MB kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.03.2020.a otsuse nr P26O-2020-49171 ja 19.05.2020.a otsuse nr P26O2020-78242 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus, poolte ärakuulamine istungitel 17.03.2021 ja 26.04.2021
Menetlusosalised
Kaebaja MB, seaduslik esindaja VB Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Madis Kotsar, Meris Tammik ja Aune Tamm
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimed initsiaalidega.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.06.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kaebaja MB on alaealine. Kaebaja tegutses haldusmenetlustes ja tegutseb kohtumenetluses oma seadusliku esindaja (ema) VB vahendusel. Kohus märkis kaebuse menetlusse võtmisel ekslikult, et kaebajaks on VB. Kohus parandas vea 05.02.2021.a määruses.
2.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 31.03.2020 otsuse nr P26O-2020-49171 (tl 24, edaspidi
31.märtsi otsus), millega ta ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet, ei määranud puudega lapse toetust ja ei väljastanud puudega isiku kaarti. Vastustaja tugines tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetele ja SKA ekspertarsti Tuuli Kiensi arvamusele (tl 70). Nende andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt puudub kaebajal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele.
Otsuses on öeldud, et lapsel on spetsiifilised segatüüpi häired, mis kuuluvad kergete õpivilumuse häirete hulka ja puuet ei põhjusta. Laps vajab küll logopeedilist abi, kuid see pole seotud puudega. Tegemist on haridusliku erivajadusega, mis lahendatakse kooli ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Ealisest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, liikumisel ja suhtlemisel ei vaja.
3.SKA tegi 19.05.2020 otsuse nr P26O-2020-78242 (tl 78, edaspidi 19. mai otsus), millega ta ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet, ei määranud puudega lapse toetust ja ei väljastanud puudega isiku kaarti. Vastustaja tugines tervise infosüsteemis sisalduvatele andmetele ja SKA ekspertarsti Laura Mihkla arvamusele. Nende andmete alusel puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt puudub kaebajal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele. Otsuses on öeldud, et kaebaja õpib viiendas klassis (10 õpilast, väike klass) riikliku õppekava alusel. 2019/2020 õppeaastal individuaalne õppekava matemaatikas, vene keeles. Lapse üld- ja peenmotoorika ja eneseteenindusoskused on hästi arenenud. Tegemist on haridusliku erivajadusega, mille korral sobiv õppevorm ja tugiteenused tagatakse haridusasutuse ehk kooli poolt. Laps riietub, sööb, sooritab hügieenitoiminguid ja kõnnib ise arvestades lapse vanust. Laps näeb, kuuleb ja kõneleb. Dr Mihkla arvamusest (tl 80) tuleneb täiendavalt, et laps on väga tihti haige, sellepärast puudub koolist. Eakaaslastega on suhted on head. Täiskasvanutega suhtleb heameelega. Vastustaja selgitas otsuses, et kui kaebaja terviseseisundis on muutusi, võib ta taotleda uut puude raskusastme tuvastamist ning rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ilma puudeta tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
4.Kaebaja esitas kaebuse, mis jõudis Tartu Halduskohtusse 16.04.2020. Kohus võttis kaebuse menetlusse 31. märtsi otsuse tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Vastustaja leidis 17.03.2021.a kohtuistungil, et kaebaja tegevusest võib välja lugeda tahet vaidlustada ka 19. mai otsus. Kaebaja kinnitas 26.04.2021.a istungil, et ta soovis vaidlustada ka hilisemat otsust. Kohus lubas istungil tehtud määrusega kaebajal kaebust muuta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 viimase lause alusel on mõlemad otsused vaidlustatud tähtaegselt.
