OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu laenulepingu rikkumise tuvastamiseks, käenduslepingu rikkumise tuvastamiseks ning võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
51 175,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Xxxx(registrikood: xxxx, asukoht: xxxx; epost: xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Kostja 1: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht: xxxx, epost xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Kostja 1 lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode (e-post: [email protected]); Kostja 2: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: Xxxx; e-post: xxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
29. märts 2016
RESOLUTSIOON
1.OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjatelt XxxxOÜ ja Xxxxsolidaarselt OÜ Xxxxkasuks põhivõlgnevus 22 369,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17 369,07 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt XxxxOÜ ja Xxxxsolidaarselt OÜ Xxxxkasuks viivis määraga 0,3% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest 30.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ Xxxxhagi XxxxOÜ ja Xxxxvastu intressinõudes summas 1 963,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 5000 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
16.03.2011 kohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt 01.07.2006 laenulepingu nr 12/6-L alusel andis hageja XxxxOÜ-le (kostja I) laenu 350 000 krooni. Laenusumma kanti kostja I pangakontole 10.07.2006 maksekorraldusega. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja I laenu tagastama hiljemalt 01. juuliks 2007 ja maksma intressi 9 % aastas, laenu tagastamisega viivitamise korral maksma viivist 0,3% päevas. 11.07.2006 sõlmitud käenduslepinguga võtsid kostja II, Xxxx OÜ, OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx(OÜ Xxxxvastu hageja käesolevas menetluses nõuet ei esita) endale solidaarse vastutuse 01.07.2006 laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Pooled leppisid mh kokku, et kui käendaja viivitab tagatud kohustuse täitmisega, siis peab ta lisaks kohustuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele viivistele ja leppetrahvidele maksma võlausaldajale viivist 1% päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb maksta trahvi kokku 20% kohustuse suurusest. Põhivõlgnikust kostja I ei ole tänaseni oma kohustusi hageja ees täitnud. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust on kostjal I järgnevad täitmata kohustused: tagastamata laenusumma 350 000 kr; intress 9% aastas 356 päeva eest alates 11.07.2006 kuni 01.07.2007 (k.a): 30 723,29 kr; viivis 0,3% päevas 1095 päeva eest alates 02.07.2007 kuni 30.06.2010 (k.a): 1 149 750,00 kr. Kostja I kohustuste suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 1 531 437 krooni. Ka kostja II ega teised käendajad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust ja 11.07.2006 käenduslepingust on kostjal II seisuga 01.07.2010 alljärgnevad kohustused: solidaarne vastutus kostja I kohustuste täitmise eest laenu põhisumma ja intressi osas summas 380 723,29 kr., käendajate kohustus 11.07.2006 käenduslepingu p 3.2. järgi summas 3 832 500,- kr. käendajate kohustus, mis tuleneb 11.07.2006.a käenduslepingu p-st 3.3 summas 70 000,- kr. Kostja II kohustuste suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 4 283 223,29 krooni. Hageja ei nõua hagiavalduses kogu võlasumma kostjatelt väljamõistmist. Xxxxon üks neljast käendajast. Kuna Xxxxon pankrotis alates 04.04.2007 ei pidanud hageja vajalikuks esitada pankrotis äriühingu vastu hagi. Xxxxei ole nõuet ära maksnud ja pankrotimenetluses seda nõuet hageja ei esitanud. Laenulepingut pole pandud kahtluse alla ja hageja on maksnud välja kostjatele laenusummad, mida tõendab maksekorraldus. Hageja võtab omaks kostja väited, et hageja pole Xxxxvastu seda nõuet esitanud, nõude esitamine ei olnud vajalik, kuna eelduslikult ei oleks olnud see sama kasulik kui kostjate vastu selle nõudega kohtusse tulemine. Kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja I avaldas soovi tasaarvestada oma väidetav nõue hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg-s 2 sätestatuga, aga ka VÕS § 201 lg 1 p-ga 2, millest tulenevalt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel tasaarvestatuks teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus. Hageja palub kohtul: 1) tuvastada 01.07.2006 laenulepingu rikkumine XxxxOÜ poolt; 2) tuvastada 11.07.2006.a käenduslepingu rikkumine Xxxxpoolt; 3) välja mõista kostjatelt XxxxOÜ-lt ja Xxxxsolidaarselt põhivõlgnevus summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot, intressivõlgnevus summas 30 723,39 krooni ehk 1 963,67 eurot ja hagi esitamiseni
sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja viivitusintress alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja 1 vastuväited
