lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-15802/208

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-15802/208
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1945
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusPankrS § 106 lg 1PankrS § 189 lg 2TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 205 lg 2PooledTsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-15802/281Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-10-31480/307Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.05.20172-10-31480/228Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.05.20162-09-44974/95Tallinna Ringkonnakohus20.12.20122-09-44974/81Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.06.2012

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Gatsby OÜ10100978(Kostja)Aktsiaselts TKE GRUPP10540683(Hageja)Osaühing Lamaran Grupp11010740(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-10-15802

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-15802

Tsiviilasi

TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri hagi Gatsby OÜ jt vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivnõudena tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.03.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Gatsby OÜ, Osaühing apellatsioonkaebused

Gatsby OÜ apellatsioonkaebuse hind

153 386 eurot 14 senti

Osaühing Lamaran Grupp apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Lamaran

Grupp

ja

JK

JKi apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts TKE GRUPP (pankrotis, registrikood 10540683), pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli Kostja 1 (apellatsioonimenetluses apellant 1): Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja juhatuse liige Jaanus Glaase, lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-15802 Roode Kostja 3 (apellatsioonimenetluses apellant 2): Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja juhatuse liige Leonid Jakerson Kostja 4 (apellatsioonimenetluses apellant 3): JK (isikukood

XXXXXXXXXX)

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 442 lg 8Otsuse sisu
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
TsÜS § 87Seadusega vastuolus olev tehing
TsÜS § 89Näilik tehing

Kostja 5: VL (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Võtta Gatsby OÜ, Osaühing Lamaran Grupp ja JK apellatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2016 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks menetlemiseks.
3.Apellatsioonkaebused rahuldada.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse sisu ja menetluse käik

1.TKE Grupp AS (pankrotis, edaspidi: võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas Harju Maakohtule 05.04.2010 hagiavalduse Gatsby OÜ (kostja 1), CRANBROOK OÜ (kostja 2), Osaühingu Lamaran Grupp (kostja 3), JK (kostja 4) ja VL (kostja 5) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras.
2.Hagiavalduses palus hageja tuvastada järgmiste lepingute tühisus: - 15.06.2006 võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud laenuleping nr 1506 ühes koos 18.07.2006 kokkuleppega laenulepingu tingimuste muutmise kohta, 07.09.2006 sõlmitud lisaga nr 1 ja 08.09.2006 sõlmitud lisaga nr 2;

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-15802 -

võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe; võlgniku ja kostja 1 vahel 15.06.2006 sõlmitud käendusleping; võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Alternatiivselt palus hageja tunnistada need tehingud kehtetuks tagasivõitmise korras. Lisaks palus hageja tuvastada, et kostja 1 teadis või pidi 15.06.2006 laenulepingut ja selle lisasid sõlmides ning 15.06.2006 kolmepoolset kokkulepet ning 15.06.2006 käenduslepingut sõlmides teadma, et need tehingud kahjustavad võlgniku võlausaldajate huvisid.

