kirjeldatud liikumisest tingitud piirangud õppimise ja tegevuste elluviimise „vajan abi poes, arstil käimisel“ ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise „vajan abi poes, arstil käimisel, ka jalutamisel“ valdkondades ning muude tervisehäirete „mul on astma, iga päev 5-6 korda päevas kasutan inhalaatorit“ osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Puuduvad andmed probleemidest vaimse võimekusega; 3) vaidlustatud otsus ei ole vastuolus vastustaja varasema otsusega, millega tuvastati apellandil osaline töövõime. Vaidlustatud otsus erineb varasemast, st kuni 16.03.2020 kehtinud otsusest seetõttu, et vaidlustatud otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses on piirang liikumise valdkonna ühe võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures hinnatud kergeks, mitte mõõdukaks (nagu varasema otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses). Apellandi piirang seismisel ja istumisel hinnati vaidlustatud otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses kergeks seetõttu, et apellandi tervisliku seisundi kohta oli arvamuse andmise ajal rohkem andmeid (lisaks perearsti epikriisile olid TIS-s veel ortopeedi ja pulmonoloogi epikriisid), mida kõiki ka hindamisel arvestati. Töövõime hindamise metoodika kohaselt ei pea ekspertarst hindama isiku piirangut ühegi võtmetegevuse juures suuremaks seetõttu, et see on eelmisel korral (st eelmise otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses) hinnatud suuremaks. Vastustaja on juba varasemalt selgitanud, millest tulenevalt hinnati apellandi töövõime mitte vähenenuks; 4) VÕS ja TsÜS, millele apellant viitab, ei ole käesolevas vaidluses asjakohased; 5) ekspertarst selgitas, et asjaolu, et apellant on hakanud pikema maa läbimisel kasutama käimiskeppi, ei muuda vaidlustatud otsust. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku tegutsemisvõimet koos abivahendiga, mida ta oma terviseseisundist põhjustatud tegutsemispiirangute tõttu kasutab. Kuigi käimiskepi kasutamist on patsiendi kaebusena nimetatud dr MR 05.03.2020 koostatud saatekirjas ja kaebusele lisatud dokumendis, ei ole üheski meditsiinidokumendis kirjeldatud, et apellant tuleks vastuvõtule käimiskeppi kasutades või et talle oleks selle kasutamist soovitatud tema tervisliku seisundi tõttu; 6) vastustaja 15.04.2019 otsusega nr TVH/19/015265 tuvastati apellandil osaline töövõime perioodiks 17.03.2019-16.03.2020. Vastustaja 15.04.2019 otsus nr TVH/19/015265 kehtis kuni 16.03.2020, seega ei ole apellandil selle otsuse alusel praegu enam õigust ravikindlustusele. Vastustaja 19.02.2020 otsus on kehtiv. Kui kaebajal ei ole nt töösuhet, on tal võimalik võtta ennast töötuna arvele. Õigus ravikindlustusele on töötukassas registreeritud töötutel. Kui apellandi terviseseisund on muutunud ning terviseseisundi muutumist kinnitavad ka TIS-s 6(8)
3-20-873 olevad terviseandmed, on tal võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Vastustaja tuvastas 19.02.2020 otsusega, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
11.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Määruse § 8 lg 6 kohaselt tuvastab vastustaja isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus § 5 lg 1).
12.Vastustaja ei ole seotud taotleja enda hinnanguga oma töövõimele. Töövõime hindamise otsus põhines TTO ekspertarsti arvamusel, mille kohaselt tuvastati , et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede krooniline haigus, artroos, liigeste haigusseisund ja deformeeriv dorsopaatia. Vastustaja tuvastas kaebajal määruse § 6 lg-te 1 ja 3 kohaselt piirangute arvväärtused liikumise valdkonna võtmetegevustes järgmiselt: 1) liikumine eri tasapindadel – 2; 2) ohutu ringiliikumine – 1; 3) seismine ja istumine – 1; 3) liikumisega seotud muud probleemid – 0. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Vastavalt määruse § 6 lg-le 6 saadi kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetavaks võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summaks 2. TTO ekspertarsti hindas kaebaja töövõimeliseks, kuna võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa oli väiksem kui 3 (määrus § 8 lg 5).
13.Kaebaja seisundit on hinnanud TTO ekspertarst.