Hageja poolt esitatud maksekorraldusest ei nähtu, et ülekanne tehti hageja poolt esitatud laenulepingu alusel. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et raha on üle kantud laenulepingu alusel 12/6-L, tegemist on rahatu lepinguga ja aegunud nõudega. Kostja I on seisukohal, et tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja vastu, lepingud on allkirjastatud hiljem ja hageja kontrolli all ning suunamisel eesmärgiga tekitada formaalne ja tühi nõue kostjate vastu. Tegelikkuses Xxxx ja Xxxx vahel laenulepingut ei sõlmitud, laenuleping sõlmiti AS’i Xxxx(pankrotis) ja Xxxx vahel. Xxxx laenas AS’ile Xxxx(pankrotis) rahasumma ja Xxxxüksnes edastas selle rahasumma. XxxxOÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et XxxxOÜ-lt laekunud 350 000 krooni on koheselt edasi kantud Xxxx OÜ-le. Xxxx OÜ laenas raha 30.06.2006 XxxxAS–le, kes selle omakorda kandis koheselt Xxxxle ja Xxxx kandis sellest 350 000 krooni XxxxOÜ-le, kes siis kandis selle tagasi Xxxxile. Seega sai raha tegelikkuses kolmas isik Xxxx OÜ, kelle ainukeseks tegevuseks oli XxxxAS (pankrotis) ühistes huvides ja ühise äriplaani alusel tegutsemine. XxxxOÜ „laenas” raha talle kuuluva ettevõtte XxxxAS (pankrotis) huvides, mida kasutati XxxxAS huvides ehk hageja esindaja ja omaniku huvides. Tsiviilasjas 2-10-15802 asus hageja seisukohale, et kostjad (XxxxOÜ, Xxxx OÜ) ja XxxxAS (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased, mille ainukeseks eesmärgiks oli XxxxAS (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Tegemist oli välise (vaikiva) seltsinguga. Hageja oli kompromissimenetluses ja seltsingus võlausaldaja, hüpoteegipidaja, võlgniku esindaja, kes sai sellest otsest ja vaieldamatut kasu. Hageja juhatuse liige esindas kompromissi ajal seltsinglast (käendajat) XxxxAS-i (pankrotis) olles samaaegselt ka XxxxAS omanik ja omaniku esindaja. Hageja finantseeris seltsingu liikmena seltsinglase kompromissi summadest, mille ta sai 30.06.2006 kompromissi väljamaksest summas 373 940 krooni (sisuliselt tagastas XxxxAS-le), mis omakorda laekus TKE-le Xxxx OÜ-lt täpselt samas summas koos teiste seltsinglastega ja tegutses koos nendega endale kuuluva seltsinglase XxxxAS-i nimel ja huvides. Seltsingu eesmärgiks oli hageja esindajale kuuluva seltsinglase (ettevõtja) XxxxAS-i kompromissi täitmine, mis ka saavutati vastavalt 30.10.2006 kohtumäärusele. Kostjal polnud mitte ühtegi iseseisvat huvi hagejalt laenata raha. Seega võib olla tegemist, kas näilise tehinguga või siis lausa pettusega XxxxOÜ esindaja poolt, eesmärgiga tekitada kunstlik (näiline) ja/või pettusel rajanev nõue. Hageja esindaja ja AS Xxxx(pankrotis) lähikondsus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (2-07-17247) ja äriregistri andmetega. Xxxxleiab, et laenuleping on tühine, kuna Xxxx ja XxxxAS juhatuse liige ja Xxxxleppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et sellel pole õiguslikke tagajärgi. Nad soovisid varjata Xxxx ja Xxxx(pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut, kuna Xxxx(pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-01 märkinud, et laenu tagastamise kohustus tekib üksnes juhul, kui laenusumma on vastu võetud. Tegemist oli laenu vahendamisega. Alternatiivselt lisab kostja I, et 1) hagejale on ülekantud summad tagastatud põhikäendaja s.o XxxxAS (pankrotis) poolt, kelle vastu hageja pole oma nõuet esitanud; 2) hagejale on nõude (ülekantud summade) eest tasutud Xxxx OÜ poolt, kes on omandanud nõude Xxxx OÜ vastu, 10.08.2008 loovutamislepinguga (loovutamisteade) on Xxxx OÜ nõude täies ulatuses tasunud; 3) hagejale on tasunud nõude eest XxxxAS ja/või nende ühise äriplaaniga seotud kolmandad isikud. Kostja I on seisukohal, et kooskõlastatult ja ühise eesmärgiga tegutsedes oli hageja ja XxxxAS eesmärgiks kostjate käitumise kontrollimine ja pikema eesmärgiga rikastuda alusetult. Laenulepingus on punkt, et laen väljastatakse 3 päeva jooksul. Seda tegelikult ei väljastatud. Raha saajaks oleks pidanud olema Xxxx, milles oli
hageja kontserniettevõte. Kompromissist tulenevatelt tingimustel ei saanud Xxxxotse raha anda ja hageja valis sellise tee. Mõeldi välja skeemi kuidas tegevust finantseerida ja meelitati sinna XxxxOÜ.
10.Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping on kehtiv ja sellest tuleneb XxxxOÜ-le kohustusi on XxxxOÜ seisukohal, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja viivis on ülemäärased ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja seisukohal, et laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja polnud enne hagi esitamist kordagi nõudnud kostjalt laenulepingu täitmist, pole esitanud kordagi mitte ühtegi nõuet kostja vastu ega teatanud ka kontonumbrit kuhu tuleks laenulepingut täita, mis viitab üheselt sellele, et laenulepingu alusel pole kostjale raha üle kantud. Hageja ei nõudnud lepingu täitmist ei kirjalikult ega ka suuliselt. Hageja jättis kostjale mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.
