Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 14. juuni 2022, Tartu 3-20-271
Haldusasi
OÜ Boldon Grupp kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 8. jaanuari 2020. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. mai 2021. a otsus OÜ Boldon Grupp apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Boldon Grupp Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. mai 2021. a otsus muutmata.
2.Võtta asja materjalide juurde OÜ Boldon Grupp poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendav tõend.
3.Jätta OÜ Boldon Grupp menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 14. juuli 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri ametnik koostas 8. jaanuaril 2020 OÜ-le Boldon Grupp kuuluva veoki Volvo FH-480 kohta mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi th-2020-00044/1. Selle kohaselt ei vasta sõiduki pidurisüsteem nõuetele, kuna esimese telje pidurikettad on pragunenud ning sõiduk suunati erakorralisele ülevaatusele.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas OÜ Boldon Grupp kaebuse, milles palus tuvastada kontrollkaardi õigusvastasus ja välja mõista talle hüvitis varalise kahju eest 145,98 eurot. Kaebuse kohaselt kontrolliti pärast kontrollkaardi koostamist veoki pidurisüsteemi Volvo Estonia OÜ poolt,
kes kinnitas 9. jaanuaril 2020 veoki esitelje pidurisüsteemi vastavust tootjapoolsetele nõuetele ja koostas selle kohta akti. Teenuse eest väljastati arve summas 94,31 eurot. Veokile teostati 10. jaanuaril 2020 tehnoülevaatus, mille tulemusena veoki esitelje piduritel puudusi ei tuvastatud. Ülevaatuse eest väljastati A-Ülevaatus OÜ poolt arve summas 51,67 eurot. Kontrollkaart on põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu õigusvastane ning oli sisuliselt vale. Kaebajale tekitati kahju kokku 145,98 eurot, st nõuetele vastavuse kontrollimise ja tehnoülevaatuse teostamise eest makstud summade ulatuses. Kuna kontrollkaardi kehtivus on tehnoülevaatuse läbimisega lõppenud, ei saa seda tühistada, kuid vajalik on selle õigusvastasuse tuvastamine, sest vastasel juhul võib Politsei- ja Piirivalveameti ametnik igal ajal ka edaspidi hinnata veoki esitelje piduriketaste seisundit nõutele mittevastavaks.
3.Tartu Halduskohtu 19. mai 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil kaebeõigust. Kontrollkaardi õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale tagatist, et politseiametnikud ei kontrolli tulevikus kaebaja veokeid või nende pidurisüsteeme.
3.2.Kontrollkaart, millega suunati veok erakorralisele ülevaatusele, on õiguspärane haldusakt. Pädevus selle andmiseks tulenes liiklusseaduse (LS) § 193 lg-st 1, mille kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud. Eeltäidetud kontrollkaartide õiguslikuks aluseks on LS § 1962 lg 1 p 9 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määrus nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) § 5 lg 2 p 1.
3.3.Politseiametnik hindas kaebaja sõiduki tehnonõuetele vastavust visuaalselt ning tuvastas praod sõiduki esitelje ühe ratta välimisel pidurikettal. Veoki tootjatehas ei aktsepteeri rohkem kui poolt piduriketta tööpinda ületavat mõra (94:2=47 mm), mis ei tohi olla sügavam kui 1-1,5 mm. Volvo Estonia OÜ väljastatud akti kohaselt oli pikima mõra mõõt 37 mm. Kohus leidis, et visuaalsel vaatlusel puudub võimalus tuvastada rattaveljes olevate avade kaudu prao pikkuse ja sügavuse ning prao ja piduriketta tööpinna proportsiooni.
3.4.Kehtivast õigusest ei tulene, et visuaalsel kontrollil ilmnenud puuduste või rikete tõsikindlaks tuvastamiseks tuleks kohapealsele kontrollile lisaks koguda täiendavaid tõendeid. Määruse nr 114 lisa 3 sätestab iga detaili kohta kontrollimise meetodi ning valdavalt, nagu ka käesoleval juhul, on kontrolli meetodiks vaatlus.
3.5.Veoki juht ei märkinud sõiduki kontrollkaardile, et kontrollimisel oleks esinenud minetusi või et rike oleks tuvastatud ebaõigesti.
3.6.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 13. juuni 2011. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisa 1 sätestab, et piduritrumlis ja pidurikettas ei tohi olla pragusid ja need peavad olema kindlalt kinnitatud. Selle kontrollimine toimub vaatlusega.
3.7.Tunnistaja (Volvo Estonia OÜ töötaja) ütlustest saab järeldada, et politseiametnikul ei olnud võimalik ratta velje avadest mõra täpse pikkuse ja mõra sügavuse tuvastamine.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ Boldon Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Kontrollkaardi kirjeldus on ebapiisav, see kordab õigusakti teksti ning ei vasta haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 nõuetele. Vajalik oleks ka foto- või videomaterjaliga puuduste fikseerimine. 4.2 Kontrollkaart ja selle aluseks olevad õigusaktid eristavad pragusid ja mõrasid. Kontrollkaardis on leitud, et tegemist on pragudega, kuigi tegelikult on põhjust rääkida mõradest, nagu on teinud sõiduki tootja ametlik esindus. Pragu oleks piduriketast läbiv defekt, kuid selliseid puudusi piduriketastel ei esinenud.