5.Kaebaja seisukohad sisalduvad kaebuses, lisaks avaldas kaebaja oma seisukohad 26.04.2021.a istungil. Kaebaja on praegu 12-aastane ja käib 6. klassis. Kaebaja õpib alates teisest klassist väikeses klassis, kus lapsed õpivad spetsiaalse programmi järgi. Kaebaja on väga tihti haige korrast ära psüühika tõttu, vajab 1-2 korda kuus intensiivset dr Kure ja dr Meose vastuvõttu ja ravi, võtab ravimeid. Kaebajal on tsüstiit (põiepõletik), mis on närvide tõttu muutunud krooniliseks ja vajab intensiivset ravi. Viimased kaks aastat on laps närvilisem, see on seotud õpingutega koolis. Tal tekib põiepõletik paar korda kuus. Eelmisel aastal oli väga raske. Kaebaja jõudis õpingutega järele alles siis, kui hakkas distantsõpe ja õpetajad individuaalselt tegelesid temaga. On juhtunud, et ta üldse ei taha kooli minna, on pisarad, hüsteerika. Kaebaja on kinnine, hoiab kõik endasse, nutab. Koolis oli konflikt, millest kaebaja esindaja sai teada 2 kuu pärast. Õppida on raske. Kaebaja ei küsi õpetajalt, kui ta millestki aru ei saa. Rajaleidjas oli komisjon, seal öeldi, et lapsel pole
psüühikaga kõik korras. Ka arstid on öelnud, et tuleks puue määrata. Puude raskusastme põhjal määratakse lapsele eriarste, näiteks logopeed, psühholoog, antakse võimalus õppida väikeses klassis. Varem, kui oli määratud puude raskusaste, siis sai kaebaja eriarstide juures käia. Kaebajale määrati personaalne transport. Kaebajal ei olnud koroonapandeemia tõttu võimalik käia psühhiaatri, logopeedi ja psühholoogi juures ning 31. märtsi otsus tugineb vananenud andmetele. Kaebaja on närviline, on olnud agressiivne õe vastu. Tal on üks sõbranna, temast 1,5 aastat vanem, rohkem sõpru ei ole. Kaebaja käib sõbral külas, on jäänud vanemate loal tema juurde ööseks. Käib uisuväljakul Lõunakeskuses. Kui kaebaja on linnas, siis vanemad muretsevad pidevalt, ta võib näiteks võõraid uskuma jääda, nendega kaasa minna. Kui kaebaja läheb sõbraga välja, siis ema või vanem õde ikka jälgib.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsused on tehtud õigusaktides sätestatud korras. Vastustaja tugines ekspertarstide arvamustele. Vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud, et kaebajal pole alust puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja märkis, et alates 2019. aasta septembrist on kaebaja esitanud neli korda taotluse puude raskusastme tuvastamiseks (02.09.2019, 26.11.2019, 23.03.2020, 13.05.2020). Vastustaja on eelnimetatud taotluste pinnalt läbi viidud menetlustes (sh üks vaidemenetlus) kaasanud ekspertarstidena Meris Tammiku (tl 47), Julija Aleksandrova (tl 53), Tuuli Kiensi (tl 70), Reet Tali (vaidemenetluses, tl 74) ja Laura Mihkla (tl 80). Ükski ekspertarst pole tuvastanud, et terviseandmetele tuginedes esineks kaebajal eakohasest suurem regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebajal tuvastati puude raskusaste aastal 2015. Kaebaja oli siis oluliselt noorem, piirangud avaldusid oma vanusegrupiga võrreldes raskemal kujul, prognoos ei olnud selge. Kordusekspertiis oli 2017. 21.10.2019.a ekspertarsti arvamuse alusel tehti 30.10.2019 otsus, millega enam puude raskusastet ei tuvastatud (tl 45, 47).
Kohtu seisukoht
7.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 defineerib puude kui inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 11 ütleb, et kuni 16-aastasel lapsel tuvastatakse sügav, raske või keskmine puude raskusaste sõltuvalt sellest, mil määral vajab ta kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet: - sügav on puue, mille korral isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; - raske on puue, mille korral isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; - keskmine on puue, mille korral isik vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Eeltoodust tuleneb, et kui inimesel küll esineb näiteks psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, kuid sellest tingitud kõrvalabi või juhendamise vajadus on väiksem kui kord nädalas väljaspool oma elamiskohta, siis on inimesel küll puue, kuid seda PISTS sätestatud korras ei tuvastata ja õigusi PISTS sätestatud sotsiaaltoetustele see ei anna.
