3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitmist tagavate toimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Yile ja Xle.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt esitab taotluse
loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigustaotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1) ja pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isikute käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. MTA taotlus sisaldab MKS § 1361 lg-s 2 nõutud andmeid.
5.Kohtule esitatud taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 punkti 12 kohaselt võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule taotluse esitamisega, sest sellisel juhul on maksuhaldur eelnevalt kontrollinud juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikme võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel.
6.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks põhinõude 34 585,68 euro osas välistatud või ilmselgelt võimatu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise ning X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Kohus ei ole veendunud, et vastutusotsuse tegemine on võimalik intressinõude osas. MKS § 96 lg 5 teine lause sätestab, et MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele (sh seaduslikule esindajale) võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja 2(5)
suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MTA taotlusest nähtub, et X OÜ-lt on üritatud sisse nõuda põhivõlga, kuid puudub info, et on üritatud sisse nõuda ka intressivõlga. Maksuhaldur on taotluses märkinud, et väljastas 17.11.2020 Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse korraldused X OÜ pangakonto arestimiseks summas 34 585,68 eurot. See on põhivõlg. Taotlusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks täiendavalt intressinõude 3455 euro osas sissenõudmise toiminguid teinud. Taotluse lisast 3 nähtuvalt teavitati X OÜ-d intressinõudest 13.04.2021 dokumendiga nr 13-3/33738. Seega ei saa selle sissenõudmine olla kolm kuud kestnud. Riigikohus leidis 09.10.2019 tehtud otsuse nr 3-17-991/38 punktis 11, et MKS § 96 lõike 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lõike 5 teises lauses nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Otsuse punktis 12 rõhutas kolleegium, et vastutusotsust ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, ning seda olenemata sellest, et äriühingu suhtes oli alustatud täitemenetlust teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks. Kolleegium tõdes, et vastasel korral muutuks säte sisutuks. Riigikohus on 03.12.2020 otsuse nr 3-19-104 punktis 19 selgitanud, et kehtiv õigus defineerib ühtviisi maksuvõlana nii tähtpäevaks tasumata maksusumma (MKS § 32 p 1) kui ka sellelt arvestatud tasumata intressi (MKS § 32 p 4). Seepärast pole põhjust eristada olukorda, mil intressivõlga ei ole sundtäitma asutud, kuid põhivõla sundtäitmisel on selgunud, et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, olukorrast, mil vastutusotsusega nõutakse uue põhivõla tasumist, kuid juba eelmise põhivõla sundtäitmine on osutunud edutuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastutusotsuse tegemise eeldused intressinõude osas täidetud. Seega ei saa intressinõude osas lubada ka täitetoimingute tegemist. Kohus lähtub taotluse edasisel lahendamisel sellest seisukohast.
7.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA on välja toonud, et X OÜ juhatuse liikmetena kajastasid puudutatud isikud maksustamisperioodidel 2020. aasta jaanuarist aprillini maksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mis iseloomustab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ja on tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. MTA on taotluses märkinud, et kontrollimenetluse käigus ei esitanud äriühing tehingute aluseks olevaid dokumente ega andnud tehingute kohta teavet, seda ei teinud ka selleaegsed juhatuse liikmed Y ja X. Y keeldus maksumenetluses maksuhaldurile enda isikliku arveldusarve väljavõtte esitamisest. Taotlusest nähtub, et maksumenetluse ajal (10.07.2020) vahetus X OÜ juhatus ning Yi ja X asemel määrati juhatuse liikmeks uus isik. Soovimatus esitada maksumenetluses dokumente ja X OÜ juhatusest lahkumine maksumenetluse läbiviimise ajal viitavad kohtu hinnangul sellele, et Y ja X ei ole huvitatud vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmisest. MTA esitatud tõendite kohaselt on Y saanud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid 2021. a veebruaris ja märtsis X OÜ-st keskmise kuutasuga 4 288,38 eurot. X sai 2021. a jaanuaris ja veebruaris tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid Eesti Haigekassast keskmiselt 635,71 eurot, 2020. a maist augustini 625,78 eurot. Isikute sissetulekutest ei jätku, et tasuda vastutusotsusega määratav maksusumma koheselt. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tehtava vastutusotsuse sundtäitmiseks. 3(5)
8.MTA on esmalt taotlenud luba seada käsutamise keelumärked Yi ja X osalustele erinevates äriühingutes. Maksuhaldurile ei ole teada kui väärtuslikud on neile kuuluvad osakud, mistõttu on põhjendatud osakutele keelumärgete seadmisel arvestada osaku väärtuseks selle nimiväärtus. Maksuhaldur on Yile kuuluva osaluse väärtuseks kahes äriühingus arvestanud 3750 eurot ja Xle kuuluva osaluse väärtuseks kolmes äriühingus 5000 eurot. Kohus leiab, et käsutamise keelumärgete seadmine osalustele äriühingutes on proportsionaalne meede osas, milles need tagavad põhivõlga 34 585,68 eurot.
9.MTA taotleb ka luba arestida Y ja X panga- ja hoiukontod. MTA taotluse lõpposas on mainitud üksnes pangakontosid, kuid kohus sai MTA esindajalt kinnituse, et tegelik eesmärk oli taotleda luba ka hoiukontode arestimiseks. MTA taotluse põhjendustes on hoiukontode arestimise vajadust ka eraldi põhjendatud. Pangakontode ja hoiukontode arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi. Tegemist on füüsilise isiku suhtes kõige koormavama täitetoiminguga. Riigikohtu praktikas on leitud, et riive intensiivsust aitab maandada esiteks nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab kohus konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 28). MTA on märkinud, et kummalgi puudutatud isikul ei ole ülalpeetavaid. Isikutel ei ole peale osakute erinevates äriühingutes muud vara, mille suhtes saaks vähem intensiivseid täitmist tagavaid toiminguid rakendada. Äriühingute osakute väärtus ei kata võimaliku vastutusotsusega määratavat maksukohustust. Seega leiab kohus, et praegusel juhul ei ole võimalust sooritada puudutatud isikute õigusi vähem riivavaid täitetoiminguid. Samas leiab kohus, et MTA on põhjendamatult taotlenud panga- ja hoiukontode aresti ka intressinõude ulatuses. MTA on arestiga tagamist vajavad summad arvestanud selliselt, et on 38 040,68 eurost (põhivõlg 34 585,68 eurot + intress 3455 eurot) maha arvanud puudutatud isiku osakute väärtuse (A puhul 3750 ja X puhul 5000). Kohus leiab, et osakute väärtused tuleb maha arvata põhivõlast, mis on 34 585,68 eurot. Seega oleks põhjendatud arestiga tagatavad summad Yi puhul 30 835,68 eurot (34 585,68 – 3750) ja X puhul 29 585,68 eurot (34 585,68 – 5000). Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et maksuhaldur oleks püüdnud teha põhivõlgniku osas täitetoiminguid intressinõude ulatusest ning et nõude täitmine oleks maksukohustuslase suhtes ebaõnnestunud (vt Riigikohtu otsus 3-19-104 p 19). Seega oleks praeguses asjas kohtule esitatud materjale arvestades intressivõla nõudmine vastutusetusega vastuolus MKS § 96 lõikega 5, mistõttu ei saa intressinõude osas ka täitmist tagavaid toiminguid sooritada.
10.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur Yi ja X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsete isikute vastu suunatud täitetoimingu, kui Yi ja X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Maksuhaldur on selgitanud, et kui Y ja X soovivad agatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 38 040,68 eurot. Kuna kohus pidas täitmistoiminguid proportsionaalseks üksnes selles ulatuses, milles maksuvõla summa on 34 585,68 eurot, peaks deposiidi väärtus olema vastavalt 34 585,68 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse osaliselt. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) käsutamise keelumärgete seadmist Yile kuuluvate osalustele äriühingutes OÜ X (xxxxxxx) ja X OÜ (xxxxxxx); 2) Yile kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimist summas 30 835,68 eurot; 3) käsutamise keelumärgete 4(5)
seadmist Xle kuuluvate osalustele äriühingutes OÜ X (xxxxxxx), X OÜ (xxxxxxx) ja X OÜ (xxxxxxx); 4) Xle kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimist summas 29 585,68 eurot.
12.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Puudutatud isikutele toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingu sooritamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.