Roby Koik OÜ BOLDON GRUPP kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 8. jaanuari 2020. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi õigusvastasuse tuvastamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks summas 145,98 eurot Kaebaja – OÜ BOLDON GRUPP, esindajad Jürgen Pruuli ja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja 27. aprill 2021
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. juunil 2021. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
Asjaolud ja menetluse käik
1.Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri (edaspidi PPA) ametnik teostas 08.01.2020. a Tartu maakonnas, Tartu vallas, Kärevere-Kärkna mnt 6 km mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja koostas kontrollkaardi (tl 5) OÜ BOLDON GRUPP (edaspidi kaebaja) veoki Volvo (registreerimismärgiga 690BRS) kohta, leides, et sõiduki pidurisüsteem ei vasta nõuetele, kuna esimese telje pidurikettad on pragunenud. Kontrolli tulemusena suunati sõiduk erakorralisele ülevaatusele.
RVastS § 16 lg 1Õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju
2.Kaebaja esitas 13.01.2020. a PPA-le vaide (tl 13–14) 08.01.2020. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks. PPA jättis vaide 23.01.2020. a vaideotsusega nr 3.1-1.1/915-2 (tl 15–16) rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 11.02.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 08.01.2020. a mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart) õigusvastasuse tuvastamiseks ja 145, 98 euro varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõue
4.Boldon Grupp OÜ veoauto VOLVO FH-480 registreerimismärgiga 690BRS 08.01.2020. a liiklusjärelevalve käigus kinnipidamise ja kontrollkaardis veokil rikkena esimesel teljel piduriketaste pragunemise ja veoki erakorralisele ülevaatusele suunamise järgselt, kontrollis Volvo Estonia OÜ veoki pidurisüsteemi. Volvo Estonia OÜ kinnitas 09.01.2020. a veoki esitelje pidurisüsteem vastavust tootjapoolsetele nõuetele vastavuse aktiga. Volvo Estonia OÜ väljastas kaebajale osutatud teenuse eest arve nr 6053030 summas 94,31 (ilma KM-ta). A-Ülevaatus OÜ (Tähe) teostas 10.01.2020. a veokile tehnoülevaatuse, mille tulemusena veoki esitelje piduritel puudusi ei tuvastatud (tuvastatud kaks väheolulist puudust, mis ei seondu piduritega). Veoki tehnoülevaatuse eest väljastas A-Ülevaatus kaebajale arve nr 11529030 summas 51,67 (ilma KM-ta).
5.Kaebaja on alates vaidemenetlusest rõhutanud, et kontrollkaart on põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu õigusvastane, aktis tehtud järeldusi ei ole võimalik kontrollida ning need on osutunud sisuliselt valeks. Vaiet rahuldamata jättes asus PPA seisukohale, et liikluspolitseinik Lenno Ziukman teostas kontrolli Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 (edaspidi määrus nr 114) järgi ning tuvastas veokil nimetatud määruse lisa 3 p 1.1.14 alusel olulise rikke või puuduse. Lisaks leidis vastustaja, et ohtliku rikke esinemist veokil kinnitab ka Volvo Estonia OÜ vastavuse akt. Tehnoülevaatuse kontrollakti kohta vastustaja vaideotsuses seisukohta ei võtnud.
6.Kaebaja nõudeks on kontrollkaardi õigusvastasuse tuvastamine, kuna kaebaja ei saa nõuda selle tühistamist ega end muul viisil võimaliku edasise kahju eest kaitsta. Kaebaja nõude põhjendused on järgnevad. 1) Kuna kontrollakti kehtivus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt erakorralise ülevaatuse kohustuse täitmisega lõppenud, ei ole kaebajal võimalik nõuda kontrollkaardi tühistamist. Käesolevas asjas kohtupraktikas tühistamiskaebuse esitamist lubavaid erandlikke asjaolusid ei esine. Juhul, kui kontrollakti ei tunnistata õigusvastaseks, võib PPA ametnik igal ajahetkel ka edaspidi hinnata veoki esitelje piduriketaste seisundi nõuetele mittevastavaks ning saata veoki kordusülevaatusele vaatamata sellele, et nii tootja esindaja kui riiklikult tunnustatud tehnoülevaatus on tunnistanud veoki pidurisüsteemi nõuetele vastavaks. Iga tehnoülevaatusega kaasneb kaebajale nii aja- kui ka rahakulu. 2) Olukorras, kus haldusaktiga pannakse isikule kohustusi (suunatud korralisele ülevaatusele, millega kaasneb täiendav kulu), peaks haldusakt sisaldama põhjendusi või selgitusi, mille alusel oleks haldusakt kontrollitav (HMS §-de 54 ja 56 lg-d 1 ja 2). Kontrollkaardi p-s 12 on toodud üldsõnaline ja trafaretne põhjendus, mis ei ole mingil moel seostatud konkreetse masinaga ja on pigem järeldus. Sellele viitab see, et eelduslikult kopeeritud tekst sisaldab ka asjakohatuid alternatiivseid võimalusi. Antud juhul puudub mõistlik põhjus rääkida piduritrumlitest
