Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
13. august 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-843
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamise loa andmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sigrid Tirman Puudutatud isikud – YY, QQ, volitatud esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
YY ja QQ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
tagavate
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja toimikusse määruskaebusele lisatud tõendid.
2.Jätta YY ja QQ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-21-843 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 21.04.2021 Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 ja 3 alusel taotluse anda luba: 1) käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu YY-le kuuluvatele osalustele äriühingutes OÜ K ja R OÜ; 2) YY-le kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimiseks summas 34 290,68 eurot; 3) käsutamise keelumärgete seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu QQ-le kuuluvatele osalustele äriühingutes OÜ G, L OÜ ja R OÜ; 4) QQ-le kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimiseks summas 33 040,68 eurot. MTA tegi 23.09.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/052271-24,2 mille alusel muutus P OÜ (endine R OÜ) maksukohustus maksustamisperioodi 2020. a jaanuar kuni aprill osas 37 928,30 eurot.
3-21-843 20.04.2021 seisuga on maksuotsusega määratud maksuvõlg põhivõla osas 34 585,68 eurot. Maksuvõla tekkimise ajal olid äriühingu juhatuse liikmeteks YY ja QQ. Halduskohtule taotluse esitamisega alustab maksuhaldur isikute suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. 2020. a jaanuari kohta deklareeriti 20% määraga maksustatavat käivet 35 315,80 eurot, tegelik käive oli 35 327,60 eurot. Kauba ja teenuse ühendusesisene soetamine deklareeriti KMD-s 13 355,80 eurot, kontrolli tulemusena oli summa 13 356,00 eurot. Sisendkäibemaksu deklareeriti 9756,20 eurot, tasumisele kuuluv tegelik käibemaks oli 7063,52 eurot. Kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes oli sisendkäibemaksu suurus 2726,13 eurot. P OÜ-l tekkis 2020. a jaanuaris kohustus tasuda riigile käibemaksu 4339,39 eurot. 2020. a veebruari kohta deklareeriti P OÜ nimel 20% määraga maksustatavat käivet 942 541,84 eurot, kuid tegelik käive oli 60 359,59 eurot. Sama kuu 0% määraga maksustatav käive oli 12 164,60 eurot, kuid äriühingu nimel deklareeriti 0% käivet 26 330,80 eurot. Kauba ja teenuse ühendusesisese soetuse summaks märgiti 898 152,44 eurot, kuid kontrolli käigus tuvastatud summaks on 15 804,44 eurot. P OÜ nimel deklareeriti viidatud kuul sisendkäibemaksu 188 409,29 eurot, kuid maksuhaldur tuvastas sisendkäibemaksu suuruseks 3 847,44 eurot. 2020. a märtsi kohta deklareeriti 20% määraga maksustatavat käivet 52 044,20 eurot, kuid kontrolli tulemusel selgus, et käive oli 75 938,58 eurot. 0% määraga maksustatav käive on 45 148,62 eurot, kuid KMD-l kajastus 0% käive 30 982,42 eurot. Kauba ja teenuse ühendusesisene soetamine oli 2020. a märtsis kokku 71 840,52 eurot, kuid P OÜ nimel deklareeriti 47 394,52 eurot. Kontrolli tulemusena osutus sisendkäibemaksu summaks 14 577,65 eurot, kuid P OÜ deklareeris sisendkäibemaksu 10 266,86 eurot. 2020. a aprilli kohta deklareeriti 20% määraga maksustatavat käivet 8621,77 eurot, kuid tegelik käive oli 23 015,37 eurot. 0% määraga maksustatav käive on 1370,90 eurot, kuid deklareeriti 2741,80 eurot. Kauba ja teenuse ühendusesisene soetamine oli 13 567,68 eurot. P OÜ ühendusesisest käivet ei deklareerinud. Sisendkäibemaksu deklareeriti 1997,83 eurot, aga kontrolli tulemusena on sisendkäibemaks 3344,21 eurot. Äriühing ei esitanud dokumente ega andnud teavet majandustehingute kohta. Seega ei saa lugeda täidetuks sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusi. Äriühingu arveldusarve väljavõttelt ei nähtu soetusi sellises summas, mis on kantud KMD-dele. Näiteks on 2020. a jaanuari KMD INF B osas näidatud soetust E OÜ-lt 48 894 eurot, millest käibemaks on 8149 eurot. Arveldusarvelt nähtub, et P OÜ tasus arve eest 2868 eurot, millest käibemaks on 478 eurot. P OÜ tegi perioodil 2020. a veebruarist aprillini ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid. 2020. a veebruari KMD INF B osas on kajastatud soetust R OÜ-lt 1947,30 eurot, kuid kulutus ei ole seotud P OÜ ettevõtlusega. P OÜ nimele ei olnud sõidukeid registreeritud. P OÜ jättis perioodil 2020. a jaanuarist aprillini deklareerimata töötasu väljamaksed QQ-le ja YY-le. P OÜ Luminor Bank AS arvelduskontolt nähtuvad ülekanded selgitustega „aruandvaisiku kuluaruanded ja laenu intress“; „instagrami reklaamikulud vastavalt kuludokumendile“; „majanduskulud“ ja „laenu tagasimakse ja intressid, majanduskulud“ YYle 12 222,05 eurot ja QQ-le 13 831,00 eurot. Kontrollimenetluses ei esitatud ühtegi dokumenti kulutuste tegemise kohta. Lisaks ei saanud YY maksuhaldurile teadaolevalt 2018. a septembrikuust 2019 a. jaanuarini töötasu. YY pangakonto väljavõttest nähtub, et P OÜ-lt laekunud raha kasutas ta igapäevasteks kulutusteks. P OÜ-s ei olnud kontrollitaval perioodil registreeritud töötajaid. Seega tegi YY 2020. a jaanuarist aprillini äriühingu heaks tööd. Ei ole eluliselt usutav, et seda tehti tasuta. QQ isiklikult arvelduskontolt ei ole näha, et ta oleks 2(11)
