Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS kaebus tunnistada kehtetuks Eesti Töötukassa 29.01.2020 otsused riigihanke „Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228542) hanke osas 2, millega lükati tagasi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pakkumus ja tunnistati edukaks osaühing Reiting PR pakkumus, ning tunnistada kehtetuks Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.02.2021 otsus nr 20-21/228542
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Ettevõtluskool Mainor AS, seaduslik esindaja Mait Rungi Vastustaja (hankija) – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Piret Mäeots Kolmas isik – osaühing Reiting PR, seaduslik esindaja Anneli Zirkel
Asja läbivaatamine
18.03.2021 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 09.04.2021) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
Eesti Töötukassa juhatuse 21.10.2020 otsusega nr 154 algatati sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena riigihange „Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228542) ning selle kohta avaldati teade riigihangete e-registris. Pakkumuste esitamiste tähtaeg oli 19. november 2020. a.
2.Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS esitatud pakkumus oli riigihankes nr 228542 majanduslikult soodsaim (3,26 eurot ühe osavõtja õppetunni kohta).
3-21-319
3.Eesti Töötukassa tegi 29. jaanuaril 2021. a otsused, millega kuulutas vaidlusaluse hanke
2.osa võitjaks osaühingu Reiting PR ning lükkas tagasi Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pakkumuse. Pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks tõi Eesti Töötukassa kvalifitseerimisnõuete mittetäitmise, viidates riigihanke alusdokumendi (RD) punktidele 2.2.9, 2.9, 5,2, 8.1.3, 8.3 ja
4.Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pöördus 03.02.2021 vaidlustusega riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) poole, vaidlustades enda pakkumuse tagasi lükkamise ja osaühing Reiting PR pakkumuse edukaks tunnistamise.
5.VAKO 05.02.2021 otsusega nr 20-21/228542 jäeti OÜ Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS vaidlustus läbi vaatamata ning tagastati vaidlustajale. VAKO tõi välja, et halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg 4 järgi ei kohaldata HKTS § 13 lg-s 1 nimetatud halduslepingute suhtes riigihangete seaduse (RHS) 8. ja 9. peatükis sätestatut (RHS-i 8. peatükk sisaldab sätteid, mis reguleerivad vaidlustusmenetlust VAKO-s). Kuna vaidlusalune riigihange viiakse läbi eesmärgiga sõlmida haldusleping(ud) HKTS-i mõttes, mille suhtes ei kohaldu vaidlustusmenetlust reguleeriv peatükk RHS-is, siis ei kuulu vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse menetlemine VAKO pädevusse ja see tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 7 alusel.
6.Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pöördus 15.02.2021 kaebusega halduskohtusse, paludes tunnistada kehtetuks Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsused riigihanke „Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228542) hanke osas 2, millega lükati tagasi Ettevõtluskõrgkool Mainor AS pakkumus ja tunnistati edukaks osaühing Reiting PR pakkumus. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras riigihanke (viitenumber 228542) 2. osa lepingu sõlmimine, kuni halduskohus on käesoleva kaebuse lahendanud.