(ketaspidurid on esimesel teljel). Samuti on toodud loetelu alternatiivsetest puudustest, kuid tegelikult on viide ainult pragunemisele. Faktiliste asjaolude kirjeldus on selgelt puudlik, sisaldab ebaolulist ning on vormitäide. Samuti ei nähtu, et aktis välja toodud puudusi oleks kuidagi eraldi fikseeritud (fotod vmt). Just seetõttu on vaidlustatud haldusakt õigusvastane, sest aktis tehtud järeldusi pole võimalik kontrollida ning hinnata hilisemalt nende põhjendatust. 3) Kontrollaktis toodud järeldused on osutunud ka sisuliselt valeks, sest väidetavad mõrad ei ulatu üle poole piduri tööpinnast. Nimelt tuleneb veoki tootja spetsifikatsioonist, et piduriketastel on lubamatud radiaalsed praod üle kogu ketta pinna, mis ulatuvad ka üle serva ja on sügavamad kui 1–1,5 mm ning välja tuleb vahetada pidurikettad, millel on suuremad kui 1,5 mm praod ja defektid või katkematud radiaalsed praod, mis katavad vähemalt poole ketta pinnast. Vaidlustatud haldusaktist ei ole võimalik tuvastada, milliseid ja kui pikki mõrasid pidas järelevalvet teostanud ametnik silmas (kuigi see oleks äärmiselt oluline tuvastada). Asjaolusid, et kontrollakti põhjendused on vaatlusaluse veoki puhul puudulikud ja osaliselt asjakohatud ning kontrollaktis esitatud sisulised järeldused on valed, mida tõendavad kaebaja tunnistaja ütlused. 4) Märkimist väärib asjaolu, et kuigi tootja esindaja on tunnistanud veoki pidurisüsteemi nõuetele vastavaks, leidis vastustaja vaideotsuses, et tootja esindaja vastavuse akt hoopis kinnitab, et veoki pidurisüsteemis esines ohtlik rike. Vastustaja selline järeldus on täiesti arusaamatu ja asjakohatu ning näitab, et vastustaja ei hinda sõiduki tehnilist seisundit ja sobivust liiklusesse adekvaatselt. Viimast kinnitab mh ka see, et vastustaja ei ole vaideotsuses võtnud seisukohta tehnoülevaatuse kontrollakti kohta, millest nähtuvalt vastab veoki pidurisüsteem samuti nõuetele. Asjaolu, et vastustaja ei pea asjatundjate hinnanguid veoki tehnilisele seisundile enda jaoks siduvaks ning tõlgendab neid hinnanguid vääralt ja vastupidiselt nende tegelikule sisule, tingib veelgi enam, et PPA aktile antaks vastustaja edasise omavoli vältimiseks selge õiguslik hinnang. 5) Eelnevast nähtub, et vastustaja ei ole akti andes täitnud HMS § 56 kohast põhjendamiskohustust ning selle rikkumise tulemusena ei ole võimalik kontrollida, mida ja kuidas täpselt on tuvastanud järelevalve teostaja. Sisuliselt peab ebamäärase akti ja sellise kontrollimatu järelduse pinnalt kaebaja tegema täiendavaid, kuid täiesti põhjendamatuid lisakulusid. Kuna vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust on kontrollkaart HMS § 54 kohaselt õigusvastane.
7.Kuna kaebaja on kontrollkaardist tulenevalt pidanud tegema kulutusi, et jätkata veoki kasutamist igapäevases tegevuses, ning kontrollkaart on õigusvastane, on vastustaja oma õigusvastase tegevusega rikkunud kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise tagajärjena on kaebajale tekkinud kahju tootjapoolsetele nõuetele vastavuse kontrollimise tulemusena 94,31 eurot + KM ja tehnoülevaatuse teostamise tulemusena 51,67 eurot + KM, s.o kokku 145,98 eurot + KM. Kaebajal ei olnud võimalik kahju tekkimist vältida ka primaarnõuete esitamisega (riigivastutuse seaduse (RVastS) §-d 3, 4 ja 6), sest kaebajal oli võimalik kontrollkaardi õigusvastasust tõendada üksnes tootja esinduse hinnangu ning tehnoülevaatuse tulemustega. Kuna kaebaja on käibemaksukohustuslane, siis kuulub kahju hüvitamisele ilma käibemaksuta summas 145,98 eurot (94,31+51,67).
8.Kohtuistungil selgitasid kaebaja esindajad, millised on mõranenud või pragunenud pidurikettad tegelikkuses (erinevalt vastustaja tuvastatutest) ohtlikeks. Kaebaja veoki põhjendamatu erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine kahjustab kaebaja majandustegevust. Veokijuhid ei julge politseiga kontrollimise käigus vaielda. Autojuht ütles, et politseinik vaatas piduriketast veljeaugust taskulambiga väljastpoolt, öeldes, et pidurikettad on mõrased. Pindmised mõrad olid tegelikkuses alla 1,5 mm, mida tootjatehas aktsepteerib. Veok on nende piduriketaste pärast kontrollimist läbinud 80 000 km ja kuu aja eest läbinud tehnoülevaatuse.
Vastustaja vastuväited
9.Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega vaidlustatud kontrollkaardi p-le 12.
10.PPA liikluspolitseinik teostas kontrolliks peatatud veoautol Volvo F-480 (registreerimismärgiga 690BRS) liiklusseaduse (LS) § 1962 lg 1 p 8 alusel tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja tuvastas võimaliku tehnonõuetele mittevastavuse, sest nimetatud veoauto esimese telje pidurikettad olid pragunenud (LS § 73 lg-d 1 ja 11). Nimetatud sätte alusel kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 (edaspidi määrus nr 42) „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 grupp 4 „Piduriseade“ kood 413 „Piduritrummel ja -ketas“ on fikseeritud järgnevad nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja need peavad olema kindlalt kinnitatud Kontrollimine: vaatlusega. Seega ei täpsusta nimetatud määrusega kehtestatud tehnonõuded piduritrumlis ja pidurikettas esineda võivate pragude pikkust ja sügavust, vaid sätestab üheselt pragude esinemise keelu.
11.Määrus nr 114 alusel kontrollis liikluspolitseinik sõiduki identifitseerimist; pidurisüsteemi ja muud varustust, sh sõidumeeriku ja kiiruspiiriku vastavust nõuetele. Pidurisüsteemi kontrollimisel tulemusel tuvastas kontrollija nõuetele mittevastavusele viitava asjaolu – praod sõiduki esitelje piduriketastel. Sama määruse lisa 3 järgi liigitatakse nimetatud viga (piduritrumlid või -kettad on ülemääraselt kulunud või soonelised, pragunenud, ebakindlad või mõranenud) 1.1.14 p 1 järgi oluliseks rikkeks või puuduseks. Määruses on vastav kontrollimise meetod kindlaks määratud järgmiselt: kontrollitakse vaatlusega. Seega ei sätesta ka nimetatud määrus pidurikettal esineva prao pikkuse või sügavuse hindamist kontrollija poolt.
12.LS § 1962 lg 1 p 9 kohaselt on politseiametnikul õigus suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse sama seaduse § 73 lõikes 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Nimetatud sätte alusel oli liikluspolitseinikul seadusest tulenev õigus suunata kõnealune mootorsõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kuna liiklusjärelevalve käigus teostatud tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastas ta sellel sõidukil olulisele rikkele või puudusele (LS § 73 lg 71) viitava asjaolu – praod pidurikettal - mida ei olnud võimalik kohapeal kõrvaldada. LS § 73 lg 71 sätestab, et mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
13.Asjaolu, et tehase esindaja poolt hinnati veoki esitelje pidurisüsteem tootjapoolsetele nõuetele vastavaks, sest pragude pikkus ja sügavus mahuvad tootja poolt lubatud piiridesse ning erakorralisel ülevaatusel puudusi ei tuvastatud, ei muuda vaidlustatud tehnonõuetele vastavuse kontrollkaarti õigusvastaseks. Kontrollkaardi koostamise ja sõiduki erakorralisele ülevaatusele suunamise põhjus – praod sõiduki esitelje parempoolsel pidurikettal – on üheselt tuvastatud ka tootja esindaja Volvo Estonia OÜ poolt 09.01.2020 koostatud vastavuse aktis. Seega lähtus politseiametnik kontrollkaari koostamisel ja sõiduki erakorralisele ülevaatusele suunamisel liiklusseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste nõuetest ning formuleeringutest. Ei ole mõistlik eeldada liiklusjärelevalve teostajalt kõigile sõidukimarkide- ja mudelite
pidurisüsteemidele tootja poolt kehtestatud erisuste teadmist.
14.Kaebajale kuuluva sõiduki Volvo FH-480 kohta 08.01.2020. a koostatud tehnonõuetele vastavuse konttrollkaart ja erakorralisele ülevaatusele suunamine oli seadusest tulenev, õiguspärane ja piisavalt põhjendatud, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kontrollkaardi õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud kaebus on alusetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja võimalikud menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukoht
15.Kaebaja põhistab kaebust järgmiste tõenditega: 1) Kontrollkaart (tl 5) 2) Volvo Estonia OÜ vastavuse akt lisadega (tl 17–23, 36–39) 3) Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart 10.01.2020 (tl 11) ja A-Ülevaatus arve (tl 12) 4) Vaideotsus (tl 15) 5) Kohtuistungil esitatud tõenditega: 27.04.2021. a tehnoülevaatuse läbimist tõendavate tõendite, tõenditega veokite DAF pidurisüsteemi parameetrite kohta ja kaebaja hinnangul piltidega defektsetest piduriketastest.
16.Vastustaja kaebusele esitatud vastuse ja kontrollkardi õiguspärasuse põhistamiseks tõendeid kohtule esitanud ei ole.
17.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et puudub alus nii tuvastamis- kui hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.
18.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega tuvastamiskaebuse põhjendatusest preventiivsel eesmärgil. Käesolevas asjas kontrollkaardi õigusvastasuse tuvastamine ei anna ega saa anda Boldon Grupp OÜ-le tagatist, et politseiametnikud ei kontrolli tulevikus kaebaja veokeid ja/või nende pidurisüsteeme. Kohtule ei ole samuti äratuntav, et Eestis igapäevaselt liiklusjärelevalvet teostavad sajad politseiametnikud suhtuksid oma igapäevasesse töösse kohusetundlikumalt, kui kohus tuvastaks vaidlustatud kontrollkaardi õigusvastasuse preventiivsel eesmärgil. Kaebaja seaduslik esindaja ei viidanud kohtuistungil kontrollkaardi koostaja erapoolikusele vmt taolistele asjaoludele, mis annaksid alust pidada ametnikku kaebaja suhtes pahatahtlikult meelestatuks. Samalaadse kontrolli kordumisele kaebaja sõiduki suhtes praeguseks rohkem kui aasta jooksul kaebaja seaduslik esindaja kohtuistungil ei viita. Halduskohus teostab reeglina haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli ega saa kohustada haldusorganit abstraktselt edaspidi teatud viisil haldusmenetlust läbi viima isegi kohustamiskaebuse menetlemisel, rääkimata siis tuvastamiskaebuses kohtult taotletava konstateeringu tegemisel.
19.Kaebaja ei ole taotlenud kaebuses vaideotsuse tühistamist. Viimati nimetatu ei ole seega kohtuasjas vaidluse esemeks (HKMS § 41). Asjaolu, kas vaideotsus käsitleb fakti, et vaidlusalune veok tunnistati A-Ülevaatus OÜ 10.01.2020. a veokile teostatud tehnoülevaatuse käigus tehniliselt korras olevaks, ei mõjuta kohtu hinnangut kontrollakti õiguspärasust ega saa vähendada ka kaebaja selle tõendi tõendamisväärtust.