3-21-843 soetanud teistelt äriühingutelt kaupu/teenuseid, mis seondusid P OÜ ettevõtlusega. QQ kasutas raha isiklikuks tarbeks. Lisaks ei ole QQ töötasu teisest äriühingust nii suur, et anda P OÜ-le laenu. Seega tegi QQ 2020. a jaanuarist aprillini äriühingu heaks tööd. Eelnevast tulenevalt jätsid YY ja QQ korraldamata maksuseadustest tulenevad kohustused ega andnud teavet äriühingu majandustegevuse kohta. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. 02.04.2020 teavitati P OÜ-d kontrollimenetluse alustamisest. Korralduse kättesaamist kinnitas äriühing 09.04.2020 ekirjaga. 29.04.2020 tehti P OÜ-le korraldus nr 12.2-3/052271-3.25, millega kohustati täitma 02.04.2020 korraldus nr 12.2-3/05227-1. Maksuhaldur väljastas 13.05.2020 e-MTA kaudu sunniraha korralduse nr 12.2-3/052271-7.28. Teine sunniraha korraldus nr 12.2-3/052271-10 esitati 29.05.2020 ning kolmas korraldus nr 12.2-3/052271-11 väljastati 11.06.2020. Ühtegi korraldust äriühing ei täitnud. Täiendavalt pöördus maksuhaldur YY ja QQ kui kolmandate isikute poole. Äriregistri andmetel vahetus 10.07.2020 P OÜ juhatus ja uueks juhatuse liikmeks sai BB. Dokumentide üleandmise tõendamiseks uuele juhatuse liikmele esitati P OÜ praeguse juhatuse liikme FF allkirjastatud raamatupidamisdokumentide üleandmise akt, millega FF kinnitab dokumentide kättesaamist 07.07.2020. Äriregistri andmetel sai FF P OÜ juhatuse liikmeks 27.10.2020. Väärteomenetluses selgitati, et P OÜ osaluse omandanud PP ütles äriühingu osade võõrandamistehingu käigus, et lõpuks saab ettevõtte juhatuse liikmeks FF, mistõttu on mõistlik kõik dokumendid kohe talle üle anda. Samas andis YY väärteomenetluses antud ütluste kohaselt dokumendid üle PP-le. PP sõnul talle dokumente üle ei antud. QQ selgitas, et dokumendid anti üle uutele omanikele. BB selgitas, et temani dokumendid ei jõudnud. Seega on alust arvata, et raamatupidamisdokumendid olid vormistatud puudulikult või puudusid. Äriühingu võõrandamine kontrollimenetluse kestel tekitab põhjendatud kahtluse, et sellel puudus tegelik majanduslik eesmärk. Maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eesmärk on hoiduda kõrvale maksude tasumisest. YY ja QQ tegevuse ning P OÜ maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning YY ja QQ võivad vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt P OÜga. YY ja QQ on kohustusi rikkunud tahtlikult. YY ja QQ korraldasid teadlikult äriühingu majandustegevust nii, et P OÜ-l puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks, tekitades äriühingule maksuvõla, mille sissenõudmine on osutunud võimatuks. YY ja QQ käitumine P OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab nende suhtumist avalikõiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse. MTA-le kättesaadavate andmete kohaselt on YY saanud tulumaksuga maksustatavaid tulusid 2021. a veebruaris ja märtsis G OÜ-st keskmise kuutasuga 4288,38 eurot. QQ sai 2021. a jaanuaris ja veebruaris tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid Eesti Haigekassast keskmiselt 635,71 eurot, 2020. a maist augustini 625,78 eurot. Seega esineb tõenäoliselt vajadus võimaliku vastutusotsuse sundtäitmiseks. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Varaseim maksukohustus pärineb 2020. a jaanuarist. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine. P OÜ-l on 20.04.2021 seisuga maksuvõlg ning nõuded ei ole aegunud. Samuti ei ole maksuvõlga kustutatud. P OÜ ei ole registrist kustutatud ning juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud. Maksuvõla sissenõudmine P OÜ-lt ei ole tulemusi andnud. Äriühingul puuduvad Eesti pankades avatud arveldusarved. P OÜ ei oma registervara. P OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet 2020. a aprillis ning tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid 2020. a detsembris. P OÜ kustutati 30.07.2020 BB avalduse alusel käibemaksukohustuslaste registrist. YY-le ja QQ-le ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot. YY-le kuulub OÜ K osa nimiväärtusega 2500 eurot. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2019. a kohta. 3(11)
3-21-843 Samuti R OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot. Äriühing on asutatud 28.08.2020. Maksuhaldurile ei ole teada, kui väärtuslikud on YY-le kuuluvad osakud, mistõttu on põhjendatud osakutele keelumärgete seadmisel arvestada nende väärtuseks nimiväärtus. YY on osanik kahes äriühingus ning temale kuuluv osalus kokku 3750 eurot. QQ-le kuulub OÜ G osa nimiväärtusega 2500 eurot. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2019. a kohta. Samuti kuulub L OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot (viimane majandusaasta aruanne esitati 2019. a kohta) ja R OÜ osa nimiväärtusega 1250 eurot. Äriühing on asutatud 28.08.2020. Põhjendatud on osakutele keelumärgete seadmisel arvestada osaku väärtuseks nimiväärtus. QQ-le kuuluv osalus on kokku 5000 eurot. Arvestades vastutusmenetluses eeldatavalt sissenõudmisele kuuluva maksuvõla suurust, on täiendavalt põhjendatud YY arvelduskontode ning võimalike hoiuste arestimine
