Mikhail Simtsovi (Simtsov) kaebus Viru Vangla vastu kinnipeetava iseloomustuse vaidlustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus riigi õigusabi andmist puudutavas osas rahuldamata.
4.Rahuldada menetlusabi taotlus tõlkekuludest vabastamist puudutavas osas.
5.Jätta menetlusabi taotlus ülejäänud osas läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
1.Mikhail Simtsov esitas 28. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust Viru Vanglas tema kohta koostatud kinnipeetava iseloomustusega, leiab, et iseloomustus tuleb ümber teha ning palub peatada iseloomustuse mõju tingimisi ennetähtaegse vabanemise menetlusele kohtunik L. Prokopenko juures. Kaebaja selgitab, et iseloomustus mängib tohutut rolli nii tema tingimisi ennetähtaegse vabanemise läbivaatamisel kui ka edasise otsuse tegemisel tema alalisest Eesti elamisloast ilma jätmisel. Kaebaja palub kohtul selgitada, millised edaspidised temapoolsed toimingud on vajalikud. Kaebusele on lisatud täidetud blankettidena taotlus riigi õigusabi saamiseks, füüsilise isiku menetlusabi taotlus ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kaebaja soovib saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Kaebaja sõnul pole ta ise võimeline enda õigusi kaitsma ning riigi õigusabi on vajalik haldusakti vaidlustamiseks kohtulikus ja kohtueelses menetluses. Füüsilise isiku menetlusabi taotluses märkis kaebaja, et soovib menetlusabi riigilõivu või kautsjoni maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks.
3-21-693
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 2 punkt 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3.Kaebaja ei ole esitanud kaebuses kohtule selget nõuet vastavalt HKMS § 37 lõikele 2. Kaebusest järelduvalt on kaebusega taotletavaks eesmärgiks see, et vangla muudaks kaebajale koostatud kinnipeetava iseloomustust, ning sellisel juhul võib kohaseks nõudeks osutuda kohustamisnõue. Siiski ei pea kohus praeguses asjas kaebuse käiguta jätmist ja nõude täpsustamist vajalikuks. Kohus leiab, et kaebajal puudub kinnipeetava iseloomustuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab järgnevalt oma seisukohta.
4.Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lõikele 1 võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.
5.Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tuleb edastada kohtule kinnipeetava iseloomustus, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta (vangistusseaduse § 76 lõike 1 punkt 2). Justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ (määrus nr 28) § 4 lõike 1 kohaselt koostatakse kinnipeetava iseloomustus tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (riskihinnangu) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel samas määruses sätestatud korras. Vastavalt määruse nr 28 § 4 lõikele 2 on kinnipeetava iseloomustuse eesmärk tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses: 1) anda hinnang kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta; 2) hinnata individuaalse täitmiskava täitmist; 3) esitada arvamus kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta.
6.Kohus leiab, et kaebaja kohta koostatud kinnipeetava iseloomustuses sisalduvatel andmetel ja hinnangutel puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele, mistõttu ei ole vajalik ega võimalik seda eraldiseisvalt vaidlustada. Kuna kinnipeetava iseloomustus on informatiivne dokument, mis koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, siis puudub sellel väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus (Tartu Ringkonnakohtu
17.detsembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-51003, punkt 13; Tartu Ringkonnakohtu 11. juuni 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-599, punkt 7; Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1159, punkt 6). Seejuures on kinnipeetaval võimalus esitada vastuväited tema kohta koostatud iseloomustuse kohta tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Kaebaja on enda poolt viidatud asjas (L. Prokopenko asi nr 1-19-2349) juba kasutanud võimalust seisukohtade avaldamiseks. Niisamuti ei oma iseloomustus määravat tähendust võimalikus elamisloa kehtetuks tunnistamise või elamisloa taotlemise menetluses, sest haldusorganil tuleb vastavas menetluses esitatud ja kogutud tõendeid hinnata kogumis ja vastastikuses seoses. Samuti on kaebajal võimalik vastavas menetluses esitada vastuväiteid vangla esitatud andmete ja hinnangute kohta. Kinnipeetava iseloomustuse eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub kinnipeetaval õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lõige 1; Tartu
3-21-693 Ringkonnakohtu 28. märtsi 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-354, punkt 10; Tartu Ringkonnakohtu 11. juuni 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-599, punkt 7).
7.Kuna kaebaja kohta koostatud kinnipeetava iseloomustusel ei ole eraldiseisvalt mingisugust õiguslikku tähendust, siis puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
8.Kaebaja palus peatada iseloomustuse mõju tingimisi ennetähtaegse vabanemise menetlusele. Kohus mõistab, et kaebaja soovis esitada esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub pooleliolev menetlus, mille raames halduskohus saaks esialgset õiguskaitset rakendada (HKMS § 249 lõiked 1 ja 5). Ühtlasi puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1, 2 ja 31 järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja on pidanud kinnipeetava iseloomustust haldusaktiks, mida ta soovib vaidlustada halduskohtus. Kohus selgitas eelnevalt, et kinnipeetava iseloomustus ei ole haldusakt ega toiming, mida saaks vaidlustada halduskohtus (vt määruse punktid 5‒7). Kuna kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, jätab kohus tema riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata.
10.Kohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekuludest vabastamist puudutavas osas.
11.Ülejäänud osas jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
12.Kaebaja palus kohtul selgitada, mida ta peaks edasi tegema. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalus juhtida kinnipeetava enne tähtaega vabastamise menetluses asjas nr 1-19-2349 kohtu tähelepanu ebatäpsustele iseloomustuses ning esitada vajalikke tõendeid iseloomustuses esitatud väidete ümberlükkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.