14.Lisaks TTO ekspertarstile hindas vastustaja töövõime hindamise ekspertarst vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Vastustaja ekspertarst järeldas, et TTO eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele (vt vastustaja 24.07.2020 seisukoht ja selle lisa 7).
15.Kaebaja töövõime hindamisel võttis vastustaja arvesse perearsti, ortopeedi ja pulmonoloogi sissekandeid. Kuigi esmase hindamise ajast on TIS-i lisatud perearsti väljavõte kaebaja kaebuste kohta, siis ühtegi uut objektiivset leidu see ei sisaldanud. Samuti ei erinenud kaebaja kirjeldatud kaebused eelnevates epikriisides kirjeldatust. Kuigi lisatud oli teave pika maa läbimisel käimiskepi kasutamise kohta, ei olnud epikriisides abivahendite kasutamise vajadust kirjeldatud. Kuna pikkade vahemaade läbimine oli juba eelnevalt häiritud, ei muutnud abivahendi kasutamine tehtud otsust.
16.Vastustaja on kaebaja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on vastustaja arvestanud liikumise 7(8)
3-20-873 valdkonda hinnates. Seejuures ei täheldanud vastustaja teavet, mis viitaks probleemidele vaimse võimekusega.
17.Vastustaja võttis kaebaja töövõime hindamisel arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestanud kaebaja sobivusega konkreetsele ametikohale.
18.TTO ekspertarst on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta kujundas oma seisukoha kaebaja kohta. Ringkonnakohus ei asu ekspertarsti rolli ning ei muuda ega hinda piirangute ulatust ise. Samuti on vaidemenetluses nii TTO ekspertarst kui ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst hinnanud kaebaja töövõimet uuesti ega asunud teistsugusele seisukohale. Ekspertide seisukohad on loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud andmetel. TIS andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud. Seega ei ole tegemist ka olukorraga, kus vastustaja oleks otsuse teinud ebapiisavate tõendite põhjal. Lisaks on praeguses kohtumenetluses vaadanud vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr AT kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed täiendavalt üle, kuid jäi esialgse seisukoha juurde.
19.Kaebaja väidab, et tema töövõime hindamise otsused olid erinevatel aastatel erinevad: vastustaja 15.04.2019 otsusega hinnati kaebaja töövõime osaliseks, kuid 19.02.2020 otsusega töövõime vähenemist ei tuvastatud. Vastustaja põhjendas eespool viidatud erinevust sellega, et 19.02.2020 otsuse tegemise ajaks olid TIS-s täpsemad andmed kaebaja töövõime hindamiseks (ortopeedi 08.02.2020 koostatud epikriis koos röntgenuuringu tulemustega (mille kohaselt on kaebaja traumajärgsed artrootilised muutused paremas põlves ja hüppeliigeses kerged) ja pulmonoloogi 31.12.2019 koostatud epikriis koos spiromeetrilise uuringu tulemustega (mille kohaselt ei esine kaebajal hingamispuudulikkust). Vastustaja tegi 15.04.2019 otsuse perearsti MRi 13.04.2019 koostatud epikriisi alusel, milles osalise töövõime kehtivusajaks määrati 1 aasta, et kaebaja jõuaks käia eriarstide vastuvõtul ning järgmist ekspertiisi oleks võimalik teha täpsemate andmete alusel (vt 27.01.2021 vastuse lisana esitatud ekspertarsti selgitusi).
20.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et käimiskepi kasutamisest ei järeldu töövõime vähenemine. Käimiskepi kasutamist pikema maa läbimiseks on märkinud perearst 05.03.2020 koostatud saatekirjas ja kaebusele lisatud dokumendis. Meditsiinidokumentides ei ole kirjeldatud, et kaebaja tuleks vastuvõtule käimiskeppi kasutades või et talle oleks selle kasutamist soovitatud tema tervisliku seisundi tõttu. Isegi kui kaebaja kasutab pikema maa läbimisel käimiskeppi, ei muuda see vaidlustatud otsust, kuna töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet koos abivahendiga, mida kaebaja oma terviseseisundist põhjustatud piirangute kompenseerimiseks kasutab (vt määruse § 5 lg 3 ning 27.01.2021 vastuse lisana esitatud ekspertarsti selgitusi).
21.Töövõime tuvastamisel ei ole asjakohane viidata VÕS-i ja TsÜS-i normidele.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.