3.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja 4 avaldas kohtule, et ta polnud vaidlustatud lepingute pool ja tema suhtes on hagi esitatud alusetult.
4.Kostja 2 kustutati registrist 28.04.2014 ja Harju Maakohus lõpetas 06.11.2014 määrusega kostja 2 suhtes käesolevas tsiviilasjas menetluse. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 17.03.2016 otsusega hagi.
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt pole leidnud tõendust, et võlgnik võttis laenu Harju Maakohtu 06.07.2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/1-534/04/05 kinnitatud kompromissi täitmiseks. Võlgnik ei kasutanud laenu võlausaldajate huvides. 15.06.2006 laenulepingu alusel võttis võlgnik laenu summas 12 000 000 krooni, 07.09.2006 laenulepingu lisa nr 1 alusel täiendavalt 1 000 000 krooni ning 08.09.2006 lisa nr 2 alusel täiendavalt 1 000 000 krooni. Kostjalt 1 saadud raha laenas võlgnik kohe edasi kostjale 2. Need tehingud on maakohtu hinnangul tehtud võlgniku majandustegevuses, sest võlgnik võttis laenu üksnes eesmärgiga see edasi laenata kostjale 2 tasu eest. 06.07.2005 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/1-534/04/05 kinnitatud kompromissi kohaselt ei olnud võlgnikul lubatud majandustegevuse jätkamiseks laenu võtta. Kuna tehingud tehti ajal, mil kompromiss kehtis ja pankrotihaldur nendeks tehinguteks nõusolekut ei andnud, siis on need pankrotiseaduse (PankrS) § 189 lg 2 kohaselt tühised. Kostja 1 pidi olema laenukeelust teadlik, sest 06.07.2005 kompromissi tingimused olid avalikud.
7.Kuna kohus tuvastas 15.06.2006 laenulepingu, lepingu muutmise ja lepingu lisade tühisuse, on seaduses sätestatud keelu rikkumise tõttu tühised ka võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe, võlgniku ja kostja 1 vahel sõlmitud 15.06.2006 käendusleping, võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Menetluse edasine käik
8.Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebused kostjad 1, 3 ja 4. Kostjad paluvad ringkonnakohtul maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-15802 läbivaatamiseks. Kostja 3 kõrvaldas apellatsioonkaebuse menetlemist takistavad puudused (tasus riigilõivu) 04.11.2016. Ringkonnakohtu seisukoht

9.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebused tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 17.03.2016 otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel tühistada kaebuste põhjendustest ja nendes esitatud asjaoludest olenemata ning saata asi uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. Maakohus on jätnud otsuse seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendamata, rikkudes sellega menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu otsuses esinevat puudust ise kõrvaldada. Maakohtu otsuse tühistamine toob praegusel juhul kaasa apellatsioonkaebuste rahuldamise. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus tühistatakse kaebuse põhjendustest olenemata, ei tule küsida ka vastustaja seisukohta.
10.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lg-s 8, mille lausete 1-4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid peab analüüsima menetluses esitatud faktiväiteid ning nendele vastama. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega või miks jätab kohus väite(d) tähelepanuta.
11.TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tuleneva põhjendamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ning uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud (vt Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Otsuse põhjendamise kohustus tähendab ka seda, et kohus peab otsuses tooma välja arusaadava arutluskäigu, millest nähtuks, milliste tõendite ja kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude alusel on hagi rahuldatud või rahuldamata jäetud. Maakohtu vaidlustatud otsus nendele nõuetele ei vasta.
12.Maakohus on asunud vaidlustatud otsuses seisukohale, et 15.06.2006 laenuleping ja selle hiljem sõlmitud lisad on PankrS § 189 lg 2 alusel tühised, sest need tehingud olid tehtud võlgniku majandustegevuses ja olid vastuolus tsiviilasjas nr 2/1-534/04/05 sõlmitud kompromissis sätestatud laenukeeluga. Maakohus järeldas, et nende tehingute tühisuse tõttu on tühised ka muud vaidlusalused tehingud, st et tühised on ka võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe; võlgniku ja kostja 1 vahel 15.06.2006 sõlmitud käendusleping; võlgniku, kostja 1 ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Sellist järeldust 4(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-15802 puudutavad põhjendused maakohtu otsusest aga puuduvad. Maakohus ei ole jälgitavalt põhjendanud järeldust, et 15.06.2006 sõlmitud laenulepingu tühisus toob kaasa ülejäänud vaidlusaluste tehingute tühisuse. Maakohus on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et need tehingud on tühised seaduses sätestatud keelu rikkumise tõttu. Selline põhjendus pole kolleegiumi hinnangul TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 nõuete täitmiseks piisav.