7.Tallinna Halduskohus keelas 15.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse korras Eesti Töötukassal sõlmida hankemenetluses nr 228542 halduslepingut osaühinguga Reiting PR kuni 15.03.2021 (k.a). Kuna menetlusosalised EÕK määrust ei vaidlustanud ega esitanud sellele vastuväiteid, rakendub HKMS § 252 lg 4 alusel kohaldatud EÕK kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
8.Kaebaja täiendas 18.03.2021 istungil kaebust nõudega tunnistada VAKO 05.02.2021 otsus nr 20-21/228542 kehtetuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor AS seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) RD ei sätesta minimaalset lektorite arvu, vaid see saab olla kaebaja ehk riigihankes pakkumuse teinud pakkuja enda diskretsioon, tagades seejuures riigihankes võetud eesmärkide täitmise. Rita Sikk oli esitatud lektorina, keda kaebaja oleks võinud soovi korral kasutada, kuid kaebaja loobus temast ning esitas sellekohase tahteavalduse ka vastustajale. Hindamisprotsessis pöördus vastustaja kaebaja poole ning esitas arupärimise lektor R. Siku dokumentide osas ning palus täpsustusi. Kaebaja esitas selgitused ning andis teada, et eemaldab formaalse vea tõttu R. Siku lektorite hulgast. Kaebaja meeskonda ei kuulunud enam 12 lektorit, vaid 11 lektorit. Kõik 11 lektorit on kvalifitseerunud ning nende osas puudusi ei ole tuvastatud. Kaebaja eemaldas iseseisvalt ühe lektoritest enne vastustaja otsuse tegemist. Seda asjaolu ei ole vastustaja analüüsinud ega ka enda otsuses põhjendanud. 2) RD lisa 1 punkt 2.2 sätestab, et lektoreid ei saa juurde lisada enne hankelepingu sõlmimist ega peale pakkumuse esitamist. RD ei keela lektori eemaldamist omal initsiatiivil, tagades seejuures kvalifitseerimisnõuete ning riigihankes võetud eesmärkide eduka täitmise. Vastustaja 2(6)
3-21-319 on ka enda otsuses kinnitanud, et oli teadlik R. Siku eemaldamisest lektorite hulgast ning asjaolust, et kasutakse vaid lektoreid A. Olvik ja P. Kaarlõp. Kahe viimase kvalifitseerimisnõuded on täidetud, seega puuduvad sisulised etteheited lektorite kvalifikatsioonile, mis viitab täiendavalt asjaolule, et kaebaja pakkumus vastas kvalifikatsiooninõutele. Tegemist ei ole pakkumuse sisulise muutmisega, vaid formaalse vea kõrvaldamisega. Seda tõendab ka vastustaja seisukoht, kus käsitletakse koolitust läbiviiva lektori nõusoleku olulisust. R. Sikk allkirjastas inimliku eksituse tulemusena vale hankedokumendi ning selle tulemusena loobuti lektori esitamisest (oma olemuselt kvalifitseerus lektor riigihankesse). Vastustaja on korrektselt viidanud RD lisa 1 punkt 8 alapunktile 8.4, mis keelab vastustajal küsida järele RD lisa 3 allkirjastatud kujul, kuid seda ei ole ka hankemenetluses tehtud. Hankemenetluses on eemaldatud ebatäpsus ning lektor on eemaldatud pakkumusest just sellel põhjusel, et tegemist on formaalse veaga. Kaebaja ei ole hankemenetluses ega ka täiendavate selgituste jooksul kordagi palunud vastustajal aktsepteerida pärast pakkumuse esitamist puudu olevaid dokumente. 3) Riigikohtu otsused haldusasjades 3-3-1-24-13 ja 3-3-1-44-13 annavad väga selged juhised, et erandkorras on pakkumuse korrigeerimine, täpsustamine või parandamine tehnilise vea tõttu lubatud, kui sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist. Väär on vastustaja seisukoht, nagu oleks esitatud kaebaja poolt uus pakkumus.
10.Eesti Töötukassa vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsusest nähtub selgelt, et vastustaja on otsuse langetanud kaalutluse tulemusena. RD lisa 1 alapunkti 8.3 kohaselt tuli andmed lektori kogemuse kohta ja kinnitus, et lektor on tutvunud hanketingimustega ja nõustub osalema hankelepingu täitmisel, esitada RD lisa 3 vormil. Andmed lektori kohta RD lisa 3 vormil pidid olema lektori poolt digitaalselt allkirjastatud. Kuna pakkumusega ei esitatud lektori vormi- ja nõuetekohaseid andmeid või kinnitust, oli hankijal õigus pakkumus tagasi lükata. Sama punkti alapunktis 8.4 on fikseeritud, et kui hanke osas on esitatud üks pakkumus, kuid pakkumusega ei ole allkirjastatud lektori andmeid RD lisa 3 vormil, on hankijal õigus nõuda allkirjastamata RD lisa 3 allkirjastamist ning uuesti esitamist. Vastustaja riigihanke alusdokumentides seatud tingimusi ei ole vaidlustatud ja need kehtivad. 2) Vaidlust ei ole, et kaebaja nimetas pakkumuste esitamise tähtpäevaks, s.o 19.11.2020 lektoritena 12 isikut. Vaidlust pole ka selles, et ühe lektori R. Siku kohta pakkuja RD-s nõutud dokumenti ja lektori kinnitust ei esitanud. Kaebaja esitas R. Siku kohta dokumendi, mis oli koostatud ja allkirjastatud, kuid oli mõeldud esitamiseks teises riigihankes. Seega ei saanud kuidagi lugeda, et lektor on andnud kaebajale nõusoleku osalemaks vaidlusaluses riigihankes. Kuna kaebaja oli esitanud pakkumusega lektori kohta dokumendi, mis antud riigihankesse ei puutunud, oletas vastustaja, et tegu võis olla inimliku eksitusega, st kaebajal võib olla nõutav dokument olemas ning ta on pakkumusele ekslikult lisanud asjassepuutumatu dokumendi. Sellisel juhul oleks olnud kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ilma dokumenti järele küsimata ebaproportsionaalne. Vastustaja leidis, et kuigi hanke osas 2 esitas pakkumuse rohkem kui üks pakkuja, tuleks kaebajale antud juhul anda võimalus puuduolev dokument järele esitada, tingimusel, et dokument oleks allkirjastatud lektori poolt enne pakkumuste esitamise tähtaega (s.o 19.11.2020). Hankija esitas kaebajale riigihangete registri kaudu 29.12.2020 sellekohase päringu. Vastuseks teatas kaebaja 29.12.2020 vastustajale järgmist: „Tere, Väga vabandame, aga on juhtunud mingi täielik arusaamatus, R. Sikk on ilmselt digiallkirja pannud valesti. Me ei suuda tõestada, et talle on õige fail saadetud ja kuidagi moodi on 12.11.20 tagastatud vale fail. Seetõttu oleme sunnitud kasutama lektoritena ainult A.Olvik ja P.Kaarlõp.“ Kaebaja 29.12.2020 vastusest nähtub üheselt, et kaebajal ei olnud võimalik järele esitada pakkumusega esitamata jäetud dokumenti ja lektori kinnitust, mis oleks antud enne pakkumuste 3(6)
3-21-319 esitamise tähtaega, põhjusel, et tal ei ole seda. Selgitustega muutis kaebaja pakkumusega esitatud lektorite koosseisu, jättes esitatud 12 lektorist alles ainult 2 ‒ A. Olviku ja P. Kaarlõpi. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja kaebuse punktis 3.1.(vi) esitatud väide, et „Kaebaja meeskonda ei kuulunud enam 12 lektorit vaid 11 lektorit. Kõik 11 lektorit on kvalifitseerunud ning nende osas puudusi ei ole tuvastatud.“ See on vastuolus kaebuse punktis 4.4 esitatuga, kus kaebaja ütleb, et „kasutakse vaid lektoreid A.Olvik ja P.Kaarlõp.“ Kaebaja on oma 29.12.2020 vastuses selgesõnaliselt vastustajale teatanud, et jätab alles ainult 2 lektorit A. Olviku ja P. Kaarlõpi. Hankija ei ole andud hinnangut ühegi ülejäänud kaebaja esitatud lektori osas. Kaebaja järeldus, et teised lektorid vastavad RD-le ja et puudusi ei tuvastatud, on kaebaja enda hinnang ja ei ole põhistatud. 