20.Vastustaja ei ole kummutanud omapoolsete tõenditega kaebaja tõendatud asjaolu, et nii Volvo Estonia OÜ vastavuse akti kui sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardiga on tõendatud, et kaebaja
veok oli 09.–10.01.2020. a Volvo Truck Service-s ja A-Ülevaatuses kontrollimise ajal tehniliselt korras. Vaidlusalune kontrollkaart koostati 08.01.2020. a, seega vahetult eelnevalt.
21.Vaatamata kohtu konstateeringule kaebaja veoki tehnilisest korrasolekust on kohus seisukohal, et vaidlustatud kontrollkaart (tl 5), millega PPA suunas kaebaja veoki registreerimismärgiga 690BRS erakorralisele ülevaatusele on õiguspärane haldusakt. Vastustaja menetlustoiming on teostatud kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega. Menetlustoimingu ja haldusakti andmiseks on tõendite kogumise vormina ettenähtud vaatlus. Vaatluse käigus ei olnud objektiivselt võimalik asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid täpsemalt tuvastada, mistõttu ei ole vastustaja eiranud haldusmenetluses põhjendamiskohustust. Täidetud ei ole varalise kahjunõude rahuldamise eeldused. Kaebaja kahjunõude rahuldamiseks puudub alus.
22.Kontrollkaardi koostaja pädevus vaidlusaluse menetlustoimingu teostamiseks tuleneb LS § 193 lg-st 1, mille kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud. PPA kasutab mootorsõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel eeltäidetud kontrollkaarte (blankette), mille andmise õiguslikuks aluseks on käesoleval juhul LS § 1962 lg 1 p 9 (viitega sama seaduse § 73 lg-le 71 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011. a määrus nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“. Vahetult, määruse nr 114 § 5 lg 2 p 1.
23.Kohtupraktikas on määruse nr 114 regulatsiooni arvestades peetud liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist menetlustoiminguks ning lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga kõnealuse toimingu protokolliks (korrakaitseseaduse (KorS) § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui menetlustoimingu teel ning see protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt LS §-d 73 ja 731). (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2020. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-271, p 16; Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2021. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-1039, p 13)
24.Käesolevas asjas vaidluse all oleva menetlustoimingu käigus on kontrollkaardi p 10 (1) kohaselt kontrollitud pidurisüsteemi detaile, mille alusel on järeldatud, et pidurisüsteem ei vasta nõuetele. Kontrollkaardi pöördel on kvalifitseeritud piduritrumlitel esinevad puudused ohtliku puuduse ja/või rikkena. Kohtu hinnangul ei oma politseiametniku menetlustoimingu õiguspärasuse hindamisel tähendust, kas veoki pidurisüsteemi tehniliste eriteadmiste aspektist on tegemist pidurisüsteemi rikke või puudusega, sest õiguslikud järelmid on mõlemal juhul samaväärsed ja ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt mõjutanud PPA 08.01.2020. a otsustuse sisu (erakorralisele tehnoülevaatusele suunamine).
25.PPA kohaldatud ja viidatud määrusega nr 114 on sätestatud PPA ametnike õigused ja kohustused sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus, s.h kontrollimise metoodika ning avastatud mittevastavuste kvalifitseerimine ning sel juhul kohaldatavad meetmed.
26.Õiguslikku vaidlust ei saa olla selles, et rikke või puuduse avastamisel koostatakse määruse nr 114 § 3 lg 3 kohaselt kontrollkaart vastavalt määruse nr 114 lisadele 1 ja 2. Kontrollkaardil kajastatakse menetlustoimingus kontrollitavaid valdkondi (määrus nr 114 § 3 lg 31) ja kontrolli käigus konkreetsete detailide osas avastatud puudusi ja rikkeid, s.o kontrolli eesmärki, käiku ja tulemust. Seega evib kontrollkaart selles osas menetlustoimingu protokolli tunnuseid (HMS § 18 lg 2).
27.Tulenevalt määruse § 114 § 3 lg-st 1 hõlmab tehnonõuetele vastavuse kontrollimine liiklusjärelevalve käigus: 1) mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse visuaalset hindamist; 2) mootorsõiduki ja selle haagise vastavuse kindlakstegemist liiklusregistri andmetele või esitatud dokumentidele ning mootorsõiduki ja selle haagise tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise väljaselgitamist; 3) mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitaval detailil esineva rikke või puuduse avastamist. Kommertssõiduki, mh mootorsõiduki, mis on kasutatav veoste veoks, mille täismass ületab 3500 kilogrammi (määrus nr 114 § 1 lg 3), kontrollimisel PPA ametnik kontrollib: 1) visuaalselt mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavust; 2) viimase kontrollimise kontrollkaarti ja tähtaegse tehnonõuetele vastavuse kontrolli kontrollkaarti või välisriigis liiklusjärelevalve käigus tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli kontrollkaarti; 3) kas varasemal kontrollimisel avastatud rike või puudus on kõrvaldatud.
