X kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.01.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/051961-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, seaduslik esindaja X Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada lahendi avaldamisel kaebaja ja tema juhatuse liikme nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.06.2021 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) teostas X ettevõtlusega tegelemise ning tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli perioodil 01.01.2017-31.12.2018. MTA koostas 06.01.2021 kontrollakti nr 12.2-3/051961-9, millele X esitas 07.01.2021 eriarvamuse. Eriarvamuses refereeris maksukohustuslane kontrollakti ja selgitas, et tegemist on hinnangu andmisega, mis on vale. Kõik arvetel kajastatud tehingud on maksukohustuslase sõnul õiged ja deklaratsioonid ei kuulu parandamisele. MTA tegi X-le 11.01.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/051961-10, millega kohustas X-d tasuma maksusumma 21 879,75 eurot. Maksuotsuse põhjendused:
2.Väljamaksete kohta puuduvad nõuetele vastavad alusdokumendid ja väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud. X MTÜ nimel koostatud ja maksukohustuslase poolt raamatupidamises kajastatud arved ei kajasta tegelikkuses toimunut, vaid on koostatud üksnes eesmärgiga jätta mulje tehingute toimumisest ning viia maksuvabalt raha ettevõtlusest välja.
3.Maksukohustuslane ei esitanud X MTÜ poolt nõustamisteenuse osutamise kohta usaldusväärseid dokumente, arved on üldsõnalised ja puudulikud, arved on mitteusaldusväärsed kuna arvetel on ebamõistlikult pikad tasumise tähtajad ja tasumise tähtaegadest ei peetud kinni, nõustamisteenuse 1(6)
osutamise lepingut ei esitatud, puudub X MTÜ-le tehtud väljamakse aluseks olev arve ning maksukohustuslase seletused ei tõenda nõustamisteenuse osutamist. Nõustamisteenuse sisseostmise vajadus X MTÜ-lt ei ole põhjendatud kuna nõustamisteenust osutas maksukohustuslase enda juhatuse liige. Ainuüksi asjaolu, et nõustamisteenuste eest on tasutud, ei tõenda nõustamisteenuse osutamist. X MTÜ pangakontole maksukohustuslase poolt ülekantud raha kanti kohe pärast laekumist edasi suuremas osas X juhatuse liikme X pangakontole (perioodil 30.07.2017–27.12.2018), osa rahast kanti ka firmale X ning vähesel määral eraisikute pangakontodele. Seega liikus suurem osa rahast maksukohustuslase juhatuse liikme pangakontole. X MTÜ ei ole deklareerinud X palgatulu saajaks ning X ei ole töötamise registris registreeritud töötajaks.
4.X on raamatupidamises kajastanud tegelikult mittetoimunud tehinguid ja teinud nende kohta vormistatud arvete alusel väljamakseid. Nõuetekohase algdokumendi puudumise tõttu oli X-l kohustus perioodil juuli 2017-detsember 2018 (v.a juuli 2018) deklareerida ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu 21 879,75 eurot ja see tasuda.
2.X esitas 11.01.2021 maksuotsuse peale MTA-le vaide. Vaides on refereeritud maksuotsust ja selgitatud, et MTA väited on valed, ainult väited ei saa olla otsuse aluseks, haldusorganil on kontrolli ja tõendamiskohustus ning kuna kontroll ja tõendid puuduvad, on tehtud ebaõige otsus. MTA jättis 13.01.2021 vaideotsusega nr 6-1/4813-2 rahuldamata.
3.X esitas 09.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 11.01.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/051961-10 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.MTA väidetest ei saa teha järeldust, et tehinguid ei toimunud. Kaebaja on kõik arved tasunud korrektselt ja arved olid ettevõtlusega seotud. Kaebaja ei ole ettevõttest läbi MTÜ raha välja viinud. Maksuametnikule selgitati, mis arendusprojektiga MTÜ tegeleb ja miks see kaebajale kasulik on.
2.Tehingu pooled võivad leppida kokku tehingu osutamises ja määrata sellele hinna. Tehingu detaile ei pea maksuametnikule avalikustama. Nõustamisteenuse mahtude, sisu, maksumuse ja tasu maksmise tingimustele ei ole ette nähtud norme, millest peab lähtuma.
3.Ei ole reguleeritud, kui detailselt peab olema koostatud arve, puudub ka kohustus koostada kirjalikke lepinguid.