3) Nagu otsusest nähtub, hindas vastustaja kaebajale dokumendi esitamise nõude ja pakkumuse sisulise muutmise lubatavust proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt. Kaks viimast põhimõtet keelavad pakkumuse sisulise muutmise pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli esitanud soodsaima pakkumuse, ei anna alust kõrvalekaldeks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Kui kaebaja leidis, et hankelepingu kohaseks täitmiseks on tal vaja 12 lektorit ja esitas selliselt ka pakkumuse, siis oli see kaebaja enda otsus, kui palju lektoreid on tal vaja, et ta saaks hankelepingut kohaselt täita. Kuid kaebajal ei ole õigust pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva asuda ümber hindama esialgset pakkumust ja teha uut pakkumust, millega ta pakub hankelepingut täitma 2 lektorit. Pakkumuse sisuline muutmine ja puuduse kõrvaldamine selgituste kaudu pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ei ole riigihankes lubatud. Kaebaja poolt lektorite eemaldamist ei saa pidada formaalsuseks või mingist tehnilisest või inimlikust veast tingitud andmete täpsustamiseks või korrigeerimiseks, vaid pakutud lepingu täitmise tingimuste muutmiseks. Kaebaja soovis muuta pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva algselt pakkumuses esitatud lektorite arvu, muutes sellega esialgselt esitatud pakkumust sisuliselt, pakkudes lepingu täitmiseks vähem ressurssi kui oli esialgses pakkumuses ning eemaldades samaaegselt ka pakkumuse mittevastavuse tingiva asjaolu. Vastustaja lähtus riigihankes otsuse tegemisel nii RHS-s sätestatust kui RD-s seatud ja kehtivatest nõuetest ja ei saanud kaebaja pakkumuse kontrollimisel nendest kõrvale kalduda. Vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse kontrollimisel asuda seisukohale, et kaebaja pakkumus ei pea RD-s sätestatud tingimustele vastama, või lubama veel täiendavalt esitada dokumente, mis on hilisemad kui pakkumuste esitamise tähtpäev. Samuti ei saanud vastustaja võtta arvesse kaebaja sisuliselt muudetud pakkumust. Vastasel juhul oleks tegemist olnud pakkujate võrdse kohtlemise ja riigihanke korraldamise läbipaistvuse põhimõtte rikkumisega. Kaebaja pakkumus ei vastanud RD-s esitatud tingimustele ning tuli tagasi lükata.
11.Osaühing Reiting PR palub jätta kaebus rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Esmalt kontrollib kohus seda, kas VAKO jättis õiguspäraselt kaebaja esitatud vaidlustuse läbi vaatamata. Vaidlusaluse riigihanke esemeks on tööturukoolituse hankimine, millist teenust osutatakse tööturuteenuste ja toetuste seaduse § 13 lg 3 kohaselt halduslepingu alusel. Halduskoostöö seaduse (HKS) § 13 lõikest 4 tulenevalt ei kohaldata sellise halduslepingu sõlmimiseks läbi viidud hankemenetlusele RHS 8. peatükis sätestatut. Sellest tulenevalt ei laiene vastavale hankevaidlusele vaidlustusmenetlus (RHS 8. peatükk). Kuna tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks pole ette nähtud muud menetluskorda ega kohustuslikku kohtueelset menetlust, saab vastavad hankija otsused vaidlustada otse halduskohtule esitatud kaebusega. Halduskohtus on käesolevat asja menetledes leidnud, et antud kaebuse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse (HKMS) seadustiku 28. peatüki sätetest, kuna tegemist on hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 mõttes. Seda järeldust toetab 4(6)
3-21-319 ka kohtupraktika (nt haldusasi 3-19-1501). Seega on VAKO 05.02.2021 otsus nr 20-21/228542 õiguspärane ja tuleb jätta jõusse.