290,68 euro ulatuses. Põhjendatud on QQ pangakontode ning võimalike hoiuste arestimine 33 040,68 euro ulatuses. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto on avatud, rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui YY-l ja QQ-l on lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), millel olevaid rahalisi vahendeid isik soovib kasutada, ei kanta neid automaatselt YY ja QQ pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes krediidiasutustes on YY-l ja QQ-l avatud panga- ja/või hoiukontod. Seega taotleb maksuhaldur, et kohus annaks loa väljastada panga- ja hoiukontode arestid kõikides krediidiasutustes. YY-l ja QQ-l ei ole ülalpeetavaid. Töölepinguseaduse § 29 lg-st 5 ja töötasu alammäära kehtestamise määruse § 1 lg-st 1 tulenevalt ei kuulu YY ja QQ pangakontode arestimisel igakuiselt arestimisele vähemalt 584 eurot. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur YY ja QQ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks (MKS § 1361 lg 2 p 3, § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122). Asendustagatise esitamisel peab see lisaks maksuhalduri nõudele katma sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui YY ja QQ soovivad tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 38 040,68 eurot.
2.Tallinna Halduskohtu 22.04.2021 määrusega rahuldati MTA taotlus osaliselt (p 1); anti MTA-le luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärgete seadmist YY-le kuuluvatele osalustele äriühingutes OÜ K ja R OÜ (p 2.1); YY-le kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimist summas 30 835,68 eurot (p 2.2); käsutamise keelumärgete seadmist QQ-le kuuluvatele osalustele äriühingutes OÜ G, L OÜ ja R OÜ (p 2.3) ning QQ-le kuuluvate panga- ja hoiukontode arestimist summas 29 585,68 eurot (p 2.4). Maksuhaldur alustab taotluse esitamisega vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust (Riigikohtu 14.05.2013 määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks põhinõude 34 585,68 euro osas välistatud või ilmselgelt võimatu. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine. P OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Vastutusotsuse tegemine ei ole võimalik intressinõude osas. Maksuhaldur väljastas 17.11.2020 Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse korraldused P OÜ pangakonto arestimiseks summas 34 585,68 eurot (põhivõlg). Taotlusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks intressinõude osas teinud sissenõudmistoiminguid. Taotluse lisast 3 nähtuvalt teavitati P OÜ-d intressinõudest 13.04.2021. Seega ei saa selle sissenõudmine olla kestnud kolm kuud (Riigikohtu 09.10.2019 4(11)
3-21-843 otsus asjas nr 3-17-991, p-d 11 ja 12; 03.12.2020 otsus asjas nr 3-19-104, p 19) ning intressinõude osas ei saa lubada täitetoimingute tegemist. P OÜ juhatuse liikmetena kajastasid puudutatud isikud maksustamisperioodidel 2020. a jaanuarist aprillini maksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mis iseloomustab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et sarnaselt võidakse suhtuda vastutusotsusega määratavasse kohustusse. Kontrollimenetluse käigus ei esitanud äriühing tehingute aluseks olevaid dokumente ega andnud tehingute kohta teavet. Seda ei teinud ka YY ega QQ. YY keeldus maksuhaldurile enda isikliku arveldusarve väljavõtte esitamisest. Maksumenetluse ajal (10.07.2020) vahetus P OÜ juhatus. Soovimatus esitada maksumenetluses dokumente ja P OÜ juhatusest lahkumine maksumenetluse ajal viitavad sellele, et YY ja QQ ei ole huvitatud vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmisest. Isikute sissetulekutest ei jätku, et tasuda vastutusotsusega määratav maksusumma kohe. Seega esineb tõenäoliselt vajadus tehtava vastutusotsuse sundtäitmiseks. Käsutamise keelumärgete seadmine osalustele äriühingutes on proportsionaalne meede osas, milles need tagavad põhivõlga 34 585,68 eurot. Pangakontode ja hoiukontode arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi. Riive intensiivsust aitab maandada nõue, et füüsilise isiku puhul ei arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Teiseks peab konkreetse juhtumi asjaolusid (sh isikuga seonduvaid) hinnates veenduma, et arest on proportsionaalne (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 28). Puudutatud isikutel ei ole ülalpeetavaid. Isikutel ei ole peale osakute erinevates äriühingutes muud vara, mille suhtes saaks rakendada vähem intensiivseid täitmist tagavaid toiminguid. Äriühingute osakute väärtus ei kata võimaliku vastutusotsusega määratavat maksukohustust. MTA on põhjendamatult taotlenud panga- ja hoiukontode aresti intressinõude ulatuses. Osakute väärtused tuleb maha arvata põhivõlast 34 585,68 eurot. Seega on põhjendatud arestiga tagatavad summad YY puhul 30 835,68 eurot (34 585,68–3750) ja QQ puhul 29 585,68 eurot (34 585,68–5000). Kui YY ja QQ soovivad tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks eelnevast tulenevalt 34 585,68 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.YY ja QQ paluvad 12.05.