28.PPA ametnik on kaebaja sõiduki tehnonõuetele vastavust hinnanud käesoleval juhul visuaalselt. Tõendikogumi kohaselt on visuaalselt vaadeldes tuvastatud praod sõiduki esitelje ühe ratta välimisel pidurikettal, mille visuaalne kontrollimise võimalus oli piiratud, kuna seda on võimalik teha üksnes rattaveljes olevate avauste kaudu. Veoki tootjatehas ei aktsepteeri poolt (1⁄2) piduriketta tööpinda ületavat mõra (94:2=47 mm), mis ei tohi olla sügavam kui 1-1,5 mm. Vastavuse aktis (tl 6) on tuvastatud pidurikettal pindmised mõrad, nendest pikim 37 millimeetrine. Kohtu hinnangul saab diskuteerida selle üle, kas ametnik peaks visuaalselt suutma hinnata pragude sügavust avausest näha olevas kohas, kuid praktiline võimalus prao pikkuse ja kogu prao sügavuse ning prao ja piduriketta tööpinna (rohkem kui 50%) proportsiooni suhte tuvastamiseks visuaalselt välimistel piduriketastel puudub. Kohtu ees on seega lahendatavaks küsimus, kas on proportsionaalne välistada välimiste piduriketaste visuaalse kontrollimise võimalus üldse, sest visuaalselt ratast eemaldamata pole valmistajatehase poolt oluliseks peetud faktilisi asjaolusid võimalik tuvastada. Kehtivast õigusest ei tulene, et kontrolli käiku ja kontrollimisel avastatud puudusi tuleks liiklusjärelevalve raames lisaks kontrollkaardi koostamisele täiendavalt dokumenteerida. Samuti ei tulene menetluskorrast, et visuaalsel kontrollimisel ilmnenud puuduste või rikete tõsikindlaks tuvastamiseks tuleks kohapealsele kontrollile lisaks koguda täiendavaid tõendeid. Vastavalt määruse nr 114 § 3 lg-le 2 peab mõõtevahendi abil kontrollima määruse nr 114 lisades 2 ja 3 nimetatud (S)-tähisega detaile, teiste detailide kontrollimisel ei pea mõõtevahendit kasutama, kuid kontrollimise kvaliteedi tõstmise eesmärgil on see soovitatav. Määruse nr 114 lisas 3 on iga detaili kohta kontrollimise meetodi lahtris ette nähtud kontrolli protseduur. Valdavalt, nagu ka käesoleval juhul piduriketaste puhul, on kontrolli meetodiks vaatlus. Kontrollkaardi lahtrid 1-10 (määrus nr 114, lisa 2) ongi seega tõendiks sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise, samuti avastatud puuduste ja rikete kohta. Kontrolli läbiviimise juures viibival sõiduki juhil on võimalus kontrollkaardile allkirja andes ühtlasi märkida, kui kontrolli ei teostatud vastavalt metoodikale või kui tema hinnangul tuvastati puudus või rike ebaõigesti. Vastasel juhul muutuks sõidukijuhi poolt kontrollkaardi allkirjastamine sisuliselt mõttetuks.
29.Käesoleval juhul ei ole kaebajale kuuluva sõiduki juht vaidlusaluse sõiduki kontrollkaardile märkinud, et kontrollimisel oleks esinenud minetusi või puudusi või rike oleks tuvastatud
ebaõigesti. Kui sõiduki juht seda võimalusi ei kasutatud, puudus ka vastustaja ametnikul võimalus kaebaja seisukohtadega vastavas osas arvestada. Kuid ka juhul, kui veokijuht oleks märkinud kirjalikult vastuväited kontrollkaardile, ei oleks see kõrvaldanud kontrollkaardi kui tõendi tähendust. Vastuväite esitamine andnuks aga PPA-le indikatsiooni, et konkreetse puuduse või rikke tuvastamine on vaidluse all ja seega võib olla soovitav kontrolli tulemuste täiendav dokumenteerimine või ka näiteks detaili visuaalse kontrolli kordamine või kontrolli täiendav dokumenteerimine (nt politseiametniku rinnakaamera abil salvestamine). Sellele vaatamata on kontrollkaart tõend selle kohta, et PPA ametnik tuvastas sõiduki kontrollimisel kontrollkaardile märgitud puuduse ja/või rikke. Käesoleval juhul piduriketta pragunemise.
30.PPA õigusi ja kohustusi puuduse või rikke avastamise korral reguleerib määruse nr 114 § 5, mille 1. lõike lausete 2 ja 3 kohaselt, kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit ja selle haagist erakorralisele ülevaatusele.
31.Tegemist on seega diskretsioonilise normiga. Tartu Ringkonnakohus on 30.03.2021. a kohtuotsuse haldusasjas nr 3-19-1039, p-s 17 normi kohaldamisel sedastanud, et määruse nr 114 § 5 lg 1 annab ühtlasi võtme määruse nr 114 § 5 lg 2 tõlgendamiseks. Apellatsioonikohtu käsitluses, näeb see norm ette, et kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) olulise rikke või puuduse korral suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele ning välisriigis registreeritud kommertssõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse ülevaatuspunkti; 2) ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Normis on kasutatud mõistet „võib“, mis tavapäraselt märgib, et haldusorganil on õigus ja kohustus asjaolusid kaaludes otsustada, kas meedet üldse kohalda. Samas viitab määruse nr 114 § 5 lg 1 ls 3 kasutatud mõiste „ei pea“ sellele, et olulise või ohtliku puuduse või rikke avastamisel võib jätta lõikes kaks nimetatud meetme kohaldamata üksnes lõikes üks nimetatud juhul. Esimese ja teise lõike koostoimes saab seega järeldada, et olulise või ohtliku puuduse või rikke avastamise üldjuhul tuleb lõikes kaks nimetatud meedet kohaldada, kuid võib esineda erandlikke olukordi, mil PPA võib loobuda meetme kohaldamisest.
