Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-10-15802
Kohtuasi
TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri hagi Gatsby OÜ ja Osaühing Lamaran Grupp vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivnõudena tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo 11. veebruari 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: TKE Grupp AS (pankrotis, registrikood 10136870) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli, vandeadvokaat Paul Varul Kostja I: Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja JG, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus Kostja III: OÜ Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja LJ Kolmas isik hageja
XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
poolel:
Y
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 27. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo alternatiivse nõude
2-10-15802 (tagasivõitmise hagi) läbi vaatamata ning saata asi tagasi samale maakohtule uueks menetlemiseks.
Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
3.TKE Grupp AS (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni p 2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TKE Grupp AS (pankrotis, edaspidi: võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas Harju Maakohtule 5. aprillil 2010 hagiavalduse Gatsby OÜ (kostja I), CRANBROOK OÜ (kostja II), Osaühingu Lamaran Grupp (kostja III), Y ja W vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Hagiavalduses palus hageja tuvastada järgmiste lepingute tühisus: - 15.06.2006 võlgniku, kostja I ja kostja II vahel sõlmitud laenuleping nr 1506 ühes koos 18.07.2006 kokkuleppega laenulepingu tingimuste muutmise kohta, 7.09.2006 sõlmitud lisaga nr 1 ja 08.09.2006 sõlmitud lisaga nr 2; - võlgniku, kostja I ja kostja II vahel 15.06.2006 sõlmitud kolmepoolne kokkulepe; - võlgniku ja kostja I vahel 15.06.2006 sõlmitud käendusleping; - võlgniku, kostja I ja kostja 2 vahel 15.06.2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping.
2.Alternatiivselt palus hageja tunnistada need tehingud kehtetuks tagasivõitmise korras. Lisaks palus hageja tuvastada, et kostja I teadis või pidi 15.06.2006 laenulepingut ja selle lisasid sõlmides ning 15.06.2006 kolmepoolset kokkulepet ning 15.06.2006 käenduslepingut sõlmides teadma, et need tehingud kahjustavad võlgniku võlausaldajate huvisid
3.Hagi asjaolude kohaselt kanti kostjalt I saadud raha üle kostjale II 2. jaanuaril 2006 sõlmitud krediidilepingu nr 0201 alusel. Lepingu kohaselt kohustus hageja laenama kostjale III 3 000 000 eurot viieks aastaks 9% aastaintressiga. Kostja I esitas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse 21 719 972 krooni tunnustamiseks I järgu nõudena, millest 20 724 471 krooni tuleneb märgitud laenulepingust. Tehingud on tühised TsÜS § 86 alusel seoses asjaoluga, et on vastuolus heade kommetega. Laenuleping nr 1506 on tühine TsÜS § 87 ja 88 tõttu.
2-10-15802 Alternatiivselt leiab hageja, et kui kohus ei tuvasta tehingute tühisust, tuleb need tunnistada kehtetuks tagasivõitmise korras PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel.
4.Harju Maakohtu 17. märtsi 2016 kohtuotsusega hagi rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2016 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 17. märtsi 2016 otsus ja saadeti asi samale maakohtule uueks menetlemiseks. Harju Maakohus kohustas 2. oktoobri 2017 kirjaga hagejat põhistama oma tuvastusnõudeid, sh nõuet Y ja W vastu. 20. oktoobril 2017 esitas hageja kohtule oma põhistused. Harju Maakohtu 13. märtsi 2018 määrusega jäeti hagi Y ja W vastu läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu 14. märtsi 2019 määrusega jäeti maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Harju Maakohtu 13. veebruari 2020 määrusega kaasati Y menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2020 määrusega jäeti Harju Maakohtu määrus muutmata.
5.Kostja II kustutati registrist 28. aprillil 2014 ja Harju Maakohus lõpetas 6. novembri 2014 määrusega kostja II suhtes käesolevas tsiviilasjas menetluse. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus tegi 27. jaanuaril 2021 määruse, millega jättis läbi vaatamata hageja hagi kostjate vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivnõudena tehingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7.Hageja on hagis tuginenud eelkõige sellele, et kõik vaidlusalused tehingud nende kogumis on tühised vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86). Lisaks on hageja (alternatiivselt) välja toonud teised võimalikud tühisuse alused: 15. juuni 2006 kolmepoolne kokkulepe, 15. juuni 2006 käendusleping ja 2. jaanuari 2006 sõlmitud krediidileping nr 0201 on lisaks TsÜS §-le 86 tühised ka seaduses sätestatud keelu rikkumise tõttu (TsÜS § 87, ÄS § 281 lg 1 p 4); 15. juuni 2006 laenuleping nr 1506 on tühine TsÜS § 87 ja § 88 ja PankrS § 189 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumise tõttu; 15. juuli 2006 laenuleping nr 1506 on tühine volituse puudumise tõttu (TsÜS § 129 lg 1), 15. juuni 2006 laenuleping nr 1506 ja selle lisadena sõlmitud 7. septembri 2006 ja
8.septembri 2006 täiendavad kokkulepped koos 2. jaanuari 2006 krediidilepinguga nr 0201 võivad olla tühised näilikkuse tõttu (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Hageja on valinud õiguskaitseviisiks tuvastushagi esitamise.
8.Hageja on maakohtule selgitanud, et tema tuvastushuvi seisneb vajaduses kaitsta enda kui tsiviilasjas nr 2-07-39888 osaleva kostja õiguseid. Halduri ametikohustuseks ja tuvastushuviks on saavutada, et küsimus vaidlusaluste tehingute tühisusest oleks lahendatud õiguslikult siduvalt TsMS § 457 lg 1 mõttes.
9.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud täitmisnõuet või hüvitise nõuet PankrS § 119 mõttes. Hageja on märkinud, et Tallinna Ringkonnakohus on 2. juuni 2010 määruses leidnud, et hageja on piisavalt hinnanud saadava hüve väärtuse. Viidatud määrused käsitlesid hagi hinna kindlaks määramist.
2-10-15802
10.Kohtuinfosüsteemi andmetel on Harju Maakohtus menetlemisel tsiviilasi 2-07-39888, mis on peatatud kuni käesoleva tsiviilasja lahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-07-39888 on hagi esitanud Gatsby OÜ nõude tunnustamiseks, mh ka kostjate TKE Grupp AS (pankrotis) ja OÜ Lamaran Grupp vastu. Gatsby OÜ nõue põhineb 20 669 283 krooni ulatuses käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud tehingutel. Pankrotihaldur ei vaielnud selles osas kostja I nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu. 15. septembri 2020 korraldaval kohtuistungil on hageja lepinguline esindaja kinnitanud, et tsiviilasjas nr 2-07-39888 on halduri vastu hagi esitatud ja seda menetletakse. Olukorras, kus käesolevas tsiviilasjas on esitatud vaid tuvastuslik nõue ning sama vaidluse laenulepingu tühisuse osas saab lahendada tsiviilasjas 2-07-39888, puudub hagejal tuvastushuvi. Tulenevalt tsiviilasja 2-07-39888 menetlusest ei teki olukorda, kus õiguslik hinnang Gatsby OÜ laenutehingule jääks andmata. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas hagimenetluses esile toonud tuvastushuvi ning asi tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata tsiviilasja menetlemist kõikide hageja poolt esitatud nõuete osas.
12.Hagiavalduses taotleb hageja järgmiste lepingute tühisuse tuvastamist: 15. juuni 2006 võlgniku, kostja I ja kostja II vahel sõlmitud laenuleping nr 1506 koos 18. juuli 2006 kokkuleppega laenulepingu tingimuste muutmise kohta, 07. septembri 2006 sõlmitud lisaga nr 1 ja 08. septembri 2006 sõlmitud lisaga nr 2; - 15. juuni 2006 sõlmitud võlgniku, kostja I ja kostja II vaheline kolmepoolne kokkulepe; - 15. juuni 2006 sõlmitud võlgniku ja kostja I vaheline käendusleping, - 15. juuni 2006 sõlmitud võlgniku ja kostja I vaheline hüpoteegi seadmise leping. Hageja esitas ka alternatiivse nõude tunnistada samad tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks. -
13.Maakohus oleks pidanud analüüsima iga nõude lubatavust. Määruses toodud põhjendused ei ole eristatavad sellest aspektist, kas ja millised neist puudutavad tuvastushagi ja millised tehingute kehtetuks tunnistamise hagi. Vaidlusalused tehingud on omavahel olemuselt erinevad hageja alternatiivse nõude lubatavuse kontekstis. Küsimus tehingu alusel saadu tagastamisest PankrS § 119 lg-te 4-6 mõttes tõusetuda üksnes 15. juuni 2006. a laenulepingu puhul, kuna selle alusel on kostja I (näiliselt) üle andnud võlgnikule rahalise laenu. Seevastu ülejäänud vaidlusaluste lepingute, s.o 15.06.2006 kolmepoolse kokkuleppe ja käenduslepingu, samuti 15. juuni 2006 hüpoteegi seadmise lepingu alusel ei ole võlgnik ega tehingu teine poolt mistahes materiaalset vara üle andnud ja seetõttu ei saa nende lepingute puhul isegi teoreetiliselt rääkida vara tagasinõudmisest/tagastamisest ega täitmisnõude ja/või hüvitise nõude esitamisest.