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2021 määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA loataotlus tervikuna rahuldamata; alternatiivselt muuta halduskohtu antud luba nii, et välistatud oleks ületagamine. Halduskohus ei ole hinnanud, kas puudutatud isikute suhtes läbiviidava menetluse tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse kindlaksmääramine. Määruse p-s 15 on üksnes märgitud, et MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks põhinõude osas välistatud või ilmselgelt võimatu. Halduskohus ei ole kontrollinud põhjendatud kahtlust, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Isiku kuulumine äriühingu juhatusse või sealt lahkumine ei saa anda indikatsiooni, kas tema suhtes tehtava lahendi täitmine võiks osutuda võimatuks. YY ja QQ lahkusid ettevõtte juhatusest, kuna ettevõtte osalus võõrandati ja uus omanik soovis määrata oma esindaja juhatusse. Dokumente ei olnud võimalik esitada, kuna YY ja QQ olid dokumendid üle andnud ettevõtte uuele juhatuse liikmele, mida isik allkirjaga kinnitas. Seega ei saa järeldada, et maksude sissenõudmine võib tulevikus osutuda raskendatuks või võimatuks. YY teenib igakuist palgatulu 4288,38 eurot, mis tõendab, et ta oleks suuteline vaidlusalust maksukohustust täitma.
5(11)
3-21-843 Isegi kui MTA taotluse rahuldamine on õiguspärane, on nõue üle tagatud. Halduskohus on mh arestinud YY-le kuuluva osaluse äriühingus OÜ K. OÜ K kuulub 100% YY-le, mistõttu võib ettevõtte väärtust pidada YY osaluse väärtuseks. OÜ K majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte omakapitali suurus 38 674 eurot, mis ületab määratavat kohustust. Arvestades, et ettevõtte omakapital on käsitatav ettevõtte väärtusena, piisaks OÜ K osaluse arestimisest. QQle 100% kuuluva OÜ G majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte omakapital piisav, et tasuda kogu maksusumma. Samuti on põhjendamatu mõlema ettevõtte osaluse arestimine, kuna nimetatud osalus eraldi tagaks vaidlusalust maksusummat kahekordselt.
4.MTA palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus hindas määruse p-s 15 vastutusotsuse tegemise eelduseid ning jõudis järeldusele, et vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Kontrollikohustus ei ulatu sellest kaugemale. Kontrollimenetluse käigus ei esitanud äriühing tehingute aluseks olevaid dokumente ega andnud teavet. Seda ei teinud ka YY ja QQ. YY keeldus maksumenetluses enda isikliku arveldusarve väljavõtte esitamisest. Maksumenetluse ajal 10.07.2020 vahetus P OÜ juhatus. Soovimatus esitada maksumenetluses dokumente ja P OÜ juhatusest lahkumine maksumenetluse ajal viitavad sellele, et isikud ei ole huvitatud vastutusotsusega määratava kohustuse täitmisest. Eelnimetatud asjaolud annavad alust arvata, et nad hakkavad kõrvale hoidma vastutusotsuse täitmisest. Pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. OÜ K kohta esitatud majandusaasta aruanne on 31.12.2019 seisuga ning selle kohaselt ei toimunud 2019. a-l majandustegevust. Andmeid OÜ K majandustegevuse kohta 2020. ja 2021. a-tel ei esitatud. OÜ G majandusaasta aruanne on 31.12.2019 seisuga ning pole esitatud andmeid 2020. ja 2021. majandusaastate kohta. Puudub ülevaade äriühingute majanduslikust seisust praegu, mistõttu ei ole nende väärtust võimalik hinnata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
5.Määruskaebus sisaldab nelja lisa. Ringkonnakohus järeldab, et määruskaebuse esitajad soovivad määruskaebusele lisatud dokumentide asja materjalide juurde lisamist. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
6.Esitatud tõenditega soovivad määruskaebuse esitajad lükata ümber maksuhalduri seisukohti seonduvalt YY-le ning QQ-le kuuluvate äriühingute osade nimiväärtuste suurusega. Ringkonnakohus võtab need tõendid toimikusse. Need on haldusasja lahendamisel asjassepuutuvad. Tõendite esitamine määruskaebemenetluses on lubatav. II
7.Maksuhaldur alustas 21.04.2021 loataotlusega YY ning QQ suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Ringkonnakohus selgitas 05.07.2018 määruse asjas nr 3-17-2444 p-s 7, et kuigi üldjuhul eeldab MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamine sellise menetluse olemasolu, mille käigus saab maksuhalduril olla tekkinud kahtlus 6(11)
3-21-843 maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus asjas nr 3-3-1-68-16, p-d 11–13), on erandina peetud võimalikuks alustada MKS § 1361 lg 1 alusel taotluse esitamisega vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetlust (nt Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 12; 14.05.2013 määrus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Olukorras, kus maksuvõla tegelikku olemasolu saab pidada tõenäoliseks, ei ole maksuhalduri loataotlusele hinnangu andmine välistatud (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50383 p-s 9). Seega on maksuhalduri taotlus lubatav.
