OÜ vertetom kaebus Eesti Töötukassa 16.06.2020 otsuse nr 7-6.6/20/166 ja 24.07.2020 vaideotsuse nr 1223 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ vertetom, seaduslik esindaja juhatuse liige K. K. Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ vertetom kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.04.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ vertetom (kaebaja) esitas 29.06.2020 Eesti Töötukassale (vastustaja) avalduse tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitise saamiseks. Avalduse kohaselt soovitakse kohandada alates 23.03.2020 tähtajatu töölepingu alusel konsultandina töötava K. K. töö tegemise kohaks tema elukohas asuvat tuulekoda suurusega 17 m2. Töötaja ülesanneteks saab olema põllumuldade kaartide analüüsimine, numbriliste näitajate sisestamine arvutiprogrammi ja hinnapakkumiste koostamine. Töö tegemiseks on vaja eraldatud kodukontorit, kus saab segamatult vajalikke ülesandeid täita. Töötajal on mõõdukad
tegutsemispiirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkondades. Töötamist takistab otsene suhtlus teiste inimestega. Esineb vajadus töötada distantsilt. On vaja taastada vaimne seisund ja ravida psüühikahäireid. Vältida tuleks uut lisanduvat stressorit. Kohandamise käigus rajatakse töötajale elamu tuulekojast eraldiseisev aastaringseks kasutamiseks ja kogu vajaliku sisustusega kontoriruum. Kodumajas ei ole kodukontoriks ruumi ega sobivaid töötingimusi (leibkonnas on veel 10 pereliiget). Töötaja tööülesannete täitmine ei ole takistatud vähenenud töövõime, vaid tööks sobiva kontoriruumi puudumise tõttu – puuduvad nõuetekohased füüsilised ja psühholoogilised tingimused töötamiseks, mille tagamine on tööandja kohustus. Kohandamise käigus ruum soojustatakse ja viimistletakse, vahetatakse uks, kaetakse põrand, kaasajastatakse elektrisüsteem jne. Kohandamise eeldatav maksumus on 4731 eurot (koos käibemaksuga).
2.Vastustaja küsis 04.06.2020 e-kirjas kaebajalt üle, kus töötaja hetkel tööülesandeid täidab; millised on tema töövahendid ja kas nende kasutamisel esineb takistusi; milliste tööülesannete täitmisel esineb takistusi ja kuidas see väljendub.
3.Kaebaja vastas 04.06.2020 e-kirjas, et töötaja töötab samas elamus, mida soovitakse kohandada. Töövahenditeks on tavaline kontoriruum, telefon, tehnika, arvuti, printer, laud, tool jne. Ruumipuuduse tõttu on isegi telefonivestlus häiritud, ei saa teha Skype-kõnesid, sest teised häirivad taustal. Praegusel hetkel kontoriruum puudub ja tööülesandeid täidetakse majas erinevates kohtades. Ruumi puuduse tõttu ei saa kliente vastu võtta ega teenust pakkuda. Samuti pole võimalik luua süstematiseeritud kliendikausta ja dokumente hallata. On oht, et paberid kaovad. Koos väikelastega ei ole võimalik ühes ruumis dokumente hoida.
4.Vastustaja otsustas 16.06.2020 otsusega nr 7-6.6/20/166 mitte hüvitada kaebajale K. K. eraldiseisva kontoriruumi loomise kulu. K. K. töötab oma kodutalus, kus ta täidab tööülesandeid vastavalt võimalustele maja mitmes erinevas ruumis. K. K. soovib elumaja veranda kohandada enda kodukontoriks, et ta saaks segamatult tööülesandeid täita. Vastustaja hinnangul on K. K. tööülesannete täitmine takistatud, sõltumata tema terviseprobleemidest, kuna puuduvad nõuetekohased füüsilised ja psühholoogilised tingimused töötamiseks mille tagamine on tööandja kohustus. Tööruumide või vahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Kaebajale K. K. kodumaja veranda kontoriruumiks kohandamise kulu hüvitamine tööruumide ja vahendite kohandamise teenuse raames ei ole põhjendatud. Hoone või ruumi ehitus või selle füüsiline loomine ei ole töökoha kohandamine. Töötaja töövõimest, töö iseloomust või töökoormusest olenemata peab tööandja tagama töötamiseks sobivad ruumid. Vastustaja saab tööandjale hüvitada töötaja erivajadusest tulenevalt tööruumide või -vahendite kohandamise, mitte uute tööruumide ehitamise või muude tööks ebasobivate ruumide renoveerimise kulu.
5.Kaebaja esitas 16.06.2020 otsuse peale samal päeval vaide. Iga ruumi kohandamine tähendabki ehitamist. Ei ole reguleeritud, millised tegevused kuuluvad kohandamise alla. Kohandatav ruum on elamu osa, mitte eraldiseisev, seega on ka see tingimus täidetud ja keeldumiseks puuduvad põhjused.