11.Kostjal I on kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas 207-39299 summas 5000 eurot hageja vastu. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on nõue kostja I vastu siis kostja I tasaarvestab alternatiivselt oma nõude hageja nõude põhiosaga. Kostja 2 vastuväited
12.Kostja 2 vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja toob välja lühidalt alternatiivsed seisukohad, miks ta hagi ei tunnista: (a) hagejale on laenusumma tagastatud (laenuleping on täidetud), puudub põhivõlgnevus, mille alusel käenduslepingu alusel nõuet esitada, (b) käendusleping on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega tühine, (c) käenduslepingus puudub vastavalt VÕS–le käenduse ülemäär, mistõttu on käendusleping tühine, (d) käenduslepingu alusleping on rahatu, (e) laenuleping ja laenulepingust tulenevad ja seega käenduslepingu alusel nõutavad viivised trahvid on ebaõiglaselt suured ega kuulu rahuldamisele, (f) nõue kostja vastu on aegunud, (g) väidetav lepingust tulenev võlgnevus on käendaja (so. XxxxAS) poolt juba ammu täidetud. Tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja II vastu. Laen kanti üle 10 päeva jooksul ja tulenevalt sellest muutusid laenulepingu tingimused ja näiliku tehingu katteks antud käendus on tühine. Kostja II käendus lõppes 3. päeval, kui raha pidi üle kantama, tegemist on näiliku tehinguga.
13.Käenduslepingu alusleping (laenuleping 12/6-L) on rahatu, seega pole käendusleping sissenõutav. Käendusleping ja selle tingimused on ebaproportsionaalselt hageja kasuks tasakaalust väljas (trahvid ja viivised, eritingimused, käenduskohustuse täitmise, käenduse piirid jms. tingimused), hea usu vastased ja seega tühised TsÜS § 86 ja § 84 lg 1 1.lause alusel ega oma õiguslikke tagajärgi, lepingud on sõlmitud eksimuse või pettuse tulemusel, käendusleping on liigkasuvõtjalik. Hageja püüab alusetult rikastuda. Käenduslepinguga on kostja võtnud endale alusetuid kohustusi, mida ta polnud suuteline täitma ja hageja teadis seda. Samuti on hea usu vastane käenduslepinguga antud võlatunnistuse väljastamine. Kostja II oli lepingut allkirjastades hagejapoolses sõltuvuses. Kostjal pole juriidilist haridust. Hageja ja põhikäendaja XxxxAS ning juhatuse liige Xxxxkasutasid kostjat II ära oma eesmärkide teostamiseks. Laenulepingu pooled lõid kostjale(-tele) väära pildi käendusega ja laenulepinguga (laenuga) seotud asjaoludest ja täitmisest. Kostja eeldas, et hageja seaduslik esindaja ei eksita ega kuritarvita oma õigusi (hageja seaduslik esindaja esines ja oli tookord kui XxxxAS ja tema koostööpartnerite usaldusväärne partner ja omaniku esindaja).
14.XxxxOÜ ja XxxxAS, Xxxx OÜ ja XxxxOÜ olid lähikondsed isikud XxxxAS juhtorganite kaudu ja omandisuhete kaudu, milles vastavalt ts 2-09-44974 otsusele sõltus kostja juhitav Xxxx OÜ (sh. ka XxxxOÜ) hagejast. XxxxOÜ ja XxxxAS vahel oli tihe koostöö ja rahade liikumine, millest nähtub, et TKE Grupist kantud rahad kanti läbi kas XxxxOÜ või läbi XxxxOÜ TKE äriplaani täitmisega seotud tegevustesse. Seega oli XxxxOÜ poolt ülekantud raha tegelikuks kasusaajaks XxxxAS ja selle kaudu XxxxOÜ ning Xxxx. Kostjale teadaolevalt laekus hagejale vastavalt kompromissile summa suuruses üle 350 000 krooni XxxxAS pankrotimenetluses hagejale, mis siis kanti läbi XxxxOÜ kaudu tagasi XxxxAS
äriplaani teostamiseks ja kompromissi täitmiseks. Tegemist on hagejapoolsete tagasikannetega XxxxAS- eesmärkide täitmiseks.
15.Käenduslepingu allkirjastamisel kinnitasid nii hageja kui ka XxxxAS seaduslik esindaja, et tegemist on formaalse lepinguga, mis kunagi sissenõuatavaks ei muutu ega seda ka sisse nõudma ei hakata, kuna selle eest on tasunud (või tasub) XxxxAS (oli üks käendajatest) või siis kolmas isik. Seoses sellega, et hageja pole esitanud nõuet põhikäendaja XxxxAS vastu, siis on kostja seisukohal, et põhikäendaja XxxxAS või siis temaga seotud isik on väidetava võlgnevuse tasunud või siis sõlminud vastavasisulise tasumise kokkuleppe. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
17.Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: Xxxx OÜ (laenuandja) ja XxxxOÜ (laenusaaja) ja AS XxxxI (käendaja) vahel 1. juuli 2006 sõlmitud laenulepingu nr xxxx punkti 1.1.1. kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas 350 000 eesti krooni, punkti 1.1.2 kohaselt laenuandja kannab laenusumma laenusaaja kontole nr xxxx SEB Eesti Ühispangas kolme (3) pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Lepingu punkti 1.2 kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi hiljemalt 01. juuliks 2007. Punkti 1.3 kohaselt laenusaaja tasub laenuandjale intressi üheksa protsenti (9%) aastas tagasi maksmata laenusummalt. Laenusaaja tasub intressimakse korraga ühe summaga laenu tagasimaksmise tähtpäeval, laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma tagasimaksmisega. Intresside arvutamisel lähtutakse 30- päevasest kuust ja 360-päevasest aastast (I kd lk 26-28). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.