8.Haldustoiminguks loa andmise menetluses ei anna kohus siduvat hinnangut sellele, kas on tõsikindlalt võimalik väita, et prognoositav vastutusotsus MTA märgitud summas koostatakse. MKS § 1361 rakendamisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav otsus oleks õiguspärane. Küll aga hindab kohus seda, kas läbiviidava menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises menetluses kogutud kõigi tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Seega ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus (vt ka Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul olid taotluse esitamise ajaks kogutud tõendid piisavad, et anda hinnang vastutusmenetluse tõenäolisele tulemusele. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele.
9.MTA on loataotluses usutavalt põhjendanud, et äriühing esitas kontrolliperioodil KMD-des ebaõigeid andmeid (vt ka 17.08.2020 kontrollakti p 1.1.2 alapunktid 2–5; p 1.2). Samuti on maksuhaldur veenvalt põhjendanud, et äriühingu pangakontodelt on tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid (vt ka 17.08.2020 kontrollakti p 1.3). Seejuures puudus äriühingul sõiduvahend ning selle tarbeks tehtud kulutused ei ole ettevõtlusega seonduvad. Ka YY selgitas 22.10.2020 väärteomenetluse ülekuulamise protokollis, et äriühingul sõidukit ei olnud ning sõiduki kulude osas jäid andmed deklareerimata (loataotluse lisa 20; vrdl ka QQ 27.10.2020 ütlused (loataotluse lisa 22)). On usutav, et nii YY-le kui ka QQ-le tehtud pangaülekanded on käsitatavad töötasu väljamaksetena (17.08.2020 kontrollakti p 1.4). Puuduvad tõendid QQ või YY võimaliku laenu andmise kohta (vt ka loataotluse lisa 11).
10.Maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimise ajal olid äriühingu juhatuse liikmeteks YY ja QQ. Äriühingu juhatuse liikmed vahetusid 10.07.2020, kui uueks juhatuse liikmeks sai BB. 27.10.2020 määrati äriühingu juhatuse liikmeks FF. Korraldused äriühingu raamatupidamisdokumentide esitamiseks väljastas maksuhaldur 02.04.2020 (loataotluse lisa 4) ja 29.04.2020 (loataotluse lisa 5); 13.05.2020 anti korraldus sunniraha tasumiseks (loataotluse lisa 15) ning 29.05.2020 korraldus dokumentide esitamiseks koos sunniraha tasumise korraldusega (loataotluse lisa 6); 11.06.2020 anti korraldus sunniraha tasumiseks (loataotluse lisa 14). Nende korralduste esitamise ajal olid nii YY kui ka QQ äriühingu juhatuse liikmed. Seega on ebaõiged puudutatud isikute väited, et nad ei saanud nõutud dokumente esitada, kuna need anti üle uuele juhatuse liikmele (vt ka 17.08.2020 kontrollakti p 1.1.2 alapunkt 1). Määruskaebuse esitajatel oli võimalik MTA korraldused täita, kuid see jäeti tegemata. YY ja QQ ei ole väitnud, et äriühing ei saanud viidatud korraldusi kätte (vt ka loataotluse lisad 12 ja 13). Lisaks ei ole raamatupidamisdokumentide üleandmine usutavalt tõendatud. PP, kellele need väidetavalt üle anti, nende saamist ei kinnitanud (loataotluse lisa 21). Dokumentide saamist ei kinnita ka BB (loataotluse lisa 23). Raamatupidamisdokumentide üleandmise seab kahtluse alla ka asjaolu, et P OÜ praegune juhatuse liige FF on küll allkirjaga kinnitanud raamatupidamisdokumentide kättesaamist 07.07.2020 (loataotluse lisa 19), kuid äriregistri andmetel sai FF P OÜ juhatuse liikmeks alles 27.10.2020. Seega ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Enda juhatuse liikmeteks oleku ajal tegutsesid YY ja QQ aktiivselt äriühingu tegevuse 7(11)
3-21-843 korraldamisega (vt YY 22.10.2020 ülekuulamise protokoll väärteomenetluses, lk-d 2 ja 3 (MTA loataotlus, lisa 20) ja QQ 27.10.2020 ülekuulamise protokoll väärteomenetluses, lk 2 (loataotluse lisa 22)). Maksude tasumisest kõrvalehoidmine saab olla vaid süüline tegevus (vt ka loataotluse p 3).
11.MKS §-s 1361 märgitud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selle olukorra vältimiseks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et YY ja QQ tegevus äriühingu majandustegevuse juhtimisel ja maksude tasumise korraldamisel annab põhjust arvata, et määruskaebuse esitajad võivad asuda hoidma kõrvale ka kavandatava vastutusotsuse täitmisest. Asjaolu, et YY igakuiseks sissetulekuks oli 2021. a veebruaris ja märtsis üle 4000 euro, ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. OÜ G 2020. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing majandusaasta ca 12 400 euro suuruses kahjumis ning eelmisel aastal kulutati tööjõule kokku 2155 eurot. Seega isegi kui 2021. a veebruaris ja märtsis tehti äriühingust YY-le keskmiselt 4000 euro suuruseid töötasumakseid, on eelneva majandusaasta aruande pinnalt ebausutav, et määruskaebuse esitaja jätkab sellises summas sissetuleku saamist kuni võimaliku koostatava vastutusotsuse täitmiseni. Lisaks on G OÜ juhatuse liikmeks QQ, mistõttu on väljamaksete tegemine vastutuskohustuse täitmiseks solidaarselt vastutava isiku kontrolli all. QQ maksuhaldurile teadaolevad igakuised sissetulekud ei ole piisavad, et võimalik vastutuskohustus hiljem täita (vt ka loataotluse p 5).