13.Hageja on hagis tuginenud eelkõige sellele, et kõik vaidlusalused tehingud nende kogumis on tühised vastuolu tõttu heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86). Lisaks on hageja (alternatiivselt) välja toonud teised võimalikud tühisuse alused: 15.06.2006 kolmepoolne kokkulepe, 15.06.2006 käendusleping ja 02.01.2006 sõlmitud krediidileping nr 0201 on lisaks TsÜS §-le 86 tühised ka seaduses sätestatud keelu rikkumise tõttu (TsÜS § 87, äriseadustiku (ÄS) § 281 lg 1 p 4); 15.06.2006 laenuleping nr 1506 on tühine TsÜS § 87 ja § 88 ja PankrS § 189 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumise tõttu; 15.06.2006 laenuleping nr 1506 on tühine volituse puudumise tõttu (TsÜS § 129 lg 1), 15.06.2006 laenuleping nr 1506 ja selle lisadena sõlmitud 07.09.2006 ja 08.09.2006 täiendavad kokkulepped koos 02.01.2006 krediidilepinguga nr 0201 võivad olla tühised näilikkuse tõttu (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2).
14.Maakohus ei ole otsuses hageja väiteid tehingute vastuolu kohta heade kommetega üldse käsitlenud ega vastavaid asjaolusid (või nende puudumist) tuvastanud. Maakohus ei ole selgitanud, miks ta nende hageja väidetega ei nõustu. Sellega on maakohus samuti rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8.
15.Kuivõrd maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata ja maakohtu järeldused pole jälgitavad, puudub sisuliselt esimese astme kohtu lahend, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks ringkonnakohtus apellatsioonkaebuste põhjal kontrollida (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohtul ei oleks võimalik ise asja sisuliselt lahendada ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus.
17.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi maksejõuetuks muutunud või eeldatavasti muutuva isiku vara teadlikku kõrvaletoimetamist võlausaldajate kahjustamise eesmärgil ei saa pidada kooskõlas olevaks heade kommetega, on seadusandja võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid. Esmajoones on sellistest tehingutest tulenevate negatiivsete tagajärgede kõrvaldamiseks sätestatud täitemenetluse seadustikus ja pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut, mis välistab sarnaste põhjendustega TsÜS § 86 kohaldamise (vt nt Riigikohtu 23.09.2005 otsus tsiviilasjas

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-15802 nr 3-2-1-80-05, p-d 23, 26, 27). Maakohtul tuleb asja läbivaatamisel seda vajadusel silmas pidada.

18.Kolleegium lisab samuti, et JK ja VL (kostjad 4 ja 5) on hageja poolt küll menetlusse kaasatud, kuid ühetegi nõuet hageja nende isikute vastu käesolevas menetluses esitanud ei ole. Maakohus ei ole teinud nende kostjate suhtes ka otsust, v.a menetluskulude kandmist puudutavas osas. Kostja on TsMS § 205 lg 2 teise lause järgi isik, kelle vastu hagi on esitatud. Juhul hageja on palunud kaasata kostjaid, kelle vastu hagiavalduses nõudeid ei ole esitatud, on kolleegiumi hinnangul tegemist olukorraga, kus hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Sellisel juhul on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi menetlemine kostjate 4 ja 5 vastu esitatud osas praegusel juhul kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidega. Igal juhul ei ole võimalik nende kostjate suhtes hagi rahuldada.
19.Samuti juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu asjaolule, et tsiviilasja materjalidest ei ilmne üheselt hageja õiguslik huvi tuvastushagi menetlemise vastu. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks võib hageja TsMS § 368 lg 1 järgi esitada juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal ka vastavalt põhjendada ning mis tuleb kohtul kahtluse korral välja selgitada (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11, p 26). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja 1 on esitanud 27.08.2007 võlgniku pankrotimenetluses nõude kogusummas 21 719 972 krooni ja palunud tunnustada see I järgu nõudena (II kd, tl 23). Kostja 1 nõue põhines 20 669 283 krooni ulatuses käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud tehingutel. Pankrotihaldur ei vaielnud selles osas kostja 1 nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu. Seepärast ning isegi juhul, kui teiste võlausaldajate vastu on esitatud PankrS § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamiseks hagi, ei osale pankrotihaldur selles menetluses osas, milles ta nõudele vastu ei vaielnud. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul kaaluda uuesti hageja õigusliku huvi olemasolu tuvastushagi esitamiseks ja sellise hagi menetlemiseks.
20.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval