Olympic Entertainment Group OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 15.07.2020 otsusele nr 1.1-5.1.-206390 ja kahju hüvitamise nõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Olympic Entertainment Group OÜ Vastustaja 1 — Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Vastustaja 2 - Rahandusministeerium
Asja läbivaatamise vorm
20.01.2021 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.05.2021, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ välja eriolukorra.
2.14.03.2020 kehtestas peaminister eriolukorra juhina piirangud avalikuks kasutamiseks mõeldud asutuste kasutamisele. Peaministri 14.03.2020 korralduse nr 29 „Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega“ (edaspidi peaministri korraldus) punkti 1 kohaselt kehtestas peaminister hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel liikumisvabaduse piirangu ja viibimiskeelu avalikuks kasutamiseks
3-20-1521 mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ning mänguautomaatide saalides1, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes, sh nt keegel, bowling, piljard, täiskasvanute klubid, ja laste mängutubades.
3.Olympic Entertainment Group AS (OEG) sulges 16.03.2020 mänguautomaatide saalid vastavalt peaministri korraldusele.
kõik
kasiinod
ja
4.Alates 11.05.2020 oli lubatud kaubanduskeskustes kõigi kaupluste ja teenuste, v.a. meelelahutus, avamine. Eriolukord lõppes 18.05.2020.
5.Alates 01.06.2020 oli lubatud kasiinode ja mänguautomaatide saalide avamine piiratud lahtiolekuajaga.
6.Rahandusministri 13.05.2020 määrusega nr 18 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“ (määrus nr 18) kehtestati riiklik toetusmeede kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, mis olid peaministri korraldusega COVID-19 puhangu ajal suletud, kuid pidid siiski tasuma rendimakseid. Toetuse eesmärgiks oli rahandusministri määruse § 2 lõike 1 kohaselt anda ühekordset tagastamatut abi kaubandus- või teenindusettevõtjatele COVID-19 levikust põhjustatud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Rahandusministri määruse § 2 lõike 2 kohaselt oli toetuse andmise oodatavaks tulemuseks toetust saavate kaubandus- või teenindusettevõtjate käitiste taaskäivitamine ja tegevuse jätkumine eriolukorra lõppemise järel.
7.15.06.2020 esitas OEG Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) taotluse registreerimisnumbriga EU59969 nimega „Covid-19 kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimakse toetus” rahandusministri 13.05.2020. a määruse nr 18 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“ (määrus nr 18) alusel toetuse saamiseks.
8.15.07.2020 tegi EAS OEG-le teatavaks otsuse nr 1.1-5.1.-20-6390, millega jättis OEG taotluse rahuldamata. Otsuses asus EAS seisukohale, et kuna taotleja tegutseb hasartmänguseaduse alusel, siis tulenevalt hasartmänguseaduse § 37 lõike 1 punktist 3 võib õnnemängu mängukoht asuda üksnes ärihoones või kaubanduskeskuses, kui õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu ja kui samas hoones ei asu eluruume. Seega peab kaubanduskeskuses asuval taotleja käitisel olema eraldi sissepääs ning seetõttu ei saa käitisi lugeda määruse tähenduses kaubanduskeskuses asuvateks. Taotleja ei kuulu määruse sihtrühma, kuna taotleja käitised ei olnud peaministri korralduse alusel kohustuslikult suletud. Lisaks eelpooltoodule tuvastas EAS, et taotleja ei vasta määruse § 8 lõike 1 punktis 3 toodule, mis sätestab nõude, et taotleja 2020. aasta märtsi ja aprilli käive summaarselt langes vähemalt 30 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodi käibega või, kui ettevõtja on tegutsenud vähem, kui aasta, siis võrreldes 2020. aasta jaanuari ja veebruari kogukäibega.
9.14.08.2020 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles taotleb EAS-i 15.07.2020 otsuse tühistamist ning palub mõista välja kahju avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest summas 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot ja mõista välja viivis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest seadusjärgses viivise määras alates 15.07.2020 kuni kohase täitmiseni.
10.01.09.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse EAS 15.07.2020 otsuse nr 1.1-5.1.20-6390 tühistamise nõudes ja kohustamisnõudes toetuse väljamaksmise otsustamiseks.
Kasiinodele kehtestatud piirang lisati korraldusse 16.03.2020.
2(11)
3-20-1521
11.Kaebaja esitas 17.09.2020 täiendavad põhjendused seoses kahju hüvitamise nõude ja viivisenõudega ning kohus võttis 21.09.2021 kaebuse menetlusse ka kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
12.04.11.2020 määrusega tunnistas kohus teiseks vastustajaks Rahandusministeeriumi ja määras asja läbivaatamiseks suulises menetluses. Kohtuistung toimus 20.01.2021 mille järgselt jätkus menetlus kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
13.Kaebaja leiab, et taotluse rahuldamata jätmine ei ole olnud põhjendatud. EAS-i otsus ei ole õiguspärane, kuna see on antud kehtivat õigust eirates ja on kaalutlusvigadega.