12.Seonduvalt määruskaebuse esitajate väidetega äriühingute osaluste nimiväärtuste arestimise ja hindamisega märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Ringkonnakohus selgitas 07.07.2021 määruse asjas nr 3-21-373 p-des 12 ja 13 kokkuvõtvalt, et osaühingu osa nimiväärtus ei peegelda üldjuhul äriühingu osaluse tõenäolist turuväärtust (vt ka Riigikohtu 26.11.2014 määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 40). Osa nimiväärtus on arvestuslik näitaja, mis lepitakse kokku osaühingu asutamisel ja millele vastavalt teevad asutajad-osanikud hiljem ka sissemaksed (äriseadustiku (ÄS) § 138 lg 2 p-d 4–5 ning § 155 lg 1). Osade nimiväärtuste summa väljendab osaühingu osakapitali. Osaühingu osanikud võivad teatud juhtudel otsustada osakapitali suurendada ning sel juhul suureneb ka osade nimiväärtus, kusjuures osanike varasemad osalusproportsioonid üldjuhul säilivad (ÄS § 193 lg 1 ja § 195 lg 3). Osa bilansiline väärtus on üldjuhul osa nimiväärtus koos vastava osaga osaühingu kasumist. Osa nimiväärtuse kokkulangemist osa bilansilise väärtusega esineb tegutseva osaühingu puhul harva. Osa nimiväärtus võib osaühingu kasumit arvestades olla osa bilansilisest väärtusest oluliselt väiksem, samas kui kahjumliku tegutsemise korral võib osa nimiväärtus olla ka osa bilansilisest väärtusest suurem. Osa tegelikuks väärtuseks (turuväärtuseks) on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt üldjuhul selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Harilik väärtus on seega hind, mille eest on konkreetset eset tavapäraselt võimalik müüa. Osaühingu osa nimiväärtus, bilansiline väärtus ja turuväärtus seostuvad omavahel nii, et mida suurem on osaühingu kasum, seda suurem on üldjuhul ka osa turuväärtus ja vastupidi (nt Riigikohtu 12.11.2018 määrus asjas nr 1-18-1170, p-d 17–19). Süüteoasjades on leitud, et näiteks aktsiate arestimise puhul on üldjuhul põhjendatud tuvastada aktsiate väärtus aktsiaseltsi bilansilise väärtuse alusel ja aktsia tegeliku turuväärtuse määramine 8(11)
3-21-843 oleks vara arestimise menetluse eripära arvestades põhjendamatult ajamahukas ja kulukas (vt Riigikohtu 26.11.2014 määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 40). Osaühingu osa tagatisväärtuse kindlaksmääramisel ei pruugi siiski olla põhjendatud lähtuda samasugusest metoodikast, sest osaühingu arestitud osa sundmüük täitemenetluses on sageli väga keeruline. Osaühing on olemuselt suletud ühingutüüp ning osa omandamise vastu ei tunne üldjuhul huvi keegi peale teiste osanike, kuid nemadki ei pruugi soovida seda omandada. Vähemusosaluse puhul on ostuhuvi eriti väike (nt Riigikohtu 12.11.2018 määrus asjas nr 1-18-1170, p-d 24–25). Osaühingu osa väärtuse hindamisel on osaühingu majandusliku seisundi kõrval määrav seegi, millise õiguse ja kontrolli annab osa ühingu juhtimisel ning kasumi jaotamisel (nt Riigikohtu 08.04.2019 otsus asjas nr 2-14-51896, p 23.1). Osaühingu osa sundmüügi korral võib ostuhuvi lisaks oleneda väga suurel määral ühingu majandustegevuse läbipaistvusest ja sellega seotud riskidest, mis avalduvad eriti olukorras, kus müüdav osa ei anna ainu- ega enamusosalust ja teiste osanike valmidus võimaliku uue osanikuga koostööd teha on ebaselge (vt Riigikohtu 06.10.2016 otsus asjas nr 3-1-1-58-16, p 39).
14.Kuna tegemist on kiireloomulise küsimusega, mille eesmärk on tagada tulevase võimaliku nõude täitmine, ei ole ka loamenetluses põhjendatud nõuda maksuhaldurilt osaühingu osa tegeliku turuväärtuse kindlakstegemist, sest see oleks ülemäära aeganõudev ja kulukas. Selle asemel on põhjendatud lähtuda osaühingu osa nimiväärtusest või asjakohasel juhul bilansilisest väärtusest. Seejuures eeldab bilansilisest väärtusest lähtumine mh seda, et maksuhaldurile on avalikult kättesaadavad ajakohased andmed osaühingu majandusliku seisundi kohta. Kuna puudutatud isiku eelnev teavitamine kavandatavast toimingust oleks vastuolus MKS § 1361 eesmärgiga vältida seda, et maksukohustuse sissenõudmine võiks osutuda tema tegevuse tõttu võimatuks, siis ei saa ka maksuhaldurilt eeldada puudutatud isikult andmete nõudmist nende äriühingute bilansi kohta, milles ta omab osalusi. Sellele vaatamata tuleb osaühingu osadele käsutamise keelumärgete seadmisel põhjendada, millistest asjaoludest lähtudes on osaühingu osade väärtuse määramisel võetud aluseks osade nimiväärtus (viidatud ringkonnakohtu määruse p 14).
