Xi kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes seoses toitlustamisega seotud rikkumistega ajavahemikul 12.02.2021 hommikusöögist kuni 13.02.2021 lõunasöögini
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Xi kaebus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Vanglas registreeriti 16.02.2021 nr-ga 5-37/21/30-1 Xi poolt esitatud viis pöördumist, mis on seotud toitlustamisega ajavahemikul 12.02.2021 hommikusöögist kuni 13.02.2021 lõunasöögini1. Taotluste kohaselt olid hommikusöögi juurde väljastatud joogid ning lõuna ja õhtusöögiks väljastatud söögid jahedad ning pehmetes toksilistes nõudes, mis haisesid. Xi palvele söögi/joogi temperatuuri mõõta ei reageeritud või esitati valed andmed. Xi väitel võeti temalt ära hommikusöögi juurde väljastatud kakao ja tee ning uusi asemele ei toodud, lõunased supid varastati ära, leiba ei antud, õhtul anti lõunast suppi ning jahedat toitu välja ei vahetatud. Taotluse kohaselt vestles mõni ametnik „naglalt“ ja pahade sõnadega. Kõigis taotlustes palus X maksta rahalist kompensatsiooni ning nõudis menüü ja toidu logistika välja vahetamist.
2.11.03.2021 vastuskirjas nr 5-18/21/6648-22 selgitas vangla sisekontrolli valdkonna spetsialist, et 12.02.2021 hommikusöögist kuni 13.02.2021 lõunasöögini toimunud toitlustamisega seonduvalt pöördus X kolm korda päevas ametnike poole toidu temperatuuri puudutavate kaebusega, mis aga mõõtmistel kinnitust ei leidnud – toidu temperatuur vastas normile. Ametnikud tegid kaeajale pidevat selgitustööd ning keegi temaga ebaviisakalt ei vestelnud. Välja selgitatud asjaoludest nähtuvalt andsid ametnikud kaebajale pidevalt korduvaid korraldusi võtta toit vastu kuid, kui kaebaja seda ei teinud, võeti toit toiduluugilt ära ja jätkati toidujagamisega. Sisekontrolli valdkonna spetsialist i vastuses on
Tallinna Vangla 30.04.2021 menetlusdokumendi lisas 1 Tallinna Vangla 30.04.2021 menetlusdokumendi lisa 2
ka selgitatud, et sööklast tuleb toit termokappides, mis hoiavad toidu temperatuuri kuni toidu väljastamiseni ette nähtud temperatuuril, seega ei saa tekkida olukorda, mil toit on jahtunud, kui see kaebajale otse kapist väljastatakse.
3.15.04.2021 vastusega nr 5-18/21/6648-43 jättis Tallinna Vangla jätta 16.02.20201 nr-ga 5-37/21/301 registreeritud Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastuses viitas vangla sisekontrolli spetsialisti vastuskirjale ning lisas, et taotluse menetlemise käigus tuvastatud asjaoludest ei selgunud ja kogutud tõendid ei kinnitanud, et Tallinna Vangla oleks Xi toitlustamisega seonduvalt õigusvastaselt toiminud. Vangla asus seisukohale, et isiku arusaam, mille kohaselt iga vanglas esinev isikule subjektiivne ebameeldivus peab kaasa tooma hüvitise saamise, on väär. Mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna iga kord alust hüvitise väljamõistmiseks. Kahjuhüvitise maksmine on suunatud õigushüve terviklikkuse taastamisele või kompenseerimisele. Tekkinud kahju, mille hüvitamist taotletakse, peab olema tõsine. Vangla hinnangul on Xi väide mittevaralisest kahjust paljasõnaline ning asjaolusid arvestades, ei ole kahju tekkimist ka võimalik eeldada.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 17.03.2021 X ́i venekeelne kaebus Tallinna Vanglalt kahju väljamõistmiseks seoses 16.02.2021 avalduses esitatud etteheidetega ja nõudmistega. Kaebaja märgib, et 13.02.2021 hommikul toidu jagamisel maitses ta teed ja veendus, et see on külm ning palus mõõta temperatuuri ja võtta vastu suuline kaebus vastavalt Tallinna vangla reglemendile 9.13. Kaebaja väitel ametnik seda ei edastanud, võttis temalt tee ära ja jättis joogist ilma. Kaebaja väitel tekitab vangla süstemaatiliselt psühholoogilisi traumasid ja terroriseerib ebakvaliteetse toidu, hügieeni ning tühiste reeglitega. Kaebaja palub tema kaebuse läbivaatamiseks vastu võtta ja kohustada kompensatsiooni välja maksma ning täitma teisi 16.02.2021 lähteavalduses loetletud nõudmisi.