13.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja lükkas õiguspäraselt kaebaja pakkumuse tagasi. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele (p 14), et kasutas riigihankes nr 228542 pöördmenetlust, st kontrollis kõigepealt kõigi pakkujate pakkumuste vastavust RD-s esitatud tingimustele, seejärel hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi enne eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastamise kontrollimist ning seejärel kontrollis eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastamist. Kaebaja kvalifitseerimise kohta vastustaja otsust vastu võtnud ei ole.
14.RD lisa 1 p 2.2 lause 1 kohaselt nimetab pakkuja pakkumuses lektorid ja mentorid, kes asuvad hankelepingut täitma. RD lisa 1 p 8.1.3 kohaselt peavad kõik koolitust läbi viivad lektorid olema andnud pakkujale nõusoleku pakkumuse edukaks osutumisel osaleda hankelepingu täitmisel ning kinnitanud, et on tutvunud hanketingimustega ja nõustuvad osalema hankelepingu täitmisel. RD lisa 1 p 8.3 lause 1 kohaselt tuli andmed lektori ja mentori kogemuse kohta ja kinnitus, et lektor ja mentor on tutvunud hanketingimustega ja nõustub osalema hankelepingu täitmisel, esitada RD lisa 3 ja 4 vormil. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja poolt edastatud lektor R. Siku kinnitus ei vastanud RD nõuetele, sest R. Siku nõusolek ei olnud antud vaidlusaluses hankes osalemise kohta (viitenumber 228542, koolituse toimumise koht: Tallinn), vaid osalemiseks riigihankes “Ettevõtluskoolitus“ (viitenumber 228185, koolituse toimumise koht: Tartu, Viljandi, Kuressaare). Vaidlust ei ole selles, et hankija pöördus kaebaja pakkumuse kontrollimise järel 29.12.2020 kaebaja poole ning andis võimaluse võimalik tehniline viga kõrvaldada. Kaebaja vastas samal päeval: „Väga vabandame, aga on juhtunud mingi täielik arusaamatus, R. Sikk on ilmselt digiallkirja pannud valesti. Me ei suuda tõestada, et talle on õige fail saadetud ja kuidagi moodi on 12.11.20 tagastatud vale fail. Seetõttu oleme sunnitud kasutama lektoritena ainult A. Olvik ja P. Kaarlõp.“
15.RD p 5.2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RD lisa 1 p 2.2 laused 2 ja 3 kõlavad: „Pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et lektoreid ja mentoreid peale pakkumuse esitamist ega hankelepingu sõlmimist juurde lisada ei saa. Lektoreid ja mentoreid saab vahetada peale hankelepingu sõlmimist hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras.“ RD lisa 1 p 8.3 lauses 3 on fikseeritud: „Kui pakkumusega ei ole esitatud lektori ja mentori vormi- ja nõuetekohaseid andmeid või kinnitust, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.“ RD lisa 1 p 8.4 sätestab: „Kui hanke osas on esitatud üks pakkumus, kuid pakkumusega ei ole allkirjastatud lektori või mentori andmeid RD lisa 3 või 4 vormil esitatud, on hankijal õigus nõuda allkirjastamata RD lisa 3 või 4 vormi allkirjastamist ning uuesti esitamist.“
16.Kohtu arvates on hankija lektorite kohta esitatud ning nõuetele mittevastavate andmete korrigeerimist RD-s reguleerinud täpselt ning on otsuse tegemisel enda kehtestatud RD nõudeid järginud. RD p-st 5.2 ja RD lisa 1 p 8.3 lausest 3 tuleneb, et kui viga on tehtud ka ühe lektori andmetes, on tagajärjeks kogu pakkumuse tagasilükkamine, mitte üksnes konkreetse lektori arvestamata jätmine. RD sõnastustele antav hinnang ei sõltu sellest, et RD ei sätesta minimaalset lektorite arvu ning ühe või mitme lektori eemaldamine ei muuda pakkumusele antavat punktisummat, st hanke tulemust. RD-st nähtub, et hankija on näinud lektorite koosseisu pakkumuse sisulise osana ning muudatuste tegemine selles peale pakkumuse esitamist ei ole lubatud. Asjaolu, et RD lisa 1 p 2.2 laused 2 ja 3 räägivad üksnes lektorite 5(6)
