Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Anton Gontšarov, volitatud esindaja advokaat Andrei Matvejev Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, X Kohtuistungi sekretär Ülle Volmer Tõlk Alla Lašmanova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 12. märtsil 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politseirahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5). Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
ja
Piirivalveameti
taotlus
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10.03.2021. a Tartu Halduskohtule taotluse loa saamiseks Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks. PPA taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud:
1.1.Xil puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. X vabaneb Viru Vanglast 12.03.2020 temale Viru Maakohtu 26.06.2019 kohtuotsusega määratud karistuse kandmisest. X on välismaalane.
1.2.X sündis Narvas, Eesti Vabariigis. Ta on rahvuselt venelane ning Venemaa Föderatsiooni kodanik.
1.3.Xi lähikondlaste hulka kuuluvad ema Y, Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes omab pikaajalise elaniku elamisluba Eestis ja vend Z, kes on määramata kodakondsusega ning omab pikaajalise elaniku elamisluba Eestis. Rahvastikuregistri andmetel on X vallaline, lapsi ei ole.
1.4.Isikul oli varasemalt tähtajaline elamisluba. PPA 19.06.2020. a otsusega pikendati Xi Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba nr 1051292734/TEP välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel ning elamisluba anti viieks aastaks VMS § 119 lg 1 alusel, kehtivusega alates 19.06.2020 kuni 19.06.2025.
1.5.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.06.2019. a otsusega nr mõisteti X süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel, millega mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust, katseajaga üks aasta. Xi suhtes kohaldati KarS § 74 lg 1 ning jäeti karistus täitmisele pööramata ning KarS § 75 lg 1 järgi allutati käitumiskontrollile.
1.6.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.07.2020. a määrusega pöörati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.06.2019. a kohtuotsus täitmisele. Kohus rahuldas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande nr 8-2/25386-1 taotluse Xi karistuse täitmisele pööramiseks. Tegemist oli neljanda erakorralise ettekandega kohtule, kuna isik korduvalt rikkus katseaja kontrollnõudeid.
1.7.Viru Vangla esitas 25.09.2020 PPA-le ettepaneku Xi tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks.
1.8.PPA 19.02.2021. a otsusega nr 15.3-3.1/2781-5 tunnistati Xi tähtajaline elamisluba kehtetuks VMS § 135 lg 2 p 3 alusel alates 19.02.2021, sest isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Lisaks koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati kolmeaastane sissesõidukeeld. X on vaidlustanud PPA 19.02.2021. a otsuse kohtumenetluses (haldusasi nr 3-xx-xxx) ja kohtuvaidlus on pooleli.
1.9.Xi on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Karistusregistri andmetel on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kolm arhiveeritud kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab isik teist korda. X kehtivad kriminaalkaristused on järgnevad: 1) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.06.2019. a otsusega tunnistati X süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel kokkuleppemenetluse korras ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1- 6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Viru Maakohtu 28.07.2020. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel Xile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.06.2019. a otsusega kriminaalasjas mõistetud ärakandmata karistus kuus kuud vangistust täitmisele. 2) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.12.2007. a otsusega tunnistati Xit KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ning määrati talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel arvestati 30.06.2004. a kohtuotsust ja määrati karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.
1.10.Xi karistustest nähtub, et isik on varasemalt eiranud korduvalt kontrollnõudeid katseajal. Isikut ei motiveeri õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. PPA on seisukohal, et eelnevad vanglakaristused ei ole oma eesmärki täitnud ning Xi ei suuda õiguskuulekale käitumisele suunata isegi mitte kõige karmim karistusliik. PPA on seisukohal, et isik on oma eelnevate kuritegudega loonud reaalse ohu avalikule korrale, mis on realiseerunud korduvates röövimistes, vargustes, omavolilistes sissetungimises ja teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitades, kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. PPA hinnangul on Xist lähtuv oht avalikule korrale olemas ning temast lähtuv oht avalikule korrale seab ohtu ka Eesti Vabariigi sisejulgeoleku ja seeläbi julgeoleku tervikuna.