14.Rahandusministri määruses, mis kehtestab nõuded taotlejale, ei ole sätestatud reeglit taotleja käitise ehk tegutsemiskoha uste arvule, ega sissepääsu asukohale. EAS-i väide nagu ei asuks kaebaja käitised kaubanduskeskuses on rahandusministri määruse tingimuste kohaselt asjakohatu. Rahandusministri määruse kohaselt ei pea toetuse taotleja asuma kaubanduskeskuses. EAS on ületanud oma otsuses talle rahandusministri määrusega antud pädevust ning asunud ise välja mõtlema uusi reegleid, mida rahandusministri määruses kirjas ei ole. Rahandusministri määrusega ei ole EAS-le antud kaalutlusruumi rahandusministri määrusega kehtestatud tingimuste sisustamiseks. Rahandusministri määrus ei sisalda määratlemata õigusmõisteid või muud volitusnormi, mis võimaldaks EAS-l asuda rahandusministri määruse tingimusi laiendama või kitsendama või sootuks uusi tingimusi juurde mõtlema.
15.EAS-i analüüs OEG kasiinode mitteasumisest kaubanduskeskuses seoses OEG kasiinode ja mänguautomaatide saalide sissepääsu ehk lisauksega, on meelevaldne, ega põhine mitte ühelgi kehtival õiguslikul alusel. Muu või täiendav sissepääs ei muuda ettevõtte asukohta. Hasartmänguseaduse § 37 lg 1 punkt 3, millele EAS oma otsuses viitab, ütleb selgelt, et hasartmängu mängukoht võib sättes nimetatud tingimuste täitmisel asuda kaubanduskeskuses. Säte ise määrab ära võimaliku tegevuskoha asukoha, kui asukoha kaubanduskeskuses. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik hasartmänguseaduse § 37 lg 1 p 3 sätestatud tingimuse (lisasissepääs) täitmisel jõuda järeldusele, et lisasissepääs viib hasartmängu mängukoha väljapoole kaubanduskeskust. Rahandusministri määrusest vastavat õiguslikku alust ei leia.
16.Teiseks on EAS ekslikult väitnud, et OEG ei kuulu toetuse sihtrühma, kuna OEG käitised ei olnud peaministri korralduse alusel kohustuslikult suletud. See väide on faktiliselt väär. OEG kasiinod ja mänguautomaatide saalid oli peaministri 14.03.2020 korralduse alusel alates 16.03.2020 kuni 01.06.2020 kohustuslikult täielikult suletud. Samal ajal oli aga kaebajal kohustus edasi tasuda rendimakseid, kommunaalteenuste arveid ning maksta töötajatele palka. OEG rääkis läbi kõigi rendileandjatega ja tegi kõik endast oleneva kahjude vähendamiseks. Osaliselt oli kahjusid võimalik vähendada, osaliselt õnnestus vähendada rendimakseid või neid ajatada, kuid ärikahju nii otsese varalise kahju, kui saamata jäänud tuluna, on väga suur.
17.Kolmandana ei saa nõustuda EAS-i väitega nagu oleks OEG 2020. aasta märtsi ja aprilli käive kasvanud sama perioodiga võrreldes 2019. aastal. Käibe langus võrreldaval perioodil oli 54%. OEG käive oli perioodil märts-aprill 2019 10 963 759 eurot and 18 senti ning märts-aprill 2020 oli käive 5 066 635 eurot ja 17 senti. Vastav info on avalik ning pidi olema EAS-le kättesaadav Maksu- ja Tolliameti andmetest nagu EAS ise oma otsuses viitab. OEG esitas koos taotlusega ka kõik nõutud majandusnäitajad. Haldusorganil on HMS-is sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavad faktid ning veenduda, et kavandatav haldusakt on tehtud tõeste faktide alusel. Eksimus faktilistes asjaoludes viib eksimuseni õiguslikus määratluses ning seeläbi teeb haldusorgan lõppastmes väära otsuse. Taotleja vastavus rahandusministri määruses sätestatud (§ 8) tingimustele on fakti küsimus. Juhul, kui haldusorgan kahtles OEG 3(11)
3-20-1521 poolt esitatud andmetes, oleks EAS pidanud esitama täiendavaid küsimusi ja andma OEG-le võimaluse oma seisukohtade selgitamiseks ja põhjendamiseks. EAS ei ole oma otsuses näidanud ära, milliste täiendavalt kogutud tõendite põhjal jõudis EAS järeldusele, et OEG kasiinod ja mänguautomaatide saalid ei olnud peaministri korralduse alusel kohustuslikult suletud ning kuidas OEG käive kasvas 2020 märtsi ja aprillis võrreldes sama perioodiga 2019. aastal. EAS ei ole põhjendanud ka seda, miks ta jättis arvesse võtmata OEG poolt esitatud andmed ja faktid.
