Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

XXXXXXX

KOHTU SEISUKOHAD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 alusel annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Kui seaduses ei sätestata teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Käesoleval juhul ei näe seadus ette täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse lahendamist istungimenetluses, mistõttu lahendab kohus taotluse kirjaliku määrusega. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 1 kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Vastavalt MKS § 130 lg-le 1 kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lg 4 punktis 2 või 3 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus: 1) taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; 2) taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; 3) pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; 4) arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; 5) anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik siis, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või Täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Käesoleval juhul taotleb MTA kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu): 1) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmiseks, millega keelatakse X (is kood XXXXXXXXXXX) käsutada X ja Y ühisomandis olevat 475/20705 mõttelist osa kinnistust ja eriomandit nr XX (korteriomandi registriosa nr XXXXXXXX) aadressil Harju maakond, Tallinn, XXXXX linnaosa, XXXXX tn X-XX; 2) X kuuluvatele panga- ja hoiukontodele aresti seadmist summas 115 254,66 eurot. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning on vajalikul määral põhistatud. Maksuhalduri taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotluse kohaselt MTA tegeleb XXX XXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXX) maksuvõla sissenõudmisega. XXX XXXXX OÜ-l on tasumata maksustamisperioodide 06.2019 kuni 06.2020 maksukohustused ning 01.04.2021 seisuga on XXX XXXXX OÜ maksuvõlg 159 138,06 eurot, sh intressid. Seejuures maksustamisperioodide juuni

kuni jaanuar

(k.a) parandusdeklaratsioonidest tekkinud maksukohustused moodustavad 118 657,66 eurot (põhivõlg, ilma intressita). Äriregistri andmebaasi kohaselt oli XXX XXXXX OÜ juhatuse liikmeks alates 14.06.2019 kuni 08.06.2020 (st maksuvõla tekkeperioodil) X (isikukood XXXXXXXXXXX) ning alates 02.04.2020 kuni käesoleva ajani Z (isikukood XXXXXXXXXXX). Käesoleva taotluse esitamisega on maksuhaldur algatanud XXX XXXXX OÜ endise juhatuse liikme X suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 ja § 96 lg 1 alusel. Vastavalt 25.02.2020 korraldusele nr 12.2-3/051909-1 kontrollis maksuhaldur MKS § 10 lg 1 ning § 551 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 alusel XXX XXXXX OÜ poolt käibemaksu, erijuhtude tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, kinnipidamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil juuni 2019 kuni jaanuar 2020 (k.a). XXX XXXXX OÜ esitas kontrollimenetluse ajal (nii enne kontrolliakti tegemist kui ka pärast seda) maksudeklaratsioonide parandused, mille tulemusel suurenes XXX XXXXX OÜ maksukohustus kontrollitaval perioodil 118 657,66 euro võrra. Kontrollimenetluses on maksuhaldur tuvastanud, et XXX XXXXX OÜ deklareeris kontrollitaval perioodil 20% määraga maksustatavat käivet vales summas ning XXX XXXXX OÜ-l puudus sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Samuti jättis XXX XXXXX OÜ osa arveid deklareerimata või deklareeris neid väiksemas summas. Samuti tuvastas maksuhaldur, et just X tegeles kontrollitaval perioodil XXX XXXXX OÜ majandustegevuse, raamatupidamise korraldamise kui ka maksudeklaratsioonide esitamisega. Parandusdeklaratsioonide esitamisega kinnitas XXX XXXXX OÜ läbi oma juhatuse liikmete, et esitas kontrollitava perioodi kohta tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning oli tegelikkusele mittevastavate andmetega maksudeklaratsioonide esitamisest teadlik. Esialgselt