4.MTA ei olnud nõus esitama küsimusi kirjalikult või kohtuma videosilla vahendusel. Arusaamatu on, miks maksuametnikul oli nii kiire, et kohtumist ei saanud lükata veebruari.
4.Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Täiendavalt selgitas vastustaja järgmist:
1.Maksuhaldur omapoolse tõendamiskoormise täitnud ja kogunud sellised tõendid, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kaebaja esitatud andmete õigsuse kahtluse alla.
2.Kaebaja ei teinud maksumenetluses talle positiivse järelduse tegemiseks sisulist koostööd. MTA püüdis korduvalt X kokku leppida kohtumise aegu, et täpsustada väidetavalt soetatud nõustamisteenuse sisu, kuid kaebaja esindaja leidis, et selline kohtumine on ajaraiskamine ning kõik vajalik info on tema poolt juba MTA-le esitatud. Videosilla vahendusel kohtumise ettepanekut ei ole kaebaja vastustajale esitanud. Sisuliselt hoidis kaebaja maksumenetluses kõrvale täpsustava teabe andmisest ega täitnud seega kaasaaitamiskohustust.
3.Kaebaja poolt menetluse kestel esitatud kolm teineteist välistavat versiooni viitavad, et kaebaja järjepidevalt muudetavad ütlused, arvetel näidatud tehingute majandusliku sisu osas, ei saa olla usaldusväärsed. Oma 21.01.2021 kirjas avaldas kaebaja täiendavalt arvamust, et tegemist ei ole ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, kui ta arved konverteerib laenuks ja tagastab koos intressiga. Kaebuse täienduse lk-l 1 asub kaebaja aga väitma, et tegemist on tulemustasuga kokkulepitud tulemusprotsentide suhtes, kaebaja varade mahu suurenemisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(6)
5.Vaidlustatud maksuotsuse sisuliseks järelduseks on, et kaebaja on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid X MTÜ-le (edaspidi MTÜ), mille kohta puudub õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad algdokumendid. MTA on jõudnud järeldusele, et nõuetele mittevastavate arvete kajastamine ning nende arvete alusel väljamaksete tegemine saab olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Arved ei kajasta tegelikkuses toimunut, vaid on koostatud üksnes eesmärgiga jätta mulje tehingute toimumisest ning viia maksuvabalt raha ettevõtlusest välja. Kohtupraktikas nimetatakse teadlikku ja tahtlikku tegevust maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil maksupettuseks. Maksupettuse kohta on Riigikohus 04.06.2013 otsuses nr 3-3-1-15-13 leidnud, et maksumenetlusega ja maksuotsusega ei peagi tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Maksuotsusest peab selguma, miks on maksuhalduril selline põhjendatud kahtlus koos nende asjaolude ja tõendite äranäitamisega, mis kahtlust põhjendavad. Maksupettusele iseloomuliku konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid rikkumise kohta. Enamasti kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud.
6.Käesolevas asjas on maksuotsuses viidetega kontrollaktile põhjendatud maksupettuse toimepanemist järgmiste asjaoludega: - MTÜ-le esitatud arved on üldsõnalised, teenuse kirjelduseks on üksnes „nõustamine“; puudub teenuse sisu, ühik ja maht; - arved ei ole usaldusväärsed, sest tasumise ajad on ebamõistlikult pikad (2-3 kuud), samas arved on tasutud veel pikema aja jooksul (3 ja 8 kuu jooksul). Teenust osutanud isik on tavaliselt huvitatud raha saamisest mõistliku aja jooksul; - nõustamisteenuse kohta puudub leping. Lepingust nähtuks teenuste sisu, maht, periood, hind ja lõplik maksumus; - kaebajal puudub arve nr 1807 kui väljamakse alus; - kaebaja juhatuse liikme selgitused olid napisõnalised ja ebamäärased. Juhatuse liige keeldus kohtumast, pidades kirjalikult vastamist piisavaks ja kohtumist ajaraiskamiseks; - teenust ei olnud vaja MTÜ-lt sisse osta, sest MTÜs osutas nõustamisteenust kaebaja enda juhatuse liige X; - MTÜ jättis MTA korralduse täitmata. MTÜ-le ülekantud raha kanti edasi X pangakontole, sj ei nähtu MTÜ pangakontolt väljamakseid, mis võiksid olla seotud teenuste osutamisega. X ei ole MTÜ-lt palga saajaks ega töötajaks. Kohus leiab, et eeltooduga on MTA piisavalt ära näidanud põhjendatud kahtluse, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Maksumenetluses piisab tõendamisstandardina põhjendatud kahtlusest ja elulisest usutavusest. Sealjuures on olukorras, kus sisuliselt on juhatuse liige X teinud tehinguid enda juhitavate äriühingute vahel, raskendatud, kui mitte võimatu leida otseseid tõendeid selle kohta, et juhatuse liige on tegutsenud maksupettuse toime panemise tahtlusega. Küll aga nähtub kaudsetest asjaoludest: arvete ebamäärasus, tasumine pikka aega pärast tähtaega, lepingu puudumine, ütluste andmisest keeldumine ning tehingute tegemine iseendaga ja väljamaksete tegemine iseendale (s.o juhatuse liikmele), et maksupettuse toimepanemine on eluliselt usutav. Kaebaja ei ole ära näidanud ega põhjendanud, miks on vastustaja kahtlus põhjendamatu ning kuidas ei ole MTA tuvastatud asjaolud kooskõlas kogutud tõenditega.
3(6)
Kohtupraktikas ei ole käsitletud maksupettusele viitavate asjaoludena fakte tehingupartneri kohta, mida maksukohustuslane teada ei saanud ega pidanud. Käesoleval juhul aga oli aga kaebaja juhatuse liige samal ajal ka MTÜs väidetava teenuse osutajaks, kellele on lisaks tehtud ka MTÜ poolt väljamakseid. Ka nähtub vastustaja vastuse lisast 31, et X on MTÜ pangakonto allkirjaõiguslik isik ehk volitatud kasutaja. Äriregistri kohaselt oli X tehingute ajal MTÜ juhatuse liige. Seega oli X, olles samaaegselt MTÜ ja kaebaja juhatuse liige kursis ka MTÜ kohta käivate andmetega. Kuna juriidiline isik tegutseb oma organite, sh juhatuse liikmete kaudu, on teadmised MTÜ tegevuse sisu kohta omistatavad ka kaebajale ning seega maksupettuse põhjendatud kahtluse osaks.
7.MKS § 150 lg sätestab, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sama on selgitatud ka eelviidatud Riigikohtu lahendis. Sealjuures ei ole isikul vaba valikut, millal asuda oma tõendamiskoormust täitma või millal tõendeid esitada. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsust muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. See tähendab, et maksukohustuslane peab oma kaasaaitamiskohustust täitma, sh kõik tõendid ja selgitused esitama juba maksumenetluses. Maksumenetlus, kus riigil tekib nõue isiku vastu, on ajaliselt piiratud, mis tähendab, et tõendite esitamine alles kohtumenetluses võiks tähendada seda, et maksuhalduril ei ole enam võimalik uut maksumenetlust seadusega sätestatud ajalises raamis läbi viia. Sellega soositaks aga maksukohustuslasi, kes tahtlikult varjavad olulisi tõendeid ja keelduvad selgitusi andmast. Kohus on kaebajale tõendamiskoormust selgitanud 10.02.2021, 11.02.2021 ja 23.03.2021 määrustes.
8.Kaebaja esitas kohtule 19.04.2021 töövõtulepingu, 3 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr 1807. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole vastavaid dokumente varem, sh maksumenetluses või koos kaebusega esitanud. Maksumenetlusest nähtub järgmist: - Kaebajale tehti 02.03.2020 korraldus nr 12.2-3/051961-1, milles kohustati kaebajat esitama perioodi 01.01.2017 - 31.12.2018 kohta mh ostuarved, müügiarved ja lepingud (vastustaja vastuse lisa 1). - 09.04.2020 tegi MTA korralduse nr 12.2-3/051961-2, milles kohustati kaebajaid esitama veelkord samu dokumente (lisa 3); - Dokumente on veelkord küsitud 07.04.2020 e-kirjaga (lisa 16) ja 22.05.2020 e-kirjaga (lisa 36), millest viimases on eraldi välja toodud ka MTÜga seotud dokumendid. Teenuse kohta on täpsustusi küsitud ka 28.05.2020 e-kirjaga (lisa 47). - Kaebaja vastas 07.04.2020, et dokumente ei ole, sest failid on viiruse tõttu hävinenud (lisa 17). - Kaebaja vastas 27.05.2020 e-kirjaga (lisa 46), et teenuste sisu on uute projektide arendamine, teenust osutab X, tegemist on intellektuaalse tööga ja teenuse hinna otsustas ta ise. 29.05.2020 vastuse kohaselt (lisa 48) otsib kaebaja pidavalt uusi ärivaldkondi, millega tegeleda ning sisseostmisel on struktuur sobilikum ja kuluarvestus sobilikum. - MTA pakkus välja suuliselt kohtumise (13.11.2020 e-kiri, lisa 60). - Kaebaja leidis 16.11.2020 e-kirjas, et kõik on kirjalikult vastatud (lisa 62). 2020. aasta novembrikuu asemel pakkus kaebaja välja kohtumise ajaks alles 04.02.2021 (lisa 65). 20.11.2020 kirjas leidis kaebaja, et kohtumine on aja raiskamine ja tal ei ole aega, mida raisata. - Nii kontrollaktis, maksuotsuses kui ka vaideotsuses on selgitatud, et teenuse osutamise kohta on dokumendid puudu. - Kaebaja pakkus 21.01.2021 kirjas välja, et kui MTA arveid ei tunnista, siis kaebaja ja MTÜ lepivad kokku, et summad tuleb tagastada, tasutud summad konverteeritakse laenuks, millelt kaebaja teenib tulu (lisa 70). MTA selgitas samas, et selline tagantjärele tehingute ümberkvalifitseerimine ning arvete ümber tegemine veel kord kinnitab MTA seisukohta, et tehinguid arvetel näidatud vii4(6)
sil pole toimunud ning isikute vahelised kokkulepped pärast maksuotsuse väljastamist ei anna alust tehingute ümberkvalifitseerimiseks (samas). Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli korduvalt ja korduvalt võimalik puuduolevaid akte, arvet ja lepingut esitada. Sealjuures on kontrollakt ka piisavalt lihtsa ülesehituse, keelekasutuse ja pikkusega, et ka eriteadmisteta isik pidi aru saama, et milliseid dokumente MTA kahtluse ümber lükkamiseks tuleks esitada. Lisaks teave selle kohta, millised dokumendid või tõendid on tehingute toimumise kohta üldse olemas, saabki olla eelkõige kaebajal endal. Kaebaja esitas nõutud dokumendid alles viimaseks võimalikuks tõendite esitamise tähtajaks. Eeltoodu näitab, et dokumendid jäid varem esitamata tahtluse tõttu, mistõttu jätab kohus need arvestamata.
9.Kohus leiab, et ka siis kui pidada kaebaja tõendite asja juurde võtmist lubatavaks, on tõendid ebausaldusväärsed. Kaebaja on varem maksumenetluses põhjendanud, et dokumendid on viiruse tõttu arvutis hävinenud. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ei olnud võimalik dokumente teiselt juriidiliselt isikult varem saada, kui kaebajal ja MTÜ-l on ühine juhatuse liige. Dokumentidest nähtuv on vastuolus kaebaja varasemate selgitustega, mille tõttu on kohtul kahtlus, et dokumendid on vormistatud nimelt tehingute olemasolu tagantjärele kinnitamiseks. - Lepingu kohaselt on lepingu objektiks kauplemise väljaõpe USA turgudel (p 2.1). Samas on arvete kohaselt teenuse sisuks nõustamine ning kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et tegemist on uute projektide arendamisega. Seega ei lähe lepingus toodud tegevused kokku arvetel ega maksumenetluses väidetuga. - Lepinguga kokku lepitud tööks on teenuse osutamine. Samas lepingu tingimused punktis 3 jj (töö üleandmine ja vastuvõtmine) viitavad oma sisult eseme valmistamisele (p-d 3.1 ja 3.5). Nimetatud tingimused ei lähe kokku osutatava teenusega – väljaõppega. - Lepingu kohaselt on MTÜ esindajaks volituse alusel X. Samas ei ole volikirja esitatud. Äriregistri kohaselt oli sel ajal MTÜ juhatuse liikmeks sarnaselt kaebajale X ehk seega korraldas juhatuse liige tehingu iseendaga, sest lepingu alusel teenuse faktiliseks osutajaks oli samuti X. - Ka on kaebaja kaebuses tuginenud, et puudub kohustus koostada kirjalikke lepinguid, mis väitena ei viita lepingu olemasolule, vaid selle puudumisele. Kui leping oli tegelikult olemas, on arusaamatu, miks oli vajalik selline väide kohtumenetluses esitada.