18.Kohtu hinnangul on hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja XxxxOÜ (laenusaaja) ja AS XxxxI (käendaja) vahel 1. juuli 2006 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu summas 350 000 eesti krooni tagastamise tähtajaga 01.07.2007 ja 11. juulil 2006 OÜ sõlmiti hageja ja Xxxx(käendaja I) vahel käendusleping, mille kohustus kostja II täielikult vastutama solidaarse võlgnikuna hageja ja XxxxOÜ vahel 01. juuli 2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmise eest, millise lepingu alusel võlausaldaja andis võlgnikule 10. juuli 2006.a laenuks 350 000 krooni. Seega tuleneb kostjate kohustus lepingust.
19.Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
20.Hageja nõuab kostjalt I 1. juuli 2006 sõlmitud laenulepingu järgi ning kostjalt II 1. juuli 2006 sõlmitud laenulepingu ja 11. juulil 2006 OÜ sõlmitud käenduslepingu alusel hageja ja kostja I vahel 1. juulil 2006 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Nimelt hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 350 000 krooni ehki 22 369,07 eurot, intressivõlgnevus summas 30 723,39 krooni ehk 1 963,676 eurot, hagi
esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja viivitusintress alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni määraga 0,3% päevas põhinõudelt.
21.Kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kuna kostjad on palunud kohaldada laenulepingust tulenevale nõudele aegumist, siis kontrollib kohus kõigepealt aegumist. Alles siis kui nõue pole aegunud, vaatleb kohus sisuliselt seda, kas poolte vaheline laenusuhe kui selline on tõendatud.
22.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Kostja I kohustus laenulepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01. juuliks 2007. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
23.Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja I kohustust laenulepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01. juuliks 2007, seega oli hageja nõue muutunud sissenõutavaks 01. juulil 2007. Hagi põhivõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudes on kohtule esitatud 30. juuni 2010. Seega ei ole hageja nõue põhivõlgnevuse ja viivisevõlgnevuse nõude osas aegunud. 16.03.2011 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud intressinõude. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista intress 9% aastas 356 päeva eest alates 11.07.2006 kuni 01.07.2007 (k.a): 30 723,29 kr ehk 1 963,67 eurot. Vastavalt laenulepingu 1.3.1 laenusaaja tasub laenuandjale intressi 9% aastas tagasimaksmata laenusummalt. Laenusaaja tasub intressimakseid korraga ühe summaga laenu tagasimaksmise tähtpäeval, laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma tagasimaksmisega. Seega muutus hageja intressinõue sissenõutavaks 01.07.2007. Kuna hageja on esitanud kohtule intressinõude 16.03.2011, siis hageja intressinõue on kohtu hinnangul aegunud.
24.Kostjad leiavad, et laenuleping on rahatu. Kohus kostjate seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on OÜ Xxxxkandnud 10.07.2006 XxxxOÜ arveldusarvele 350 000 krooni, maksekorraldusse on selgituseks märgitud „laen lepingu alusel“ (I kd lk 28). Seega ei ole tegemist rahatu laenulepinguga. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks kandnud kostja I arveldusarvele 350 000 krooni mingu muu laenuleping alusel.
25.Kostja 1 leiab, et laenuleping on tühine, kuna XxxxOÜ ja XxxxAS juhatuse liige ja XxxxOÜ leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et sellel pole õiguslikke tagajärgi. Nad soovisid varjata XxxxOÜ ja Xxxx AS (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut, kuna XxxxAS (pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta. Kostja 1 väidab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille eesmärgiks oli AS Xxxx(pankrotis) kompromissi täitmine, mis saavutati ennetähtaegselt. Sellest tulenevalt täitis seltsing oma eesmärgi. Ilma seltsinglaste ühise tegutsemiseta poleks 30.06.2016 väljamakset XxxxOÜ-le tehtud ja AS Xxxxvara kasutamist Xxxx OÜ poolt poleks toimunud. Kostja on põhistanud, et tal puudus igasugune iseseisev vajadus raha laenamiseks hagejalt. “Laenatud” summa kandis Xxxx OÜ 30.06.2006 AS-le Xxxx, kes selle kandis koheselt edasi hagejale, kes selle kandis tagasi 10.07.2006 kostjale, kes selle omakorda kandis kohe edasi Xxxx OÜ-le. Seega jõudis raha sinna kust raha liikumise alguse sai so Xxxx OÜ-sse. Raha saajaks oleks pidanud olema XxxxAS, mis oli hageja kontserniettevõte. Kompromissist tulenevatelt tingimustel ei
saanud XxxxAS-le otse raha anda ja hageja valis sellise tee. XxxxAS on laenu hagejale tasunud, mida kinnitab hageja käitumine, so nõude esitamata jätmine TLE Grupp AS (pankrotis) menetluses.
26.Kostja II väidab, et XxxxOÜ ja XxxxAS, Xxxx OÜ ja XxxxOÜ olid lähikondsed isikud XxxxAS juhtorganite kaudu ja omandisuhete kaudu, milles vastavalt ts 2-09-44974 otsusele sõltus kostja juhitav Xxxx OÜ (sh. ka XxxxOÜ) hagejast. XxxxOÜ ja XxxxAS vahel oli tihe koostöö ja rahade liikumine, millest nähtub, et XxxxAS-ist kantud rahad kanti läbi kas XxxxOÜ või läbi XxxxOÜ XxxxAS äriplaani täitmisega seotud tegevustesse. Seega oli XxxxOÜ poolt ülekantud raha tegelikuks kasusaajaks XxxxAS ja selle kaudu XxxxOÜ ning Xxxx. Kostjale II teadaolevalt laekus hagejale vastavalt kompromissile summa suuruses üle 350 000 krooni XxxxAS pankrotimenetluses hagejale, mis siis kanti läbi XxxxOÜ kaudu tagasi XxxxAS äriplaani teostamiseks ja kompromissi.