1.11.Viru Vangla riskihindamise kohaselt oli isik kõrgohtlik konkreetsele isikule ja ohtlik avalikkusele. Ohustatud on eelkõige avalikkus, elukaaslane ja meessoost isikud, kellega tekib konfliktiolukord. Oht seisneb vägivalla kasutamiseks- füüsilise valu tekitamises ja samuti materiaalse kahju tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem olukorras, kus kinnipeetav on alkoholijoobes või perioodil, mil esineb majanduslikus mõttes raskuseid.
1.12.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 15 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 68 lg 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Vaidlust ei ole selles, et X on viiel korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest. PPA rõhutab, et isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel ei tugine PPA ainuüksi isiku karistatuse faktile, vaid kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis.
1.13.Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda. PPA hinnangul on Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020. a määruses haldusasjas nr 3-xx-xxxx p-s 12 toodud käsitlus rakendatav ka käesoleva kaasuse osas põgenemisohu sisustamisel.
1.14.Viru Vangla on PPA-le edastatud kirja, millest nähtub, et isik ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi lahkuda Vene Föderatsiooni. PPA hinnangul saab isiku keeldumist kaasa aidata endale väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel tõlgendada kui soovimatust täita talle pandud lahkumiskohustust. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kuna käesoleval hetkel puudub Xil kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul.
1.15.PPA hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu.
1.16.PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. PPA hinnangul on Xi väljasaatmine kooskõlas EIK ja Euroopa Kohtu praktikaga ning väljasaatmist välistavaid asjaolusid ei esine.
1.17.PPA leiab, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed on sarnased KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli meetmetele. PPA rõhutab, et isik on varasemalt eiranud korduvalt kontrollnõudeid katseajal, olles teadlik, et kontrollnõuete eiramine toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. PPA on seisukohal, et Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.
1.18.PPA taotleb Tartu Halduskohtult luba Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
2.Kohtuistungil antud selgitustes palus X ennast kinnipidamiskeskusesse mitte paigutada, vaid jätta vabadusse. Teeb kõik, et mitte rikkuda seadust. Xi esindaja ei pea taotlust põhjendatuks. Põgenemisoht ei ole tõenäoline, kuna vaatamata varasemale kontrollimeetmete rikkumisele, X ilmus kohtusse, uurija juurde ja karistuse
kandmiseks vanglasse. Puudub alus kahelda, et ta allub politsei juhistele. Tuleb arvestada, et kinnipidamisega on tegemist kõige raskema meetmega, mille kohaldamise põhjused ei ole arusaadavad. Taotlus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused.
5.Kuna Xi tähtajaline elamisluba kehtis kuni 19.02.2021. a, mil PPA tunnistas selle kehtetuks ja isiku suhtes on PPA 19.02.2021. a otsusega nr 15.3-3.1/2781-5 tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldatud kolmeaastane sissesõidukeeldu, siis puudub tal välismaalasena Eestis viibimiseks viibimisalus.
6.Seega peab halduskohus HKMS § 264 lg 1 alusel taotlust lahendades kontrollima, kas PPA taotlus on põhjendatud. PPA taotleb kohtult luba menetlusaluse isiku kinnipidamiseks ja kuni kaheks kuuks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA taotluse resolutsiooni õiguslikud alused: VSS § 23 lg 1, kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VSS § 15 (1) Välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. (2) Välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
7.Õiguslikus mõttes ei ole vaidlust selles, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist väljasaatmisele kuuluva välismaalasega, keda võib seaduses nimetatud alustel kinni pidada juhul, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada (VSS § 15 lg 1).
8.Taotluse kohaselt on PPA menetlusaluse isiku kinni pidanud 12.03.2021. a Viru Vanglast vabanemisel. PPA hinnangul ei ole Xi osas põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Välismaalase põgenemise ohule viitavatest asjaoludest on taotlusest väljaloetavad VSS § 6 8 p 4 kohane korduvalt tahtlike kuritegude toimepanemine, mille eest on isikule mõistetud vangistus ja p 6 kohane PPA järeldus, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. PPA tugineb taotluse
resolutsioonis kinnipidamise õigusliku alustena välismaalase kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisele ja dokumentide puudumisele.
põgenemise
ohule,
9.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul ei ole PPA taotluses toodud asjaoludel võimalik tuvastada menetlusaluse isiku kinnipidamiseks konkreetset isikulist põhjust ja kõrvaldatud ei ole põhjendatud kahtlust faktide ja info näol, et menetlusaluselt isikult vabaduse võtmine on vältimatu ja PPA taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega (vrdl RKHKm3-3-1-93-16, p13).
10.Põgenemise oht menetlusaluse isiku kinnipidamise alusena (VSS § 15 lg 2 p 1) ei ole halduskohtu hinnangul menetlusaluse isiku puhul tõendatud. Menetlusaluse isik põgenemisohu hindamisel on tuginetud VSS § 6 8 p-le 4, mille kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Viru Maakohtu 26.06.2019. a otsuse kohaselt on Xile mõistetud vangistus, kui ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 alusel 09.03.2019. a elukaalasele löömisega füüsilise valu ja kehavigastuse tekitamise eest ja mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust ( katseajaga üks aasta). Halduskohtu hinnangul ei tõenda maakohtu kohtuotsus põgenemise ohu esinemist, sest Xi puhul ei esinenud kohtueelselt ega kohtuotsuse kohaselt põgenemisohtu, sest tema suhtes ei ole kohtuotsusega tõkendit kohaldatud. Vangistus pöörati menetlusaluse isiku suhtes täitmisele Viru Maakohtu 28.07.2020. a määrusega. Halduskohtu hinnangul ei tõenda maakohtu määrus Xi puhul põgenemisohu esinemist, sest määrus on jõustunud tavapärases korras, teda ei ole kohtusaalis kinni peetud ja Xil on määruse kohaselt võimaldatud ise ilmuda kinnipidamisasutusse vangistuse kandmisele maakohtult vastava teate saamisel. Põgenemisohu esinemises ei veena halduskohut ka kohtuotsusega maakohtu mõistetud karistus (kuue kuuline vangistus), mis on olulisem lühem keskmisest, sest KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on ettenähtud kuni viieaastane vangistus. Menetlusalust isikut on taotluse kohaselt ka varasemalt karistatud vangistusega. Viru Maakohtu 11.12.2007. a otsusega on X süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistetud lõplikuks karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaeg lõppes 04.06.2014. a. Halduskohtu hinnangul ei tõenda maakohtu kohtuotsus Xi puhul põgenemisohu esinemist, sest PPA on 19.06.2020. a otsusega pikendanud Xi Eesti Vabariigi tähtajalist elamisluba ning andnud talle elamisloa viieks aastaks kehtivusega alates 19.06.2020 kuni 19.06.2025. a. Seda olukorras, kus viimase kuriteo pani X toime 09.03.2019. a. so enne PPA poolt tähtajalise elamisloa pikendamist. Seega ei ole see rohkem kui 10 aasta tagune vangistus olnud menetlusaluse isiku puhul määravaks, sest Xi tähtajalist elamisluba ei ole kehtetuks tunnistatud temale vangistuse katseajaga mõistmisel Viru Maakohtu 26.06.2019. a otsusega . Halduskohus nendib, et PPA ei ole esitanud andmeid Xi deliktsest käitumisest 04.06.2014–09.03.2019. a.
Halduskohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku põgenemisohule esinemise asjaoludest välja jätta PPA taotluses viidatud varasemad kolm arhiveeritud kriminaalkaristust, sest nende karistuste asjakohasust pole põgenemisohu kindlakstegemise aspektist võimalik hinnata vastavate tõendite halduskohtu käsutuses mitteolemise tõttu. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides vabatahtlikult talle pandud lahkumiskohustust täita. Menetlusaluse isiku eelnevat käitumist arvestades võib ta kohtu hinnangul kujutada teatavat ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule, kuid see ei ole väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses põgenemisohtu kinnitavaks asjaoluks. Võimalus pidada isikut kinni avaliku korra ja julgeolekuga seonduvatel põhjustel ei saa rajaneda direktiivil 2008/115 (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-357/09, p 70). Sellist alust ei ole sätestatud ka VVS §-s 68. PPA taotluses esitatud põhjendused on abstraktsed ning ei kinnita tegeliku põgenemisohu esinemist. PPA ei ole taotluses veenvalt ära näidanud, kuidas Xi varasem käitumine kinnitab asjaolu, et ta võib põgeneda või hoiduda väljasaatmismenetlusest kõrvale või takistada seda. Üksnes asjaolu, et isik ei ole varasemalt õiguskorda järginud ja on pannud toime kuritegusid ei tähenda, et isikul esineb põgenemise oht. PPA järeldus põgenemisohu kohta VSS § 68 p 4 alusel on nõuetekohaselt sisustamata ja väheveenev. Kohtute infosüsteemist kriminaalasjast käesoleva asja juurde võetud tõenditest nähtub, et Xi viimane vangistus on tingitud kriminaalhoolduse registreerimise nõuete korduvast rikkumisest isiku poolt. Viru Vangla kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannetega on aga tõendatud, et X ei ole kriminaalhoolduse eest pakku läinud. Temalt on võetud seletused registreerimise nõuete rikkumise põhjuste kohta ja ta on ka telefonitsi kriminaalhooldajaga korduvalt ühenduses olnud. Halduskohtu arusaamisel on tegemist olnud kriminaalhoolduse tavapäraste probleemidega, sest Viru Maakohus ei ole 07.07.2020. a määrusega esimest erakorralist ettekannet rahuldanud ja on karistuse täitmisele pööramisele asemel pikendanud katseaega.
11.Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine kinnipidamise alusena (VSS § 15 lg 2 p 2) ei ole halduskohtu hinnangul menetlusaluse isiku puhul tõendatud. PPA 19.02.2021. a otsusega nr 15.3-3.1/2781-5 koostati Xi suhtes sundtäidetav lahkumisettekirjutus, mis on PPA taotluse kohaselt halduskohtus X poolt vaidlustatud (haldusasi nr 3-xx-xxx). Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmist tõendatakse Viru Vangla 10.03.2021. a teatisega, mille kohaselt, Viru Vangla andmetel ei oma X kehtivat reisidokumenti. Välispiiri ületamiseks vajalikku ajutist reisidokumenti ehk tagasipöördumistunnistust X keeldub täitmast. Arvestades, et eelnimetatud haldusakti õiguspärasuse üle oli vaidlus halduskohtus vangla poolt Xlt asjakohase formulari täitmise nõudmise ajal veel pooleli, siis ei saa Xi soovist jääda Eestisse järeldada, et ta kavatseb väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida ja ei täida kaasaaitamiskohustust. Samuti ei saa eeltoodud puudutatud isiku selgitust, mida ta kinnitas ka kohtuistungil käsitleda kohase teadaandena VSS § 68 p 6 mõttes.
Tartu Halduskohtu 10.03.2021. a määrusega haldusasjas nr 3-xx-xxx on tõendatud, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus on rahuldatud osas, milles ta vaidlustas sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Kohtumääruse kohaselt on keelatud Xi Eestist väljasaatmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-xx-xxx.