18.EAS-i poolt avaldatud toetuse saajate nimekirjas on kokku 3827 ettevõtet, sh näiteks Päikesekivi Turismitalu, Matkaklubi Seiklusjanu, Vudila Mängumaa, Sihtasutus Arvo Pärdi Keskus, Aktsiaselts Sanatoorium Tervis, Alutaguse Matkaklubi, CityKart OÜ, Estonia SPA Hotels AS, Vudila Mängumaa, OÜ Suur Aasta, jne. toetussummad ulatuvad kuni 50 000 euroni. Kusjuures osa taotlejaid, kes tegutsevad turismi, majutuse ja transpordi valdkondades, said toetust taotleda lisaks veel mitmest teisest analoogsest otseselt turismi ja majutusettevõtetele mõeldud EAS-i toetusmeetmetest. Suur osa rendimaksete toetusmeetmest toetust saanud ettevõtetest ei asu, ega tegutse kaubanduskeskustes. Spordi, kultuuri, turismi ja muude vaba aja veetmise võimalusi pakkuvate ettevõtete toetamine on oluline ja vajalik, kuna peaministri korraldusega suleti majandus mitmeks kuuks peaaegu täielikult. Toetuse saajate hulgast leiab samas ka hulgaliselt toitlustusettevõtjaid, kes ilmselt küll kannatasid COVID-19 põhjustatud kriisi tulemusena, kuid ei olnud täielikult suletud.
19.Peaministri korraldusega kohustuslikult suletud ettevõtetest on hetkel täielikult toetuseta jäänud kasiinod ja mänguautomaatide saalid, mille kohustuslik sulgemisperiood oli kõige pikem ja negatiivne mõju ettevõttele seega kõige suurem. Kaebaja kasiinod ja mänguautomaatide saalid on jätkuvalt mõjutatud kehtivatest piirangutest lahtiolekuaegade osas. Negatiivne mõju ettevõttele jätkub ning ei ole välistatud, et sügisel asub valitsus kehtestama uusi piiranguid.
20.Kaebajat on koheldud põhjendamatult ebavõrdselt võrreldavate ettevõtete grupis. Rahvatervise kaitseks ettevõtetele kehtestatud piirangud võisid olla vajalikud ja oma eesmärki täitvad, kuid piiranguid ja kehtestatud piirangute leevendamiseks tarvitusele võetud soodustusi tuleb ettevõtetele kohaldada proportsionaalselt ning kohelda ettevõtteid võrdselt. Põhjendatuks ja proportsionaalseks ei saa pidada kõigi teiste peaministri korralduses loetletud ettevõtlusliikide esindajate toetamist, kuid ühe grupi, kasiinode ja mänguautomaatide saalide, toetuseta jätmist. Sellise tegevusega on EAS avalik-õiguslikus suhtes tekitanud OEG-le otsest varalist kahju 18 000 euro ulatuses.
21.Kahju hüvitamise nõue on kaebaja poolt esitatud alternatiivsena, vältimaks olukorda, kus kohustamisnõude edukuse korral jääks kaebaja taotlus rahuldamata toetusmeetme rahaliste vahendite lõppemise või meetme enda lõppemise tõttu. Hea halduse tava kohaselt ei peaks kaebaja korduvalt samas küsimuses halduskohtusse pöörduma ning kulutama enda ja halduskohtu ressursse enda õiguste kaitseks samas küsimuses.
22.Juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja ei vasta määruse tingimustele, palub kaebaja mõista välja kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lõike 1 alusel kuna kaebaja on eriliselt kannatanud isik nimetatud sätte mõttes. Kaebaja teistest sundkorras suletud ettevõtetest teist moodi kohtlemisel ei ole mõistlikku õigustust, ega põhjendust. Nimetatud toetus koos palgakulude toetusega olid ainsad meetmed, millega riik kompenseeris turu täielikku sulgemist. Kaebaja ei sea kahtluse alla rahvatervise kaitseks turu sulgemist, kuid ei pea proportsionaalseks, ega õiguspäraseks ühe turuosalise täielikku kõrvale jätmist toetustest, mis on ette nähtud turu sulgemisest tekkinud kahjude osaliseks kompenseerimiseks. EAS seisukohad
23.EAS ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
4(11)
3-20-1521
24.Esmalt selgitab EAS, et taotlust saab rahuldada juhul, kui kõik määruse tingimused on täidetud. Kaebaja viitab üksnes määruse § 8 taotlejale esitatud nõuetele, kuid määruses on veel teisi sätteid, millest tulenevad nõuded taotlejale ja taotlusele. Määruse § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega toetuse andmise tingimused kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Viidatud sättest tuleneb nõue, et taotleja käitis peab asuma kaubanduskeskuses; samuti nõue, et käitis pidi olema osaliselt või täielikult suletud peaministri 24.03.2020 korralduse nr 46 (korraldus nr 46) alusel.
24.1.Kaebaja märgib kaebuses, et tema käitised olid suletud peaministri 14.03.2020 korralduse nr 29 (korraldus nr 29) alusel. Vaidlustatava otsuse aluseks olevas määruses on üheselt viidatud üksnes korraldusele nr 46. Seega ei olnud EAS-il kui õiguse rakendajal õigust määrust tõlgendada laiendavalt ning maksta toetust ka isikutele, kes ei ole määruse sihtgrupis.