27.Eeltoodust nähtuvalt poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel 01. juulil 2006 sõlmitud laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel on hageja kostjale I üle kandnud 350 000 krooni on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
28.TSÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Seega võivad pooled näiliku tehinguga soovida tekitada üksnes õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud, või siis varjata mingit muud tehingut. Oluline on seejuures poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-137-09, et tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub hagejal. Arvestades kostjate vastuväiteid, lasub tõendamiskoormus, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on näilik, kostjatel. Näiliku tehingu puhul on pooltel mingi huvi jätta mulje kolmandatele isikutele, et tehing on tegelikult tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud.
29.Kostjad on seisukohal, et teine tehing, mida varjata sooviti oli XxxxOÜ kui seltsinglase, panus seltsingusse. Kostja I leiab, et XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja XxxxAS (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille ainukeseks eesmärgiks oli XxxxAS (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Kostja II leiab, et Xxxx, Xxxxja Xxxx2006.a. leppisid kokku ühises seltsingulises tegevuses AS Xxxx I pankroti lõpetamisega kaasneva kompromissi täitmise eesmärgil, samuti leppisid kokku, et nendest sõltuvad juriidilised isikud Xxxx OÜ, AS Xxxx, OÜ Xxxx grupp, OÜ Xxxxja OÜ Xxxxkaastakse seltsingulisse tegevusse, juriidilistes isikutest olevate seltsingu kaasliikmetena. Seega on kostja I ja kostja II erinevalt arusaamal, kes väidetavasse seltsingusse kuulusid.
30.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 610 lg 1 kohaselt vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema teatud panuse ettevõtte või selle osa majandamisse, ettevõtja aga kohustub vaikivale seltsinglasele maksma tema panusele vastava osa kasumist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eeldatakse, et vaikiva seltsinglase poolt üleantud vara läheb ettevõtja omandisse. Õiguskirjanduses on leitud, et tegemist on olukorraga, kus passiivne investor (vaikiv seltsinglane) teeb teatud panuse, mida teine lepingupool (ettevõtja) kasutab ettevõtte majandamiseks, jagades kasumit investoriga. Vaikiva seltsingu puhul on esiplaanil osapoolte vaheline võlaõigussuhe, mitte aga organisatsioon /../ Vaikiva seltsingu lepingu kasutamine seondub vahendliku osalemisega ettevõtte või selle osa majandamises. Vaikiva seltsingu poolteks on ettevõtja ja vaikiv
seltsinglane. Kui vaikivaid seltsinglasi on mitu, siis eeldatakse, et viimased ei ole mitte teineteisega, vaid igaüks eraldi ettevõtjaga seotud. Seega võib mitme vaikiva seltsinglase olemasolul eeldada viimaste arvule vastavate seltsingute olemasolu. Kui ühe ja sama ettevõtte majandamisse on teinud panuseid mitu vaikivat seltsinglast, on neil võimalik omavahelise koostöö tegemiseks sõlmida eraldi sellekohane seltsinguleping (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 710-7011 ).
31.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa tuvastada, et Xxxx, Xxxx, Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja XxxxAS (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille eesmärgiks oli XxxxAS (pankrotis) kompromissi täitmine.
32.06.07.2005 Harju Maakohtu määrusega on kohus otsustanud kinnitada 02.05.2005 võlgniku poolt esitatud ning 13.06.2005 parandatud ja 20.06.2005 võlausaldajate üldkoosoleku poolt kinnitatud kompromissettepaneku, mille kohaselt tasuda AS Xxxxpandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 kr võlg 25% ulatuses st 18 000 104,70 kr kolme aasta jooksul. Lõpptähtaeg 01.07.2008. AS Xxxxmajandustegevuse jätkamiseks laenu ei võta (V kd lk 181-185). 06.07.2006 AS Xxxxpankrotihaldur Toomas Saarma poolt kohtule esitatud aruande kohaselt kohustus AS Xxxx06.05.2005 Harju Maakohtu määruse kohaselt tasuma pandiga tagamata võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 krooni suurune võlg 25% ulatuses 3 aasta jooksul. Lõpptähtajaga 01.07.2008. Seisuga 30.06.2006 on võlgnik kompromissi täitnud võlausaldajate osas, kelle nõuded on tunnustatud ja kelle suhtes kompromiss kehtib (V kd lk 193-200, VI kd lk 5-13). Harju Maakohtu 30.10.2006 määrusega lõpetati AS Xxxxkompromissimenetlus seoses kompromissi täitmisega (V kd lk 179-180).
