Osaühingu Lamaran Grupp hagi Cranbrook Holding OÜ ja JK vastu laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus, Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebus, Osaühingu Lamaran Grupp vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kostja I osas 64 232,27 eurot, Kostja II osas 64 232,27 eurot, Hageja osas 1 963,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Lamaran Grupp (registrikood 11011068), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja I: Cranbrook Holding OÜ (registrikood 11222873), seaduslik esindaja juhatuse liige JG ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja II: JK (isikukood XXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
26.04.2017
Istungil osalenud menetlusosalised
Osaühingu Lamaran Grupp seaduslik esindaja LJ ja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni ning Cranbrook Holding OÜ seaduslik esindaja JG ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
RESOLUTSIOON
1(18)
1.Tühistada Harju Maakohtu 24.05.2016 otsus osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas ja muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.JK ja Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebused ja Osaühingu Lamaran Grupp vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon:
3.1.OÜ Lamaran Grupp hagi Cranbrook Holding OÜ ja JK vastu rahuldada osaliselt.
3.2.Välja mõista Cranbrook Holding OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt OÜ Lamaran Grupp kasuks põhivõlg 22 369,07 eurot ja viivis 17 369,07 eurot.
3.3.Välja mõista Cranbrook Holding OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt OÜ Lamaran Grupp kasuks viivis 0,3% päevas põhivõlalt (22 369,07 eurot) alates 24.05.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
3.4.Jätta rahuldamata OÜ Lamaran Grupp hagi solidaarselt Cranbrook Holding OÜ ja JK vastu intressi 1963,67 eurot ja viivise 5000 eurot saamiseks.
3.5.Maakohtu menetluskulud jätta 20% ulatuses OÜ Lamaran Grupp kanda ja 80% ulatuses solidaarselt Cranbrook Holding OÜ ja JK kanda.
3.6.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja nõue
1.01.07.2010 esitas Osaühing Lamaran Grupp (hageja) Harju Maakohtule hagi Cranbrook Holding OÜ (kostja I), JK (kostja II) ja OÜ Gatsby (kostja III) vastu laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võla ja viivise nõudes. Harju Maakohtu 22.08.2013 määrusega jäeti hagi OÜ Gatsby vastu läbi vaatamata.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 01.07.2006 laenulepingu nr 12/6-L alusel kostjale I laenu 350 000 krooni. Laenusumma kanti kostja I pangakontole 10.07.2006. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja I laenu tagastama hiljemalt 01.07.2007 ja maksma intressi 9% aastas ning laenu tagastamisega viivitamise korral maksma viivist 0,3% päevas. 11.07.2006 sõlmitud käenduslepinguga võtsid kostja II, Cranbrook OÜ (praeguseks registrist kustutatud) ja OÜ Paekna Puidutööstus (OÜ Paekna Puidutööstus vastu hageja käesolevas menetluses nõuet ei esitatud) endale solidaarse vastutuse 01.07.2006 laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Pooled leppisid mh kokku, et kui käendaja viivitab tagatud kohustuse täitmisega, siis peab ta lisaks kohustuse aluseks olevast õigussuhtest tulenevatele viivistele ja leppetrahvidele maksma võlausaldajale viivist 1% päevas kuni kohustuse täieliku 2(18)
täitmiseni. Samuti leppisid pooled kokku, et kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb maksta trahvi kokku 20% kohustuse suurusest. Põhivõlgnikust kostja I ei ole tänaseni oma kohustusi hageja ees täitnud. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust on 01.07.2010 seisuga kostjal I järgnevad täitmata kohustused: tagastamata laenusumma 350 000 krooni; intress 9% aastas 356 päeva eest alates 11.07.2006 kuni 01.07.2007 (k.a) 30 723,29 krooni; viivis 0,3% päevas 1095 päeva eest alates 02.07.2007 kuni 30.06.2010 (k.a): 1 149 750,00 krooni. Kostja I kohustuste suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 1 531 437 krooni. Ka kostja II ega teised käendajad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Tulenevalt 01.07.2006 laenulepingust ja 11.07.2006 käenduslepingust on kostjal II seisuga 01.07.2010 alljärgnevad kohustused: solidaarne vastutus kostja I kohustuste täitmise eest laenu põhisumma ja intressi osas summas 380 723,29 krooni, käendajate kohustus 11.07.2006 käenduslepingu p 3.2. järgi summas 3 832 500 krooni. Käendajate kohustus, mis tuleneb 11.07.2006.a käenduslepingu p-st 3.3, summas 70 000 krooni. Kostja II kohustuste suurus 30.06.2010 seisuga on kokku 4 283 223,29 krooni. Hageja ei nõua hagiavalduses kogu võlasumma kostjatelt väljamõistmist. AS TKE Grupp (pankrotis) on üks neljast käendajast. Kuna AS TKE Grupp (pankrotis) on pankrotis alates 04.04.2007 ei pidanud hageja vajalikuks esitada pankrotis äriühingu vastu hagi. AS TKE Grupp (pankrotis) ei ole nõuet ära maksnud ja pankrotimenetluses seda nõuet hageja ei esitanud. Laenulepingut pole pandud kahtluse alla ja hageja on maksnud välja kostjatele laenusummad, mida tõendab maksekorraldus. Hageja võtab omaks kostjate väited, et hageja pole AS TKE Grupp (pankrotis) vastu seda nõuet esitanud, nõude esitamine ei olnud vajalik, kuna eelduslikult ei oleks olnud see sama kasulik kui kostjate vastu selle nõudega kohtusse tulemine. Kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja I avaldas soovi tasaarvestada oma väidetav nõue hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg-s 2 sätestatuga, aga ka VÕS § 201 lg 1 p-ga 2, millest tulenevalt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel tasaarvestatuks teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus. Hageja palus kohtul: 1) tuvastada 01.07.2006 laenulepingu rikkumine Cranbrook Holding OÜ poolt; 2) tuvastada 11.07.2006 käenduslepingu rikkumine JK poolt; 3) välja mõista kostjatelt Cranbrook Holding OÜ-lt ja JK-lt solidaarselt põhivõlgnevus summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot, intressivõlgnevus summas 30 723,39 krooni ehk 1 963,67 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivitusintress summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja viivitusintress alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja I vastuväited
7.Kostja I vaidles hagile vastu. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda, et raha on üle kantud laenulepingu 12/6-L alusel, tegemist on rahatu lepinguga ja aegunud nõudega. Kostja I on seisukohal, et tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja vastu, lepingud on allkirjastatud hiljem ja hageja kontrolli all ning suunamisel, eesmärgiga tekitada formaalne ja tühi nõue kostjate vastu. Tegelikkuses hageja ja kostja I vahel laenulepingut ei sõlmitud, laenuleping sõlmiti AS TKE Grupp (pankrotis) ja hageja vahel. Hageja laenas AS-le TKE Grupp (pankrotis) rahasumma ja kostja I üksnes edastas selle rahasumma. Kostja I pangakonto väljavõttest nähtub, et OÜ-lt Lamaran Grupp laekunud 350 000 krooni on koheselt edasi kantud Cranbrook OÜ-le. Cranbrook OÜ laenas raha 30.06.2006 AS-le TKE Grupp (pankrotis), kes selle omakorda kandis koheselt hagejale ja hageja kandis sellest 350 000 krooni kostjale I, 3(18)
kes siis kandis selle tagasi Cranbrook OÜ-le. Seega sai raha tegelikkuses kolmas isik Cranbrook OÜ, kelle ainukeseks tegevuseks oli AS TKE Grupp (pankrotis) ühistes huvides ja ühise äriplaani alusel tegutsemine. Hageja „laenas” raha talle kuuluva ettevõtte AS TKE Grupp (pankrotis) huvides ehk hageja esindaja ja omaniku huvides.
8.Tsiviilasjas nr 2-10-15802 asus hageja seisukohale, et kostjad (Cranbrook Holding OÜ, OÜ Cranbrook) ja AS TKE Grupp (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased ja nende ainukeseks eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissi täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Tegemist oli välise (vaikiva) seltsinguga. Hageja oli kompromissimenetluses ja seltsingus võlausaldaja, hüpoteegipidaja, võlgniku esindaja, kes sai sellest otsest ja vaieldamatut kasu. Hageja juhatuse liige esindas kompromissi ajal seltsinglast (käendajat) AS TKE Grupp (pankrotis) olles samaaegselt ka AS TKE Grupp (pankrotis) omanik ja omaniku esindaja. Hageja finantseeris seltsingu liikmena seltsinglase kompromissi summadest, mille ta sai 30.06.2006 kompromissi väljamaksest summas 373 940 krooni (sisuliselt tagastas ASle TKE Grupp (pankrotis)), mis omakorda laekus AS-le TKE Grupp (pankrotis) Cranbrook OÜ-lt täpselt samas summas koos teiste seltsinglastega ja tegutses koos nendega endale kuuluva seltsinglase AS TKE Grupp (pankrotis) nimel ja huvides. Seltsingu eesmärgiks oli hageja esindajale kuuluva seltsinglase (ettevõtja) AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati vastavalt 30.10.2006 kohtumäärusele.