32.Halduskohus jagab apellatsioonikohtu seisukohta ja kohaldab viidatud põhimõtet ka käesolevas asjas. Seega, määruse nr 114 § 5 lõigete 1 ja 2 koostoimes, tuleb halduskohtul langetada otsustus, kas menetlustoimingu käigus tuvastatud, aga kaebaja poolt vaidemenetluse ajaks tõendatud asjaoludel oli PPA-l õigus jätta kaebaja veoki suhtes erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise meede kohaldamata.
33.Vaidlustatud kontrollkaardi (tl 5) p 12 kohaselt tuvastas politseiametnik veoki esimese telje piduriketaste pragunemise. Politseiametnik on kvalifitseerinud avastatud puuduse määruse nr 114 lisa 3 p 1.1.4 esimese alapunkti järgi. Vahemärkusena, kohus nõustub PPA-ga, et ka Volvo Estonia OÜ vastavuse aktiga (tl 6) on tuvastatud mõrad veoki esimese telje piduriketastes. Vahetegu nimetatud tõenditega tõendatus seisneb pragude tehniliste parameetrite tuvastamise meetodist lähtuvale hinnangule pragude ohtlikkuse aspektist sõiduki ekspluateerimisele. Esimesel juhul toimus vaatlus piiratud tehniliste võimaluste ja takistuste tingimustes (läbi veljes olevate avauste). Teisel juhul, veoki tootjatehase tingimustele vastavad tehnilised võimalused, sõiduki rataste, detailide eemaldamine jmt, vastav meeskond (eelduslikult mehaanik, akti kohaselt töökoja mister, tunnistajana kohtuistungil ütlusi andnud töökoja vastutav ametiisik) ja vaatluse käigus piltidel dokumenteeritud tehniliste abivahendite ja mõõteriistade kasutamine.
34.PPA kohaldatud määruse nr 114 lisa 3 p 1.1.4.1 puhul on tegemist blanketse dispositsiooniga õigusnormiga, sest norm ei sisalda kriteeriumeid tuvastamaks, millal on pidurikettad ülemääraselt kulunud või soonelised ja pragunenud või mõranenud. Ka teised sama valdkonda reguleerivad normid on blanketse dispositsiooniga (LS § 73 lg 1, lg 71, määruse nr 42 Lisa 1 grupp 4, piduriseade 37, kood 401 ja kood 413).
35.Kohus jagab kaebaja volitatud esindaja seisukohta, et blanketse dispositsiooniga normidele korrakohane viitamine eeldab viitamist normile, mis avab normi faktilise sisu (kaebaja viidatud HMS vastavad sätted).
36.Kokkuvõtlikult sätestab asjakohane objektiivne õigus, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele (LS § 73 lg 1). Mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vahemärkusena, vaidlust ei saa olla selles, et kontrollakti kohaselt on veoki vastavuse kontrollimisel avastatud praod pidurikettas, mis on PPA ametniku poolt hinnatud ohtlikeks ja Volvo margiesinduses avastatud mõrad, mis on spetsialistide poolt hinnatud visuaalselt pindmisteks. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda (LS § 73 lg 71). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” Lisa 1 sätestab: Grupp 4 Piduriseade 37 Kood 401. Üldnõuded piduriseadmele Nõuded: 1) piduriseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 413. Piduritrummel ja -ketas Nõuded: 1) piduritrumlid ja pidurikettad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule; 2) piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja need peavad olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega.
37.Seega on kohus asjakohast objektiivset õigust kohaldades seisukohal, et PPA politseiametnikul ei olnud kontrollakti koostamisel valmistaja ettenähtud andmeid kontrollakti koostamisel omamata võimalik tavapärases mahus haldusakti põhjendamise nõuet tegelikkuses täita. Veoki kohta kohtule esitatud pildimaterjali kohaselt on ilmselt tegemist E kategooria sõidukiga, milliste juhtidele on liiklusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud kõrgendatud tehniliste teadmiste nõuded. Kui veoki juht ei ole sündmuskohal osundanud vähemalt põhimõtteid avavalt sõiduki valmistaja nõuetele konkreetsete detailide osas, siis on kontrollijal sisuliselt võimatu visuaalselt ilma vastava mõõtmise võimaluseta vahet teha, kas tegemist on pigem pindmise kuni millimeetri sügavuse prao või ohtliku puudusega, millele antaksegi lõplik tehniline hinnang tuginedes valmistaja poolt ettenähtud kriteeriumidele Majandus- ja taristuministeeriumi valitsemisalas oleva Transpordiameti poolt litsentseeritud tehnoülevaatuspunktides.
38.Kontrollkaardi koostaja on pidanud veoki esitelje pidurikettaid pragunenuteks (tl 5). Volvo Eesti OÜ vastavuse akti koostaja aga mõranenuteks (tl 6). Sõidukitootja Volvo spetsifikatsiooni (tl 6p, tõlge tl 17, tl 18–22) kohaselt ei ole lubatud piduriketastel mis tahes pikad radikaalsed praod (inglise keeles cracks) üle ketta pinna, mis ulatuvad ka üle serva ja on sügavamad kui 1–1,5 mm. Pragude ja suuremate kui 1,5 mm defektidega piduriketas kuulub välja vahetamisele.