33.Kostja I väidab, et Xxxx OÜ laenas raha 30.06.2006 XxxxAS–le, kes selle omakorda kandis koheselt XxxxOÜ-le ja XxxxOÜ kandis sellest 350 000 krooni XxxxOÜ-le, kes siis kandis selle tagasi Xxxx OÜ-le. Kostja I väidete kohaselt kompromissist tulenevatel tingimustel ei saanud hageja XxxxAS-le otse raha anda ja hageja valis sellise tee. Kohtule esitatud XxxxAS SEB Ühispank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 13.04.200619.06.2006 tehtud Xxxx OÜ poolt AS-le Xxxxjärgmised maksed: 13.04.2006 makse summas 4500,00 krooni, selgitusega „xxxx“, 13.04.2006 makse summas 195 000 krooni selgitusega „Xxxx“, 18.04.2006 makse summas 17300,00 selgitusega „Xxxx“, 19.06.2006 makse summas 450 000 krooni selgitusega „Laen 12“ (VI kd lk 16-17). Kohtule esitatud AS XxxxAS Hansapank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 28.04.2006 30.06.2006 tehtud Xxxx OÜ poolt AS-le Xxxxjärgmised maksed: 28.04.2006 makse summas 201 000,00 krooni selgitusega “Laen“, 28.04.2006 makse summas 100 700 krooni selgitusega „Laen“, 02.05.2006 makse summas 4000,00 krooni selgitusega „laen“, 22.06.2006 makse summas 10 538,00 krooni selgitusega “laen”, 30.06.2006 makse summas 373 930,04 krooni selgitusega “laen KL”, 30.06.2006 makse summas 233 782,18 krooni selgitusega “laen KT”, 30.06.2006 makse summas 300 000,00 krooni selgitusega “laen A”( VI kd lk 19-24).
34.Kuigi kostja vastuväidete kohaselt vastavalt Harju Maakohtu 06.07.2005 kohtumäärusele AS Xxxxei tohtinud majandustegevuse jätkamiseks laenu võtta, siis eeltoodud tõenditest nähtuvalt on OÜ Xxxx poolt AS-le Xxxxtehtud ajavahemikus 13.04.2006-30.06.2006 kokku märkimisväärsetes summades ülekandeid selgitusega „Laen“. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usutavaks kostjate väiteid, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti laenuleping üksnes seoses sellega, et XxxxAS (pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta ja hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu sooviti varjata hageja ja AS Xxxxvahel sõlmitud laenulepingut. Kohtu hinnangul on kõik eelnimetatud väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud XxxxAS arveldusarve väljavõtetest nähtuvalt on XxxxAS-le teinud ülekandeid mitmeid äriühingud nagu xxxxAS, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, Xxxx OÜ, xxxxAS teinud makseid selgitusega „laen“ ja AS Xxxxise teinud on ülekandeid mitmetele äriühingutele ja füüsilistele isikutele nagu Xxxx, Xxxx OÜ, Interap OÜ, XxxxOÜ, OÜ
Xxxx, xxxx selgitusega „laenu tagasimakse“ ( IV kd lk 19-24). Seega oli AS Xxxxtegevuses tavapärane võtta laenu ja tagasi maksta laenu (vähemalt nii nähtub AS Xxxxarveldusarve väljavõttest). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja, XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja AS Xxxxvahel üksteise arveldusarvetele raha kandmine poolte vahelist vaikivat seltsingut. Kohus ei pea usutavaks kostjate põhjendusi hageja ja kostja I vahel laenulepingu sõlmimise ja hageja poolt kostja I arveldusarvele laenusumma kandmise kohta. AS Xxxxpankrotimenetlusse ei saanud kuidagi puutuda asjaolu kas hageja annab laenu XxxxOÜ-le või Xxxx OÜ-le, seega juhul kui hageja oleks soovinud teha vaikiva seltsinglasena teha oma panuse seltsingusse, siis oleks saanud hageja teha ise vastava ülekande kas Xxxx OÜ-le või XxxxAS-le. Asja materjalidest nähtuvalt sellist panust hageja poolt ei ole tehtud. Lisaks sellele on 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu järgi AS TKE käendaja ja laenulepingu punkt 2.1 kohaselt käendab täies ulatuses laenulepingust tulenevaid kohustusi laenuandja ees. Kuivõrd AS Xxxxvastutab VÕS § 142 lg 1 ja laenulepingu punktist 2.1 tulenvalt solidaarvõlgnikuna hageja ja kostja I vahel laenulepingust tulenevate kohustuste ees jääb kõhule arusaamatuks, kostjate käsitlus, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu eesmärk oli varjata hageja ja AS Xxxxvahel sõlmitud laenulepingust.
35.Kohus leiab, et kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ja kostja II poolt vande all antud ütlustest ei saa järeldada, et pooled oleksid teadlikult tahtnud sõlmida näilikku laenulepingut, st et pooled oleksid teadlikult kokku leppinud, et väljendatud tahtel ei ole vastavaid õiguslikke tagajärgi, ning et kõikide lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal oleks olnud suunatud sellele, et varjata tehingut, mida tegelikult teha sooviti. Näilikuks ei muuda 01.07.2006 sõlmitud laenulepingut ka asjaolu, et laenuandja (hageja) ei andnud laenusummat laenusaajale 3 päeva jooksul, nagu sätestati lepingu p-st 1.1.2, vaid laen kanti üle 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja I on hagejalt saadud raha samal päeval andnud Xxxx OÜ-le, ei oma tähendust, kuivõrd laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja I vahel. Kui kostjal I on nõudeid kolmanda isiku vastu, on tegemist iseseisva võlasuhtega, mis praeguses tsiviilasjas tähendust ei oma. Samuti ei tee nimetatud asjaolu poolte vahel sõlmitud lepingut näilikuks. Praegusel juhul ei esine eeldusi, mis annaksid alust arvata, et hageja ja kostja Ivahel sõlmitud laenuleping on näilik. Seega on 01.07.2006 hageja ja kostja I vahel sõlminud laenuleping õiguspärane ja kehtiv.