5.30.04.2021 esitas Tallinna Vangla 31.03.2021 kohtunõudele vastuse, milles selgitas muuhulgas, et kinnipeetavatele transporditakse toit ühises toidukonteineris ning teistelt kinnipeetavatelt ei ole jahtunud toiduga seonduvalt märkimisväärselt pöördumisi laekunud. Seetõttu pole vanglale eluliselt usutav, et vaid kaebajale väljastatakse praktiliselt igaks toidukorraks jahtunud toit. Vangla hinnangul võib kaebajal olla toidu, toidu temperatuuri ja toidunõude osas teistsuguseid eelistusi ja kõrgendatud ootusi, kuid kaebaja peab aduma, et viibib vanglas ning tal on subjektiivne õigus nõuda üksnes enda nõuetekohast toitlustamist, mitte toitlustamisel teistest kinnipeetavatest erinevat kohtlemist ja enda erisoovide täitmist. Lisaks peab vangla võimalikuks, et kaebaja toit jahtub kaebaja enda tegevuse tulemusena – arvestades, et vangiregistris kajastuvast 27.02.2021 ettekandest nr 1-21-18764 juhtum, mil kaebaja võttis joogitopsi vastu, avas selle kaane ning seejärel minutite möödumisel esitas pretensiooni jahtunud joogi kohta vanglaametnikule.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
6.1.Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib, et kohus mõistaks vastustajalt välja mittevaralise kahju seoses 16.02.2021 vanglale esitatud pöördumistes viidatud etteheidetega. 16.02.2021 kaebaja poolt vanglale vaide blankettidel esitatud pöördumiste kohaselt olid kaebajale hommikusöögi juurde väljastatud joogid ning lõuna ja õhtusöögiks väljastatud söögid jahedad ning pehmetes toksilistes nõudes, mis haisesid, kaebaja palvele söögi/joogi temperatuuri mõõta ei reageeritud või esitati valed andmed. Xi väitel võeti temalt ära hommikusöögi juurde väljastatud kakao ja tee ning uusi asemele ei toodud, lõunased supid varastati ära, leiba ei antud, õhtul anti lõunast suppi ning jahedat toitu välja ei vahetatud. Mõni vestles halbade sõnadega ega vastanud korrektselt. Kaebaja eesmärk on seega saavutada temale viidatud sündmustega kaasnenud kannatuste kompenseerimine rahas.
Tallinna Vangla 30.04.2021 menetlusdokumendi lisa 3 Tallinna Vangla 30.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4
7.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 punkt 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 121 lg 2 punkt 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamise alus. Säte näeb kaebuse tagastamiseks ette kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäolisus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, punkt 9). Leian, et kaebus kahju nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise üldiseid aluseid käsitleb riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. RvastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nimetatud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RvastS § 9 lg-s 1 antud loetelu on ammendav, mis tähendab, et muudel juhtudel mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine võimalik ei ole.
9.Kaebaja ei ole kaebuses selgesõnaliselt märkinud, millise RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve riive tõttu ta mittevaralise kahju hüvitamist nõuab. Kaebuses kirjeldatud ebamugavused ja kannatused oleks selle sätte alusel mittevaralise kahju hüvitise taotlemiseks võimalik liigitada väärikuse alandamisena. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. Kuna kaebaja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et sellised asjaolud põhjustavad kaebaja väidetud kannatusi ja tekitavad kaebajale kahju. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sellest sättest järeldub mh, et kinnipeetavale pakutav soe toit oleks temperatuurilt soe, mitte jahtunud. Olen seisukohal, et isegi kui kaebaja toit olnuks kaebuses viidatud ajavahemikul (so 12.02.2021 hommikusöögist kuni 13.02.2021 lõunasöögini) olnud igakordselt jahtunud, võis see põhjustada kaebajale küll teatavat ebamugavust, kuid ei saa kujutada endast sedavõrd intensiivset riivet, et tegemist saaks olla väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses ning veelgi enam, mis õigustaks kaasnenud kannatuste korvamist rahas. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15). Seega, kui kaebuses märgitud ajavahemikul väljastatigi kaebajale jahtunud toit (so järjestikku neljal toidukorral), on tegemist siiski väheintensiivse õiguse riivega ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline.