6.Vastustaja jättis 24.07.2020 vaideotsusega nr 1223 vaide rahuldamata. Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) §-le 20 ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“1 (toetuse andmise tingimused) p-le 2.2.2 seisneb tööruumide ja
Vastustaja viitab ekslikult valele käskkirjale. Vastustaja enda veebilehel https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooruumide-ja-vahendite-kohandamine tehakse viide sotsiaalministri 30.09.2019 käskkirjaga nr 61 kinnitatud toetuse andmise tingimustele „Tööturuteenuste
2(5)
3-20-1402
-vahendite kohandamine tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi vähenenud töövõimega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Töökohaks võib olla ka isiku eluruum, kui see on kokku lepitud tema töötegemise kohana ja kohandus on vajalik töö tegemiseks. Vastustaja saab tööandjale hüvitada töötaja erivajadusest tulenevalt olemasolevate tööruumide või -vahendite kohandamise, mitte uute tööruumide ehitamise kulu. Maja osaks olev tuulekoda ei ole praeguses seisus kasutuskõlblik ruum ja seda ei saa pidada kontoriruumiks, mille kohandamise kulu hüvitamist kaebaja taotleb. Tuulekoja kontoriruumina kasutusele võtmine eeldab selle täielikku ümberehitamist ehk sisuliselt uue tööruumi ehitamist, mille kulu tööandjale ei hüvitata. K. K. tööülesannete täitmine ei ole takistatud vähenenud töövõime, vaid tööks sobiva kontoriruumi puudumise tõttu. Tal puuduvad nõuetekohased füüsilised ja psühholoogilised tingimused töötamiseks, mille tagamine on olenemata töötaja töövõimest ja tervislikust seisundist, töö iseloomust või töökoormusest tööandja kohustus. Tuulekoda ei vasta töölepingu seaduse § 28 lg 2 p-s 6, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 lg-s 2 ning § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kuna K. K. töökoht on kodukontoris, siis peab tööandja tagama, et töötaja saaks teha tööd ka kodus oma tervist ohtu seadmata ja säilitaks töötaja töövõime. Tööandja ei ole taganud töötajale nõuetekohast tööruumi. Seetõttu ei ole kaebaja taotletud kulu hüvitamine põhjendatud.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 10.08.2020 määrusega2 menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 16.06.2020 otsus ja 24.07.2020 vaideotsus ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi. Kaebaja on taotlenud korduvalt vastustajalt tööruumide kohandamise hüvitist. Esimesel korral põhjendati hüvitise määramata jätmist sellega, et tööruum ei asu hoones, teisel korral sellega, et peab rajama uue ruumi. Hetkel on ruum olemas, kuigi seda tuleb kohandada, mis tähendab remonttöid. Vastustaja leidis, et kohandamine on vajalik ainult nn füüsilise erivajaduse korral, mida kaebajal otseselt ei ole. Antud meede ei täida sellisel kujul oma eesmärki, kui tööandja peab mitmete kuude jooksul esitama korduvalt avaldusi kohandamise saamiseks. Vastustaja poolt oleks arusaadav taotluse osaline rahuldamine, mitte täielik keeldumine. Kaebaja taotleb hüvitist vähemalt 40% ulatuses.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Vaidluse all on tööandja tööruumi kohandamise teenus. Tegemist on TTTS § 9 lg 1 p-s 10 ja §-s 20 reguleeritud tööturuteenusega. TTTS § 9 lg 5 järgi osutatakse sama paragrahvi lg 1 p-des 10–13 sätestatud tööturuteenuseid üksnes puudega töötule tingimusel, et tööturuteenuse osutamine on vajalik puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning et muud tööturuteenused ei ole puudega töötu töölerakendamiseks tulemuslikud. TTTS § 20 lg 1 järgi seisneb tööruumide või töövahendite kohandamine tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. TTTS § 20 lg 2 järgi hüvitab Eesti Töötukassa tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50-100% töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.
osutamine töövõimereformi sihtrühmale“, mis on kättesaadav https://www.sm.ee/sites/default/files/tk_tvr_tat_raamtekst.pdf.
Vt määruse põhjenduste p 8.
3(5)
3-20-1402
10.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja töötaja K. K. on puudega töötaja TTTS § 2 p 4 tähenduses3. Seepärast ei pea kohus vajalikuks seda asjaolu täiendavalt üle kontrollida ja lähtub selle asjaolu olemasolu eeldusest. Asjaoludest nähtuvalt soovib kaebaja4 tagada oma töötajale töökoha tema elukohas (kodukontor). Kuna töötaja elumaja praegused eluruumid ei sobi leibkonna suuruse tõttu töötamiseks, siis soovib kaebaja ehitada elumaja tuulekojast uue tööruumi, mida K. K. saaks töötamiseks kasutada.