8.PISTS § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. PISTS § 2 lg 2 alusel on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
9.Kaebaja tugineb psüühilisele kõrvalekaldele ning sellele, et tervisehäire tingib eakohasest suurema järelevalve vajaduse. Vaidlustatud otsuste tegemiseks esitatud taotlustes (tl 59-60, 7576) väitis kaebaja, et ei vaja abi hügieenitoimingutes, söömisel, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. Kaebaja märkis esimeses taotluses, et vajab igapäevast abi liikumises väljaspool, sest tal on psüühilisi probleeme. Teises haldusmenetluses märkis kaebaja ekspertiisitaotluses, et vajab abi koolis õppimiseks, kooli saatmiseks ja koju saamiseks ning vajab kodus jälgimist. Kohtus väitis kaebaja esindaja, et kui kaebaja on linnas, siis vanemad muretsevad, kuna ta võib näiteks võõraid uskuma jääda, nendega kaasa minna. Kaebaja märkis sagedasi põiehaigusi, need nähtuvad ka kaebaja terviseandmetest. Kohus selgitab, et selline haigus ei kujuta endast puuet. Tegemist ei ole anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekaldega.
10.Kohtuasja toimikus on mitmeid väljavõtteid kaebaja terviseandmetest. Vastusteks kohtu küsimusele esitas vastustaja terviklikult andmed, mis olid aluseks vaidlustatud otsuste tegemisel (tl 113-168). Neist nähtuvad järgmised asjaolud.
10.1.Kaebaja diagnoosiks on alates 11.09.2017 F81.3 spetsiifilised segatüüpi häired, piirialane vaimne võimekus (tl 114). Sama diagnoos on pandud 28.04.2020 (tl 144). Diagnoos F81.3 kuulub rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 järgi V peatüki „Psüühika- ja käitumishäired“ alajaotusse F81 „Õpivilumuste spetsiifilised häired“.
10.2.Psühhiaater Aime Meose koostatud ambulatoorse epikriisi (tl 160-163) põhjal käis kaebaja psühhiaatri vastuvõtul 31.01.2018 (kaebaja õppis siis veel eelmises koolis), sellest järgmine vastuvõtt oli 07.01.2020. Kaebaja esindaja kurtis 07.01.2020 arstile, et puuet ei pikendatud, kaebajal on õppimisega raskused, kaebaja on rahutum ja agressiivsem kui õde, koolis on käitumisprobleeme, kaebaja on sageli haige ja puudub koolist (põiepõletikud). Arst suunas kaebaja psühholoogi ja logopeedi juurde, palus tuua iseloomustuse koolist, määras korduva vastuvõtu. 07.02.2020 märkis psühhiaater, et uuringud on märtsis, koolist iseloomustust ei ole. Kaebaja esindaja kurtis, et kaebajal on tervisega probleeme (kõhuvalud, tsüstiit). Perearst on püüdnud aidata, aga midagi ei muutu. Perearst on pakkunud, et võib olla tingitud psüühikast.
25.03.2020.a kaugvastuvõtu kohta koostatud kandest nähtub, et uuringu ajad tühistati. 13.04.2020 on psühhiaater märkinud, et koolist saadeti iseloomustus, uuringud on tegemata. Psühhiaater toetab puude pikendamist. Epikriis tsiteerib koolist kaebajale antud iseloomustust. Selles on öeldud, et kaebaja õpib õpperaskustega klassis (10 õpilast) riikliku õppekava alusel. Laps on füüsiliselt hästi arenenud, kuid väga tihti jääb haigeks, sellepärast puudub koolist. Lapse üld- ja peenmotoorika ja eneseteeninduse oskused on hästi arenenud. 2019/2020 õppeaastal individuaalne õppekava matemaatikas, vene keeles. Õpilasele meeldib kehaline kasvatus. Õppemotivatsioon on keskmine. Eakaaslastega on suhted head. Täiskasvanutega suhtleb heameelega. Kooli õppekavaga saab rahuldavalt hakkama. Mitmes õppeaines esineb raskusi, kus vajab abi ja juhendamist. Põhiolemuselt rahulik ja tagasihoidlik.