36.11. juulil 2006 sõlmitud käenduslepingu kohaselt sõlmivad OÜ Xxxx(võlausaldaja) ning füüsiline isik Xxxx(käendaja I) ja Xxxx OÜ (käendaja II), juhatuse liikme Xxxxisikus ja XxxxOÜ (edaspidi Käendaja II) juhatuse liikme Jüri Krebetsi isikus, lepingu, mille punkti
1.1.kohaselt käendajad kohustuvad (igaüks eraldi ja kõik koos) täielikult vastutama kui solidaarsed võlgnikud võlausaldaja ees võlausaldaja ja Xxxx OÜ (võlgnik) 01. juuli 2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmise eest (nii põhikohustuse kui ka kõrvalkohustuse täitmise eest), millise lepingu alusel võlausaldaja andis võlgnikule 10. juuli 2006.a laenuks 350 000 krooni (I kd 29-30). Vaidlus on selle üle, kas kostja II vastutab käendajana kostja I kohustuste eest hageja ees. Kostja II on seisukohal, et käenduslepingus puudub vastavalt VÕS–le käenduse ülemmäär, mistõttu on käendusleping tühine. Samuti on kostja II seisukohal, et käendusleping on hea kommete vastane ja vastuolus hea usu põhimõttega ning avaliku korraga. Kostja II leiab ka, et lepingud on sõlmitud pettuse või eksimuse tulemusena.
37.Kohus ei nõustu, et 11. juuli 2006 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava
kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
38.Käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o. seisuga 11.07.2006) kehtinud VÕS redaktsiooni kohaselt VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Kehtinud VÕS § 34 kohaselt mõisteti tarbijana füüsilist isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 01.02.2012.a. otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-148-11 p-des 13 ja 14 järgmisele seisukohale: “Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendajana tarbijakäenduselepingust tulenevat kaitset. /.../ Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandusetegevuse vastu. Kui käendajaks on füüsiline isik, tuleb kohtutel kontrollida, kas käendaja tegutses käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte.
39.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja II oli käenduselepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku OÜ Xxxx osanik juhatuse liige, seega omas otsest majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Seega ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga.
40.Samuti ei nõustu kohus kostja II seisukohal, et käendusleping on hea kommete vastane ja vastuolus hea usu põhimõttega ning avaliku korraga. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 p 3 kohaselt, juhul kui TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludes. Vastastikuste lepingute heade kommete vastasuse tuvastamisel TsÜS § 86 lg 3 alusel kontrollib kohus, kas soorituse ja vastusoorituse vahel on suur ebakõla ning tühisusele tuginenud pool on nimetanud ja tõendanud vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu. Eelnimetatud asjaolude tõendamiskoormus lasub TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tühisusele tugineb, seega kostjal. Kohus on seisukohal, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutust, ajendeid, eesmärke. TsÜS § 86 lg 2 Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Riigikohus on oma 30. jaanuar 2006. a otsuse 3-2-1-158-05 p.-s 9 avaldanud: „Heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 32-1-80-02 (RT III 2002, 27, 302) ja nr 3-2-1-29-04 (RT III 2004, 10, 126)). Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või
mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Kostja II ole esile toonud asjaolusid, milles võiks järeldada, et käendusleping on vastuolus heade kommete ning avaliku korraga. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja II vahel 11.07.2006 sõlmitud käenduslepingu on õiguspärane ja kehtiv.
41.Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist, et käendusleping on sõlmitud eksimuse või pettuse tõttu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ebaõigete andmete esitamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kohus märgib, et tehingu tühistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt tehingu võib tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja II ei ole teatanud, et ta sooviks hagejaga sõlmitud käenduslepingut tühistamist. Seega ei ole täidetud tehingu tühistamiseks formaalsed eeldused. Samuti ei ole tõendatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused.
42.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja II esitanud vastuväite, mille kohaselt kostjad II käenduslepingu sõlmimisel eeldas, et käendusleping on formaalse iseloomuga ning ei too kostjale II õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kostja II ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostja II vastu käenduslepingus tulenevat nõuet enne käesolevas tsiviilasjas kohtusse hagi esitamist ei tähenda, et tegemist oleks formaalse lepinguga ja ei too pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi.
43.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud 1. juuli 2006 sõlmitud laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja andis kostjale I laenu 350 000 krooni. Kostja I kohustus laenulepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01. juuliks 2007.
44.VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.
45.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus, mida kostja I on rikkunud. Kostja I kohustus laenulepingu punkti 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagasi hiljemalt 01. juuliks 2007. Tõendamist pole leidnud, et kostja I või keegi käendajatest oleks laenusummas hagejale tagastanud. Kohus jätab tähelepanuta kostja I väite, et hageja nõue on loovutatud Xxxx OÜ-le, kuna nimetatud väite ja tõendi loovutamise kohta on kohtule esitanud Xxxx, kelle suhtes on kohus2 2.08.2013 määrusega jätnud hagi läbivaatamata ja seoses sellega on jättis kohus rahuldamata kõik Xxxx OÜ poolt esitatud taotlused, sh tõendite vastuvõtmise taotlused. Kuigi kostjal I ja Xxxx OÜ-le on üks seaduslik esindaja Xxxx, siis väite, et hageja on nõude loovutanud XxxxOÜ-le ja vastava tõendi on Xxxx kohtule esitanud esindades Xxxx OÜ-t. Eeltoodust tulenevalt asub kohus
seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma solidaarselt kostjatelt põhivõlgnevuse summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 euro tasumist.