24.2.Vastavalt määruse § 4 punktile 3 on kaubanduskeskus hoone, kus asub kolm ja rohkem kauplust või teenindusettevõtet, mille külastamiseks tuleb kasutada ühist sissepääsu ja mis jagavad koridori või aatriumit. Korralduse nr 46 tõlgendamisel lähtub EAS korralduse seletuskirjast ja Vabariigi Valitsuse veebilehel kriis.ee antud selgitustest. Mh on korralduse nr 46 seletuskirjas selgitatud, et „Kui kaubanduskeskuses on eraldi sissepääsuga kauplus ja seal on tagatud korralduses toodud meetmete rakendamine, võib see jääda külastajatele avatuks.“ Seega võisid olla eraldi sissepääsuga käitised avatud, kui nad järgisid korralduses nr 46 toodud nõudeid desinfitseerimisvahendite olemasolu ja 2+2 reegli täitmise kohta. Veebilehel kriis.ee on korralduse nr 46 kontekstis selgitatud, et kaubanduskeskuse pood või teenindusettevõte, mis erandi alla ei kuulu, saab jääda avatuks: 1) kui sinna on tänavalt eraldi sissepääs; 2) kui poodi/teenindusettevõttesse pääseb üldkasutatavaid ruume läbimata, näiteks otse parklast2.
24.3.Seetõttu on EAS oma otsuses käsitlenud eraldi sissepääsu teemat, sest see oli üks toetuse andmise eeldusi, mis tulenes korraldusest nr 46 ja kaubanduskeskuse mõistest. EAS ei saa hakata ise õigust looma ja määrust laiendavalt tõlgendama, laiendades toetuse sihtrühma lisaks korralduse nr 46 alusel suletud käitistele ka korralduse nr 29 ja teiste korralduste (nt peaministri 13.03.2020 korralduse nr 77, peaministri 28.03.2020 korralduse nr 54) alusel suletud käitistele. EAS toetub siinkohal ka Rahandusministeeriumi poolt antud seisukohtadele.
25.Käibelanguse argumendi kohta soovib EAS märkida, et meetme rakendamiseks oli EAS ja Maksu-ja Tolliameti (MTA) vahel sõlmitud andmevahetusleping ning otsuste tegemisel tugineti MTA andmetele. Kaebaja tõi alles kohtuistungil välja, et kaks juriidilist isikut (Olympic Entertainment Group AS ühendas endaga Olympic Casino Eesti AS, mille tulemusel viimane lõppes) on 31.05.2019 seisuga ühinenud ning seetõttu ei ole Maksu-ja Tolliametilt saadud kaebaja võrdlusandmed 2019. aasta kohta asjakohased. Varasemas menetluses ei ole kaebaja oma kaebuses ega hilisemates kohtule esitatud dokumentides nimetatud asjaolu maininud. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 38 lõikes 3 sätestatud taotleja kaasaaitamiskohustus tasakaalustab haldusorgani uurimispõhimõtet. Haldusorgan saab uurida üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot andnud. Toetuse saamine on taotleja huvides ning seetõttu on mõistlik, et taotleja teeb omalt poolt kõik, et haldusorgan saaks anda soodustava haldusakti.
Kaubanduskeskuses tohivad jääda avatuks toidukauplused, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid, sealhulgas optikakauplused, lisaks pangakontorid, telekommunikatsiooniteenuste osutajad, pakiautomaadid.
5(11)
3-20-1521
26.Määruse alusel antakse toetust läbipaistvalt ja koheldakse kõiki taotlejaid võrdselt läbi selle, et taotlejale ja taotlusele on kehtestatud kindlad nõuded. EAS selgitab, et igal toetusmeetmel on oma eesmärk, kohaldamisala, tingimused, millele peab taotleja ja taotlus vastama, et toetust saada. Kui toetusmeetmes ei ole sätestatud konkreetselt välistusi, siis ongi võimalik, et üks toetuse saaja võib saada toetust mitmest toetusmeetmest. See, missuguseid sihtrühmi toetada, on igal juhul poliitiline otsus. Kaebaja poolt nimetatud toetuse saajatest on saanud renditoetust üksnes üks isik. Isegi kui piirata nimekirja renditoetuse saajatega, siis jääb arusaamatuks, mismoodi on kaebajat ebavõrdselt võrreldavas grupis koheldud. Esiteks ei ole toodud grupp omavahel võrreldav seetõttu, et nad on saanud toetust erinevate toetustingimuste alustel ja teiseks seetõttu, et võrdselt saab kohelda vaid neid, kes kuuluvad “võrdsete” hulka. Renditoetuse saajate mõistes on “võrdsed” need taotlejad, kes vastavad renditoetuse saamise tingimustele.
27.Määruse alusel toetuse andmine on lõppenud, kuna meetme eelarve on ammendunud. Seega on võimalik küll taotlus uuesti läbi vaadata, kuid samast meetmest toetust välja maksta ei ole enam võimalik. Teoreetiliselt on võimalik, et Rahandusministeerium leiab eelarvesse täiendavad vahendid, mille arvelt on võimalik eduka kaebuse korral taotlus uuesti läbi vaadata, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral taotlus rahuldada ja toetus välja maksta. Samas ei saa EAS täiendavate vahendite eraldamist kinnitada.
