Rahvastik › Välismaalased

vaidlustas selle kohtus). PPA andmetel Soome on kohaldanud isikule sissesõidukeelu alates 21.01.2019 ning ettekirjutuse lahkumiseks hiljemalt 11.09.2020 Schengeni territooriumilt. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 27.09.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel. Tallinna Halduskohtu määrusega haldusasja nr 3-20-1816 PPA-le anti luba X paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2020. 29.09.2020 PPA pöördus Soome immigratsiooniteenistuse poole X tagasivõtu taotlusega. Soome immigratsiooniteenistus vastas PPA-le kirjaga nr 1/480/2020, et vastuseks X tagasivõtu taotlusele teatab Soome pool, et eelnimetatud isik on subjekt tagasi võtmiseks Soome. 06.10.2020 väljastati X reisiluba (laissez-passer). 06.10.2020 X vabastatati kinnipidamiskeskusest ning saadeti Eestist välja Soome.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja selgitab, et PPA 06.10.2020 koostatud otsuse kohaselt peab kaebuse esitaja tasuma 115,02 eurot, sest kaebuse esitaja saadeti välja Soome. Otsuses tuginetakse VMS § 281 lg-le 2. Antud juhul anti isikule reisiluba, millega ta anti üle Eestist Soome. Kaebaja väitel tegemist ei ole väljasaatmisega VMS § 281 lg 2 mõttes. Seega kaebaja arvates ei esine antud juhul otsuse tegemiseks õiguslikku alust. Kaebaja leiab, et kaevatav ettekirjutus on ebaõige ja ebaproportsionaalne. Vastustaja selgitab, et vastavalt Välismaalaste seaduse §-le 281 on välismaalane kohustatud kandma enda Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud. PPA poolt Soome politseisse tehtud päringu vastusest selgus, et isik viibis Schengeni liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta, kuna talle ei väljastatud Schengeni konventsiooni liikmesriigi poolt viisat, elamisluba ega muud õiguslikku viibimisalust. Isik 04.10.2018 taotles Soomes EU kodaniku perekonnaliikme elamisluba, kuid tema suhtes tehti keelduv otsus. Soome Vabariik on kohaldanud isikule sissesõidukeelu alates 21.01.2019 ning ettekirjutuse lahkumiseks hiljemalt 11.09.2020 Schengeni territooriumilt. Kulude summa arvutatakse Siseministri määruse „Välismaalase menetluses osalemise kohustuse tagamise kord ning isikult sissenõutavate kulude loetelu ja määrad“ §-de 6 ja 7 alusel, mille kohaselt sissenõutavate kulude määr on 12,78 eurot iga Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumides, kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas viibitud kalendripäeva kohta, mis hõlmab kulusid voodivarustusele, toitlustamisele, sauna, vanni või duši kasutamisele ja esmastele hügieenivahenditele. X viibis kinnipidamiskeskuses 9 päeva (28.09.2020 - 06.10.2020) ning tema kulude hüvitamise määr on 115, 02 eurot. Reisiluba (EU laissez-passer) on ajutine reisidokument, mille alusel viiakse läbi isikute väljasaatmine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajalt väljasõidukohustuse sundtäitmise ja kinnipidamise kulude sissenõudmine Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 06.10.2020 ettekirjutuse nr 1051805620 alusel on põhjendatud või mitte. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 281 lg 2 kohaselt välismaalane on kohustatud kandma enda Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses ja politsei arestimajas kinnipidamise kulud, mis kantakse seoses välismaalase väljasaatmisega.

Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise sissenõutavate kulude loetelu ning välismaalase kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas viibimisega seotud sissenõutavate kulude arvestamise korra ja kulude määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Siseministri määrusega on kehtestatud „Välismaalase menetluses osalemise kohustuse tagamise kord ning isikult sissenõutavate kulude loetelu ja määrad“ (edaspidi kord). Nimetatud korra §-s 6 on sätestatud sissenõutavate kulude loetelu, milles on toodud erinevad alused. Korra §-s 7 on toodud sissenõutavate kulude määrad ja arvestamise kord. Samuti on korra §-s 8 kehtestatud sissenõutavate kulude tasumine. Kohus osundab, et kaevatavas ettekirjutuses ei ole üldse mainitud eelnimetatud korda. Kohus ei saa vastustaja asemel hakata haldusakti põhistama ning n-ö tühemikku täitma. Vastuses kaebusele PPA on küll viidanud korra §-dele 6 ja 7, kuid jätnud märkimata konkreetsed alused, sh § 8 (sissenõutavate kulude tasumise kord), mida kohus ei saa vastustaja asemel täiendada. PPA ettekirjutuses on õigusliku alusena viidatud üksnes VMS §-dele 281 lg 2 ja 291 lg 3. Ettekirjutusest ega ka vastusest kaebusele ei selgu, miks on viidatud VMS § 291 (kutsuja kohustused) lg-le 3, mille kohaselt kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise või kinnipidamiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot. VMS § 291 lg 1 sätestab, et kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus. Praegusel juhul ei ole tegemist situatsiooniga, kus konkreetne isik/kutsuja oleks kaebaja Eestisse kutsunud. Haldusasjas ei ole ühtegi tõendit, mis viitaks kutsuja isikule. VMS § 292 lg 5 sätestab, et kui välismaalasel ei olnud Eestisse kutsujat, võib väljasõidukohustuse sundtäitmise kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot, sisse nõuda käesolevas peatükis sätestatud korras välismaalaselt. Sama paragrahvi lg 6 viitab, et välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise sissenõutavate kulude loetelu ning välismaalase kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas viibimisega seotud sissenõutavate kulude arvestamise korra ja kulude määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega („Välismaalase menetluses osalemise kohustuse tagamise kord ning isikult sissenõutavate kulude loetelu ja määrad“), milles on sätestatud ka sissenõutavate kulude tasumine (§ 8). Lisaks on ettekirjutuse resolutsioonis märge „Vastavalt välismaalase/kutsuja kirjalikule avaldusele on võimalus nõuet tasuda ositi : “, kuid koolonile ei järgne selgitust, sh viidet õiguslikule alusele, sinna on jäetud tühemik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 ütleb, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendamiskohustus tuleneb HMS §-st 56. Kohtupraktika kohaselt haldusakt, mis on põhjendamata, sh kaalutlusvigadega, tühistatakse kohtu poolt. Põhjendamiskohustuse rikkumine on oluline menetlusviga ning põhistamata haldusakt ei ole kontrollitav. Kohtu hinnangul vaidlustatud ettekirjutus kulude sissenõudmiseks on põhjendamata. Ettekirjutuses kirjeldatakse isiku Eestisse saabumise, kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise asjaolusid, kuid sissenõutavate kulude osas selgitused/põhjendused puuduvad. Lisaks on ettekirjutuse resolutsioonis märgitud, et „sisse nõuda X väljasõidukohustuse sundtäitmisega seotud kulud summas 115 eurot ja 02 senti (ajavahemik 28.09.2020.a-06.10.2020.a s.o 9 päeva maksumusega 115,02 eurot“. Sissenõutav summa kokku on 115,02 eurot, kuid kinnipidamiskeskuses kinnipidamise sissenõutavate kulude määr on jäänud märkimata (eelviidatud korra kohaselt 12,78 eurot päevas). Kulude arvutuskäik peab olema täpne ja kontrollitav ning üheselt selge ja arusaadav eelkõige kulude sissenõude adressaadile. Kõnealuse korra § 8 lg 1 ütleb, et haldusorgan esitab kulude kandmist tõendavate dokumentide ärakirjad koos nõudega kulude vabatahtlikuks hüvitamiseks selleks kohustatud isikule kahe nädala jooksul kulude kandmisest arvates. Kohus ei hinda selle nõude täitmist, kuna viide korra § 8 kohaldamisele ettekirjutuses puudub. Ettekirjutuses on õigusliku alusena viidatud lisaks VMS § 281 lg-le 2 (välismaalase kulude kandmise kohustus) ka VMS § 291 lg-le 3 (kutsuja kohustus kulusid hüvitada, kui välismaalane ise seda ei tee). Kohus on juba eelnevalt juhtinud

tähelepanu asjaolule, et kaebajat ei ole keegi Eestisse kutsunud, st antud juhul puudub kutsuja – isik, kes oleks kaebaja Eestisse kutsunud ning kes tema eest kannaks kulusid juhul, kui välismaalane seda ise ei tee. Seega viide sellele sättele (kutsuja kohustused) on asjakohatu ja eksitav. Kohus on hinnanud kõiki asjaolusid, sh tõendeid, kogumis ja koostoimes ning jõudnud järeldusele, et kaevatav haldusakt ei ole põhjendatud ning tuleb tühistada.

MENETLUSKULUD

HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole õigusabikulude hüvitamist taotlenud. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot, mis tuleb menetluskuluna vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.