Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margo Peters Puudutatud isik – XX
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 11.03.2021
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni või isiku muul seaduslikul alusel kinnipidamiseni, kuid mitte kauem kui 11.05.2021 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 10.03.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
1.Isik saabus 17.10.2020 Saksamaa ja Läti kaudu Eestisse. Tal oli Eesti D-viisa kehtivusega 12.10.2020-09.08.2021. Isikul oli lühiajalise töötamise registreering samaks ajaks, kuid tööandja 26.10.2020 avalduse alusel tunnistas PPA registreeringu ja viisa kehtetuks.
2.11.02.201 koostas PPA isikule lahkumisettekirjutuse nr 1052239745 Eestist lahkumiseks 10 päeva jooksul ja kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale pikkusega 3 aastat. Isiku pass võeti hoiule ja tagastati 20.02.2021, sest isik pidi lahkuma Leedu Vabariigi kaudu Schengenist. Hiljem selgus, et isiku algne plaan oli Schengenist lahkuda 23.02.2021, mis on hiljem, kui talle määratud vabatahtlik tähtaeg. Selle asemel jätkas isik Eestis ebaseaduslikult juhutööde tegemist. Lisaks ei ole isik pöördunud Usbekistani saatkonna poole uue reisidokumendi saamiseks. Isik ei teavitanud kontrollimisel kohe tal lasuvast lahkumiskohustusest, vaid see selgus alles politseijaoskonnas. Isiku reisidokument oli 22.02.2021 teise isiku käes, kuid XX ei ole uurinud dokumendi võimalikku asukohta. Isik ei ole siiani teinud midagi oma lahkumise korraldamiseks.
3.Isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest ta ei ole seni täitnud talle määratud vabatahtliku tähtajaga lahkumisettekirjutust. Ka pärast reisidokumendi kadumist ei pöördunud isik PPA poole tähtaja pikendamiseks. PPA järeldab ka isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Seda kinnitavad ka isiku 09.03.2021 ütlused, mille kohaselt soovib ta leida Eesti Vabariigis seaduslikku tööd. Isik ei pruugi vabaduses iseseisvalt täita tal lasuvat lahkumiskohustust, kuivõrd leebema meetme lõpetamisel, passi tagastamisel on pass seni teadmata kadunud. 1(4)
4.Isik ei ole PPAd teavitanud reisidokumendi väidetavast kadumisest, mis seab kahtluse alla, kas isik ikka soovib reaalselt lahkumiskohustust täita. Isik, kes soovib tegelikult lahkuda, oleks hakanud omale uut dokumenti taotlema.
5.Isiku väljasaatmist ei ole võimalik korraldada 48 tunniga, sealjuures kuna Eestil ja Euroopa Liidul puudub koostööleping Usbekistaniga. Ka võtab transiidi korraldamine aega ning seda võivad takistada lennupiirangud.
6.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd need ei taga isiku kättesaadavust. Isik on varasemalt kaotanud väidetavalt oma reisidokumendi ajal, mil ta pidi korraldama enda riigist lahkumise. On samuti oht, et teda hakatakse varjama, samuti on tal tuttavaid näiteks Läti Vabariigis. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole ka vastuolus isiku turvalisuse ega tervisekaalutlustega.