15.OÜ K 2019. a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu eelmiste aastate jaotamata kasum kokku oli 38 674 eurot (omakapital), kuid 2019. a äriühingu majandustegevust ei toimunud. 2020. a jaotamata kasumi suurus on jäänud samaks, kuid ka 2020. a ei toimunud äriühingu majandustegevust. 2020. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingu bilanss sama võrreldes 2019. a majandusaasta aruandega. Maksuhaldur on OÜ K osade hindamisel lähtunud põhjendatult selle nimiväärtusest. Kuigi äriregistrile esitatud 2019. ja 2020. a majandusaasta aruannetest nähtub, et mõlemal aastal on äriühingu jaotamata kasum 38 674 eurot, ei ole kummalgi majandusaastal toimunud äriühingu majandustegevust. Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul kindlus, et äriühingu kasum peegeldab äriühingu (ja osa nimiväärtuse) tegelikku väärtust. Osaühingu osa arestimise eesmärgiks on, et see tagaks YY suhtes eeldatavalt koostatava vastutusotsuse sundtäitmist. Olukorras, kus äriühingul puudub majandustegevus ning kohtumenetluses ei ole esitatud muid äriühingu raamatupidamisdokumente, mille alusel saaks ettevõtte bilansilist väärtust määrata, puudub kindlus, et osaühingu osa väärtuse hindamisel 38 674 euro suuruseks tagaks see edaspidi maksuhalduri võimalikku nõuet. Arvestada tuleb ka sellega, et YY on äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige. Seega ei ole välistatud, et äriühingu kasum makstakse välja dividendidena. Sellisel juhul ei oleks võimalik pidada osaühingu nimiväärtust enam võrdseks äriühingu kasumi suurusega. Võimalike dividendide väljamaksmise üle otsustamine on YY pädevuses.
16.R OÜ, mille osanikud on võrdsetes osades YY ja QQ, on asutatud 28.08.2020 ning äriühing ei ole majandusaasta aruannet veel esitanud. Puuduvad muud tõendid äriühingu
9(11)
3-21-843 majandustegevuse kohta. Seega lähtus maksuhaldur põhjendatult osaühingu osa väärtuse määramisel selle nimiosa väärtusest.
17.L OÜ osanikud on võrdsetes osades QQ ja GG. 2019. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetati aasta 387 euro suuruses kahjumis, mis kaeti eelmise aasta kasumi arvelt (omakapital 8160). 2020. a majandusaasta aruannet ei ole äriühing esitanud. Ajakohasemat teavet äriühingu majandusliku seisundi kohta ei ole esitatud ka määruskaebuse menetluses. Osaühingu osa bilansilise väärtuse kindlakstegemisel ei ole põhjendatud lähtuda 2019. a majandusaasta andmetest, mistõttu on maksuhaldur õigesti võtnud aluseks osade nimiväärtuse, vaatamata sellele, et 2019. a majandusaasta aruande järgi oli eelmiste perioodide jaotamata kasum 8547 eurot. Välistada ei saa võimalust, et ka praegu tegutsetakse kahjumiga, mida ei ole võimalik enam katta seni jaotamata kasumi arvelt.
18.OÜ G ainuosanik on QQ. 2019. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli aruandeaasta kasum 22 551 eurot. Äriühing oli tegev ning selle põhiliseks tegevusalaks oli hoonete ja tööstusliku puhastustegevuse pakkumine. 2020. aastal jätkas äriühing tegevust. Aruandeaasta lõpetati 12 363 euro suuruses kahjumis, mis kaeti eelmise aasta kasumi arvelt. Kokku oli omakapital 63 648 eurot. Samas tuleb arvestada sellega, et 2020. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on võrreldes 2019. aastaga suurenenud käibevarad, ent seda nõuete ja ettemaksete arvelt. Samuti on märkimisväärselt kasvanud äriühingu (laenu)kohustuste maht. Müügitulu vähenes 2020. a ca 20 000 euro võrra, ent kulud seejuures kasvasid. Seega isegi kui äriühingul võis 31.12.2020 seisuga olla jaotamata kasumit, puudub ülevaade äriühingu majandustegevusest ja selle tulemist 2021. aastal. Äriühingu 2020. a majandusaruanne ei kajasta halduskohtu määruse tegemise aegseid andmeid ning äriühingu varaline seis võib olla oluliselt muutunud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud muid äriühingu raamatupidamisdokumente, mille alusel saaks ettevõtte bilansilist väärtust määrata. Seetõttu ei ole põhjendatud kalduda kõrvale osa nimiväärtusest.