valeandmete esitamise tõttu tekkis äriühingul varjatud maksuvõlg. Tuginedes XXX XXXXX OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele on usutav maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja XXX XXXXX OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning seega on X rikkunud tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustust, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele X suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 alusel. Seega on menetluse võimalikuks tulemuseks X solidaarne vastutus XXX XXXXX OÜ maksuvõla tasumise eest kogusummas 159 138,06 eurot, sh arvestatud intress seisuga 22.03.2021. Tuvastatud asjaolude pinnalt võib nõustuda maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlusega, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X tegeles kontrollitaval perioodil XXX XXXXX OÜ majandustegevuse korraldamisega ning kajastas XXX XXXXX OÜ maksudeklaratsioonides tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamine äriühingu maksudeklaratsioonides ning ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine väljendab X pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sarnaselt eelnevaga võib X suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara ja muuta end varatuks. Kolmandalt isikult võib nõuda maksuvõla tasumist juhul, kui ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid. Antud juhul XXX XXXXX OÜ-l on kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmine ei ole aegunud. Samuti ei ole maksuvõlg kustutatud. XXX XXXXX OÜ ei ole äriregistrist kustutatud ja XXX XXXXX OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. XXX XXXXX OÜ suhtes on alustatud sissenõudmist ja selle tulemusena ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. XXX XXXXX OÜ-l ei ole registervara. 19.08.2020 oli XXX XXXXX OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, samuti on jäetud esitamata käibemaksudeklaratsioonid 2020 augusti ja septembrikuu eest. Esitamata on 2019 majandusaasta aruanne. XXX XXXXX OÜ-l puudub väärtpaberikonto ja registreeritud töötajad. Viimati deklareeris XXX XXXXX OÜ töötasu väljamakseid 01.2020. Maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks XXX XXXXX OÜ vara, mh registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, seega esineb alus vastutusotsuse koostamiseks (MKS § 96 lg 5). Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust võib nõustuda maksuhalduriga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine X suhtes enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib X tegevuse tõttu haldusakti täimine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Maksuhaldur on esitanud taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks kontrollimenetluse käigus tuvastatud ja maksustamisperioodide juuni 2019 kuni jaanuar 2020 (k.a) parandusdeklaratsioonidest tekkinud maksukohustuse, s.o 118 657,66 euro osas. X varalise seisu analüüsist nähtuvad järgmised andmed: X ja tema abikaasa Y on korteromandi (kinnistusraamatu registriosa XXXXXXXX; eriomandi üldpind on 47,5 m2; Korteriomand) aadressil Harju maakond, Tallinn, XXXXX linnaosa, XXXXX tn X-XX ühisomanikud. Korteriomand on koormatud kahe hüpoteegiga Swedbank AS kasuks kokku summas 69 396,83 eurot. Korteromandi ligikaudseks väärtuseks (hüpoteeke arvestamata) on 76 202,83 eurot. PKS § 37 lg 3 kohaselt (koostoimes TMS § 14 lg-ga 2 ja PKS § 33 lg-ga 3) jagatakse ühisvara eelduslikult võrdsetes osades. Maksuhalduri nõuet saab vastutusotsuse tegemisel ja X ja tema abikaasa ühisvara jagamise korral rahuldada MTA arvestuse kohaselt

Korteriomandi arvelt eelduslikult summas 3 403 eurot ((76 202,83-69 396,83)/2), millest tuleb maha arvata täitemenetlusega kaasnevad kulud. Transpordiameti liiklusregistri kohaselt on X AS SEB Liising omandis oleva mootorsõiduki Toyota RAV4 (riiklik numbrimärk XXX XXX; väljalaskeaasta 2019) vastutav kasutaja. X`l puudub väärtpaberite konto. X on töösuhtes XXXXXX XXXXXX OÜ-ga (rg-kood XXXXXXXX) ning tema töötasu on ligikaudu 1 639 eurot (bruto) kuus. MTA andmetel X ülalpeetavaid ei ole. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et ühisomandis olevale kinnistule kohtulikku hüpoteeki seada ei saa. Seega leiab kohus, et ühisomandis olevale kinnistule keelumärke seadmine on kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks proportsionaalne abinõu. Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Riigikohus on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (Riigikohtu 07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-6216, p 17). Seetõttu puudub alus väita, et keelumärke seadmine oleks Y suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Kohus nõustub, et käsutamise keelumärke seadmine kõnealusele korteriomandile taotletud viisil, vastutusotsuse tegemise järgselt (vajadusel) ühisvara jagamine ning korteriomandi osa sundmüük ja sellest saadavad rahalised vahendid ei ole tõenäoliselt piisavad maksuhalduri nõude täielikuks tagamiseks, mistõttu maksuhalduri nõude täielikuks tagamiseks võib osutuda vajalikuks kasutada korraga mitut abinõu (MKS § 1361 lg 1). Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud täiendava täitmist tagava abinõu (lisaabinõu) kohaldamise vajadust. Seega kohus võib asuda seisukohale, et X arveldusarvete ja ka võimalike hoiuste arestimine on praeguses asjas põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne abinõu, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega tasumisele kuuluvat vastutuskohustust. Kohus leiab, et kuigi pangakontode ja hoiuste arest võib riivata füüsilise isiku õigusi, siis on maksukohustuste korrektse täitmise vastu oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada oma vara, sh sissetulekuid, piiranguteta. Maksuhalduri taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg-st 3 lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 järgi tagatise, valides selle liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Samas kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi suuruseks 118 657,66 eurot. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu): 1) kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke seadmist, millega keelatakse X (is kood XXXXXXXXXXX) käsutada X ja Y ühisomandis olevat 475/20705 mõttelist osa kinnistust ja eriomandit nr XX (korteriomandi registriosa nr XXXXXXXX) aadressil Harju maakond, Tallinn, XXXXX linnaosa, XXXXX tn X-XX; 2) X kuuluvatele panga- ja hoiukontodele aresti seadmist summas 115 254,66 eurot.