10.Maksukohustuslane peab korraldama oma raamatupidamise ja ettevõtluse nii, et hiljem oleks võimalik maksuarvestust kontrollida (MKS § 56 lg 2). Ka on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (samas lg 1). Eeltooduga on ümber lükatud kaebaja väide, et maksukohustuslane ei pea tehingu detaile MTA-le avaldama. Täiendavalt on Riigikohus 17.03.2015 otsuse nr 3-3-1-76-14 punktis 16 selgitanud, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Teenuste osutamise eest esitatavatele arvetele kehtivaid nõudeid ja nende eiramise tagajärgi on kolleegium rõhutanud ja selgitanud korduvalt (vt nt kohtuasjades nr 3-3-1-81-12 (p 11), 3-3-1-57-13 (p 13) ja 3-3-1-65-13 (p 20) tehtud otsused). Seega on kaebaja seisukoht, et teenuse maht, sisu, maksumus jne ei pea olema kontrollitavad, on ekslik. Käesoleval juhul ei ole üheselt identifitseeritav, millal ja millist teenust kaebajale siiski osutati, sh keda kaebaja juhatuse liige MTÜ-poolse teenuse osutajana kaebaja juures üldse nõustas või koolitas. Maksumenetluses oli tehingute kohta esitatud üksnes arved (kaks kolmest) ning samuti oli tuvastatavad väljamaksed. Muud tehinguid kinnitavad tõendid puudusid. Vastustaja on piisavalt põhjendanud (vt kohtuotsuse p 6), miks ei ole teenuse saamine tõendatud. Kaebaja selgitused maksumenetluses on 5(6)
olnud väga lakoonilised. Ka kohtumenetluses on viidanud kaebaja arendusprojektile, samas kui lepingu kohaselt on tegemist kauplemise väljaõppega. Olukorras, kus X kui väidetav teenuse osutaja (ja MTÜ juhatuse liige) on samal ajal ka kaebaja juhatuse liige, siis puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks peaks kaebaja oma juhatuse liikme teadmiste kasutamise eest maksma 30% teisele juriidilisele isikule. Kaebaja ei ole struktuuri ega kuluarvestuse sobilikkust selgitanud. Teenuse tegeliku osutamisega on vastuolus ka kaebaja pakkumine 21.01.2021 kirjavahetuses pärast maksuotsust, kus kaebaja soovib teenuse osutamist ümber tõlgendada laenu andmiseks. Laenu andmine saab viidata aga üksnes sellele, et tegelikult kaebaja ühtegi teenust MTÜ-lt ei saanud, mis on ka algseks MTA seisukohaks. Arvestades toodut kogumis, sh dokumentide puudumist, napisõnalisust ja kaebaja üldist käitumist maksumenetluses ja selle järel, ei ole tegemist kaebaja hooletuse ega heausksusega. Tegemist on olnud teadliku ja tahtliku tegevusega maksude tasumisest kõrvale hoidumisega, mistõttu on aegumise ajaks 5 aastat ning see ei olnud maksu määramise ajaks möödunud (MKS § 98 lg 1 teine lause). Tahtlust ei ole MTA asunud põhjendama kohtumenetluses, vaid seda on põhjendatud maksuotsuse lk-l 3, punktis 2.3.3.
11.Kaebaja suulise ärakuulamise kohta märgib kohus, et kaebaja ise pidas kirjalikke dokumente piidavaks ja suulist kohtumist aja raiskamiseks. Videosilla vahendusel kohtumise pakkumist materjalidest ei nähtu. Vastustaja võib hinnata, kui isik ei soovi suulist kohtumist, kas olemasolevate materjalide alusel on võimalik maksuotsus anda. Maksuotsuse tegemine ei ole vastuolus ka kaebaja tahtega, kui kaebaja on ise kinnitanud, et ta on kirjalikult kõik esitanud. Kaebajal oli võimalik esitada sisulisi vastuväiteid hiljem veel kontrollaktile, kui ta oli tutvunud MTA esialgselt tuvastatud asjaoludega. Seega ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.
12.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, sest vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning kaebaja ei ole vastustaja põhjendatud kahtlust maksupettuse toimumise kohta ümber lükanud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.