19.Lisaks määruskaebuse esitajatele kuuluvatele osalustele keelumärgete seadmisele taotles MTA kohtult puudutatud isikute panga- ja hoiukontode arestimist tagamata jäänud maksukohustuse ulatuses. Füüsiliste isikute pangakontode arestimine piirab intensiivselt nende isikute õigusi. See abinõu saab olla maksukohustuste täitmise tagamiseks proportsionaalne vaid äärmisel juhul, kui puuduvad muud vähemintensiivsed viisid maksukohustuse täitmise tagamiseks ja oht, et maksukohustus jääb täitmata, on juhtumi asjaoludest tulenevalt väga suur. Vajaduse korral saab kohus ise tagada, et arest oleks proportsionaalne, näiteks keelates isikule laekuvast sissetulekust igakuiselt arestida MKS § 131 lg-s 3 märgitust suurema summa (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 27–29). Praegusel juhul ei ole põhjust pidada panga- ja hoiukontode arestimist lubamatuks. Puuduvad tõendid, et YY ja QQ muu vara arvelt oleks võimalik vastutusotsusega tõenäoliselt määratavat rahalist kohustust tagada. Isikute senise käitumise põhjal on põhjust arvata, et nad püüaksid astuda samme, et jätta maksukohustused täitmata. Seetõttu on maksukohustuse hilisema sissenõudmise tagamiseks olnud põhjendatud arestida nende pangakontod (sh hoiukontod). Määruskaebuse esitajad ei ole viidanud, et maksukohustuse täitmise tagamiseks oleks tõhusalt võimalik rakendada mingeid muid abinõusid. Määruskaebuses ei ole ka põhjendatud, miks tuleks jätta igakuiselt arestimata MKS § 131 lg-s 3 märgitust suurem summa.
20.Õiged ei ole määruskaebuse esitajate väited, et põhjendamatu on mõlema ettevõtte (OÜ K ja OÜ G) osaluse arestimine, kuna nimetatud osalused eraldi tagaks vaidlusalust maksusummat kahekordselt. Ringkonnakohus selgitas, miks oli praegusel juhul põhjendatud lähtuda YY-le ja QQ-le kuuluvate osaluste väärtuste määramisel nende nimiväärtusest. Eelnevalt kirjeldatud äriühingute osaluste nimiväärtused ei ületa võimalikku tasumisele kuuluvat maksusummat. 10(11)
3-21-843 Ületagamisega on tegemist olukorras, kus menetlusaluse isiku vara on arestitud suuremas summas kui on tema vastu esitatud maksukohustuse suurus. Selline olukord esineb nt juhul, kui isikule kuuluva kinnisasja(de) väärtus ületab maksukohustuse suurust ning kinnisasi on arestitud tervikuna, mistõttu on maksuhalduri nõue tagatud suuremas osas kui nõude tegelik summa (vt ka Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50). Maksuhalduri taotluse alusel on arestitud määruskaebuse esitajatele kuuluvate äriühingute osalused ning arveldus- ja hoiukontod nii, et mõlema äriühingu juhatuse liikme osas oleks tagatud võimaliku vastutuskohustuse täitmine tervikuna (sh koos täitetoimingute lisatasudega; vt ka halduskohtu määruse p 18). Täitetoimingute selliselt sooritamine ei lähe vastuollu ületagamise keeluga. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingu kohustuste eest solidaarselt, mistõttu võib maksuhaldur nõuda kohustuse täitmist tervikuna ka ühelt äriühingu juhatuse liikmelt (sellisel juhul korraldavad solidaarvõlgnikud kohustuste tasaarvestamise sisesuhte raames; vt ka võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 67 lg 1 ja § 69). Puuduvad andmed selle kohta, et mõlemalt määruskaebuse esitajalt oleks võimalik maksusumma osaliselt sisse nõuda, sest andmeid panga- ja hoiukontode ning nende jäägi kohta ei ole esitatud. Kindel ei saa olla, et mõlemale määruskaebuse esitajale laekub kontodele piisavalt raha, et võimalik vastutusotsusega määratav maksuvõlg tasuda. Ületagamise keeld ei tähenda, et maksuhaldur ei võiks esitada taotlust erinevate varaliste õiguste paralleelseks arestimiseks, kui see on vajalik maksuvõla tagamiseks. Maksuhalduri eesmärk on tagada, et riigile ei jääks laekumata P OÜ maksuvõlgnevus. Oluline on, et võlgnevuse tagatiseks arestitud varaliste õiguste realiseerimisel ei oleks maksuhalduri käsutuses nõude tagamiseks rohkem reaalseid vahendeid kui on nõutava maksusumma suurus. Seega juhul, kui hilisemas võimalikus täitemenetluses õnnestub maksuhalduril tagada nõutav maksusumma ühele juhatuse liikmele kuuluva vara täitmisele pööramise või arestimise arvelt, ei ole põhjendatud teise juhatuse liikme varale sissenõude pööramine ning arest tuleb sellisel juhul viivitamatult lõpetada. Kui üks määruskaebuse esitaja esitab maksuhaldurile tagatise kogu maksusumma ulatuses – nagu ka juhul, kui seda teeb maksuvõlgnikust äriühing –, tuleb maksuhalduril arest lõpetada ning täiendava tagatise nõudmine ei ole põhjendatud ka teiselt juhatuse liikmelt. III
21.Eelnevast tulenevalt jääb QQ ja YY määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.04.2021 määrus asjas nr 3-21-843 muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad QQ ja YY määruskaebemenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 203 lg 2 ja § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 203 lg 2 ja § 109 lg 1), mistõttu jäävad ka vastustaja ringkonnakohtus kantud võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.