28.Kahju hüvitamise nõudes ei saa olla vastustajaks EAS. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 12 lõikest 3 füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega saaks EAS-i hinnangul antud nõudes olla vastustaja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu, kuna määruse alusel toetuse jagamise haldusülesande täitmiseks on EAS ja Rahandusministeerium sõlminud halduslepingu. Rahandusministeeriumi seisukoht
29.Rahandusministeerium on seisukohal, et EAS otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
30.Määruse § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega toetuse andmise tingimused kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Seega on juba määruse esimeses sättes tingimused, millele peab taotleja vastama, et saada toetust. Viidatud sättest tuleneb nõue, et taotleja käitis peab asuma kaubanduskeskuses; samuti nõue, et käitis pidi olema osaliselt või täielikult suletud peaministri 24.03.2020 korralduse nr 46 alusel.
31.Rahandusministeeriumi selgitab, määrust nr 18 kohaldati kaubandus- või teeninduspinda kasutavatele ettevõtjatele, kelle kaubandus- või teeninduspind asub kaubanduskeskuses, milles peaministri korraldusega nr 46 kehtestati isikute liikumisvabaduse piirangud ja viibimiskeeld. Seega oli ära määratletud isikute ring, kellele kohaldub nimetatud määrus, selleks oli määruse alusel: 1) kaubandus- ja teeninduspinda kasutatav ettevõtja, kelle kaubandus- või teeninduspind asub kaubanduskeskuses ja 2) kaubanduskeskus, pidi olema oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Erandina oli väljatoodud väljaspool kaubanduskeskust asuvad laste mängutoad, millele kohaldab ka nimetatud määrus. Kui Vabariigi Valitsuse ja määruseandja tahe oleks olnud toetada ka kasiinosid, siis oleks see erandina välja toodud, nagu on välja toodud laste mängutoad. Vabariigi Valitsusel oli kriisist põhjustatud ajalise surve ja eelarvevahendite nappuse tingimustes avar otsustusruum, keda toetada ja millisest meetmest. Seletuskirjas märgiti, et korraldusest tulenevalt on suurem osa müügi- ja teeninduspindadest suletud ning käibed on erinevates 6(11)
3-20-1521 segmentides kukkunud kuni 90 protsenti. Selleks, et nad siiski suudaksid kriisist väljuda ning edasi tegutseda, kehtestatakse antud meede.
32.Kaebaja poolt viidatud peaministri 14.03.2020 (muudetud 16.03.2020) korraldust nr 29 määruse aluseks ei olnud märgitud. Kui kaebaja leidis, et tema subjektiivseid õigusi rikuti, oli tal võimalus vaidlustada peaministri 14.03.2020 (muudetud 16.03.2020) korraldus nr 29 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud.
33.Kaebaja tegutseb hasartmänguseaduse (HasMS) alusel. HasMS § 37 lõike 1 kohaselt võib mängukoht asuda üksnes eraldi hoones; hotellis, konverentsi- või meelelahutuskeskuses; ärihoones või kaubanduskeskuses, kui õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu ja kui samas hoones ei asu eluruume. Kaebaja käitisel pidi olema eraldi sissepääs, seega, kui tema tegevust ei oleks juba varasema korraldusega piiratud, oleks ta võinud jääda korralduse nr 46 alusel avatuks,. Seega ei saa kaebajat lugeda kaubanduskeskuses asuvaks, samuti ei olnud kaebaja peaministri korralduse nr 46 alusel kohustuslikult suletud.
34.Isikuid on koheldud võrdselt ja läbipaistvalt ning rikutud ei ole võrdsuspõhiõigust. Võrdsuspõhiõiguse põhimõte on, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Antud juhul on tegemist kahe erineva grupiga: ühed, kes asuvad kaubanduskeskus, kellel ei ole eraldi sissepääsu ja kaotasid oma käibe ning teine grupp, kellel on eraldi sissepääs ja võimalus teha käivet. Seega nende gruppide vahel on erinevusi, seetõttu ei ole tegemist sarnaste isikute erineva kohtlemisega.
35.Kaebaja on esitanud ka taotluse kahju hüvitamise nõudes summas 18 000 eurot ja peab riigi õigusvastaseks tegevuseks taotluse rahuldamata jätmist.
35.1.Rahandusministeerium on seisukohal, et kaebaja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata ainuüksi selle tõttu, et puudub avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus RVastS § 7 lg 1 tähenduses. Kaebuse rahuldamine eeldab, et kaebajale on tekkinud kahju ning kaebaja poolt riigile etteheidetud tegevuse (taotluse rahuldamata jätmine) ning kaebajale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos.
35.2.RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
35.3.RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13, p 23).