39.Kaebaja on tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse põhistamiseks kirjalike tõendite kõrval esitanud tunnistaja ütlused. Kaebaja tunnistaja Jaanus Kulli kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 2020. a jaanuaris Volvo Estonia OÜ-s töökoja juhatajana, kuid kaebaja autot ei näinud, akti koostas vahetuse meister Ats Möllits. Sõiduki pidurikettad olid vastavuses tehase nõuetega. Ei olnud ülemäära kulunud ega
ülemäärast pragu või mõra, mis võiks välistada veoki edaspidise kasutamise. Mittevastavust tehnik ei tuvastanud. Sõiduki kontrollimiseks eemaldatakse esitelje rattad koos velgedega, et oleks ligipääs piduriketastele. Ketaste paksuse mõõtmist ja pragude sügavuse, pikkuse ja laiuse mõõtmist ei ole võimalik teostada rattaid eemaldamata. Piduriketaste mõõtmiseks kasutatakse sertifitseeritud nihikmõõduriista. Mõõdetakse ketta jääkpaksust, kus on siis etteantud, et ei tohi olla ketas kulunud alla miinimumpiiri vastavalt tehase andmetele, mis tunnistaja mäletamist mööda oli 39 mm. Mõõdetakse pragude pikkust, sügavust ja laiust, et need vastaksid tehase tehnilises kirjelduses olevatele nõuetele. Väiksemad praod ja kulumise jäljed on täiesti tavapärane nähtus. Need tekivad temperatuuri mõjul materjalile ja selleks ongi väljatöötatud juhend, et kui need praod lähevad suuremaks ja üle lubatud normpiiri, siis kuulub piduriketas asendamisele. Mikropraod tekkivad materjali pindmisse kihti paratamatult hõõrdeteguri tulemusena. Pindmised praod võivad need tekkida 10 000–50 000 km läbimisel, sest selle aja jooksul on sõiduk teinud juba piisavalt palju pidurdamisi nii koormaga kui tühjalt, kus tekivad erinevad temperatuuri mõjud. Kindlasti tuleb võtta arvesse topograafiat, s.o millistes tingimustes sõidab veok. Kui on rohkem mägist teed, siis võivad praod tekkida kiiremini, kuna piduritele on koormus suurem. Piduriketaste eluiga sõltub veoki kasutusest, aga hinnanguline kestvus võiks olla 500 000–700 000 km ketta kohta. Sõidukil olid Volvo tehases ja esindustes kasutatavad pidurikettad. Vastavuse aktile lisatud fotod kinnitavad, et tegemist oli nõuetekohaste piduriketastega. Uuena on piduriketta paksus 45 mm ja 40 mm on lubatav miinimum. Hinnanguliselt võib öelda, et 100 000 km läbimisel ei tohiks kuluda ketas ühte millimeetrit. Hinnanguliselt võiks see ketas olla sõitnud üle 200 000 km. Mikropraod võivad tekkida temperatuuri ja keskkonnamõjude toimel, kui piduriketas on kuum ja paisunud ning sinna satub niiskust. Visuaalselt välisvaatlusel saab piduriketast vaadelda ainult läbi 30x50 mm velje sees oleva ava. See ei ole päris õige hindamine, avasid on veljel ehk paarkümmend. Seda, kas kettast on kulunud 50 % või vähem ei ole ratast maha võtmata võimalik hinnata. Piduriketta jääkpaksust ei ole ratast eemaldamata võimalik mõõta. Piduriketast läbiv mõra peaks olema ratast eemaldamata velje aukude kaudu, samuti auto all ka seespool oleval kettal tuvastatav. Ketta raadiust ja pragude pikkust on piltidel mõõdetud ketta välispinnalt, seda pole võimalik ilma ratast eemaldamata veljeaugust mõõta. Seda politsei mõõta ei saanud. Pindmine mõra tähendab, et ei tohi olla kettal läbivat mõra. Pindmine tähendab seda, et mõrast ei paista läbi valgus, ei pääse läbi õhk, ei saa midagi läbi torgata. Pindmised on materjali pinna peal olevad mõrad. Kuna piduriketta paksuseks on 45 mm, siis millimeetrine pragu ongi pindmine. Sügavust sellel juhul ei ole mõõdetud aga mõõdeta. Pragu ei olnud piisav, et sinna sisse oleks saanud mõõteriista torgata ja tema sügavust hinnata. Kasutatud mõõteriista mõõtmistäpsus on alates poolest millimeetrist. Mõõteriista eripära on see, et see mõõteosa on paksem kui piltidel olevad praod, ta ei lähe sinna sisse. Prao laius ei olnud piisav supleriga sügavuse mõõtmiseks. Need praod, mis leiti ei olnud sellised praod, mille puhul oleks pidanud hakkama teostama mõõtmisi. Piisab esmasest üldisest vaatamisest ja hindamisest, et need praod ei ole üle 2/3 pikad. Kui ei ole üle 2/3 pindmisi mõrasid kogu ketta hõõrdepinnasest, siis ei hakata ka hoolduse korral tegema mingisugust mõõtmist. Antud hetkel oli tellitud töö, et mõõta ja kuna need praod olid nii väiksed, siis sügavuse mõõtmisel oleks saanud täiesti ebatäpse tulemuse ehk siis supleriga mõõtes oleks sügavuseks saanud 0, kuna mõõteriista ots sinna prakku ei mahu.
40.Kohus loeb kaebaja tunnistaja ütlustega ja kaebaja kirjalike tõenditega, käesoleval juhul peamiselt pildimaterjaliga (vt tl 38–40) tõendatuks, et kaebaja veoki esitelje juhipoolse ratta piduriketas oli pragunenud (mõranenud). Tõendatud on, et piltidelt nähtavad mõrad ei olnud kogu piduriketta tööpinna laiuse pikkused. Pikima mõra pikkuseks on mõõdetud pildi (tl 39p) ja vastavuse akti (tl 6) kohaselt 37 mm. Mis moodustab seega alla 50% 94 millimeetrise laiusega piduriketta tööpinnast. Veoki valmistaja poolt ei ole lubatud üle 47 millimeetrise pikkusega mõrad.