4.3.Kohus leidis, et ratast eemaldamata pole visuaalselt võimalik valmistajatehase poolt oluliseks peetud faktilisi asjaolusid tuvastada. Kohus jättis tähelepanuta, et ka auto tehnoülevaatusel ei eemaldata rattaid ning kontroll toimub visuaalselt. A-Ülevaatus OÜ poolt 10. jaanuaril 2020 tehtud ülevaatuses veoki esitelje piduritel puudusi ei tuvastatud.
4.4.Haldusorgani tegevuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas autojuht on esitanud mingeid märkusi kontrolli teostamise metoodika ja rikke tuvastamise kohta või mitte. Kontrollkaardil pole isegi vastavat lahtrit või muud võimalust, et autojuht saaks kontrollkaarti midagi märkida. Samuti ei nähtu kontrollkaardist üldse seda, et ette on nähtud autojuhi teavitamine vastuväite esitamise võimalusest.
5.Politsei- ja Piirivalveameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Määrus nr 42 sätestab, et pidurikettas ei tohi olla pragusid ja need peavad olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine toimub vaatlusega. Seega ei täpsusta nimetatud määrusega kehtestatud tehnonõuded pidurikettas esineda võivate pragude pikkust ja sügavust, vaid määrus sätestab üheselt pragude esinemise keelu.
5.2.Määruse nr 114 lisa 3 p 1.1.14 järgi kontrollitakse pidurikettaid vaatlusega ning kui need on muuhulgas pragunenud või mõranenud, siis loetakse see oluliseks rikkeks või puuduseks. Sealjuures ei ole täpsustatud, kui pikad või sügavad praod või mõrad loetakse oluliseks rikkeks või puuduseks, piisab pragude või mõrade olemasolust.
5.3.LS § 1962 lg 1 p 9 kohaselt on politseiametnikul õigus suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada.
5.4.Asjaolu, et tehase esindaja poolt hinnati pidurid tootja nõuetele vastavaks, sest mõrade pikkus ja sügavus mahuvad tootja poolt lubatud piiridesse ning erakorralisel ülevaatusel puudusi ei tuvastatud, ei muuda vaidlustatud kontrollkaarti õigusvastaseks. Mõrad sõiduki pidurikettas on üheselt tuvastatud ka tootja esindaja Volvo Estonia OÜ poolt 9. jaanuaril 2020 koostatud aktis.
5.5.Oluline pole see, kas tegemist oli mõrade või pragudega, sest määruse nr 114 lisa 3 p 1.1.14 järgi ei tohi piduriketastel olla ei pragusid ega mõrasid.
5.6.Ei ole mõistlik nõuda, et liiklusjärelevalvet teostav politseiametnik teaks kõikide sõidukimarkide ja -mudelite pidurisüsteemide tootja poolt kehtestatud nõuete erisusi. Kuna LS § 200 lg 6 järgi peab sõiduki peatamine tehnonõuetele vastavuse kontrolliks olema võimalikult lühiajaline, ei ole mõistlik eeldada ka seda, et tehnonõuetele vastavuse kontrollimine oleks iga detaili osas maksimaalselt põhjalik.
5.7.Vastustaja seisukohti toetavad ka jõustunud kohtuotsustega haldusasjas 3-20-925 võetud seisukohad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebaja sõiduki suunamine kontrollkaardiga erakorralisele ülevaatusele piduriketastes olnud pragude tõttu oli põhjendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ning halduskohtu seisukohaga, et suunamine erakorralisele ülevaatusele oli õiguspärane.
8.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kontrollkaardi põhjendused on ebapiisavad ning seal korratakse õigusakti teksti. Ringkonnakohus möönab, et kontrollkaardi põhjenduses on korratud määruse nr 114 lisa 3 p 1.1.14 teksti (piduritrumlid või -kettad on ülemääraselt kulunud või soonelised, pragunenud, ebakindlad või mõranenud). Samas on seal märgitud selgituseks ka, et „Itelje pidurikettad on pragunenud“ (tl 5). Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolusid arvestades
kontrollkaardi faktiliseks motiveerimiseks piisav. Nimelt ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja ei oleks aru saanud, mida talle ette heidetakse. Vastupidi, kaebaja on läbivalt vastu vaielnud sellele, et tema veok suunati veoki esitelje piduriketastes olnud pragude tõttu erakorralisele ülevaatusele. Seega on kaebaja aru saanud, et talle heideti ette just pragude esinemist piduriketastes. Kaebaja teeb küll ettepaneku, et vajalik oleks foto- või videomaterjaliga puuduste fikseerimine, kuid arusaamatuks jääb, kuidas oleks käesolevas asjas kallutanud vaidluse kaebaja kasuks see, kui politseiametnik oleks teinud piduriketastest fotosid. Selle üle, et piduriketastes olid praod, tegelikult vaidlust ei ole, selle on tuvastanud ka Volvo Estonia OÜ 9. jaanuari 2020. a aktis (tl 6).
9.Kaebaja arvates tuleb eristada pragusid ja mõrasid. Ringkonnakohus möönab, et mõistete „pragu“ ja „mõra“ kasutamine võib teatud kontekstis olla erinev. Samas sõltub see pigem materjalist, milles praod või mõrad esinevad (nt klaasi puhul räägitakse sagedamini mõradest, puidu puhul pragudest) ning ei saa kindlalt väita, et pragu tähistab alati suuremat lõhet materjalis kui mõra. Lisaks ei oma ringkonnakohtu hinnangul küsimus, kas õigem on kasutada mõistet „mõra“ või „pragu“ käesolevas asjas üldse tähtsust, kuna määruse nr 114 lisa 3 p 1.1.14 järgi loetakse oluliseks rikkeks või puuduseks nii pragunenud kui mõranenud pidurikettad.
10.Asjaolu, et tehnoülevaatusel ei eemaldata samuti rattaid ning pidurikettaid kontrollitakse samuti vaatluse teel, ei tingi kaebuse rahuldamist. Vastustaja on õigesti osutanud sellele, et tulenevalt määruse nr 114 lisa 3 p-st 1.1.14 loetakse pragunenud või mõranenud pidurikettad automaatselt oluliseks rikkeks või puuduseks, mis tulenevalt LS § 73 lg-st 71 ja § 1962 lg 1 p-st 9 toob kaasa mootorsõiduki suunamise erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega piisas vaidlusaluse veoki suunamiseks erakorralisele ülevaatusele sellest, et politseiametnik tuvastas visuaalse kontrolli käigus piduriketastes praod.
11.Määrav ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel ka asjaolu, kas kontrollkaardi vorm näeb ette autojuhi vastuväidete jäädvustamist. Eelnevalt toodud LS-i ja määruse nr 114 normidest tuleneb, et pragude esinemisel tuleb sõiduk suunata erakorralisele ülevaatusele. Autojuhi või muu isiku selgitused ei saa muuta pragusid olematuks ning seega ei saa nende selgituste esitamisega siduda seda, kas sõiduk tuleb suunata ülevaatusele või mitte.
12.Piduriketastel pragude esinemist ei muuda olematuks ka asjaolu, et kaebaja läbis 10. jaanuaril 2020 tehnoülevaatuse ning apellatsioonimenetluses esitatud tõendi kohaselt on läbinud tehnoülevaatuse samade piduriketastega ka 5. jaanuaril 2022 (dtl 146, ringkonnakohus võtab selle tõendi asja materjalide juurde). See, et kaebaja on ülevaatusi hoolimata pragunenud piduriketastest läbinud, võib tähendada, et ülevaatuse läbiviijad ei arvesta määruse nr 114 lisa 3 p-s 1.1.14 sätestatuga või ka seda, et pärast politseiametniku poolt kontrollkaardi väljastamist on ilmnenud asjaolusid, mille tõttu ei ole põhjust pidada kaebaja sõidukil pragunenud pidurikettaid oluliseks rikkeks või puuduseks LS § 73 lg 71 mõttes. Hiljem ilmnenud asjaolud aga ei mõjuta hinnangut kaebajale väljastatud kontrollkaardi õiguspärasusele. Liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnilise kontrolli teostamine on suunatud liiklusohutuse tagamisele. Sõiduki suunamine täiendavasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli on selle eesmärgi saavutamise meetmeks, kui järelevalve käigus visuaalse vaatluse teel tuvastatakse sõidukil rike või puudus, mille tõttu võib sõidukiga teeliikluses osalemine kujutada ohtu sõiduki juhile või teistele isikutele, nende varale või keskkonnale. Täiendavas kontrollis on eeldatavalt paremad tingimused politseiametniku visuaalses kontrollis ilmnenud rikke või puuduse hindamiseks. Seetõttu ei ole välistatud, et ülevaatuse tulemus erineb politseiametniku kontrollkaardil fikseeritud hinnangust sõiduki tehnonõuetele vastavuse kohta. Sõiduki kontrolli suunamine ei muutu õigusvastaseks, kui ülevaatuse tulemusel hinnatakse sõiduk
tehnonõuetele vastavaks. Sõiduki tehnonõuetele vastavaks tunnistamine on üks tehnonõuetele vastavuse kontrolli võimalikest tulemustest. Oluline on see, et sõiduki täiendavasse kontrolli suunamine ei oleks politseiametniku suvaotsus. Praegusel juhul see nii ei olnud, kuna politseiametnik tuvastas kaebaja sõidukil rikke või puuduse, mida teadaolevate andmete alusel oli põhjust pidada oluliseks.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (465 eurot) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.