3-21-319 lisamisest ja vahetamisest, et tulene, et lektorite koosseisu ümberkujundamine lektorite arvu vähendamise teel oleks lubatav. Vastav võimalus pidanuks siis RD-s sisalduma. Lektorite arvu vähendamine ei ole tehniline muudatus. R. Sikust loobumist ei saa käsitleda tehnilise vea kõrvaldamisena. Hankija on RD lisa 1 p 8.3 lause 3 sõnastanud kaalutlusõigust võimaldavana, kuid kaalutlusõiguse teostamist täpsustab RD lisa 1 p 8.4, mis võimaldab esitamata jäänud andmeid küsida tagantjärele üksnes juhul, kui hanke osas on esitatud üksnes üks pakkumus. Käesoleval juhul on hankija andnud võimaluse kaebajal võimaliku ebatäpsuse kõrvaldamiseks, kuigi hankemenetluses oli mitu pakkujat. Hankija on kaebajat kohelnud soodsamalt, kui see tuleneb RD-st. See, et pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide täiendamine on erandlik, tuleneb ka teistest RD nõuetest. Näiteks on hankija RD lisa 1 p-s 8.5 välja toonud, et kui pakkumusega esitatud RD lisas 3 on viide lektori(te) haridusele, kuid pakkumusega ei ole nõutud dokumenti esitatud, on hankijal õigus puuduv dokument järele küsida. Seega on hankija fikseerinud lubatavad juhud, mil pakkumist saab hiljem täiendada, ja sedagi vigade korrigeerimiseks, mitte pakkumuse muutmiseks. Lektoritest loobumise võimalust ei tulene kusagilt. Käesoleval juhul tuleb silmas pidada ka seda, et kaebaja töötaja 29.12.2020 antud vastus hankijale viitas palju ulatuslikumale lektorite koosseisu muutmisele kui üksnes R. Sikust loobumisele. Kohtu arvates on hankija kaebaja vastust põhjendatult mõistnud selliselt, et kaebaja soovis hankelepingut täita üksnes kahe lektoriga, mitte 11-ga. Seega sai hankija lähtuda sellest, et kaebaja soovis pakkumust ulatuslikult muuta.
17.Eelnevat arvestades tuleb asuda seisukohale, et hankija on järginud enda poolt kehtestatud RD tingimusi. See ongi peamine aspekt, mille pinnalt hinnata, kas muudatuste tegemine esitatud pakkumuses on lubatav või mitte. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendid asjades 3-3-124-13 ja 3-3-1-44-13 ei väära kohtu järeldust. Riigikohus on välja toonud, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist (Riigikohtu 07.10.2013 otsus nr 3-3-1-44-13, p 21.4 ja seal viidatud praktika). Sellise olukorraga pole käesoleval juhul tegemist. Lektorite koosseisus muudatuste tegemise ainsaks ajendiks oli esitatud pakkumuse RD tingimustele vastavaks kohendamine, tegemist pole tehnilise vea kõrvaldamisega. Seda hoolimata sellest, et ebaõige nõusoleku vormi esitamine võis tõepoolest olla tingitud inimlikust eksimusest. Ükskõik millistest ajenditest lähtuvate möönduste tegemine, mida RD ette ei näe, viiks kohtu arvates riigihankes läbipaistvuse põhimõtte eiramiseni ja pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni, sest kõigil pakkujatel peavad olema hankes samad võimalused. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluse rahuldamine lektori eemaldamiseks viinuks RHS üldpõhimõtete rikkumiseni.
18.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna ei vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.