Viru Maakohtu 03.02.2021. a määrusest kohtuasjas, millega kohus jättis Xi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, nähtub, et kohus jättis ta tingimisi ennetähtaega vabastamata, kuid leidis, et järelejäänud vangistuse jooksul on isikul võimalik teha vajalikud järeldused oma varasemast käitumisest. Maakohtule Viru Vangla poolt Xi vangistusest vabastamiseks esitatud iseloomustuse kohaselt puuduvad tal vanglas distsiplinaarkaristused.
12.Halduskohus nõustub erinevalt PPA-st maakohtu kohtuotsuses ja määrustes korduvalt väljendatud veendumusega, et Xle mõistetud kuue kuulise vangistuse ära kandmisel on vangistus tema suhtes täitnud vangistuse täideviimise eesmärgi – suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmise vastavalt vangistusseaduse §-le 6.
13.Isiku kinnipidamist ei õigusta ka asjaolu, et tal puuduvad käesoleval hetkel kodakondsusjärgsesse Venemaa Föderatsiooni pöördumiseks vajalikud reisidokumendid. Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2017. a määruse asjas nr 3-3-1-24-17 p-st 11 lähtudes tuleb VSS § 15 lg 2 p 3 tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik teadlikult ei aita dokumentide hankimisele kaasa. Analoogiliselt on ka Euroopa Kohus leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lg 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-146/14, p 73).
14.Halduskohus ei kahtle PPA väites, et isikul ei ole kehtivaid reisidokumente, kuid kohtu hinnangul ei ole tal olnud võimalik neid veel mõistliku aja jooksul hankida. Otsus isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks tehti ca kolm nädalat tagasi. On arusaadav, et isik ei ole jõudnud käesolevaks ajaks vangistuses viibides astuda samme reisidokumentide hankimiseks. Reisidokumentide saamiseks toimingute tegemata jätmise etteheide on haldusakti andmisest möödunud lühikest ajavahemikku arvestades asjakohatu ega kinnita isiku kinnipidamise vajadust. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on VSS-i § 15 lõike 2 kohaselt võimalik üksnes siis, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kohtu hinnangul ei ole põhiseaduse kohase isiku vabadusõigusega kooskõlas temalt vabaduse võtmine üksnes põhjusel, et esineks alus Vene Föderatsioonile tagasivõtutaotluse esitamise lepingutingimustele vastamiseks. PPA põhjendused, miks ei ole isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise asemel võimalik kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, on seotud määravalt isiku põgenemise ohuga, kuid kohus ei ole vastavat ohtu tuvastanud. PPA taotlusest ei nähtu muid kaalukaid põhjuseid, mis oleksid leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisele takistuseks. Xil on Eestis kõrges eas ema ja vend, kellega PPA taotlusest ja halduskohtule asjas nr 3-xx-xxx esitatud kinnitusest nähtuvalt on isikul head suhted. Halduskohtule esitatud tõendite kohaselt on isikul olemas ka viibimiskoht. Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et saab asuda elama ema juurde ning on valmis täitma ka PPA-sse ilmumise kohustust kui see seatakse. PPA järeldus järelevalvemeetmete rakendamise eelduslikust vähesest tulemuslikkusest on väheveenev. PPA ei ole kohtule esitanud veenvaid põhjendusi, miks isik peaks asuma menetlusest kõrvale hoiduma ning kuidas järelevalvemeetmetega ei ole võimalik piisavalt tagada isiku menetlusest osavõtt nõutaval määral. Kohtu hinnangul ei ole Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas ning kohus jätab PPA taotluse seetõttu rahuldamata. Halduskohus nendib, et PPA-l on võimalik kaaluda väljasaatmismenetluse tagamiseks VVS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete, eelkõige elamine kindlaksmääratud elukohas ja ilmumiskohustuse seadmine (p-d 1-3), rakendamist.
15.Määruse resolutiivosa kuulutati 12.03.3021. a kohtuistungil ja on menetlusosalistele kättetoimetatud. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.