35.4.RVastS § 9 lg 2 näeb ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades ka süü vormi ja raskust. Süü hindamisel ei piisa ainuüksi tuvastamisest, et vaidlusalune haldusakt või toiming on õigusvastane. Süülisust hinnatakse eraldi. 7(11)
3-20-1521
35.5.Riigikohus on selgitanud, et kahju ei ole alati võrdne saamata jäänud toetuse summaga. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse § 8 lg 1, et hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Näiteks tuleb hüvitise summa arvutamisel saamata jäänud toetuse summast maha arvata toetusest ilmajäämise tõttu säästetud kulud (Riigikohtu otsus 3-16-1634 p 31)
35.6.Kahju suuruse hindamisel saab aluseks võtta hüpoteesi, et kui kaebaja oleks toetuse saanud, oleks tema varaline olukord võrreldes praegusega saamata jäänud toetuse summa võrra soodsam. Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata sellised kulutused, mida toetuse taotleja oleks pidanud kandma toetuse saamise puhul, aga mida ta toetuse saamata jäämise tõttu ei kandnud (Riigikohtu otsus 3-16-1634 p 33).
35.7.Kaebaja ei ole oma kahju hüvitamise taotluses selgelt väljendanud ega ka tõendanud, milles seisneb talle tekitatud otsene varaline kahju. Kahju saab tekkida üksnes õigusvastasest haldusaktist. Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis pole ka kahju tekkinud. Seega ei ole kahjunõude rahuldamiseks alust.
35.8.Kui kohus asub seisukohale, et EAS-i 15.07.2020 otsus nr 1.1-5.1-20-6390 oli õigusvastane ning tunnistab selle kehtetuks, oleks kaebaja vastava nõude olemasolul võimalik EAS-il teha samas asjas uus otsus. Meetme elluviimiseks sõlmisid Rahandusministeerium ja EAS halduslepingu, mille alusel eraldas Rahandusministeerium EAS-le piisavalt rahalisi vahendeid ning käesoleval ajal ei ole meetme eelarve ammendatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
36.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
37.Esmalt selgitan seoses kaebuses esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõudega, et RVastS § 7 lg 1 sätestab kahju hüvitamise nõude eeldusena mh esialgse õiguskaitsevahendite ammendatuse ehk näiteks käesoleval juhul olukorra, kus kaebaja õigusi ei ole võimalik kaitsta vaidlustatud otsuse tühistamisnõudega põhjusel, et toetuse maksmiseks eraldatud vahendid on ammendatud. Rahandusministeerium on menetluse käigus avaldanud, et määruse nr 18 alusel taotletava meetme eelarve ei ole ammendatud ning kaebuse rahuldamise korral oleks seega võimalik kaebaja taotluse alusel toetuse välja maksmine. Sellest tulenevalt ei analüüsi ma otsuses kaebaja poolt alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole täidetud ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb asjakohaseks nõudeks lugeda EAS otsuse tühistamisnõuet ja kohustamisnõuet.
38.Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata esmalt põhjusel, et EAS leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja ei vasta määruse § 1 lõikes 1 toodud nõudele, mis sätestab, et määrus kohaldub kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda (käitist) kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud.
39.Ehkki menetlusosaliste vahel iseenesest puudub vaidlus selles osas, millistest õigusaktidest tulenevalt laienesid piirangud kaebaja käitistele, pean vajalikuks siinkohal ära tuua ka viited vastavale regulatsioonile.
39.1.12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ välja eriolukorra. 14.03.2020 kehtestas peaminister eriolukorra juhina korralduse nr 29 „Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega.“ Korralduse p 1 nägi ette liikumisvabaduse piiramise viibimiskeelu avalikeks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes ja laste 8(11)
3-20-1521 mängutubades. 16.03.2020 jõustus korralduse muudatus, mille kohaselt lisandusid korralduse pi 1 ka kasiinod ja mänguautomaatide saalid. Kaebaja sulges oma käitised 16.03.2020.
39.2.24.03.2020 kehtestas peaminister korralduse nr 46 „Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“, mille p-ga 1 piirati liikumisvabadust ja ka kehtestati viibimiskeeld kaubanduskeskustes. Korralduse p-i 2 kohaselt ei laienenud piirang erandkorras teatud tingimuste täitmisel kaubanduskeskustes asuvates toidukauplustele, apteekidele, meditsiinilisi abivahendeid müüvatele kauplustele, pangakontoritele, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohtadele, pakiautomaatidele ja toitlustusasutustele kaasamüügiks. Piirang ei laienenud ka eraldi sissepääsu omavatele müügikohtadele (vt ka 24.03.2020 korralduse nr 46 seletuskiri (dtl 336-339).
39.3.Seega tulenesid kaebaja käitistele piirangud peaministri 14.03.2020 korraldusest nr 29 ning seda alates 16.03.2020, kui korralduse p-s 1 toodud loetellu lisati ka kasiinod ja mänguautomaatide saalid. Kaubanduskeskustele peaministri 14.03.2020 korraldus nr 29 aga ei kohaldunud, piirang kaubanduskeskuste sulgemiseks jõustus 24.03.2020, kui peaminister kehtestas korralduse nr 46.