Maksuhaldur on taotluse resolutsioonis palunud loataotluse rahuldamise korral kohtul edastada loa andmise määrus kinnistusosakonnale keelumärke sissekandmiseks, viidates õigusliku alusena Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 387 lg-le 2. Samas ei ole maksuhaldur selgitanud kohtule sellise toimingu vajadust/põhjendatust. Maksuhalduri viidatud TsMS § 387 lg 2 loamenetlust (halduskohtumenetlust/erimenetlust) ei reguleeri. Eelnimetatud säte reguleerib hagimenetluses hagi tagamise korda. TsMS §-s 387 on sätestatud hagi tagamise määruse edastamise kord. Selle lg 1 näeb ette, et kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale/.../. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole/.../. See tsiviilõiguslik regulatsioon ei ole automaatselt üle kantav halduskohtumenetlusele/loamenetlusele (sh erimenetlusele) ning selleks puudub ka vajadus (st eraldivõetuna ühe taotluse osas kohtu poolt määruse otse menetlusvälisele isikule kinnistusosakonnale - saatmiseks). Kohtu pädevus piirdub üksnes täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisega maksuhaldurile, kes omakorda teeb vajalikud toimingud kohtult loa saamisel, mille hulka kuulub ka menetlusdokumentide edastamine nn tervikpaketina, mida on seni ka tehtud ja see on toiminud tõrgeteta. Kohus on andnud maksuhaldurile loa taotletud toimingute tegemiseks ning sellest tulenevalt on kõigi vajalike menetlusdokumentide (sh kohtumääruse) edastamine kinnistusosakonnale ja pankadele (loamenetluses menetlusvälistele isikutele) MTA korraldada. HKMS § 265 lg 1 kohaselt taotlus loa andmiseks lahendatakse määrusega. HKMS § 265 lg 2 sätestab, et loa andmise, sellest keeldumise ning loa muutmise või tühistamise määruse suhtes kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-i 465 (määruse sisu). Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte, kui seadus ei sätesta teisiti. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (maksuhaldurile). Seega määruse edastamine/kättetoimetamine menetlusosalistele, kelle hulka loamenetluses registripidajad/kinnistusosakond/pangad ei kuulu, on reguleeritud HKMS § 265 lg-s 3. Menetlusosalisteks on loamenetluses loataotleja (Maksu- ja Tolliamet) ning isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist (antud juhul X). Muid menetlusosalisi loamenetluses ei ole. HKMS § 265 lg-s 3 on selgelt reguleeritud kohtumääruse edastamise kord, mis näeb ette kohtumääruse edastamist kohtu poolt üksnes menetlusosalistele. Eeltoodud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks kohtumääruse edastamist kohtu poolt otse kinnistusosakonnale (menetlusvälisele isikule) keelumärke seadmiseks. Kohus kordab, et kohtu pädevus on loamenetluses kitsalt määratletud ning see seisneb vaid maksuhaldurile taotletava loa andmise/keeldumise otsustamises, mille kohus lahendab määrusega, mis edastatakse kohtu poolt menetlusosalistele - loataotlejale (maksuhaldurile) ja hiljem ka isikule, kelle suhtes luba taotletakse vastavalt HKMS § 265 lg-le 3. Menetlusvälistele isikutele edastab vajadusel menetlusdokumendid (sh määruse) maksuhaldur.

/allkirjastatud digitaalselt / Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.