10.3.Kaebaja oli psühholoog Külli Muugi vastuvõtul 28.04.2020 (tl 34-35, 164-165). Kaebaja pöördus lastepsühhiaatri suunamisega vastuvõtule kognitiivsete võimete uuringuks. Psühholoogi kokkuvõtte põhjal püsivad kaebajal nii keelelised raskused kui tähelepanu probleemid ja madalamad õpitud oskused. WISC testi sooritus on endiselt piirialane. Õpilane vajab pidevat logopeedilist ja eripedagoogilist kõrvalabi. Vajadusel sobib väikeklass. Kuna probleemiks on ka koolistressi tõttu põieprobleemid, siis vajab laps toetavat psühhoteraapiat. Kognitiivsete võimete uuring 1 aasta pärast vajadusel. Mitmete teenuste vajaduse tõttu toetas psühholoog puude pikendamist.
10.4.Kaebaja oli 28.04.2020 logopeed Helene Savolaineni vastuvõtul (tl 36). Logopeed leidis, et koostöö lapsega on rahuldav. Suhtluses lauseline kõne. Jutustamine konarlik, fragmentaarne. Iseloomult tagasihoidlik, valmis koostööks. Tähelepanu hajuv. Kirjutamisel vead, käekiri arusaadav. Lugemisoskus rahuldav, saab loetust aru. Teksti analüüs puudulik. Õppimiseks sobivad õpiraskustega klassi tingimused. Vajab järjepidevat logopeedilist ja eripedagoogilist abi ka edaspidi.
11.Otsuse punktis 10 toodud terviseandmed ei näita seda, et kaebaja vajaks temal diagnoositud psüühikahäire tõttu eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Kaebajal on diagnoositud õpivilumuse häire. Kaebaja terviseandmetest ei nähtu, et kaebajal esineks häireid suhtlemisel (näiteks keele- või kõnefunktsiooni häire), ohu tajumisel, inimeste vahelisel lävimisel või suhetes. Arst on märkinud kaebaja piirialast vaimset võimekust, kuid vaimset alaarengut kaebajal diagnoositud ei ole. Terviseandmed ei toeta kaebaja esindaja väidet, et kaebaja võib olla agressiivne ja tal on meeleoluhäired. Vastupidi, terviseandmete põhjal on kaebaja reeglina rahulik ja sõbralik. Psühholoog ja logopeed toovad välja, et kaebaja vajab pidevat logopeedilist ja eripedagoogilist abi. Vastustaja ega kohus ei sea neid hinnanguid kahtluse alla. Kuid sellist abi on kaebajale võimalik pakkuda koolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 49 lg 1 alusel rakendatakse tõhustatud tuge (sh pidevat tugispetsialistide teenust, individuaalset õppekava, individuaalset tuge, õpet eriklassis) õpilasele, kes vajab seda teenust püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu. Seega ei ole haridusliku erivajaduse tuvastamise või sellest tingitud teenuste saamise eelduseks puue. Selleks on ka muid aluseid, sh püsiv õpiraskus või psüühikahäire. Logopeedilise ja eripedagoogilise abi vajamine ei ole samastatav kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusega PISTS § 2 lg 11 tähenduses.
12.Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 3 lg 1 kohaselt teeb SKA päringu tervise infosüsteemi. Määruse § 5 lg 1 näeb ette, et kuni 16-aastase lapse puude raskusastme tuvastamisel võetakse aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamus ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. See tähendab, et SKA ekspertarstil tuli arvamuse andmisel ja vastustajal tuli vaidlustatud otsuste tegemisel lähtuda tervise infosüsteemis olevatest andmetest. Kaebaja terviseandmed on omavahel kooskõlas ning ekspertarstide arvamused järgivad neid. Kohtule ei nähtu ebakõlasid või vastuolusid terviseandmetes ja ekspertarstide arvamustes. Kaebaja vanemate ülesanne on korraldada, et kaebaja käib tema tervise ja arengu huvides vajalike arstide juures. Kohus mõistab, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu oli arstide külastamine kevadel 2020 tavaliselt raskem või üldse võimatu. Kuid vastustajale ei saa ette heita seda, kui vastustaja lahendas kaebaja taotluse nende andmete põhjal, mis on tervise infosüsteemis olemas. Vastustaja otsus jäi samaks ka pärast seda, kui kaebaja oli saanud psühholoogi ja logopeedi külastada. Kohus märgib, et kaebaja esindaja väitel külastab kaebaja sageli psühhiaater Aime Meost või pöördub kaebaja esindaja tema poole telefonikonsultatsiooni saamiseks. Otsuse punktis 10.2 toodud epikriis seda ei näita. Tegemist ei ole probleemiga, mida saaks lahendada vastustaja. Kaebaja esindaja saab ise dr Meose käest uurida, miks ei kajasta tervise infosüsteem kaebaja väidetud pöördumisi ja intensiivset kaebajaga tegelemist 1-2 korda kuus.