46.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja viivitusintressi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu punktist 1.4.1., mille kohaselt laenu tagastamisega viivitamise korral kohustub kostja I maksma viivist 0,3 % päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 02.07.2007.a kuni hagi esitamiseni ehk kokku 1088 päeva eest kokku 1 149 750,00 kr, kuid ei nõua kostjatelt viivist rohkem kui on põhinõue so 22 369,07 eurot.
47.Kostja I leiab, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja viivis on ülemäärased ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja I seisukohal, et laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja polnud enne hagi esitamist kordagi nõudnud kostjalt I laenulepingu täitmist, pole esitanud kordagi mitte ühtegi nõuet kostja I vastu ega teatanud ka kontonumbrit kuhu tuleks laenulepingut täita, mis viitab üheselt sellele, et laenulepingu alusel pole kostjale raha üle kantud. Hageja ei nõudnud lepingu täitmist ei kirjalikult ega ka suuliselt. Hageja jättis kostjale mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.
48.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et juhul, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu 14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 tehtud otsusest. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19) (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12).
49.VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt. Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet. Kohus leiab, et lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,3 % päeva ei ole ebamõistlikult suur. Antud juhul ei ületa hageja viivisenõue põhivõla nõuet ning kostjad ei ole tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks kostjatelt summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot on põhjendatud.
50.Hageja taotles lisaks hagi esitamise seisuga 30.06.2010 sissenõutavaks muutnud viivistele viiviste väljamõistmist põhinõudelt 22 369,07 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,3% põhinõudelt. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või
osaliselt protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise nõue määraga 0,3% põhinõudelt väljamõistmine kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja nõue kuulub rahuldamisele. Sellest tulenevalt tuleb TsMS § 367 alusel põhinõudelt 22 369,07 eurot välja mõista lisanduv viivis määras 0,3% päevas iga viivitatud päeva eest alates 01.07.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
51.Kostja I on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite. Kostja I vastuväidete kohaselt on tal kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas 2-07-39299 summas 5000,00 eurot hageja vastu. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on nõue kostja I vastu siis kostja I tasaarvestab alternatiivselt oma nõude hageja nõude põhiosaga. Kuna kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite, tuleb maakohtul alljärgnevalt kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud.
52.VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
53.Tsiviilasja lahendis nr 3-2-1-50-04 on Riigikohus leidnud, et kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohtu arvates on kostja I antud tsiviilasjas esitanud tasaarvestusavalduse mõistliku aja jooksul selleks, et kasutada oma protsessiõigusi heauskselt. Kohus märgib, et tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas tasaarvestuse saab lugeda toimunuks.
54.Kohus on seisukohal, et tasaarvestamisolukorra tekkimiseks peavad esinema poolte vahel VÕS § 197 lg 1 kohaselt samaliigilised nõuded. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-39299 OÜ Xxxxmääruskaebuse jätnud rahuldamata ja Harju Maakohtu 09.02.2015 kohtumääruse muutmata. Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega võttis Harju Maakohus vastu hageja hagist loobumise ning lõpetas menetluse tsiviilasjas 2-07-39299 OÜ Xxxxhagis AS-i Xxxx(pankrotis), OÜ Xxxx , xxxx OÜ (pankrotis), OÜ xxxx ja xxxx Ltd vastu nõude ja nõude rahuldamisjärgu (pandiõiguse) tunnustamiseks AS-i Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses ning määras välja mõista hagejalt menetluskulud summas 5000 eurot kostja 2 XxxxOÜ kasuks ja menetluskulud summas 5000 eurot kostja 5 xxxxLtd kasuks; võttis vastu hageja, kostja 1, kostja 3 ja kostja 4 loobumise enda menetluskulude nõuetest käesolevas tsiviilasjas ja märkis, et menetluskulude üle edaspidine vaidlus puudub. Vaidlust pole selle üle, et Harju Maakohtu 27.11.2004 määrus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et kostjal I on hageja vastu nõue summas 5000 eurot. Antud juhul on kostjal I hageja vastu jõustunud Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega väljamõistetud menetluskulude nõue summas 5000,00 eurot.
55.Hageja leiab, et kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja soovis tasaarvestada oma nõude hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg-s 2 sätestatuga, aga ka VÕS § 201 lg1 p-ga 2, millest tulenevalt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel tasaarvestatuks teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus. Kuna hageja on lisaks laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudele kostja vastu viivisenõue, siis tuleb VÕS § 201 lg 2 tulenevalt tasaarvestada kostja nõue summas 5000 eurot hageja
viivisenõudega summas 22 369,07 eurot. Tasaarvestades kostja I nõude hageja nõudega kuulub kostjatel väljamõistmisele viivisevõlgnevus hageja kasuks summas 17 369,07 eurot.
56.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 22 369,07 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise summas 17 369,07 eurot ja viivise määraga 0,3% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest 30.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Seoses nõude aegumisega tuleb jätta rahuldamata hageja intressinõue summas 1 963,67 eurot ja seoses kostja I nõude tasaarvestusega tuleb jätta rahuldamata hageja sissenõutavaks muutnud viivise nõue summas 5000 eurot.
57.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
58.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
59.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
60.Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Kuna kohus rahuldas hagi ligikaudu 80% ulatuses, siis seetõttu tuleb menetluskulud jätta 20% ulatuses hageja kanda ning 80% ulatuses kostja kanda.
61.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.