14.Vaidlustatud määruses pole selgelt märgitud hagi läbivaatamata jätmise menetluslikke aluseid. Määruse punktis 4 tugineb kohus TsMS § 423 lg 2 punktidele 1 ja 2 korraga, täpsustamata konkreetset õiguslikku alust. Kohus on mitmetest hageja poolt esitatud põhjendustest hinnanud vaid üht, märkides et ainuüksi asjaolu, et pankrotihaldurina lasub kohustus hagi esitada, ei ole piisav. Ülejäänud hageja 20. oktoobri 2017 menetlusdokumendis esitatud põhjendused jättis kohus tähelepanuta.
2-10-15802
15.Erandlikest asjaoludest tulenevalt on hagejal õigustatud huvi nõuda hagi esemeks olevate tehingute tühisuse tuvastamist käesoleva kohtumenetluse raames. Tuvastushuvi tuleneb osaliselt hageja alternatiivse nõude (tehingute kehtetuks tunnistamise nõude) menetlemisest. Tehingute kehtetuks tunnistamise (sh tagasivõitmise korras) nõude lahendamise eel tuleb kohtul omal algatusel kontrollida, ega tehingud ei ole tühised. Seega olenemata hageja tuvastushagi menetlemise jätkamisest ei saa kohus hageja alternatiivse nõude lahendamisel jätta andmata hinnangut sellele, kas vaidlusalused tehingud on tühised või mitte (kas hageja poolt välja toodud või mõnel muul alusel). Vahe on aga selles, et kui tuvastushagi ei menetleta, annab kohus vastava hinnangul hageja alternatiivse nõude suhtes tehtava lahendi põhjenduse kujul. Hageja peab õiguskindluse ja menetlusökonoomia põhimõtete järgimiseks, aga ka võlausaldajate üldiste huvide tagamiseks oluliseks, et kohtu sellekohane hinnang antaks kohtulahendi resolutiivosas (TsMS § 442 lg 5). Olukorras, kus kohtu hinnangut vaidlusaluste tehingute tühisuse osas ei lahendata käesolevas menetluses tehtava otsuse resolutsioonina, vaid üksnes kujundusnõude lahendamiseks tehtava otsuse põhjendusena, ei oleks kohtu hinnang eelduslikult TsMS § 457 lg 1 järgi siduv teistes kohtumenetlustes, sh ka samade osaliste osavõtul. Seetõttu tuleks kohtul teistes menetlustes, sh tsiviilasjas nr 2-07-39888, aga ka teistes võimalikes kohtuvaidlustes kontrollida iga kord algusest peale samade menetlusosaliste osavõtul samadel asjaoludel samadel õiguslikel alustel samade tehingute tühisust. Seesugune olukord oleks hageja arvates ilmses vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kohtul on kohustus vältida vastuoluliste lahendite tegemist. Hageja tuvastushagi läbivaatamata jätmise korral on tõenäoline, et kohus tuvastab ise tehingu tühisuse ja jätab tagasivõitmise hagi rahuldamata sel põhjusel, et tühist tehingut ei ole võimalik tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada, vaatamata sellele, et tagasivõitmise alused on olemas.
16.Kostja Gatsby OÜ nõude tunnustamise hagi lahendamisel tsiviilasjas nr 2-07-39888 võib maakohus asuda samade tehingute tühisuse hindamisel seisukohale, et käesolevas menetluses hageja poolt vaidlustatud tehingud ei ole tühised, vaid need oleks saanud/tulnud tunnistada võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu tagasivõitmise korras kehtetuks. Selle tulemusena tunnustataks võlgniku pankrotimenetluses kostja Gatsby OÜ nõuded, mille aluseks olevad tehingud on käesolevas menetluses tehtava kohtulahendi kohaselt (selle põhjendavas osas tehtud ja seetõttu menetlusosalistele mittesiduvate järelduste kohaselt (i) tühised ja (ii) on tehtud võlausaldajate huvisid teadlikult rikkudes). Seesugune olukord oleks vastuolus nii õiguskindluse põhimõttega ka pankrotimenetluse eesmärgiga. Tsiviilasjas nr 2-07-39888 peatas maakohus kostja Gatsby OÜ nõude tunnustamise menetluse eesmärgil välistada vastuoluliste lahendite tegemine ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamise risk. Tallinna Ringkonnakohus kontrollis peatamise põhjendatust ja pidas oma 15. juuni 2011 määruses peatamist põhjendatuks.
17.Tuvastushuvi hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et üks hageja vaidlustatud tehingutest on 15. juuni 2006 hüpoteegi seadmise leping. PankrS § 103 lg 4 (enne 1. veebruarit 2021 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks mh pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Riigikohus selgitanud, et pankrotimenetluses esineb erinevaid nõudeid. Osa neist kaitstakse PankrS §-s 103 sätestatud korras nõuete kaitsmise koosolekul, teised loetakse seaduse alusel tunnustatuks ilma kaitsmiseta ning nende tunnustatuks lugemist
2-10-15802 ei mõjuta see, kas nõude tunnustamisele vaieldakse vastu. Seetõttu ei võinud haldur, kes pidas juba nõuete kaitsmisel kostja I hüpoteeki mittekehtivaks, esitada kostja I pandiõigusele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet. Tühisele tehingule rajatud kostja I pandiõiguse vääramiseks oli hagejal ainuvõimalik seaduslik viis nõuda hüpoteegi seadmise lepingu tühisuse tuvastamist kohtus. Hageja ongi nii käitunud.
18.Kaevatav määrus on hageja tuvastushuvi hindamise osas otseses vastuolus sama menetluse raames tehtud ja tänaseks jõustunud kohtulahenditega. Hageja tuvastushuvi olemasolu kontrollis kohus juba hagi menetlusse võtmisel 16. augustil 2010. Täiendavalt kontrollis kohus hageja tuvastushuvi asja hinna määramisel, kusjuures kohus hindas hageja tuvastushuvi iga vaidlusaluse tehingu tühistamise nõude osas eraldi ka rahaliselt (maakohtu 19. aprilli 2010 määrus). Kui hageja tuvastushuvi on kohtu hinnangul piisavalt selge ja rahaliselt hinnatav hageja tuvastusnõuete hindade (ja sellest tuleneva riigilõivu suuruse) määramiseks, on hageja tuvastushuvi piisav ka selliselt hinnatud tuvastushagi menetlemiseks.
19.Õiguskindluse põhimõttest ja ausa ning õiglase kohtumenetluse nõudest tulenevalt võib kohus olukorras, kus nõuet peetakse menetlusse võtmisel lubatavaks, asuda sama nõude osas vastupidisele seisukohale üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige juhul, kui menetluse käigus selgunud uued asjaolud annavad alust revideerida kohtu varasemates jõustunud lahendites sisalduvaid hinnanguid. Kaevatavas määruses ei ole kohus seesuguseid erandlikke asjaolusid välja toonud ja neid hageja teada ka ei eksisteeri.