2.Istungil täpsustas PPA, et isikul oli võimalik vabatahtlikult lahkuda kuni 21.02.2021. Samuti täpsustas PPA, et isik käis passil PPAs järel 19.02.2021 hommikupoolikul. PPA ootab passi võimalikku saabumist kuni järgmise nädala alguseni ja asub siis ise kaebajale reisidokumenti hankima. Koopiate alusel on see võimalik, kuid nii dokumentide saamine kui ka transiidi korraldamine võtab aega, sj arvestades ka koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega. Isik võib asuda ennast varjama, sest ta ei ole seni enda lahkumist korraldanud. Isik selgitas, et pärast passi kättesaamist plaanis ta teha veel koroona kiirtesti. Pärast passi kadumist oli tal plaan teenida raha piletite jaoks, lisaks oli tal häbi tühjade kätega koju tagasi minna. Ka enne saatkonda pöördumist oli vaja raha teenida.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg-d 1 ja 2 sätestavad isiku kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise alustena: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib. Kinnipidamise eelduseks on samuti see, et leebemaid meetmeid ei ole võimalik kohaldada ehk sisuliselt põhjendatud hinnang, et isik võib põgeneda ehk põgenemisoht. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib halduskohus anda loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
4.Kohus märgib esmalt, et ei nõustu taotlejaga osas, et välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust. Isiku kaasaaitamiskohustust tuleb tõlgendada direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel valguses. Direktiiv ei pea kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks mistahes tegevusetust, vaid seda, et isik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid (art 15 lg 1 b). EK otsuse nr C-146/14 p 82 kohaselt tuleb koostöö puudumiseks selgitada välja, kas isik on keeldunud ametiasutustega koostööst ning kas koostööst keeldumise ja dokumentide viibimise vahel on põhjuslik seos. Õiguskirjanduses on loetud kõrvalehoidumiseks ja takistamiseks aadressimuudatusest teavitamata jätmist, teabe varjamist või valeteabe esitamist, haldusorgani ette ilmumata jätmist, sõrmejälgede teadlikku rikkumist, dokumentide peitmist või hävitamist ning konsulaartöötajatega
2(4)
intervjuu ajal koostöö tegemisest, foto tegemisest, avalduse täitmisest või allkirja andmisest keeldumist.1 Sarnaselt sätestab ka VSS § 264, et väljasaadetava kohustuseks aidata kaasa väljasaatmise korraldamisele, sh 1) anda väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; 2) esitada kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust; 3) aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele; 4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele. XX tegevusetus endale uue reisidokumendi ise vormistamisel ei ole võrreldav aktiivse kõrvalehoidumisega. Ka isiku 09.03.2021 selgitustest ei nähtu tahet dokumentide vormistamist takistada. Kohus juhib tähelepanu, et kaasaaitamiskohustus tähendab riigi abistamist, kuid mitte tingimata aktiivset tegutsemist omal algatusel. Kohus märgib, et eeltoodu ei tähenda, et kaasaaitamiskohustusest kõrvalehoidumine ei võiks ilmneda hiljem, kui PPA asub ise isikule reisidokumente hankima.
5.Isiku kinnipidamiseks loa andmiseks tuleb seega minimaalselt tuvastada põgenemisoht, mis välistab ka leebemate meetmete kasutamise ning sisaldub ka kinnipidamise alusena VSS § 15 lg 2 punktis 1. Kohus võib täiendava alusena arvestada ka dokumentide puudumist või nende hankimise viibimist, kuid sellel põhjusel üksi isiku kinnipidamine ei ole lubatav, kui põgenemise oht puudub.
6.Kohus leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku suhtes on kasutatud ühe meetmena reisidokumendi hoiule võtmist, kuid isik on lühikese aja jooksul passi tagasisaamise ja bussi väljumise vahel ühe ööpäeva jooksul suutnud kas passi kõrvaldada või siis muul viisil passi üle valduse kaotada. Kohus ei pea usutavaks, et olukorras, kus isik tegelikult soovib lahkumisettekirjutust täita, ei tee ta selle suunas mitte ühtegi mõistlikku tegevust – ei teavita PPAd, ei võta isikuga ühendust, kes võis tema passi võtta, ei kontakteeru saatkonnaga vms. Ebaseaduslikult Eestis viibival isikul ei ole lubatud ka tööd teha ega sel viisil raha teenida. Samuti pidanuks isikule olema ka selge, et tal ei ole võimalik ilma reisidokumentideta Schengeni alalt ega Eestist lahkuda või on see võimalik üksnes ebaseaduslikult. Ühelt poolt on isik selgitanud, et tal olnuks valmisolek 20.02.2021 Eestist lahkuda, mis jäi ära passi puudumise tõttu. Teiselt poolt selgitas isik, et tal on vaja koguda täiendavalt raha piletite väljaostmiseks. Kui isikul oli tegelik plaan Eestist lahkuda, pidi tal ka piletite väljaostuks raha olemas olema. Isiku selgitustest nähtub samuti, et kuigi ta saabus siia töötamaks kindla tööandja juurde, jätkas ta töösuhte katkemisel töötamist ebaseaduslikult rohkem kui kolme kuu jooksul. Lisaks selgitas isik istungil, et tal oli häbi tühjade kätega koju tagasi minna. See näitab, et isikul on teadmised, oskused ja tahe mitte toimida seaduskuulekalt, vaid hoiduda seaduslikest viisidest kõrvale. Ka ei teavitanud isik vabatahtliku lahkumise nurjumisel PPAd sellest, vaid hoidus oma kohustuse täitmisest kõrvale. Isiku selgitused, et ta solvus politsei peale, sest viisa tunnistati passis kehtetuks, ei näita isiku soovi ega võimet õiguskuulekalt käituda. Isiku käitumine ei pruugi olla täies ulatuses pahatahtlik või teadlikult riigi usaldust kuritarvitav, kuid isik on näidanud, et ta ei ole suuteline tal lasuvaid kohustusi ise täitma ning lähtub lihtsalt oma solvumistundest või raha teenimise soovist. Seega leiab kohus, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning esineb kõrvalehoidumise ehk põgenemisoht, tulenevalt isiku varasemast käitumisest. PPA toodud põgenemisohu alused on kooskõlas ka VSS § 68 punktidega 5 ja 6.