40.Rahandusministri 13.05.2020 määrusega nr 18 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“ kehtestati riiklik toetusmeede kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, mis olid peaministri korraldusega COVID-19 puhangu ajal suletud, kuid pidid siiski tasuma rendimakseid. Seejuures piiritleb määruse § 1 lg 1 selle kohaldamisala järgnevalt: „Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu (edaspidi rendileping) alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 2020. aasta 24. märtsil kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud.“ Määruse § 1 lg 2 kohaselt laiendatakse määrust ka väljaspool kaubanduskeskust asuvale laste mängutubadele.
41.Seega nähtub rahandusministri asjakohase määruse § 1 lg-st 1, et määrus kohaldub neile kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, mille suhtes tulenes liikumispiirang peaministri 24.03.2020 korraldusest nr 46 ja mis olid seetõttu osaliselt või täielikult suletud. Erandina näeb määrus ette, et määrus kuulub kohaldamisele ka väljaspool kaubanduskeskust asuvale laste mängutuba pidavale ettevõtjale, mis eelpoolviidatud õigusaktidest tulenevalt olid suletud peaministri 14.03.2020 korralduse nr 29 alusel. Määrusest ei tulene erandeid teistele ettevõtjatele nagu näiteks spaad, spordiklubid, veekeskused jt kelle suhtes tulenesid piirangud peaministri 14.03.2020 korraldustest nr 29. Sama kehtib ka kaebaja kohta, sest kasiinode ja mänguautomaatide saalide osas tulenesid piirangud samuti peaministri 14.03.2020 korraldusest nr 29, mitte 24.03.2020 korraldusest nr 46.
42.Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et EAS on otsuses õigesti leidnud, et kaebaja ei kuulu rahandusministri 13.05.2020 määrusega nr 18 kehtestatud toetuse saajate ringi, kuna kaebaja käitised ei olnud suletud peaministri 23.04.2020 korralduse nr 46 alusel. Asjaolu, et EAS on toetuse saajate ringi määratlemisel lähtunud rangelt määruse paragrahvi 1 lõike 1 sõnastusest, ei saa lugeda ebaõigeks. Tegemist on võrdlemisi laiale sihtrühmale (s.o kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, kes kasutavad rendi- või üüripindu kaubanduskeskustes) suunatud toetuste maksmist reguleeriva määrusega, mille puhul on mõistetav vajadus piiritleda võimalikult täpselt toetuse saajate ring ning tingimused.
43.EAS-i otsuse õiguspärasust ei mõjuta ka kaebuses toodud viited, et EAS-i poolt avaldatud andmete kohaselt on toetuse saanud 3827 ettevõtet, sh näiteks Päikesekivi Turismitalu, Matkaklubi Seiklusjanu, Vudila Mängumaa, Sihtasutus Arvo Pärdi Keskus, Aktsiaselts Sanatoorium Tervis, jt, kes ei asu kaubanduskeskustes. EAS selgituste kohaselt ei ole kaebaja poolt viidatud isikute puhul tegemist isikutega, kes on saanud toetust rahandusministri määruse 9(11)
3-20-1521 nr 18 alusel rendimaksete toetusena, EAS sellekohast selgitust ei ole alust pidada ebaõigeks. Vastupidine ei tulene ka kaebusele lisatud toetuse saajate nimekirjast, kuivõrd nimekirjast nähtuvalt on tegemist „ettevõtja kriisitoetuse“ saajatega, seega on nimekirjas toodud tõenäoliselt kõik toetuse saajad, kes on toetust saanud erinevate meetmete, mitte ainult kõnealuse renditoetuse meetme kaudu. Ehkki iseenesest ei ole vaidlust selles, et kaebaja käitistele on piirang negatiivset mõju avaldanud, ei saa võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevaks pidada ka olukorda kus mitmed ettevõtjad, kelle suhtes laienesid piirangud sarnaselt kaebajaga peaministri 14.03.2020 korraldusest nr 29 tulenevalt, on saanud toetusi mõne teise meetme kaudu. Tegemist on küllaltki erinevas valdkonnas tegelevate ettevõtjatega ning Covid-19 kriisiga kaasnevad mõjud on erinevates tegevusvaldkondades olnud erinevad. Toetusraha määramise küsimus on poliitiline otsustus ning selle üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse ja ministrite ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum (RKPSJKo 22.01.2019, 5-20-6, p 19). Kaebaja on muuhulgas viidanud, et renditoetus koos palgatoetusega on olnud ainsad, mis on võimaldavad kompenseerida turu sulgemist, sellest on võimalik järeldada, et kaebajal on siiski olnud võimalik kasutada Eesti Töötukassa kaudu makstavat palgatoetust (kaebaja 29.01.2020 menetludokumendi lk 4).
44.Rahandusministri määruse nr 18 seletuskirjas on märgitud, et määrus kehtestatakse toetuse andmiseks neile kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, kelle kaubandus- ja teeninduspind asub kaubanduskeskustes, mis on olnud suletud peaministri 24.03.2020 korraldusest nr 46 tulenevalt. Seletuskirjas viidatakse, et korraldusest tulenevalt on suurem osa müügi- ja teeninduspindadest suletud ning käibed on erinevates segmentides kukkunud kuni 90 protsenti ning meede kehtetakse selleks, et nad siiski suudaksid kriisist väljuda ning edasi tegutseda.
45.Täiendavalt on EAS otsuses viidanud ka sellele, et vastavalt määruse § 4 punktis 3 toodud kaubanduskeskuse mõistele ja sellele, et taotleja tegutseb hasartmänguseaduse alusel, mille § 37 lõike 1 punktist 3 tulenevalt peab kaubanduskeskuses asuval taotleja käitisel olema eraldi sissepääs ning on seetõttu leidnud, et kaebaja käitisi ei saa määruse tähenduses lugeda kaubanduskeskuses asuvateks. Möönan siinkohal, et otsuse selline arutluskäik võib olla vaieldav ja on mõneti eksitav, kuid kuivõrd kaebajat ei saa lugeda taotluse saajate ringi ainuüksi määruse §-st 1 tulenevalt, ei mõjuta see EAS otsuse lõppjärelduse õiguspärasust.
46.Seoses otsuse viidetega sellele nagu ei vastaks kaebaja määruse § 8 lõike 1 punktis 3 toodule, mis sätestab nõude, et taotleja 2020. aasta märtsi ja aprilli käive summaarselt langes vähemalt 30 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodi käibega, märgin, et kaebaja selgitas 20.01.2021 kohtuistungil, et erinevus MTA-lt saadud käibeandmetes kaebaja väidetuga on tingitud sellest, et 31.05.2019 seisuga ühinesid Olympic Entertainment Group AS (ühendav ühing ) ning Olympic Casino Eesti AS (ühinev ühing). Ühinemise tulemusel lõppes Olympic Casino Eesti AS, kellele varasemalt kuulusid Eestis asuvad kasiinosid ja mänguautomaatide saalid (helisalvestus al 11:19:07 jj). Sellest tulenevalt on mõistetav, et MTA-lt saadud käibeandmetest ei nähtunud kaebaja poolt väidetud käibelangus, kuivõrd võrdlusandmete saamiseks tulnuks eristada Olympic Entertainment Group AS kogukäibest Eesti kasiinode ja mänguautomaatide käive ning selle põhjal tuvastada, kas kaebaja vastas määruse § 8 lg 1 punktis 3 toodule. Samas ei saa EAS-le ette heita, et vastustaja vastavat analüüsi läbi ei viinud, kuivõrd varasema haldusmenetluse käigus ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja kordagi vastavat asjaolu maininud. Õige on EAS viide, et HMS § 38 lõikes 3 sätestatud taotleja kaasaaitamiskohustus tasakaalustab haldusorgani uurimispõhimõtet. Haldusorgan saab uurida üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot andnud. Toetuse saamine on taotleja huvides ning seetõttu on mõistlik, et taotleja teeb omalt poolt kõik, et haldusorgan saaks anda soodustava haldusakti. Arvestada tuleb ka, et erinevate toetuste saamiseks laekus lühikese aja jooksul EAS-le hulgaliselt avaldusi, mistõttu ei saanud kaebaja eeldada, et EAS peaks igal juhul, kui taotluses märgitud andmed, erinevad MTA andmetest, läbi viima täiendava haldusmenetluse, uurimaks andmete erinevuse põhjuseid. 10(11)
3-20-1521
47.Eeltoodust tulenevalt leian, et EAS otsus on õiguspärane ning kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisest tulenevalt tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue.
48.Kaebaja viitab kaebuses, et juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja ei vasta määruse tingimustele, tuleb kaebaja kasuks välja mõista kahju RVastS § 14 lõike 1 alusel kuna kaebaja on eriliselt kannatanud isik nimetatud sätte mõttes.
48.1.RVastS § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma.
48.2.Riigikohus on varasemalt leidnud, et õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: õigustloov akt on antud või jäetud see andmata; isikule on tekkinud kahju; kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav; isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Õigustloova akti või selle andmata jätmisega rikutud norm peab olema vähemalt muu hulgas suunatud kaebaja õiguste kaitsele (RVastS § 7 lg 1) ning rikutud kohustuse eesmärk peab olema just sellise kahju ärahoidmine (RVastS § 7 lg 4, VÕS § 127 lg 2). RVastS § 14 lg 1 kohaldamiseks on nõutav, et kahju on tekitatud vahetult õigustloova akti või selle andmata jätmisega, mitte õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga. Kahju, mis on tekitatud õigustloova akti alusel antud haldusaktiga hüvitatakse RVastS §-des 7 ja 9, mitte RVastS § 14 lg-s 1 sätestatud tingimustel (vt RKHKo asjas 3-16/1903 p 21 ja seal viidatud kohtulahendid ja p 22 (nn viimase lüli põhimõte)).
48.3.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebajale vahetu õigusliku mõju põhjustaks ei olnud mitte rahandusministri määrus nr 18, vaid vaidlustatud EAS otsus. Sellest tulenevalt ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele RVatS § 14 lg 1. Eelpool olen selgitanud, et kuivõrd käesoleval juhul on kaebaja õiguste kaitseks kohaseks nõudeks tühistamis- ja kohustamisnõue, ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist ka RVastS § 7 lg 1 alusel. Menetluskulud
49.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.