20.Kohus on põhjendamatult jätnud läbi vaatamata hageja kujundusnõude (tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõuded). Alternatiivse nõude läbivaatamata jätmine on hagejale üllatuslik. Tagasivõitmise hagi on üheselt lubatav olenemata halduri vastuväidete esitamisest nõuete kaitsmisel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib pankrotihaldur tehingu tagasivõitmise hagiga ühes menetluses esitada ka võlgniku poolt tehingu teisele poolele tagasivõidetava tehingu järgi üleantu PankrS § 119 lg-te 1-3 alusel pankrotivarasse tagastamise nõude. Samas ei pruugi seesuguse täitmisnõude või hüvitise saamise nõude esitamine olla alati mõeldav. Nii näiteks ei ole antud juhul võlgnik kostjatele vaidlusaluste tehingute alusel materiaalset vara üle andnud. Vaidlusaluse 15. juuni 2006. a laenulepingu alusel on laenuraha saanud pankrotivõlgnik. Teiste vaidlusaluste tehingute alusel ei ole võlgnik midagi üle andnud, mida tagasi nõuda, vaid tehingu teisest poolest kostjad on nende tehingu järgi saanud alusetud varalised nõuded võlgniku vastu. Kohtud leidsid hagi menetlusse võtmisel ja asja hinna määramisel, et hageja taotletavaks hüveks on kohustusest vabanemine kostja Gatsby OÜ ees. Tehingute kehtetuks tunnistamine teenib antud juhul võlausaldajate kahjustatud ühiste huvide kaitsmise eesmärki läbi selle, et tehingute kehtetuks tunnistamise korral langevad ära tehingutest tulenevad nõuded või muutub nende õiguslik alus, rahuldamise järjekoht, õiguslik seisund. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu tagastamise nõuet võib haldur esitada ka eraldi hilisemas menetluses pärast kohtulahendi jõustumist tehingu tagasivõitmise vaidluses.
2-10-15802
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja alternatiivse nõude (tagasivõitmise hagi) läbi vaatamata ning saata asi tagasi samale maakohtule hageja alternatiivse nõude menetlemiseks. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
22.Määruskaebusmenetluses puudub vaidlus, et hagis taotleti järgmiste lepingute tühisuse tuvastamist: - 15. juuni 2006 võlgniku, kostja I ja kostja II vahel sõlmitud laenuleping nr 1506 koos 18. juuli 2006 kokkuleppega laenulepingu tingimuste muutmise kohta, 07. septembri 2006 sõlmitud lisaga nr 1 ja 08. septembri 2006 sõlmitud lisaga nr 2; - 15. juuni 2006 sõlmitud võlgniku, kostja I ja kostja II vaheline kolmepoolne kokkulepe; - 15. juuni 2006 sõlmitud võlgniku ja kostja I vaheline käendusleping, - 15. juuni 2006 sõlmitud võlgniku ja kostja I vaheline hüpoteegi seadmise leping. Hageja esitas ka alternatiivse nõude tunnistada samad tehingud tagasivõitmise korras kehtetuks.
23.Määruskaebusmenetluses tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas pankrotihaldur (hageja) on menetluses põhistanud tuvastushuvi olemasolu tuvastushagi menetlemiseks (TsMS § 368 lg 1). Lisaks tuleb kolleegiumil võtta seisukoht, kas maakohus jättis tagasivõitmise hagi (alternatiivse nõude) läbi vaatamata õiguspäraselt.
23.1.Halduril on õigus esitada võlgniku nimel nii vara tagasivõitmise hagisid kui ka muid nõudeid, mh tugineda võlgniku tehtud tehingute tühisusele ja nõuda tehingute alusel üleantu tagastamist (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 13). Praeguses menetluses ei ole hageja nõudnud tühiste tehingute alusel üleantu tagastamist, kuid on soovinud, et kohus tuvastaks vaidlusaluste tehingute tühisuse. Hageja on hagis tuginenud eelkõige sellele, et kõik vaidlusalused tehingud nende kogumis on tühised vastuolu tõttu heade kommetega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse [TsÜS] § 86). Lisaks on hageja (alternatiivselt) välja toonud teised võimalikud tühisuse alused: 15. juuni 2006 kolmepoolne kokkulepe, 15. juuni 2006 käendusleping ja 2. jaanuaril 2006 sõlmitud krediidileping nr 0201 on lisaks TsÜS §-le 86 tühised ka seaduses sätestatud keelu rikkumise tõttu (TsÜS § 87, äriseadustiku [ÄS] § 281 lg 1 p 4); 15. juuni 2006 laenuleping nr 1506 on tühine TsÜS § 87 ja § 88 ja PankrS § 189 lg-s 2 sätestatud keelu rikkumise tõttu; 15. juuni 2006 laenuleping nr 1506 on tühine volituse puudumise tõttu (TsÜS § 129 lg 1), 15. juuni 2006 laenuleping nr 1506 ja selle lisadena sõlmitud 7. septembri 2006 ja 8. septembri 2006 täiendavad kokkulepped koos 2. jaanuari 2006 krediidilepinguga nr 0201 võivad olla tühised näilikkuse tõttu (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2).
23.2.Hageja ei nõua tehingute alusel üleantu tagastamist, sest hageja kinnitusel ei ole see praegusel juhul mõistlikult võimalik – võlgnik ei ole kostjatele vaidlusaluste tehingute alusel materiaalset vara üle andnud. Vaidlusaluse 15. juuni 2006 laenulepingu alusel on laenuraha saanud pankrotivõlgnik. Teiste vaidlusaluste tehingute alusel ei ole võlgnik midagi üle andnud,
2-10-15802 mida tagasi nõuda, vaid tehingu teisest poolest kostjad on nende tehingu järgi saanud alusetud varalised nõuded võlgniku vastu. Hageja kinnitusel on taotletavaks hüveks vaidlusaluste tehingutega võetud kohustusest vabanemine. Kolleegiumi hinnangul pole vastava tulemuse saavutamine tuvastushagi menetlemisel õiguslikult võimalik.
23.3.Isegi kui kohus peaks vaidlusaluste tehingute tühisuse tuvastama (s.o tuvastushagi rahuldama), ei annaks see pankrotihaldurile iseseisvat alust pankrotimenetluses kostja I nõude täitmisest keeldumiseks. Pankrotivarast võlausaldaja nõude alusel väljamaksete keeldumise alused sätestab pankrotiseadus. Keeldumine on õiguslikult lubatud muuhulgas nõude tunnustamata jätmise korral (PankrS § 153 lg 1) või tagasivõitmise hagi rahuldamise korral (tagasivõitmise tagajärjel ei ole nõude tunnustamise saavutanud võlausaldajal õigust saada pankrotivarast väljamakseid, sest võlausaldaja nõude tunnustamisega seotud õigused lõppevad [vt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐157‐16, p 14]). Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 2 kohaselt pankrotimenetluse alguses ning selle eesmärgiks on saada ülevaade võlausaldajatest ja nende nõuetest. Tagasivõitmine seevastu on osa pankrotivara moodustamisest ja tagasivõitmise hagi esitamiseks on pankrotihalduril PankrS § 118 lg 2 järgi aega kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Järelikult täidavad nõuete kaitsmine ja tagasivõitmine pankrotimenetluses erinevaid eesmärke, kusjuures tagasivõitmine saab ajaliselt toimuda hiljem.
23.4.Seega sõltub kostja I nõude täitmine pankrotivara arvelt kohtu ette toodud asjaolude kohaselt sellest, kas kostja I nõue tunnustatakse või alternatiivselt sellest, kas pankrotihalduri tagasivõitmise hagi on edukas. Olukorras, kus tuvastushagi esitamisest ei piisa ning lisaks tuleb esitada kujundushagi, tuleb iseseisvat tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes eitada. Seega ei ole tuvastushagi menetlemisega praegusel juhul õiguslikult võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ning tuvastushagi tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Maakohtu määruse põhjendusi tuleb eespool märgitud põhjendustega täiendada.
23.5.Eespool märgitud järeldust ei muuda ebaõigeks ka hageja poolt osundatu, et kohus on hagi menetlusse võtnud, määranud hagi hinna ja sellega jaatanud hagejal tuvastushuvi olemasolu. Hagi ebaõige menetlusse võtmise korral näeb TsMS § 423 hagi läbivaatamata jätmise alused. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes, tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18531, p 19).
23.6.Hageja hinnangul on tuvastushagi menetlemine vajalik selleks, et vältida vastuoluliste lahendite tegemist ning et tagada õiguskindlus. Hageja hinnangul oleks menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus see, kui kohus peaks tsiviilasjas nr 2-07-39888, aga ka teistes võimalikes kohtuvaidlustes iga kord algusest peale kontrollima samade menetlusosaliste osavõtul samadel asjaoludel samadel õiguslikel alustel samade tehingute tühisust. Ringkonnakohtu hinnangul ei loo need asjaolud hageja jaoks iseseisvat tuvastushuvi. Tsiviilasjas nr 2-07-39888 on Gatsby OÜ (kostja I) 15. septembril 2020 loobunud pankrotihalduri vastu esitatud nõude tunnustamise
2-10-15802 hagist. Pankrotihaldur osales tsiviilasja nr 2-07-39888 menetluses vaid osas, milles ta vaidles kostja I nõudele vastu.
23.7.Asjaolu, et hüpoteek võib pankrotihalduri hinnangul tagada tühistest tehingutest tulenevat kohustust ning see, et pankrotihalduril ei olnud alust esitada vastuväidet pandiga tagatud nõudele, ei loo alust tuvastushagi menetlemiseks. Seda määruse p-s 23 märgitud põhjendustel. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et heade kommete vastasus saab enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut ning käsutustehing ise on üldjuhul õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine. Käsutustehingu vastuolu heade kommetega saab jaatada juhul, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane, nt kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-14, p 16). Kuivõrd võlausaldajate kahjustamise eesmärgil tehtud tehingute vaidlustamiseks on ette nähtud erikord pankrotiseaduses tehingute tagasivõitmiseks, ei saa sel põhjusel käsutustehingut lugeda vastuolus olevaks heade kommetega (vt nt Riigikohtu 23. septembri otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-05, p 26 ja käesoleva määruse järgnevad punktid).
23.8.Hageja on hagis tuginenud sellele, et kõik vaidlusalused tehingud nende kogumis on tühised vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS) § 86, sest nendega kahjustati võlausaldajate huvisid (hagis vaidlustatud tehingutega muudeti võlgnik enne pankroti väljakuulutamist varatuks ja seati võlgnikule kuuluvale väärtuslikule kinnisasjale [aadressiga Paldiski linn Lõuna 6B] hüpoteek kostja I kasuks). Riigikohus on selgitanud, et seadusandja on võlausaldajate kaitseks kehtestanud eriregulatsioonid, mis kitsendavad TsÜS § 86 rakendusala. Nii saab tehingu tagasivõitmise korras võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu tehingu kehtetuks tunnistada esmajoones PankrS § 110-114 sätestatud alusel. Riigikohtu hinnangul ei oleks põhjendatud, kui sisuliselt samal alusel, mis on ette nähtud pankrotiseaduses tagasivõitmise nõude rahuldamiseks, loeks kohus tehingu tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Sel juhul välditaks pankrotiseaduses ette nähtud piiranguid tagasivõidetavate tehingute tegemise ja tagasivõitmise nõuete esitamise aja kohta ja muudetaks eriregulatsioon suuresti sisutuks. Seadusandja eesmärgiks tagasivõitmise instituudi kehtestamisel oli võlausaldajate huvisid kahjustavate tehingute üle peetavate vaidluste koondamine pankrotimenetlusse. Seega ei kohaldu TsÜS § 86 lg 1 ulatuses, milles põhjendused tehingu heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi, ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatavad tehingud ei ole tühised TsÜS § 86 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Seega ei ole tuvastushagi menetlemine põhjendatud ulatuses, milles hagi põhjendused tehingute heade kommete vastasusest kattuvad põhjendustega tehingu tagasivõidetavuse kohta pankrotiseaduse järgi.
24.Kolleegium nõustub määruskaebusega, et maakohus ei ole vaidlusaluses määruses toonud põhjendusi, millest nähtuvalt tuleks maakohtu hinnangul tagasivõitmise hagi (hageja alternatiivne nõue) menetlemisest keelduda (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1). Kolleegium ei nõustu kostja I seisukohaga, et tagasivõitmise hagi läbivaatamata jätmine oli õigustatud, sest tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamise tagajärjel pankrotivara koosseis ei
2-10-15802 muutu – täiendavat raha, õigusi ega esemeid pankrotivarasse ei laekuks. Ringkonnakohus on määruse p-s 23 selgitanud, et kui kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, mille teisel poolel oli õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, annab see pankrotihaldurile õiguse keelduda kohustuse täitmisest pankrotivara arvel. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja alternatiivnõude menetlemisest keeldunud ennatlikult. Kuivõrd maakohtu määrusest puuduvad põhjendused hageja alternatiivse nõude läbivaatamata jätmise osas, puudub sisuliselt ka esimese astme kohtu lahend, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks ringkonnakohus määruskaebuse põhjal kontrollida. Maakohtu määrus tuleb hageja alternatiivnõude osas tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata vastavas osas maakohtule tagasi alternatiivnõude sisuliseks menetlemiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3).
25.Eespool märgitud põhjendustel rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
26.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja saadab asja uueks läbivaatamiseks jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3).
27.Käesoleva määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse vaid osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata (TsMS § 427).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.