7.Taotleja on piisavalt põhjendanud, et isikut ei ole hetkel võimalik välja saata, sõltumata sellest, kas reisidokumendid läksid tema valdusest välja isiku tahte vastaselt või mitte, sest vajalike dokumentide hankimine vajab aega.
Kay Hailbronner ja Daniel Thym „EU Immigration and Asylum Law. Commentary“, 2nd edition, 2016, lk 745-746.
3(4)
Direktiivi art 15 lg 1 sätestab, et kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks. Samas sättes on toodud võimalikud alused näitlikuna, mis samas ei välista ka muude aluste kasutamist, mis on vajalik tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks. VSS § 15 lg 2 p 3 näeb alusena ette ka dokumentide puudumise või nende hankimise viibimise. Kohus märgib, et ei nõustu siinkohal Riigikohtu seisukohaga 16.07.2017 määruse nr 3-3-1-24-17 punktis 11: „Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. Analoogiliselt on ka Euroopa Kohus asjas nr C-146/142 (p 73) leidnud, et väljasaadetava kinnipidamise direktiivi art 15 lõike 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide puudumine.“ Kohus leiab, et VSS § 15 lg 2 ja § 25 lg 2 ning direktiivi art 15 ei tule EK otsuse nr C-146/14 valguses tõlgendada nii, et dokumentide saamise viibimisele on võimalik tugineda vaid siis, kui isik ei tee koostööd ehk tingimata peavad olema täidetud mõlemad VSS tingimused. EK otsuse p-d 65-74 puudutasid olukorda, kus liikmesriik soovis kinnipidamise kuuekuulist perioodi pikendada põhjendusega, et isikut tõendavate dokumentide puudumise tõttu esineb põgenemisoht. Põgenemisohu kriteeriumid seab direktiivi art 3 alapunkti 7 alusel liikmesriik ise (vrdl VSS § 68) ning otsuses käsitletud juhul oli üheks selleks kriteeriumiks isikut tõendavate dokumentide puudumine (vt otsuse p 66 ja 71). Isikut tõendavate dokumentide puudumine põgenemisohu põhjendusena ei ole sama, mis kolmandast riigist vajalike dokumentide hankimise viibimine (p 68). Vastupidise tõlgenduse kohaselt – koostöö puudumise ja dokumentide viibimise tingimused peavad olema täidetud samaaegselt – muutub dokumentide hankimise viibimise tingimus direktiivis (vt art 15 lg 6) sisutuks. Kuivõrd isiku koostöö puudumisel peab olema põhjuslik seos sellega, et isikut ei saa välja saata (EK otsuse nr C-146/14 p 82), sisaldaks see ka olukorda, kui isiku tegevuse tõttu dokumentide saamine viibib. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt puuduks tähtaja pikendamise võimalus üle 6 kuu olukorras, kus isik teeb koostööd, kuid dokumendid ei ole veel saabunud ja samas esineb põgenemisoht. Nii direktiiv (sh erinevad tõlked) kui ka VSS kasutavad vastavas sättes sõna „või“, mis viitab alternatiivile, mitte kumulatiivsusele. Kui isiku kinnipidamisel üle kuue kuu võivad need tingimused olla täidetud alternatiivselt, võivad need olla täidetud ka alternatiivselt isiku kinnipidamisel lühema tähtaja jooksul.
8.Kohtule ei nähtu, et paigutamise kiireloomulise lahendamise ajal oleks asjaolusid, mis kinnitaksid, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu ja seetõttu tema kinnipidamine eesmärgipäratu. Ka ei nähtu muid olulisi tegureid, näiteks isiku tervisest tulenevalt, mis peaks takistama isiku kinnipidamist. Kohus rahuldab taotluse VSS § 15 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 3 alusel.