3-21-814/3 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3-21-814 piirkonnas, kuna puudutatud isik väitis, et sõber kadus vette. PPA ametnikud vette kadunud isiku asukohta ei tuvastanud. Puudutatud isik muutis oma algseid ütlusi, mille kohaselt oli ta sõbraga koos ujunud ja sõber Eesti territooriumil vette kadunud, ning väitis, et ta ujus Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki, et siin sõbraga kohtuda. Kell 05.36 leidis PPA patrull Rõsna piirkonnas veest hulpivad pakid, mis osutusid Venemaa Föderatsiooni maksumärkidega salasigarettideks. Isiku suhtes alustati väärteomenetlust. Puudutatud isik selgitas menetluse käigus, et ta on vallaline, omandanud keskhariduse, elab Venemaa Föderatsioonis aadressil Novosjolov X, Pihkva ning õpib Peterburi tehnikaülikoolis laevanduse ja energeetika inseneriks. Vanemad X ja X ning vend X elavad Venemaa Föderatsioonis Komi Vabariigis aadressil X. Puudutatud isiku 17. aprillil 2021 antud selgituste kohaselt ujus ta 17. aprillil 2021 pimedal ajal Eestisse, et kohtuda siin Jevgeni-nimelise isikuga. Puudutatud isiku dokumendid asuvad Venemaal. Eestis viibib ebaseaduslikult, kuna ujus valesse kohta. Väidetavalt soovis ujuda ainult Venemaa poolel piiripoideni, kuid kogemata ujus kaugemale. Soovib Eestist lahkuda nii kiiresti kui võimalik. Puudutatud isik on välismaalane ja tal puudub välismaalaste seaduse § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks ning samuti on isik saabunud Eestisse ebaseaduslikult. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud kinnipidamise alus, s.o põgenemise oht. VSS § 68 punkti 3 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Puudutatud isik on tuvastatud tema enda ütluste alusel ning ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodaniku X iga, PPA-le esitatud ei ole. Seega on PPA hinnangul täidetud eelnimetatud põgenemisohu kriteerium, kuivõrd isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud ning PPA ei ole veendunud, et tegemist on isikuga, kelleks X väidab end olevat. VSS § 68 punkti 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, ületades Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist ajutist kontrolljoont, ning ta ei ole saanud luba Eestisse sisenemiseks ega siin viibimiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isikule ühegi Schengeni liikmesriigi poolt väljastatud elamisluba või viisat, mis annaks talle seadusliku aluse Eestis viibimiseks. PPA hinnangul suurendab isikust tulenevat põgenemisohtu lisaks eeltoodule ka isiku käitumine kogumis, sh teadlikult ilma dokumentideta ebaseaduslikult piiri ületamine ning selles osas oma selgituste muutmine. Lisaks kahtlustatakse isikut piiriüleses salakaubaveos, mis näitab, et isik on valmis teadlikult ja tahtlikult seadust rikkuma ning ei pruugi vabaduses viibides täita talle pandud lahkumiskohustust. See, et isik saabus Eestisse akvalangiülikonnas, näitab ette planeeritud ja tahtlikku tegevust. PPA on seisukohal, et põgenemisohu tõttu ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd isikul puudub PPA-le teadaolevalt kindel elukoht, samuti ei saa isiku suhtes rakendada kõige tõhusamat meedet, s.o reisidokumendi hoiule võtmist. PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lõike 2 punktis 3 sätestatud kinnipidamise alus (välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib). Kuivõrd puudutatud isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ning reisidokumentide hankimine võtab aega, ei ole PPA-l võimalik isiku väljasaatmist Eesti Vabariigist lõpule viia 48 tunni jooksul (VSS § 18 lõige 1).

8.Puudutatud isik selgitas, et tema plaan oli ujuda Eesti-Vene piiri lähedale, jätta sinna sigaretid ja seejärel Venemaale tagasi ujuda. Pimeduse tõttu eksis ta aga ära ja sattus Eestisse. Seega ei olnud puudutatud isiku selgituste kohaselt piiri ebaseaduslik ületamine tahtlik. Kuna puudutatud isikul ei olnud plaanis Eestisse tulla, ei võtnud ta kaasa ka isikut tõendavat dokumenti. Puudutatud isik selgitas, et tema ütlused on olnud vastuolulised ja ajas muutuvad, sest ta alguses valetas, kuid hiljem otsustas rääkida tõtt. Kohus peab eluliselt usutavaks, et puudutatud isik valetas algselt selleks, et varjata sigarettidega seotud süütegu, kuid hiljem mõistis, et valetamisel ei ole mõtet. Kohtuistungil ei varjanud puudutatud isik oma toimepandud süütegu. Puudutatud isik väljendas kohtuistungil korduvalt selget tahet võimalikult ruttu Venemaale tagasi pöörduda ja uuris aktiivselt, mida ta peaks selleks tegema. Enne seda on puudutatud isik ka PPA-le väljendanud tahet võimalikult kiiresti Venemaale tagasi minna. Puudutatud isik selgitas, et tema Venemaal asuvad perekonnaliikmed ei tea praegu, kus ta on, ja kindlasti muretsevad tema pärast. Puudutatud isik selgitas, kelle käes Venemaal on tema pass ja kuidas oleks võimalik passi Eestisse tuua. Puudutatud isik lisas, et PPA ei olnud varem talle selgitanud, et ta saab ise passi Eestisse organiseerimise kaudu aidata kaasa tema võimalikult kiirele Venemaale tagasi saatmisele. PPA ei vaielnud istungil sellele väitele vastu. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu kogumis sellele, et puudutatud isikul ei olnud tegelikku tahet Eestisse tulla ja ta soovib esimesel võimalusel Eestist lahkuda Venemaale. Kui puudutatud isik sai kohtuistungil teada, et tal on endal võimalik aktiivselt kaasa aidata oma kiirele Eestist väljasaatmisele, asus ta selles osas kohe PPA-ga koostööd tegema. Seda kinnitab muu hulgas PPA pärast istungit saadetud kiri, kus kinnitati, et saadi puudutatud isiku nimetatud isikutega telefoni teel ühendust ning nendest üks kinnitas, et puudutatud isiku pass on tema käes, ja nendest teine lubas selle 19. aprillil 2021 kella 19.00 paiku Koidula piiripunkti toimetada. Eeltoodut kogumis arvestades ei pea kohus tõenäoliseks, et puudutatud isik võiks hakata kõrvale hoidma lahkumiskohustuse täitmisest, teisisõnu ei pea kohus põgenemisohtu tõenäoliseks.