Tunnistaja Jaanus Kulli ütlustest saab järeldada, et politseiametnikul ei olnud võimalik ratta velje aukudest mõra täpse pikkuse ja mõra sügavuse mõra kogupikkuses tuvastamine. Kohus ei jaga tunnistaja J. Kulli arvamust, et pildil (tl 39p) oleva supleri (nihiku) mõõtetäpsus on 0,5 mm ja alla millimeetrilise sügavusega mõra mõõta ei saa. Kohtu arusaamisel on piltidel kajastatu puhul tegemist üldkasutatava mehaanilise mõõdikuga, mille mõõteharudega joonlaua ja sellel mehaaniliselt nihutatava harudega raamil oleva nooniusel olevate märgistuse alusel on võimalik eset mõõta täpsemalt kui poole millimeetrise täpsusega. Kui valmistajatehas on sidunud piduriketaste kasutuskõlblikkuse ühe millimeetriga, tuleb kohtul kehtiva siseriikliku õiguse kohaselt sellest ka lähtuda. Valmistajatehase volitatud esindaja peab kindlustama ennast asjakohaste mõõtevahenditega, millega käesoleva vaidluse kontekstis mõõta, kas tavapärasel ekspluateerimisel tekkivad mõrad piduriketastes jäävad valmistajatehase lubatud vahemikku või mitte. Kohus ei pea võimalikuks olukorda tõlgendada kaebaja kasuks, sest PPA-l polnud tunnistaja ütluste kohaselt võimalik kohapeal vaatluse teel piduriketaste normidele vastavuses veenduda. Kaebaja ei ole väitnud, et tema veokit juhtinud autojuht soovis esitelje ratast tee peal eemaldada pidurite töökorras olekus veendumiseks ja politsei keeldus selle võimaldamisest. Piltidel (tl 38, 38p, 39) olevad mõrad on kohtu hinnangul visuaalselt väiksemad kui pildil (tl 39p) olev pikim mõra. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud politseiametnikul ratast koos veljega eemaldamata ühelt poolt võimalik veenduda, kas pikim mõra ületab valmistaja lubatud 50% ketta tööpinnast, ja teiselt poolt ei tõenda kaebaja tõendid tõsikindlalt, et pikim mõra ei olnud valmistaja tehase lubatust õhem (pindmine), siis on kohus seisukohal, et PPA kontrollakt on õiguspärane. Tõsikindlalt on veoki pidurite nõuetele vastav toimimine tuvastatud A-Ülevaatus OÜ 10.01.2020. a teostatud veoki tehnoülevaatuse käigus, mille käigus tuvastatakse, kas sõiduki pidurid pidurdavad sõiduki liikumisel sõiduki nõutavas määras kuni sõiduki peatumiseni ja/või mootori seiskumiseni. Kuna lõppkokkuvõttes ei olnud PPA-l sarnaselt Volvo esindusega võimalik piduriketaste nõuetele vastavust hinnata teisiti kui neid visuaalselt vaadeldes, siis oli liiklusohutuse prioriteetsuse aspektist sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele saatmine käesoleval juhul põhjendatud. Kaebaja kohtuistungil esitatud tõendid veokite DAF valmistaja tingimustest pidurisüsteemile ja pildid katkistest piduriketastest ei tõenda kaebuse põhjendatust, sest DAF-i sekkumiskünnis on 1,5 mm erinevalt Volvo 1.00–1,5 millimeetrisest nn ujuvast künnisest. Kohtu hinnangul peaks iga keskmine eriteadmisteta isik kaebaja poolt kohtuistungil näitlikustamiseks esitatud piltidel läbivate mõradega piduriketaste kasutamist liikluses osaleva sõiduki puhul mitte ainult ohtlikuks, vaid eriti ohtlikuks, millisel puhul oleks kohtu hinnangul eelduslikult asjakohaseks meetmeks sõidukeeld, mitte vea kohapeal kõrvaldamine ja selle võimatuse korral erakorraline tehnoülevaatus.
41.Vaidlust ei ole selles, et PPA kontrollkaart piiras kaebaja õigust lühiajaliselt veoki ekspluateerimiseks ja et kontrollkaardis fikseeritud ja kohtu hinnangul põhjendatud kahtluse kummutamiseks, tegi kaebaja rahalisi kulutusi, suurusjärgus 145,98 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
42.Eeltoodud õiguslikel ja faktilistel asjaoludel ei ole tõendatud PPA tegevuse (menetlustoiming ja haldusakt) õigusvastasus. Seega ei saa esineda ka põhjuslikku seost PPA tegevuse ja kaebajale tekkinud varalise kahju vahel. Isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses (RVastS § 16 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et PPA oleks käesoleval juhul erakordselt piiranud kaebaja põhiõigusi õiguspärase menetlustoimingu ja õiguspärase haldusaktiga. Taoliseks järelduseks ei anna alust taotletava hüvitise suurus. Hinnanguliselt ei ületa kaebaja kulutused veoki rentimise rendihinda mõneks tunniks või veose toimetamiseks mõnesaja kilomeetri kaugusele. Kaebaja veoki kasutamine oli piiratud 08.01.2020. a kella 10.33-st kuni 10.01.2020. a kella 15.52-ni, seega vähem kui kolme tööpäeva jooksul. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu ka RVastS § 16 lg-s 1 nimetatud avaliku võimu kandja vastutuse erijuhu eeldused (põhiõiguste erakordne riive) täidetud. Halduskohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et olukorras, kus avastatud riket või puudust ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada ja esineb põhjendatud kahtlus, et rike või puudus vajab täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus olulise rikke või puuduse korral suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele.
43.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
44.Kaebaja kanda jäävad tema menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.