10.Seejuures ei tulene ühestki õigusaktist vanglale keeldu kasutada plastikust toidunõusid, samuti ka kohustust vahetada toidunõud kaebajale meelepärasemast materjalist nõude vastu. VangS § 47 lg 1 kohaselt tuleb tagada, et toidunõude kasutamisel järgitakse toiduhügieeni nõudeid. Kaebaja ei väida, et vangla kasutaks nõusid, mille kasutamine oleks keelatud, samuti, et vangla rikuks toiduhügieeni nõudeid. Asjaolu, et kaebaja eelistab muust materjalist toidunõusid, ei tähenda, et vangla tegevus
plastikust toidunõude kasutamisel oleks õigusvastane. Tallinna Vangla kodukorra punkti 9.4 kohaselt väljastatakse toit toidunõudes vastavalt ettenähtud normidele kambrisse kandikul üldjuhul ukseluugi kaudu. Kinnipeetav peab talle ettenähtud toidu ise vastu võtma. Seega ei ole ka kodukorras täpsustatud vanglas kasutatavate toidunõude materjali. Seejuures on kodukorra punkti 9.5 kohaselt kinnipeetaval õigus omada kambris isiklikke toidunõusid (kauss, kruus, lusikas). Seega saab kaebaja kasutada soovi korral ka isiklikke toidunõusid ning ei pea sööma toitu vangla pakutavatest nõudest. Ka ei ole kaebajal antud juhul kaebuse asjaolusid arvestades õigust nõuda ka menüü väljavahetamist. Seega ei ole viimaste asjaolude osas tegemist vangla õigusvastase tegevusega, millega võidaks kaebaja õigusi rikkuda ja seeläbi kahju tekitada.
11.Olen seejuures vangla esitatud selgituste ja lisatud tõendite põhjal arvamusel, et vähetõenäoline on olukord, et kaebajale väljastati igakordselt jahtunud toit. Vangla on selgitanud, et kõigile kinnipeetavatele transporditakse toit ühises toidukonteineris ning teistelt kinnipeetavatelt ei ole jahtunud toiduga seonduvalt märkimisväärselt pöördumisi laekunud. Samuti on vangla esitanud kohtule sisekontrolli valdkonna spetsialisti vastuse, mille kohaselt tuvastati kontrolli tulemusel, et vaidlusalusel ajavahemikul mõõdeti kaebaja toidu temperatuuri pidevalt ning see oli soe ja vastavalt normile. Ka tehti kaebajale ametnike poolt väidetavalt pidevat selgitustööd ning vesteldi viisakalt. Samuti nähtub sisekontrolli spetsialisti vastusest, et kaebajale anti pidevalt korduvaid korraldusi võtta toit vastu kuid, kui kaebaja seda ei teinud, võeti toit toiduluugilt ära ja jätkati toidujagamisega. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole eeltoodud väidete usutavuses põhjust kahelda. Seejuures tuleneb kaebajale Tallinna Vangla kodukorra punktist 9.4 kohustus toit vastu võtta. Olukorras, kus kaebaja ise keeldub toitu vastu võtmast, ei ole põhjendatud aga ka kaebaja väited toidu äravõtmisest või varastamisest. Tallinna Vangla on esitanud kohtule ka 27.02.2021 ettekande nr 1-21-18765, millest nähtuvalt võttis kaebaja joogitopsi vastu, avas selle kaane ning seejärel minutite möödumisel esitas pretensiooni jahtunud joogi kohta vanglaametnikule. Seega ei saa välistada ka kaebaja enda tegevusest tingitud toidu jahtumist.
12.Eeltoodust tulenevalt olen kokkuvõtlikult seisukohal, et isegi kui kaebaja õigusi riivati, ei saa olla neid riivatud sedavõrd intensiivselt, et see õigustaks kaebajale tekitatud ebameeldivuste hüvitamist rahas ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Seejuures ei nähtu, et vangla tegevus olnuks õigusvastane. Xi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
13.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Tallinna Vangla 30.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.