11.Esmalt selgitab kohus tööruumi kohandamise teenuse eesmärki. Tööturuteenuste eesmärgiks on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive, vähendada ja ennetada töötust ning tööturult tõrjutust (vt TTTS § 1 lg 1; tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu 611 SE seletuskirja5 lk 17). Puudega töötutele mõeldud tööturuteenused aitavad ületada puudest tingitud takistusi tööleasumisel ja töötamisel ning tagada puudega inimestele võrdsed võimalused tööturul osalemiseks (seletuskirja lk 17). Puudega inimestele täiendavate tööturuteenuste osutamise eesmärk on aidata kompenseerida või ületada tervisest tulenevat puuet või takistust töötamisel selliselt, et puudega isik saaks selle tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See aitab tagada puudega inimestele võrdsed võimalused tööturul ehk aitab olla konkurentsivõimeline. Samuti aitab see kaasa puudega inimeste suuremale sotsiaalsele kaasatusele ja toimetulekule igapäevaeluga, sh tööeluga. Tervisest tuleneva töötamistakistusena mõistetakse takistust, mille kõrvaldamata jätmisel ei suudaks isik talle sobival töökohal töötada (seletuskirja lk 27). Tööruumide ja -vahendite kohandamise tööturuteenus võib seisneda nt kaldtee ehitamises hoonele; ukseavade laiendamises, et tagada ratastooliga liikumise võimalus; kontori või töökoha sisseseade paigutuse muutmises liikumisvõimaluse ja -ohutuse tagamise eesmärgil; valgustuse parandamises; lambilülitite madalamale toomises; sisekujunduses kasutatud värvilahenduste muutmises, et tagada kasutatavus teatud nägemispuudega isikute jaoks (nt kontrastsete värvide kasutamine), lävepakkude tasandamises jms (seletuskirja lk 28).
12.Eelviidatud sätetest ja nende eesmärkidest nähtuvalt ei ole töökoha kohandamise tööturuteenuse eesmärk hüvitada tööandjatele kõikvõimalike tööruumide ehitamise/renoveerimise kulusid. Töökoha tagamise (vajadusel väljaehitamise) kohustus on siiski tööandjal. Riik osutab tööturuteenust vaid selleks, et ka puudega isikul oleks võimalik tööturule ligi pääseda ja endale sobivat tööd leida. Seega osutatakse nimetatud tööturuteenust vaid puudega isikule ja ainult selleks, et kõrvaldada temal olevast puudest tingitud takistus tema tööle asumisel või töötamisel. Järelikult ei piisa tööturuteenuse osutamiseks ainuüksi sellest, et tegemist on puudega isikuga, vaid tegemist peab olema puudest tingitud takistuse kõrvaldamisega (vt TTTS § 9 lg 5, § 20 lg 2). Selle tööturuteenuse all ei ole peetud silmas töötamiseks vajalike ruumide ehitamist, mida töötajad vajaksid sõltumata puude olemasolust. TTTS § 20 lg-st 1 nähtuvalt peab tööruumi kohandamine muutma tööandja ehitise, ruumi või töökoha puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks.
13.Praegusel juhul ei olnud ruumi kohandamise eesmärgiks kõrvaldada töötaja puudest tingitud takistusi tööruumi kasutamisel, vaid ehitada uus tööruum, sest kaebajal puudusid töötamiseks sobivad tööruumid töötaja puudest olenemata. Tegemist ei ole tööandja tööruumi kohandamisega, vaid uue tööruumi ehitamisega. Tuulekoda ei oleks ilma ümberehituseta ka ilma puudeta isikule töötamiseks sobilik ruum. Järelikult olnuks tööruumi vaja ka ilma puudeta töötaja jaoks, st uue tööruumi ehitamise vajadust ei tinginud kaebaja töötajal olev puue. Kaebaja ei ole põhjendanud, et uue tööruumi järele oli K. K. vajadus just temal oleva puude tõttu või et
Kuigi viidatud säte sätestab „puudega töötu“ mõiste, võib seaduse eesmärgist ja sätetest aru saada, et silmas on peetud ka puudega töötajaid.
Äriregistri andmetel on OÜ vertetom osanikuks ja juhatuse liikmeks samuti K. K..
tööruum oleks spetsiaalselt kohandatud tema puudest lähtuvalt. Kaebaja on vastupidi selgitanud, et tegemist on täiesti tavalise kontoriruumiga, milles on tavaline kontoritehnika. Eluruumide kasutamist töötamiseks ei takistanud K. K. esinev puue või vähenenud töövõime, vaid suur leibkond, sh lapsed, kes ei võimaldanud eluruumides piisavas vaikuses töötada ja tööasju korras hoida. Seega ei vasta uue tööruumi ehitamine puudega töötajale ettenähtud tööturuteenuse eesmärgile ja selle ehitamise kulusid ei saa ka väiksemas mahus selle tööturuteenuse raames hüvitada olenemata sellest, et selles uues tööruumis hakkab töötama puudega isik. Vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata.
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 16.06.2020 otsus ja 24.07.2020 vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus rahuldada ka kaebaja kohustamisnõuet. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
15.Kumbki menetlusosaline ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kohtule menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
16.Kuna vaidluse all on riigi poolt hüvitise maksmine, siis saab kaebuse lugeda riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 järgi lõivuvabaks. Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot on enam tasutud ja tuleb kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.