9.Kostjal I polnud iseseisvat huvi hagejalt laenata raha. Seega võib olla tegemist, kas näilise tehinguga või siis lausa pettusega hageja esindaja poolt, eesmärgiga tekitada kunstlik (näiline) ja/või pettusel rajanev nõue. Hageja esindaja ja AS TKE Grupp (pankrotis) lähikondsus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (2-07-17247) ja äriregistri andmetega. Kostja I leiab, et laenuleping on tühine, kuna hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) juhatuse liige ja kostja I leppisid laenulepingu sõlmimisel kokku, et sellel pole õiguslikke tagajärgi. Nad soovisid varjata hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut, kuna AS TKE Grupp (pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-01 märkinud, et laenu tagastamise kohustus tekib üksnes juhul, kui laenusumma on vastu võetud. Tegemist oli laenu vahendamisega.
10.Alternatiivselt lisab kostja I, et 1) hagejale on ülekantud summad tagastatud põhikäendaja s.o AS TKE Grupp (pankrotis) poolt, kelle vastu hageja pole oma nõuet esitanud; 2) hagejale on nõude (ülekantud summade) eest tasutud Advertix OÜ poolt, kes on omandanud nõude Cranbrook OÜ vastu, 10.08.2008 loovutamislepinguga (loovutamisteade) on Advertix OÜ nõude täies ulatuses tasunud; 3) hagejale on tasunud nõude eest AS TKE Grupp (pankrotis) ja/või nende ühise äriplaaniga seotud kolmandad isikud. Kostja I on seisukohal, et kooskõlastatult ja ühise eesmärgiga tegutsedes oli hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) eesmärgiks kostjate käitumise kontrollimine ja pikema eesmärgina rikastuda alusetult. Laenulepingus on punkt, et laen väljastatakse 3 päeva jooksul. Seda tegelikult ei väljastatud. Kompromissist tulenevatelt tingimustel ei saanud AS-le TKE Grupp (pankrotis) otse raha anda ja hageja valis sellise tee. Mõeldi välja skeemi kuidas tegevust finantseerida ja meelitati sinna kostja I.
11.Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenuleping on kehtiv ja sellest tuleneb kostjale I kohustusi on kostja I seisukohal, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja viivis on ülemäärased, ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja I seisukohal, et laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja polnud enne hagi esitamist kordagi nõudnud kostjalt I laenulepingu täitmist, pole esitanud kordagi mitte ühtegi nõuet kostja I vastu ega teatanud ka kontonumbrit, kuhu tuleks laenulepingut täita, mis viitab üheselt
4(18)
sellele, et laenulepingu alusel pole kostjale I raha üle kantud. Hageja jättis kostjale I mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.
12.Kostjal I on kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas 2-07-39299 summas 5000 eurot hageja vastu. Juhul kui kohus siiski leiab, et hagejal on nõue kostja I vastu, siis kostja I tasaarvestab alternatiivselt oma nõude hageja nõude põhiosaga. Kostja II vastuväited
13.Kostja II vaidles hagile täies ulatuses vastu järgnevatel põhjendustel. Hagejale on laenusumma tagastatud (laenuleping on täidetud), puudub põhivõlgnevus, mille alusel käenduslepingu alusel nõuet esitada. Kostja II arvates on käendusleping vastuolus hea usu põhimõttega ja seega tühine. Käenduslepingus puudub vastavalt VÕS–le käenduse ülemäär, mistõttu on käendusleping tühine. Lisaks on käenduslepingu alusleping rahatu, laenuleping ja laenulepingust tulenevad ja seega käenduslepingu alusel nõutavad viivised ja trahvid on ebaõiglaselt suured. Nõue on aegunud ja väidetav lepingust tulenev võlgnevus on käendaja (s.o AS TKE Grupp (pankrotis)) poolt juba ammu täidetud. Tegemist on tehinguga, millega tekitati formaalne nõue kostja II vastu. Laen kanti üle 10 päeva jooksul ja tulenevalt sellest muutusid laenulepingu tingimused. Näiliku tehingu katteks antud käendus on tühine. Kostja II käendus lõppes 3. päeval, kui raha pidi üle kantama, tegemist on näiliku tehinguga.
14.Käenduslepingu alusleping (laenuleping 12/6-L) on rahatu. Käendusleping ja selle tingimused on ebaproportsionaalselt hageja kasuks tasakaalust väljas (trahvid ja viivised, eritingimused, käenduskohustuse täitmise, käenduse piirid jms. tingimused), hea usu vastased ja seega tühised TsÜS § 86 ja § 84 lg 1 1. lause alusel ega oma õiguslikke tagajärgi, lepingud on sõlmitud eksimuse või pettuse tulemusel, käendusleping on liigkasuvõtjalik. Hageja püüab alusetult rikastuda. Käenduslepinguga on kostja võtnud endale alusetuid kohustusi, mida ta polnud suuteline täitma ja hageja teadis seda. Samuti on hea usu vastane käenduslepinguga antud võlatunnistuse väljastamine. Kostja II oli lepingut allkirjastades hagejast sõltuvuses. Kostjal pole juriidilist haridust. Hageja ja põhikäendaja AS TKE Grupp (pankrotis) ning juhatuse liige VL kasutasid kostjat II ära oma eesmärkide teostamiseks. Laenulepingu pooled lõid kostjale(-tele) väära pildi käendusega ja laenulepinguga (laenuga) seotud asjaoludest ja täitmisest. Kostja II eeldas, et hageja seaduslik esindaja ei eksita ega kuritarvita oma õigusi (hageja seaduslik esindaja esines ja oli tookord kui AS TKE Grupp (pankrotis) ja tema koostööpartnerite usaldusväärne partner ja omaniku esindaja).
15.Hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis), Cranbrook OÜ ja kostja I olid lähikondsed isikud AS TKE Grupp (pankrotis) juhtorganite ja omandisuhete kaudu. Vastavalt tsiviilasja nr 2-09-44974 otsusele sõltus kostja juhitav Cranbrook OÜ (sh. ka kostja I) hagejast. Hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel oli tihe koostöö ja rahade liikumine, millest nähtub, et AS-st TKE Grupp (pankrotis) kantud rahad kanti läbi kas IPSO Jure OÜ või hageja AS TKE Grupp (pankrotis) äriplaani täitmisega seotud tegevustesse. Seega oli hageja poolt ülekantud raha tegelikuks kasusaajaks AS TKE Grupp (pankrotis) ja selle kaudu hageja ning LJ. Kostjale II teadaolevalt laekus hagejale vastavalt kompromissile AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses summa suuruses üle 350 000 krooni, mis siis kanti kostja I kaudu tagasi AS TKE Grupp (pankrotis) äriplaani teostamiseks ja kompromissi täitmiseks. Tegemist on hagejapoolsete tagasikannetega AS TKE Grupp (pankrotis) eesmärkide täitmiseks.
16.Käenduslepingu allkirjastamisel kinnitasid nii hageja kui ka AS TKE Grupp (pankrotis) seaduslik esindaja, et tegemist on formaalse lepinguga, mis kunagi sissenõuatavaks ei muutu, s.t seda ei hakata sisse nõudma, kuna selle eest on tasunud (või tasub) AS TKE 5(18)
Grupp (pankrotis) või siis kolmas isik. Seoses sellega, et hageja pole esitanud nõuet põhikäendaja AS TKE Grupp (pankrotis) vastu, siis on kostja seisukohal, et AS TKE Grupp (pankrotis) või siis temaga seotud isik on väidetava võlgnevuse tasunud või siis sõlminud vastavasisulise tasumise kokkuleppe. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohtu 24.05.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 22 369,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17 369,07 eurot ja viivis määraga 0,3% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest 30.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi jäeti rahuldamata intressinõudes summas 1 963,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 5000 eurot. Menetluskulud jäeti 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
18.Kohus tuvastas alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: hageja, kostja I ja käendaja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu nr 12/-L p 1.1.1. kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu 350 000 eesti krooni, p 1.1.2. kohaselt laenuandja kannab laenusumma laenusaaja kontole nr 10220058562014 SEB Eesti Ühispangas 3 pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu p 1.2. kohaselt laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi hiljemalt 01.07.2007. Lepingu p 1.3. järgi laenusaaja tasub laenuandjale intressi 9% aastas tagasi maksmata laenusummalt. Laenusaaja tasub intressimakse korraga laenu tagasimaksmise tähtpäeval, laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma tagasimaksmisega. Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360päevasest aastast (I kd lk 26-28). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, luges kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.
19.Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kostjate kohustus tuleneb lepingust. Laenuleping (VÕS § 396 lg 1) loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
20.Kuna kostjad on palunud kohaldada laenulepingust tulenevale nõudele aegumist, siis kontrollis kohus kõigepealt aegumist. Kohus leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Tehingust tuleneva nõude TsÜS §-s 146 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist. Ka VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kostja I kohustus laenulepingu p 1.2 kohaselt 350 000 krooni tagasi maksma hiljemalt 01.07.2007, seega oli hageja nõue muutunud sissenõutavaks 01.07.2007. Hagi põhivõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 350 000 krooni ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudes on kohtule esitatud 30.06.2010. Seega ei ole hageja nõue põhivõlgnevuse ja viivisevõlgnevuse nõude osas aegunud. 16.03.2011 esitatud hagiavalduse terviktekstis on hageja esitanud intressinõude. Vastavalt laenulepingu p-le 1.3.1. laenusaaja tasub laenuandjale intressi 9% aastas tagasi maksmata laenusummalt. Laenusaaja tasub intressimakseid korraga ühe summaga laenu tagasimaksmise tähtpäeval, laenu ennetähtaegse tagasimaksmise korral aga ühes koos laenu põhisumma tagasimaksmisega. Seega muutus hageja intressinõue sissenõutavaks
6(18)
01.07.2007. Kuna hageja on esitanud kohtule intressinõude 16.03.2011, siis hageja intressinõue on aegunud.
21.Kohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, et laenuleping on rahatu. Maksekorraldusest nähtuvalt on hageja kandnud 10.07.2006 kostja I arveldusarvele 350 000 krooni selgitusega „laen lepingu alusel“ (I kd lk 28). Seega ei ole tegemist rahatu laenulepinguga. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks kandnud kostja I arveldusarvele 350 000 krooni mingu muu laenulepingu alusel.
22.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel on hageja kostjale I üle kandnud 350 000 krooni, on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
23.Kostjad on seisukohal, et teine tehing, mida varjata sooviti oli hageja kui seltsinglase, panus seltsingusse. Kostja I leiab, et tema, Cranbrook OÜ ja AS TKE Grupp (pankrotis) ning hageja olid seltsinglased ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille ainukeseks eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka saavutati ennetähtaegselt. Kostja II leiab, et LJ, VL ja JK leppisid 2006.a. kokku ühises seltsingulises tegevuses AS TKE Grupp (pankrotis) pankroti lõpetamisega kaasneva kompromissi täitmise eesmärgil, samuti lepiti kokku, et nendest sõltuvad juriidilised isikud Cranbrook OÜ, AS TKE Grupp (pankrotis), hageja, kostja I ja OÜ Paekna Puidutööstus kaastakse seltsingulisse tegevusse seltsingu kaasliikmetena. Seega on kostja I ja kostja II erineval arusaamal, kes väidetavasse seltsingusse kuulusid.
24.Kohus leidis, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa tuvastada, et VÕS § 580 lg 1 mõttes olid LJ, VL, JK, kostja I, Cranbrook OÜ ja AS TKE Grupp (pankrotis) ning hageja seltsinglased, et ja poolte vahel oli sõlmitud suuline vaikiva seltsingu kokkulepe, mille eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmine.
25.06.07.2005 Harju Maakohtu määrusega kinnitas kohus 02.05.2005 AS TKE Grupp (pankrotis) poolt esitatud ning 13.06.2005 parandatud ja 20.06.2005 võlausaldajate üldkoosoleku poolt kinnitatud kompromissettepaneku, mille kohaselt tuli tasuda AS-l TKE Grupp (pankrotis) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 kroonisest võlast 25%, s.o 18 000 104,70 krooni kolme aasta jooksul. Lõpptähtaeg oli 01.07.2008. Otsustati, et AS TKE Grupp (pankrotis) majandustegevuse jätkamiseks laenu ei võta (V kd lk 181-185). 06.07.2006 AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma poolt kohtule esitatud aruande kohaselt kohustus AS TKE Grupp (pankrotis) 06.05.2005 Harju Maakohtu määruse kohaselt tasuma pandiga tagamata nõudeid omavatele võlausaldajatele kokku 72 000 418,80 krooni suurusest võlast 25% 3 aasta jooksul lõpptähtajaga 01.07.2008. Seisuga 30.06.2006 on võlgnik kompromissi täitnud võlausaldajate osas, kelle nõuded on tunnustatud ja kelle suhtes kompromiss kehtib (V kd lk 193-200, VI kd lk 5-13). Harju Maakohtu 30.10.2006 määrusega lõpetati AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissimenetlus seoses kompromissi täitmisega (V kd lk 179-180).
26.Kostja I väidab, et Cranbrook OÜ laenas raha 30.06.2006 AS-le TKE Grupp (pankrotis), kes selle omakorda kandis koheselt hagejale ja hageja kandis sellest 350 000 krooni kostjale I, kes siis kandis selle tagasi Cranbrook OÜ-le. Kostja I väidete kohaselt kompromissist tulenevatel tingimustel ei saanud hageja AS-le TKE Grupp (pankrotis) otse raha anda ja hageja valis sellise tee. Kohtule esitatud AS TKE Grupp (pankrotis) AS SEB Ühispank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 13.04.200619.06.2006 tehtud Cranbrook OÜ poolt AS-le TKE Grupp (pankrotis) järgmised maksed: 13.04.2006 makse 4500,00 krooni, selgitusega „L.Laen“, 13.04.2006 makse 195 000 krooni selgitusega „L.Laen“, 18.04.2006 makse 17 300,00 selgitusega 7(18)
„L.Laen“, 19.06.2006 makse 450 000 krooni selgitusega „Laen 12“ (VI kd lk 16-17). Kohtule esitatud AS TKE Grupp (pankrotis) AS Hansapank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 28.04.2006 - 30.06.2006 tehtud Cranbrook OÜ poolt AS-le TKE Grupp (pankrotis) järgmised maksed: 28.04.2006 makse 201 000,00 krooni selgitusega “Laen“, 28.04.2006 makse 100 700 krooni selgitusega „Laen“, 02.05.2006 makse 4000,00 krooni selgitusega „laen“, 22.06.2006 makse 10 538,00 krooni selgitusega “laen”, 30.06.2006 makse 373 930,04 krooni selgitusega “laen KL”, 30.06.2006 makse 233 782,18 krooni selgitusega “laen KT”, 30.06.2006 makse 300 000,00 krooni selgitusega “laen A”( VI kd lk 19-24).
27.Kuigi kostja vastuväidete kohaselt ei tohtinud vastavalt Harju Maakohtu 06.07.2005 kohtumäärusele AS TKE Grupp (pankrotis) majandustegevuse jätkamiseks laenu võtta, siis SEB Ühispank arveldusarve väljavõttest nähtuvalt on Cranbrook OÜ poolt AS-le TKE Grupp (pankrotis) tehtud ajavahemikus 13.04.2006-30.06.2006 kokku märkimisväärsetes summades ülekandeid selgitusega „Laen“ (VI kd lk 19-24). Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus usutavaks kostjate väiteid, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti laenuleping üksnes seoses sellega, et TKE Grupp AS (pankrotis) ei võinud kompromissi alusel laenu võtta ja hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepinguga sooviti varjata hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut. Kohtu hinnangul on kõik eelnimetatud väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud TKE Grupp AS (pankrotis) arveldusarve väljavõtetest nähtuvalt on TKE Grupp AS-le teinud ülekandeid mitmeid äriühingud nagu Inerpap AS, Cranbrook OÜ, Gatsby OÜ, Paekna Puidutööstuse OÜ, Kadaka Varahalduse AS selgitusega „laen“ ja AS TKE Grupp (pankrotis) ise on teinud ülekandeid mitmetele äriühingutele ja füüsilistele isikutele nagu NK, Gatsby OÜ, Interap OÜ, Paekna Puidutööstus OÜ, OÜ Darina Center, VL selgitusega „laenu tagasimakse“ ( IV kd lk 19-24). Seega oli AS TKE Grupp (pankrotis) tegevuses tavapärane võtta laenu ja seda tagasi maksta (vähemalt nii nähtub arveldusarve väljavõttest). Kohtu hinnangul ei tõenda hageja, kostja I, Cranbrook OÜ ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel üksteise arveldusarvetele raha kandmine pooltevahelist vaikivat seltsingut. Kohus ei pidanud usutavaks kostjate põhjendusi hageja ja kostja I vahel laenulepingu sõlmimise ja hageja poolt kostja I arveldusarvele laenusumma kandmise kohta. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetlusse ei saanud kuidagi puutuda asjaolu, kas hageja annab laenu kostjale I või Cranbrook OÜ-le. Seega juhul, kui hageja oleks soovinud teha vaikiva seltsinglasena oma panuse seltsingusse, siis oleks saanud hageja teha ise vastava ülekande kas Cranbrook OÜ-le või AS-le TKE Grupp (pankrotis). Asja materjalidest nähtuvalt sellist panust hageja poolt ei ole tehtud. Lisaks sellele on 01.07.2006 sõlmitud laenulepingu järgi AS TKE Grupp (pankrotis) käendaja ja laenulepingu p 2.1 kohaselt käendab täies ulatuses laenulepingust tulenevaid kohustusi laenuandja ees. Kuivõrd AS TKE Grupp (pankrotis) vastutab VÕS § 142 lg 1 ja laenulepingu p-st 2.1 tulenvalt solidaarvõlgnikuna hageja ja kostja I vahel laenulepingust tulenevate kohustuste ees, jäi kohtule arusaamatuks kostjate käsitlus, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu eesmärk oli varjata hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingut.
28.Kohus leidis, et kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ja kostja II poolt vande all antud ütlustest ei saa järeldada, et pooled oleksid teadlikult tahtnud sõlmida näilikku laenulepingut, s.t et pooled oleksid teadlikult kokku leppinud, et väljendatud tahtel ei ole vastavaid õiguslikke tagajärgi, ning et kõikide lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimise ajal oleks olnud suunatud sellele, et varjata tehingut, mida tegelikult teha sooviti. Näilikuks ei muuda 01.07.2006 sõlmitud laenulepingut ka asjaolu, et laenuandja (hageja) ei andnud laenusummat laenusaajale 3 päeva jooksul üle, nagu sätestati lepingu p-s 1.1.2., vaid laen kanti üle 10 päeva jooksul. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja I on hagejalt saadud raha samal päeval andnud Cranbrook OÜ-le, ei oma 8(18)
tähendust, kuivõrd laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja I vahel. Kui kostjal I on nõudeid kolmanda isiku vastu, on tegemist iseseisva võlasuhtega, mis praeguses tsiviilasjas tähendust ei oma. Samuti ei tee nimetatud asjaolu poolte vahel sõlmitud lepingut näilikuks. Praegusel juhul ei esine eeldusi, mis annaksid alust arvata, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenuleping on näilik. Seega on 01.07.2006 hageja ja kostja I vahel sõlminud laenuleping õiguspärane ja kehtiv.
29.11.07.2006 sõlmitud käenduslepingu kohaselt sõlmivad hageja ning füüsiline isik JK (käendaja I) ja Cranbrook OÜ (käendaja II), juhatuse liikme JK isikus ja Paekna Puidutööstus OÜ (edaspidi käendaja III) juhatuse liikme JK isikus, lepingu, mille p 1.1. kohaselt käendajad kohustuvad (igaüks eraldi ja kõik koos) täielikult vastutama kui solidaarsed võlgnikud võlausaldaja ees võlausaldaja ja Cranbrook Holing OÜ (võlgnik) 01.07.2006 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohasel täitmise eest (nii põhikohustuse kui ka kõrvalkohustuse täitmise eest), millise lepingu alusel võlausaldaja andis võlgnikule 10.07.2006 laenuks 350 000 krooni (I kd lk 29-30). Vaidlus on selle üle, kas kostja II vastutab käendajana kostja I kohustuste täitmise eest hageja ees.
30.Kohus ei nõustunud, et 11.07.2006 hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Käenduslepingu sõlmimise ajal (s.o. 11.07.2006) kehtinud VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Kehtinud VÕS § 34 kohaselt mõisteti tarbijana füüsilist isikut, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus-või kutsetegevuse läbiviimisega. Riigikohus selgitas, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted (RKTKo 3-2-1-148-11, p-d 13 ja 14). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja II oli käenduselepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku OÜ Cranbrook Holding osanik ja juhatuse liige. Kostja II omas otsest majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, täitmise ja põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Seega ei ole tegemist tarbijakäenduslepinguga.
31.Samuti ei nõustunud kohus kostja II seisukohal, et käendusleping on heade kommete vastane ja vastuolus hea usu põhimõttega ning avaliku korraga (TsÜS § 86). TsÜS §-s 86 sätestatud asjaolude tõendamiskoormus lasub TsMS § 230 lg 1 järgi poolel, kes tühisusele tugineb, seega kostjal. Kohus leidis, et lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutust, ajendeid, eesmärke. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Riigikohus on selgitanud, et heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (RKTKo 32-1-158-05, p 9; 3-2-1-80-02, 3-2-1-29-04). Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Kostja II ole esile toonud asjaolusid, milles võiks järeldada, et käendusleping on vastuolus heade kommete ning avaliku korraga. Seega on hageja ja kostja II vahel 11.07.2006 sõlmitud käendusleping õiguspärane ja kehtiv.
32.Lisaks eeltoodule ei ole leidnud tõendamist, et käendusleping on sõlmitud eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 lg 1). Kostja II ei ole teatanud, et ta sooviks hagejaga sõlmitud käenduslepingu tühistamist. Seega ei ole täidetud tehingu tühistamiseks formaalsed eeldused. Samuti ei ole tõendatud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. 9(18)
33.Kohus leidis, et kostja II ei ole tõendanud oma vastuväiteid, mille kohaselt kostja II käenduslepingu sõlmimisel eeldas, et käendusleping on formaalse iseloomuga ning ei too kostjale II õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostja II vastu käenduslepingust tulenevat nõuet enne käesolevas tsiviilasjas kohtusse hagi esitamist, ei tähenda, et tegemist oleks formaalse lepinguga.
34.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus, mida kostja I on rikkunud (VÕS § 82, § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1). Kostja I kohustus laenulepingu p 1.2 kohaselt laenusumma 350 000 krooni tagastama hiljemalt 01.07.2007. Tõendamist pole leidnud, et kostja I või keegi käendajatest oleks laenusummas hagejale tagastanud. Kohus jättis tähelepanuta kostja I väite, et hageja nõue on loovutatud Advertix OÜ-le, kuna nimetatud väite ja tõendi loovutamise kohta on kohtule esitanud Gatsby OÜ, kelle suhtes on kohus 22.08.2013 määrusega jätnud hagi läbi vaatamata ja seoses sellega jättis kohus rahuldamata kõik Gatsby OÜ poolt esitatud taotlused, sh tõendite vastuvõtmise taotlused. Kuigi kostjal I ja Gatsby OÜ-l on üks seaduslik esindaja, JG, siis väite, et hageja on nõude loovutanud Advertix OÜ-le ja vastava tõendi on JG kohtule esitanud, esindades Gatsby OÜ-d.
35.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma solidaarselt kostjatelt põhivõlgnevuste 350 000 krooni ehk 22 369,07 euro tasumist.
36.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot ja viivitusintressi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,3% päevas. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud laenulepingu p-st 1.4.1., mille kohaselt laenu tagastamisega viivitamisel kohustub kostja I maksma viivist 0,3 % päevas. Hageja on arvestanud viivist perioodil 02.07.2007 kuni hagi esitamiseni ehk kokku 1088 päeva eest kokku 1 149 750,00 krooni, kuid ei nõua kostjatelt viivist rohkem kui on põhinõue, s.o 22 369,07 eurot. Kostja I leiab, et laenulepingus sätestatud viivisemäär ja viivis on ülemäärased ning palub nende vähendamist. Samuti on kostja I seisukohal, et laenulepingu kehtivuse korral on see kohaselt täidetud ja hageja oli oma varasema tegevusega loobunud sissenõudmisest. Hageja jättis kostjale mulje, et tal polegi kavatsust laenulepingu täitmist nõuda.
37.Kohus leidis, et lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,3 % päevas ei ole ebamõistlikult suur VÕS § 162 mõttes. Viivise nõue ei ületa põhivõla nõuet ning kostjad ei ole tõendanud viivise vähendamise eelduste olemasolu. Hageja nõue kostjatelt viivise väljamõistmiseks summas 350 000 krooni ehk 22 369,07 eurot on põhjendatud.
38.Hageja taotles lisaks hagi esitamise seisuga 30.06.2010 sissenõutavaks muutnud viivistele viiviste väljamõistmist põhinõudelt 22 369,07 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 0,3% põhinõudelt. Kohus leidis, et viivise nõue määraga 0,3% põhinõudelt väljamõistmine kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud ja nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel.
39.Kostja I on esitanud hageja nõudele tasaarvestamise vastuväite. Kostja I vastuväidete kohaselt on tal kohtumäärusega jõustunud menetluskulude väljamõistmise nõue tsiviilasjas 2-07-39299 summas 5000 eurot hageja vastu. Tasaarvestamisolukorra tekkimiseks peavad esinema poolte vahel VÕS § 197 lg 1 kohaselt samaliigilised nõuded. Kostjal I on hageja vastu jõustunud Harju Maakohtu 27.11.2014 määrusega väljamõistetud menetluskulude nõue 5000 eurot. Hageja leiab, et kostja I tasaarvestuse avaldus, millega kostja I soovis tasaarvestada oma nõude hageja nõude põhiosaga, on vastuolus VÕS § 201 lg 2 ja § 201 lg 1 p-ga 2. Kuna hageja on lisaks laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudele kostja I vastu viivisenõue, siis tuleb VÕS § 201 lg 2 tulenevalt tasaarvestada kostja I nõue summas 5000 eurot hageja viivisenõudega summas 22 369,07 eurot. Tasaarvestades kostja I nõude hageja nõudega, kuulub kostjatel väljamõistmisele viivisevõlgnevus hageja kasuks summas 17 369,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi osaliselt. Seoses nõude aegumisega jättis 10(18)
kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 1 963,67 eurot ja seoses kostja I nõude tasaarvestusega hageja sissenõutavaks muutnud viivise nõue summas 5000 eurot.
40.TsMS § 163 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 20% ulatuses hageja kanda ning 80% ulatuses kostja kanda. Kohus märkis, et menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Cranbrook Holding OÜ apellatsioonkaebus
41.Kostja I esitas 11.07.2016 (täpsustatud 21.07.2016) maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1, 2, 3 osas tervikuna ja 4 osas osaliselt (osas, milles hagi rahuldati), v.a 1963,70 euro intressinõude osas, lõpetada asja menetlus või jätta hagi läbi vaatamata või tühistada otsus p-de 1, 2, 3 osas tervikuna ja 4 osas osaliselt, v.a 1963,70 euro intressinõude osas, ning saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja kanda.
42.Kostja I arvates on kohus ebaõigesti otsuse p-s 17 lugenud tuvastatuks hageja väited. Kostja I on hagile tervikuna vastu vaielnud ja seega puudub alus TsMS § 231 lg 2 ja 4 rakendamiseks.
43.Kostja I arvates on kohus jätnud tähelepanuta ja hinnangu andmata apellandi dokumentaalselt tõendatud seisukohale (asjaolu on kinnitanud ka hageja), et hageja pole laenulepingut õigeaegselt allkirjastanud ja laenulepingut pole õigeaegselt sõlmitud. Hageja on asjaolu ka omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel. Seega on kohus ekslikult leidnud, et leping oli jõustunud ja hagejal on kehtivast laenulepingust tulenev nõue apellandi vastu, mida tegelikkuses polnud. Puudub alus VÕS § 9 lg 1 ja § 396 lg 1 rakendamiseks.
44.Kohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta asjaolu, et hageja nõue on loovutatud Advertix OÜ-le, kuna selle esitas Gatsby OÜ, kes pole enam menetlusosaline. Hagi jäi küll Gatsby OÜ vastu läbi vaatamata, kuid samas on kohus ise pärast määruse tegemist kohustanud hagejat esitama selgitused 10.11.2008 nõude loovutamisteate kohta. Kohus on hiljem korduvalt palunud hagejal loovutamist selgitada, mida hageja ei teinud ega esitanud ka ühtegi taotlust selles osas õigeaegselt. Kostja I leiab, et teda on menetluslikult eksitatud. Kostja I oli kuni 24.05.2016 kohtuotsuseni teadlik, et tõend on toimikus. Hageja 29.03.2016 istungil ei vaielnud loovutusele vastu vaid selgesõnaliselt võttis nõude loovutuse omaks. Tegemist on omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 alusel. Ilmselge on, et loovutatud nõude alusel ei saa hagi esitada. Kohus oli vähemalt kuni 29.03.2016 (ning selles oli veendunud ka apellant) istungini seisukohal, et nõude loovutamisteadet tuleb arvestada seda enam, et hageja on kinnitanud selgesõnaliselt, et nõue on loovutatud. Hagi oleks tulnud jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel.
45.Kostja I on seisukohal, et kohus on hageja viivisenõude lahendamisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme (VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 44). Viivisemäär, mis ületab enam kui 10 kordselt VÕS § 94 lg 1 intressimäära, on ilmselgelt ebamõistlik, teist osapoolt kahjustav ja tühine. Samale seisukohale on asunud Riigikohus (RKTKm 3-2-1-25-16, p-d 12, 13). Lepinguline viivisemäär on ebaproportsionaalne ja kahjustav, võrreldes ka lepingulise intressimääraga (9%), mida hageja sisse ei nõudnud. Kostja I nõuab viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi. Hageja pole tõendanud kahju ja sellest tulenevalt ka sedavõrd suure viivise nõudmist.
46.Kohus on valesti sidunud 10.07.2006 tehtud makse 350 000 krooni laenulepinguga 12/6-L. Maksekorraldusse on selgituseks märgitud „laen lepingu alusel“ (I kd lk 28), kohus on pidanud seda ekslikult laenulepingu nr 12/6-L makseks. Grammatiliselt pole kuidagi võimalik 10.07.2006 makset siduda laenulepinguga 12/6-L, seda enam, et 11(18)
makse polnud tehtud selliselt, nagu lepingu tekstist tulenes. Laenulepingu 12/6-L p
1.1.2.järgi pidi laenuandja ülekande tegema 3 pangapäeva jooksul, s.o hiljemalt 05.07.2006. 05.07.2006 seisuga hageja ülekannet ei teinud, millest on ilmselge, et laenulepingu 12/6-L alusel raha üle ei kantud. Tegemist on hagejapoolse omaksvõtuga TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi. Asjaolu, et kohus ei sidunud makset seltsingulepinguga, ei anna alust siduda seda kuidagi laenulepinguga 12/6-L. Seega on laenuleping 12/6-L rahatu ja laen anti muu lepingulise kohustuse täitmiseks, mille alusel pole hageja nõuet esitanud.
47.Kohus on jätnud tähelepanuta kostja I seisukoha, et hageja on jätnud esitamata nõude käendaja AS TKE Grupp (panrotis) vastu, mille hageja on ka omaks võtnud põhjendusega, et see poleks olnud talle kasulik. Samas oli võlgnikest AS TKE Grupp (pankrotis) ainuke, kellel oli märkimisväärses väärtuses kinnisvara ja tagatisi, mille arvelt oleks hageja saanud oma nõude kiirelt rahuldatud, kui tal oleks olnud selleks vajadus ning õigus. Hageja AS TKE Grupp (pankrotis) esindajana, lähikondsena ja omanikuna ning mõjuisikuna oli teadlik AS TKE Grupp (pankrotis) varalisest seisust. Nõude esitamata jätmisest saab teha kaks järeldust, kas hageja ja AS TKE Grupp (pankrotis) vahel oli kokkulepe, et võlgnevus loetakse tasutuks AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmisega, mida kinnitas ka menetlusosaline JK vande all, või käendust ei saanudki AS-lt TKE Grupp (pankrotis) sisse nõuda, kuna 12/6-L lepingu alusel pole raha üle kantud ja puudus jõustunud leping poolte vahel.
48.Kui jääda seisukohale, et tegemist on kehtiva lepinguga, mille alusel on raha üle kantud, siis pole kohus hinnanud kostja I seisukohta, et hageja on jätnud täitmata laenuandja seadusest tulenevad kohustused ega kontrollinud laenusaajate ja käendajate majanduslikku olukorda ja võimekust. Seega on ilmselge, et hageja ja võlgnike vahel oli seltsinguleping, mille eesmärgiks oli AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmine, mis ka ennetähtaegselt saavutati. 10.07.2006 ülekanne oli hageja panus seltsingusse. Kostja I on seisukohal, et kohus on valesti tõlgendanud lepingu näilisust ja leidnud ekslikult, et seltsingulepingut polnud. Kohus on jätnud hinnanguta hageja esindaja LJ lähikondsuse võlgnikega ja mõju tehingule ja selle, et ta sai tehingust kasu. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja üheselt mõistetava kinnituse, et Cranbrook OÜ, AS TKE Grupp (pankrotis) ja kostja I (ka võlgnikud käsitlesid end samamoodi) puhul oli tegemist ühise majandussubjektiga, mis tähendab seda, et hageja käsitles võlgnikke majanduslikus ja õiguslikus mõttes samadena ja seega ei omanud tähtsust, millisele isikule konkreetselt raha kanti. Hageja tegi oma panuse samadele majandussubjektidele vaikivasse seltsingusse, kuhu menetlusosalised kuulusid. Üleantud vara tagastati hageja poolt seltsinglastele 10.07.2006 pangaülekandega selgitusega “laen lepingu alusel”, mis oligi hageja panuseks. Kohus pole otsuse tegemisel uurinud põhjuslikke seoseid rahaliste ülekannete vahel ega rakendanud conditio sine qua non põhimõtet.
49.Kohus on otsuses jätnud tähelepanuta hageja juhatuse liikme suunava, kontrolliva mõju ja ainukese kasusaaja osa tehingus. Vaidlust pole selles, et LJ oli ja tegutses vaadeldaval perioodil ja ka käesoleval hetkel kui AS TKE Grupp (pankrotis) lähikondne, hüpoteegipidaja, võlausaldaja, esindaja, faktiline juhatus liige, õigusnõustaja (LJ ettevõtte Ipso Jure OÜ oli AS TKE Grupp (pankrotis) õigusnõustaja ja esindaja) ja omanik. Seega, arvestades LJ seotust, sidemeid ja elulist tegutsemist, siis on ilmselge, et juhtimisotsuseid seltsinglaste poolt ei tehtud ilma LJ esinduseta, kontrollita ning nõus- ja juuresolekuta. Seega oli LJ puhul tegemist mõjutajaga ÄS § 1671 lg 1 mõttes. Kohus on jätnud tähelepanuta, et JK, olles Cranbrook OÜ ja kostja I juhatuse liige ja AS TKE Grupp (pankrotis) tegevjuht, tegutses AS TKE Grupp (pankrotis) ja LJ kontrolli all, suunamisel ja sõltuvuses (vt ka tsiviilasja 2-09-44974 materjalid). Hageja kasutas ära ja eksitas lepingute sõlmimisel JK, millega suunati teda võtma kohustusi ja sõlmima lepinguid, millest mingit eraldiseisvat kasu väljaspool seltsingut ja 12(18)
kompromissi täitmist polnud, ning asus oma õigust nõudma pärast JK poolset seltsinguliste kohustuste täitmist. Ainukesteks kasusaajateks ülekannetest ja lepingutest oli LJ ja temaga seotud ühingud.
50.Kohus on jätnud põhjendamata ja analüüsimata kostja I seisukohad hagi ja tehingu, sh viivise suuruse, hea usu vastasusega, vastuoluga heade kommetega ja avaliku korraga. Kohus on jätnud andmata hinnangu ülekannetele TsÜS § 67 lg 1 raames. Hageja käitumine on olnud pahatahtlik. Hageja püüab alusetult rikastuda, mis on lubamatu. JK apellatsioonkaebus
51.Kostja II esitas 24.06.2016 apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tervikuna tühistada või tühistada kostjal II tekkinud kohustuste ulatuses ja teha uue otsuse, millega kohus taastab 11.07.2006 käenduselepingu dokumendist tuleneva füüsilise isiku käenduselepingu kehtivuse tarbijakäenduselepinguna käendaja kasuks, tuginedes käenduse andmise faktilistele asjaoludele ja VÕS § 142 lg-tele 4 ja 6, kohus tuvastab 11.07.2006 füüsilise isiku käenduselepingu tühisuse VÕS § 143 lg 2 alusel, kuna selles ei ole määratletud füüsilisest isikust käendaja vastutust rahalises maksimumsummas, jätab hagi rahuldamata, vabastab kostja II otsuses kajastatud vastutusest ja jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
52.Kostja II arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole käendusleping tarbijakäendusleping. Juba ainuüksi seepärast, et põhivõlgniku laenukohustus tekkis täies mahus enne käenduselepingu sõlmimist, sõltumata käenduselepingu sõlmimise faktist, ei ole õige asetada selle käenduselepingu kehtivust tarbijakäenduselepinguna sõltuvusse käendaja ja põhivõlgniku suhetest. Eraisik oma õiguslikult iseseisvalt füüsilises olemuses on faktiliselt ja tsiviilõiguslikult tarbija.
53.Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ning arvestamata, et nõue on juba enne käsitletava menetluse algust loovutatud Advertix OÜ-le.
54.Kohus ei käsitlenud ka poolte väiteid, et nõude aluseks olev leping oli sõlmitud seltsingulise tegevuse raames. Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et hageja jättis käendaja ja laenusaaja maksevõime kontrollimata. Hageja ei ole lepingutest tuleneva nõude sissenõudmise kavatsusest teatanud ega seda taotlenud enne antud hagiga kohtusse pöördumist. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja on loobunud vabatahtlikult nõudest AS TKE Grupp (pankrotis) vastu. Hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane, vastuolus varem kokkulepitu, heade kommete ja tavadega, on tühine ning hageja kuritarvitab oma formaalseid õigusi. Osaühing Lamaran Grupp vastuapellatsioonkaebus
55.Hageja esitas 15.08.2016 vastuapellatsioonkaebuse kostja I apellatsioonkaebusele. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata.
56.Hageja leiab, et puudub alus arvestada kostja I esitatud nõuete osalise tasaarvestuse avaldust. Kostja I 5 000 euro suurune nõue on lõppenud tasaarvestusega ja nõuet ei saa teistkordselt tasaarvestada. Lisaks oli kostja I tasaarvestusavaldus tingimuslik, mis on VÕS § 198 kohaselt tühine.
57.Maakohtu põhjendused hageja intressinõude aegumise osas on ekslikud. Kohus jättis arvestamata, et kostjad pole aegumise vastuväidet õigeaegselt esitanud ja kostjate aegumise vastuväiteid pole menetluses arutatud. Seega on tegemist pooltele üllatusliku järeldusega. 18.06.2012 hagivastuse p 2 teises lõigus väitis kostja I (keda esindas maakohtu menetluses vandeadvokaat) hageja nõude aegumise kohta, et kostja ei välista, et tegemist on aegunud nõudega. Märgitu ei tähenda aga, et kostja I oleks esitanud TsÜS § 143 kohase taotluse aegumise kohaldamiseks, kuna kostja I ei seostanud oma väidet hageja nõude aegumise kohta mistahes konkreetsete (faktiliste) asjaoludega. Kohtul ei ole võimalik seesugust üldsõnalist vastuväidet kontrollida ja hagejal polnud 13(18)
võimalik sellele vastata. Hageja intressinõudele konkreetse kontrollitava aegumise vastuväite (millele maakohus oma otsuses tugines) esitas kostja I esmakordselt alles 22.04.2016 kohtukõne kirjalike teeside p 1.6. eelviimases lõigus (teeside 5. lk esimene lõik), s.o alles pärast asja 29.03.2016 kohtuistungil arutamise lõppu. Selles menetlusstaadiumis puudus hagejal võimalus esitada kostja I väitele endapoolseid vastuväiteid. Seetõttu oleks kohus pidanud jätma kostja I aegumise vastuväited tähelepanuta ja jätma aegumine kohaldamata.
58.Kostja II ei ole aga nõude aegumise vastuväidet üldse esitanud. Hageja arvates on äärmiselt küsitav, kas dispositiivsuse põhimõttest lähtudes võis kohus sellises olukorras jätta hageja intressinõude aegumise tõttu rahuldamata ka kostja II osas.
59.Maakohtu järeldus hageja intressinõude aegumisest on ka sisuliselt ekslik. Intressinõude aegumise tähtaeg pidi tõepoolest lõppema 01.07.2010, kuid juba 30.06.2010, s.o enne nõude aegumist, esitatud hagiavalduses on hageja selgelt välja toonud intressinõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja on hagis märkinud, et kostjal I on 01.07.2010 seisuga laenulepingu järgsed täitmata kohustused hageja ees, mis koosnevad mh intressist. 11.04.2011 menetlusdokumendis on hageja täiendavalt selgitanud, et "Hagiavalduses esitatud nõudest 51 175,55 eurot /.../ koosneb /.../ intressinõudest summas 1 963,58 eurot /.../." Seega on hageja esitanud intressinõude aegumise tähtaja jooksul.
60.Hageja leiab, et ka hagi osalise rahuldamise korral tuleks menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagi läbivaatamine maakohtus on kestnud kostjate pahatahtliku käitumise tulemusena rohkem kui kuus aastat. Maakohus on ka ise viidanud sellele, et kostjad ei ole kasutanud oma protsessiõigusi heauskselt. Seoses kostja I põhjendamatu vastuhagiga ja maakohtu 06.02.104 määruse vaidlustamisega venis menetlus ca üks aasta (17.01.2014 kuni 01.12.2014). Veel aasta (20.02.2015 kuni 15.02.2016) viibis menetlus seoses kostja I taotlusega kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks, mida pidasid kohtud alusetuteks. Rohkem kui pool aastat (11.10.2013 kuni 29.05.2014) viibis menetlus seoses kostjate poolt maakohtu 22.08.2013 määruse vaidlustamisega (hagi läbivaatamata jätmine kostja III osas), kuigi algusest peale oli ilmselge ja kohtud hiljem tuvastasid, et viidatud määrus ei puudutanud mistahes määral kostjate I ja II õigusi. Samal viisil käitusid kostjad ka taotluste ja tõendite esitamisel. Näiteks esitasid kostjad hagile korduvaid ja kohatuid vastuväited hageja nõude aluseks olevate lepingute tühisuse tõttu, sh poolte vahel väidetavalt sõlmitud seltsingulepingu kohta jne. Oma väidete tõendamiseks esitasid kostjad kümneid dokumentaalseid tõendeid, mida kohus pidi uurima. Otsuses asus kohus seisukohale, et kostjate vastavad vastuväited hagile on selgelt otsitud ja asjakohatud, mistõttu oli asjakohatu ka valdav enamus kostjate poolt esitatud taotlusi ja tõendeid. Samuti väitsid kostjad, et neile hageja poolt laenuks antud rahasumma oli hagejale tagastatud kolmanda isiku poolt, mille tõendamiseks taotlesid kostjad krediidiasutustes hageja pangakontode väljavõtete väljanõudmist. Pärast kostjate soovitud tõendite kogumist selgus, et kostjate väited laenu tagastamisest on eksitavad. Kuna kostjad ei suutnud mõistlikult selgitada oma eksimust, tuleb järeldada, et väite laenu tagastamise kohta on kostjad esitanud ainsa eesmärgiga venitada menetlust. Samuti pidi kohus kostjate tegevuse tulemusena edasi lükkama 05.06.2013, 09.12.2013 ja 05.02.2015 kohtuistungeid. Hageja on seisukohal, et antud juhul tuli menetluskulud TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 alusel jätta täies ulatuses kostjate kanda olenemata hagi rahuldamise ulatusest. Seisukohad apellatsioonimenetluses
61.Kostja I vastuapelatsioonikaebusega ei nõustunud ja palus selle jätta rahuldamata.
62.26.04.2017 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil vähendas hageja viivise nõuet ja palus sissenõutavaks muutunud viivise kostjatelt välja mõista põhivõlaga võrdses 14(18)
summas ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga ja edasi 0,3% päevas kuni lahendi tegemiseni. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
63.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas, kuna hageja vähendas ringkonnakohtu istungil viivise nõuet, ja muuta TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi osaliselt ka maakohtu otsuse põhjendusi.
64.Kolleegium muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus jättis tähelepanuta vastuväite hagile, mille kohaselt hageja on kostjate vastu esitatud nõude loovutatud Advertix OÜ-le, kuna selle väite ja tõendi nõude loovutamise kohta esitas Gatsby OÜ, kelle vastu esitatud nõue jäeti maakohtu 22.08.2013 määrusega läbi vaatamata ja sellega seoses jäeti läbi vaatama ka kõik Gatsby OÜ poolt esitatud taotlused, kaasaarvatud taotlused tõendite vastuvõtmiseks.
65.19.09.2011 vastuses hagile väitis Gatsby OÜ, et hagejal puudub tema vastu nõue, kuna hageja on käenduslepingust tuleneva nõude Gatsby OÜ vastu loovutanud 10.11.2008 Advertix OÜ-le (I kd tk 229-230), esitades selle tõendamiseks Cranbrook OÜ pankrotihaldurile Veli Kraavile saadetud hageja 10.11.2008 teate nõude loovutamise kohta (I kd tl 231). 22.08.2013 määrusega jättis maakohus hageja nõude Gatsby OÜ vastu läbi vaatamata. Samal kuupäeval menetlusosalistele saadetud selgitustes on maakohus juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kohtule on esitatud tõendina teade nõude loovutamise kohta Advertix OÜ-le, ja palus esitada hagejal selgitused nõude loovutamise kohta. 17.03.2013 eelistungil küsis kohtunik hagejalt, kuidas kommenteerib hageja toimikus olevat dokumenti nõude loovutamise kohta (III kd lk 132). Hageja kohtu küsimusele ei vastanud ja palus kohtul nõude loovutamise vastuväite kohta seisukoha võtta otsuses. 29.02.2016 seisukohtades on kostja I viidanud nõude loovutamisele (V kd tl 172-173). 29.03.2016 kohtuistungil on kohtunik hageja esindaja küsimusele, kas Gatsby OÜ poolt esitatud toimikus olevatel tõenditel on menetluses tähtsust, vastanud, et selles osas võtab kohus seisukoha lahendis (VI kd tl 163). Kostja I selgituse kohaselt samal kohtuistungil (29.03.2016) on ta Gatsby OÜ taotlusega tõendite kogumiseks ühinenud 28.12.2012 menetlusdokumendis.
66.Kolleegium leiab, et kohus peab menetlust juhtima viisil, kus hiljemalt eelmenetluse lõpuks peab olema menetlusosalistel selge, millised asjaolud on vaidluse all ja millised tõendid on kohus vastu võtnud. Kohtu vastavad korraldused peavad olema väljendatud viisil, kus need on menetlusosalistele üheselt mõistetavad. Kolleegiumi arvates on maakohus seonduvalt kostjate vastuväitega hageja poolt nõude loovutamise kohta juhtinud menetlust pooli eksitavalt ja maakohtu otsustustest võisid pooled saada aru, et maakohus arvestab Gatsby OÜ esitatud tõendeid vaidluse lahendamisel. Nii on pärast Gatsby OÜ vastu esitatud nõude läbivaatamata jätmist palunud kohus hagejal selgitada nõude loovutamisega seonduvat ja viimasel kohtuistungi selgitanud, et Gatsby OÜ esitatud tõendite osas võtab kohus seisukoha kohtuotsuses. Kuna vähemalt kostja I on nõustunud Gatsby OÜ poolt esitatud tõendite vastuvõtmisega ja viidanud nõude loovutamisele oma menetlusdokumendis ning kohus on menetluse vältel vastuväidet käsitlenud jätkuvalt esitatutuna, siis on kolleegiumi arvates ebaõige ja eksitav maakohtu otsuse seisukoht, et nõude loovutamise vastuväide ja selle kohta esitatud tõend tuleb jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
67.Järgnevalt täiendab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi, hinnates, kas hageja on loovutanud oma nõude kostjate vastu Advertix OÜ-le. Hageja on Cranbrook OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile saadetud 10.11.2008 teates nõude loovutamise kohta (I kd tl 231) teatanud, et hageja on nõude Cranbrook OÜ (pankrotis) vastu summas 2 705 500 15(18)
krooni, mis tuleneb hageja ja kostja I vahel 01.07.2006 sõlmitud laenulepingust nr 12/6L ja 11.07.2006 käenduslepingust, loovutanud OÜ-le Advertix. Kolleegiumi arvates see, et ühe käendaja vastu on hageja nõude loovutanud, ei tähenda, et nõue oleks loovutatud põhivõlgniku ja teiste käendajate vastu. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et Advertix OÜ-le on nõue täidetud, kohtu ette toodud ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täimist põhivõlgnikult Cranbrook Holding OÜ-lt (kostja I) ja käendajalt JK-lt (kostja II). Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täiendada.
68.Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Maakohus on ülejäänud asjaolud tuvastanud õigesti ja ringkonnakohtul puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuste väidetele.
69.Maakohus on kolleegiumi arvates põhjalikult hinnanud kostjate väiteid seonduvalt laenulepingu kehtivusega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et 01.07.2006 laenuleping on kehtiv ja ei ole rahatu. Ebaõige on kosja I apellatsioonkaebuse käsitlus, mille kohaselt hageja on TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel omaks võtnud, et 10.07.2007 hageja poolt kostjale I ülekantud 350 000 krooni ei olnud seotud laenulepingu täitmisega. Kolleegiumi arvates on kostja I väide eksitav. TsMS § 231 lg 2 järgi saab võtta omaks faktilise asjaolu kohta esitatud väidet, mitte aga hinnangut sellele väitele. Hageja poolt 10.07.2006 350 000 krooni kostjale I ülekandmise osas ei ole poolte vahel vaidlust, kuid pooled vaidlesid selle üle, millise kohustuse täitmiseks oli see tehtud. Kolleegiumi leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seostada 10.07.2006 makset muu kohustuse täitmisega kui 01.07.2006 laenuleping.
70.See, et hageja ei esitanud laenulepingust tulenevat nõuet käendaja AS TKE Grupp (pankrotis) vastu, ei tähenda, et nõue oli täidetud AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissi käigus või, et laenuleping oleks olnud rahatu. Kostjate sellekohased väited on oletuslikud ja esitatud asjaoludest kostjate soovitud järeldust teha ei saa.
71.Kostja I apellatsioonkaebuse väited, et hageja on jätnud täitmata oma seadusest tulenevad kohustused laenuvõtja ja käendaja majandusliku olukorra ja maksevõime kontrollimiseks, ei ole käesolevas menetluses asjakohased ja kostja I ei ole ka ise täpsustanud, millise järelduse peaks kohus tulenevalt kostjate väidetava maksejõulisuse kontrollimata jätmisest tegema. Kolleegiumi arvates on meelevaldne kostja I väide, et kontrollimata jätmine viitab ennekõike sellele, et hageja ja kostjate ning muude AS TKE Grupp (pankrotis) kompromissi täitmisest huvitatud isikute vahel oli seltsinguleping. See, et menetlusosalistel ja AS-l TKE Grupp (pankrotis) ning muudel eeltoodutega seotud äriühingutel olid 2006.a ühised ärilised huvid ja eesmärgid, ei tähenda, et oleks nende isikute vahel olnud sõlmitud VÕS § 580 lg 1 või § 610 lg 1 järgi seltsinguleping. Veenvaid asjaolusid, mis sellise kokkuleppe olemasolu tõendaks, kohtu ette toodud ei ole. Kaudsed viited ühiste ärihuvide kohta pole sellise järelduse tegemiseks piisavad. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud. Kostja I väited hageja juhatuse liikme LJ olulise mõju kohta tehingute tegemisel ning kasu saamise kohta ei anna alust muuta maakohtu otsust. Kostjad ei olnud tehingute tegemise ajal hageja juhatuse liikme LJ olulise mõju all. Ainult sellest, et kostja II oli AS TKE Grupp (pankrotis) tegevjuht, kostja I poolt soovitud järeldust teha ei saa.
72.Kolleegiumi arvates ei ole kostja I toonud maakohtus esile asjaolusid, millest järelduks, et nii laenuleping kui ka esitatud hagi on vastuolus hea usu põhimõttega, heade kommetega ja avaliku korraga ning hagi on esitatud eesmärgiga alusetult rikastuda. Kostja I on maakohtus esitanud eelkõige ainult vastavad hinnangud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kostja I väiteid ei kinnita. Eeltoodu tõttu puudus maakohtul vajadus vastavaid hinnanguid põhjalikumalt käsitleda. 16(18)
73.Hageja on õigustatud nõudma kostjalt I tulenevalt laenulepingu p-st 1.4. viivist laenu tagastamisega viivitamisel 0,3% päevas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et äriühingute vahel sõlmitud tagatiseta laenu tagastamisega viivitamisel ei saa lugeda viivise määra 0,3% päevas seadusega vastuolus olevaks ja laenuvõtjat ebamõistlikult kahjustavaks ning VÕS § 42 lg 1 järgi tühiseks. Lisaks märgib kolleegium, et maakohtus esiletoodust ei saa järeldada, et 01.07.2006 laenuleping oleks sõlmitud tüüptingimusi kasutades. Maakohus mõistis vaidlustatud otsusega hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja viivise hagiavalduse esitamise seisuga (30.06.2010) põhivõlaga võrdses summas. Ringkonnakohtu istungil vähendas hageja viivise nõuet ja palus viivise põhivõlaga võrdses summas kostjatelt solidaarselt välja mõista perioodi eest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas tühistada. Kuna hageja nõuab viivise väljamõistmist põhivõlaga võrdses summas, siis viivituse pikkust arvestades ja VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt ei ole alust pidada nõutavat viivist ebamõistlikult suureks. Seega tuleb ringkonnakohtu otsusega kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 23.05.2017 seisuga summas 17 369,07 eurot (22 369,07 eurot – tasaarvestatud 5000 eurot).
74.Vastuseks kostja II apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, leides, et kostja II poolt 11.07.2006 hagejale antud käendus ei ole tarbijakäendus. Käenduslepingule tuli kohaldada selle sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1, mille kohaselt kohaldati tarbijakäendust reguleerivaid sätteid lepingule, kus käendajaks oli tarbija. Õige on maakohtu järeldus, et kostja II on käenduslepingu sõlminud oma ärihuvist lähtudes. See, kas tegemist on tarbijakäendusega, ei sõltu asjaolust, et käendusleping sõlmiti pärast laenulepingu sõlmimist ja laenuks antud raha ülekandmist kostjale I.
75.Kostja II väidetele nõude loovutamise ja laenulepingu kehtivuse kohta on ringkonnakohus vastanud eelnevalt, analüüsides kostja I apellatsioonkaebust.
76.Kolleegium leiab, et hageja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
77.Maakohus on õigesti tasaarvestanud hageja viivise nõude kostja I nõudega 5000 eurot. Kostja I esitas tasaarvestuse avalduse 29.02.2016 menetlusdokumendis ja tasaarvestatavaks nõudeks oli tsiviilasjas nr 2-07-39299 tehtud määrusest tulenev menetluskulu 5000 eurot hüvitamise nõue. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I nõue on lõppenud hageja poolt tehtud tasaarvestusega. 04.03.2016 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et ta on kostja I nõude tasaarvestanud 05.02.2015 määruskaebuses tsiviilasjas nr 2-07-39299. Maakohus keeldus 07.03.2016 istungil määruskaebust tõendina vastu võtmast (VI kd tl 113) ja tagastas selle. Apellatsioonimenetluses hageja seda esitanud ei ole. Seega pole hageja tõendanud, et ta on kostja I nõude 05.02.2015 tasaarvestanud. Kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kostja I 29.02.2016 tasaarvestuse avaldus on tingimuslik. Tasaarvestuse avaldus on esitatud alternatiivse vastuväitena hageja nõudele.
78.Maakohus on õigesti kohaldanud hageja intressi nõudele aegumist. Hageja esitas intressi nõude 16.03.2011 menetlusdokumendis (I kd tl 135-137). Ebaõige on apellandi käsitlus, et ta on intressi nõudnud esitanud juba 30.06.2010 hagiavalduses. Sellest, et hageja on hagiavalduse kirjeldavas osas märkinud, et tal on õigus intressi nõuda, ei saa järeldada, et nõue on esitatud. Hageja ei ole 30.06.2010 hagiavalduses palunud intressi väljamõistmist kostjatelt. Ebaõige on apellandi väide, et kostjad ei ole aegumise vastuväidet esitanud. Kostja II on 10.07.2012 menetlusdokumendis esitanud aegumise vastuväite (II kd tl 8) kogu nõudele ja kostja I on 18.06.2012 menetlusdokumendis viidanud nõude aegumisele. Seega ei saanud aegumise kohaldamine intressi nõudele tulla hagejale üllatusena. 17(18)
79.Kolleegiumi arvates on maakohus jaganud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist. Nii hageja kui kostjad on esitanud maakohtu menetluses taotlusi ja määruskaebusi, mille tõttu on tsiviilasja menetlemise aeg maakohtus olnud tavalisest pikem. Eeltoodu tõttu pole alust jagada menetluskulusid TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 järgi hageja poolt soovitud viisil.
80.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta seoses apellatsioonkaebuste ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega menetlusosaliste endi kanda.
81.Seoses viivise väljamõistmise kohta tehtud otsuse tühistamisega esitab kolleegium TsMS § 654 lg 22 järgi käesolevas otsuses kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.