13.Kaebaja esitas tõenditena kooli poolt antud ülevaate kaebaja õppimisest ja käitumisest (tl 8-20) ning dr Meose arvamuse 26.04.2017 (tl 21). Need dokumendid ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohased. Andmed pärinevad koolist, kus kaebaja õppis varem, enne õpiraskustega laste klassi suunamist. 2017. aastal antud arsti arvamust saab praegu pidada aegunuks. Kaebaja esitas ka otsuse punktis 10.3 ja 10.4 toodud psühholoogi ja logopeedi 28.04.2020.a arvamused, kohus käsitles neid eespool.
14.Lisaks eeltoodule esitas kaebaja dr Meose 08.05.2020.a arvamuse, mis on koostatud esitamiseks Innove Rajaleidja Keskusele Tartus (tl 101). Selles on öeldud, et kaebajal esinevad keelelised raskused ja mitteverbaalsed õpiraskused. Sooritus on piiripealne ja jätkuvalt on vajalik individuaalne õppekava raskusi valmistavates ainetes või õpitulemuste vähendamine. Jätkab põhihariduse omandamist. Õppimiseks sobib õpiraskustega laste klassis jätkamine. Vajab järjepidevat logopeedilist ja eripedagoogilist abi ka edaspidi. Tegemist on dokumendiga, mis on koostatud kaebaja haridusliku erivajaduse hindamiseks. Dokumendis nimetatud Rajaleidja keskus Tartus on kooliväline nõustamismeeskond PGS § 47 tähenduses. Dokument sisuliselt kordab andmeid, mida kohus käsitles eespool. Kohus märgib, et dokument ei ole koostatud eriti hoolsalt. Dokumendis tsiteeritud andmed psühholoogi hinnangu ja WISC testi tulemuste kohta (sh väited, et kaebaja segistab kuid, ei oska 4 aastaaega nimetada, raskusi valmistab ka 10 piires peast arvutamine, kajamälu on 4-5 ühikut, arvude ümber pööramisest ei saa veel aru) pärinevad psühholoogi hinnangust 13.01.2017 ja logopeedi hinnangust 16.01.2017 (vt tl 133 ja pöördel) ning ei sobi praegu enam kuidagi kaebaja iseloomustamiseks.
15.See, et kaebajal on varem puude raskusaste tuvastatud, ei tähenda seda, et korduval hindamisel peab tulemus alati olema sama või et korduva hindamise teistsugune tulemus on vale. Sh märkis logopeed aastal 2015, et kaebaja kõne ja keele areng, orientatsioon ümbritsevas ja muud oskused ei vasta eale (tl 116, 123). Praegu on spetsialistid välja toonud üksnes kaebaja raskused koolis, s.o õpiraskused. Lapse kasvades ja arenedes võivadki probleemid taanduda või muutub nende aktuaalsus väiksemaks, nii et vähemalt keskmise puude tuvastamiseks enam alust ei ole.
16.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kui vaidlustatud otsused jäävad kehtima, siis puudub põhjus kohustada vastustajat asja uuesti otsustama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
17.Vastustaja selgitas vaidlustatud otsustes kaebajale võimalust esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kui kaebaja terviseseisundis on muutusi. Samuti selgitas vastustaja võimalust pöörduda rehabilitatsiooniteenuse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Kaebaja seletuse põhjal annab kohalik omavalitsus talle abi transpordil kooli ja kodu vahel.
Menetluskulud. Selgitused
18.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kaebus oli riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
19.Kuna kaebaja on alaealine ja otsus käsitleb tema terviseandmeid, siis asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimed initsiaalidega. Otsus ei sisalda kohtu hinnangul muid andmeid, mis võimaldavad kaebaja üheselt identifitseerida.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.