Roby Koik Aktsiaseltsi Gennet Lab kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.01.2021 nr 4-21/229780 otsuse osaliselt tühistamiseks ja SA Viljandi Haigla kohustamiseks viima riigihanke viitenumbriga 229780 RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 3 alapunktid 1, 2 ja 3 vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega Kaebaja – aktsiaselts Gennet Lab, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Vastustaja – SA Viljandi Haigla, esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Rauno Klemm Kaasatud haldusorgan – Riigihangete vaidlustuskomisjon
Kohtuasi
Menetlusosalised
Resolutsioon
1.Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-21-276 menetlus.
2.Tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 640 eurot aktsiaselts Gennet Lab Swedbank pangakontole nr X.
3.Jätta kaebaja muud menetluskulud tema enda kanda.
4.Mõista aktsiaseltsilt Gennet Lab välja SA Viljandi Haigla kasuks menetluskulud summas 2500 eurot.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu ja muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte menetlusosaliste esindajatele. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts Gennet Lab (registrikood 10210164) esitas 06.01.2021. a riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentide (RHAD) Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 3 alapunktide 1, 2 ja 3 ning Lisa 7 „Hankelepingu projekt“ punkti 10.2 peale ning palus kohustada hankijat viima eelnimetatud RHAD sätted kooskõlla õigusaktide nõuetega. VAKO jättis 27.01.2021. a otsusega nr 4-21/229780 vaidlustuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 08.02.2021. a aktsiaselts Gennet Lab kaebus, milles kaebaja taotles esiteks VAKO 27.01.2021. a otsuse nr 4-21/229780 tühistamist osaliselt; teiseks SA Viljandi Haigla kohustamist viima riigihanke viitenumbriga 229780 RHAD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punkti 3 alapunktid 1, 2 ja 3 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega ja
kolmandaks vaidlustusmenetluse kulude jaotuse muutmist ning vaidlustusmenetluse kulude jätmist 3⁄4 osas SA Viljandi Haigla kanda ning 1⁄4 osas aktsiaselts Gennet Lab kanda.
3.Kohus jättis 12.02.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.
4.SA Viljandi Haigla esitas 16.02.2021. a vastuse kaebusele.
5.Kaebaja teatas 18.02.2021. a, et soovib kaebusest loobuda. Kaebaja taotles menetluskulude jätmist poolte enda kanda.
6.Vastustaja vastas 22.02.2021. a kohtule, et on nõus menetluse lõpetamisega ja taotleb aktsiaseltsilt Gennet Lab SA Viljandi Haigla menetluskulude summas 4644 eurot välja mõistmist. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
8.Kaebaja esitas 18.02.2021. a avalduse kaebusest loobumiseks, selgitades, et kuivõrd vastustaja vastusest nii esialgse õiguskaitse taotlusele kui ka kaebuse vastusele on selgunud, et vastustaja on tegelikult ammu (st vaidlustusmenetluse ajal 13.01.2021; 27.01.2021 ja 01.02.2021 tehtud tehnilise kirjelduse ja hankelepingu tingimuste muutmisega) juba RHAD sellisel viisil muutnud, et on andmete migreerimise mahtu põhilises osas vähendanud (st migreerida tuleb üksnes haigusjuhud alates 01.01.2016). Sellega on vastustaja kaebaja õigusrikkumised – nagu vastustaja ka ise õigesti vastustes märgib – kõrvaldanud, kuna RHADs vaidlustatud tähtaegade järgimise muutiski võimatuks just andmete migreerimise suur maht ning andmekvaliteedi suured puudused. Kaebaja palub võtta vastu tema kaebusest loobumise. Kaebaja kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks nende täiendavat selgitamist kohtu poolt.
9.Kohus on seisukohal, et kaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada HKMS § 153 lg 1 ja § 155 lg 4 alusel. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. HKMS § 155 lg 4 järgi võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et kaebusest loobumine ei ole ilmselges vastuolus kaebaja huvidega. Kaebaja on selgitanud, miks ta soovib kaebusest loobuda. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja on loobumise avalduses kinnitanud, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest.
10.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole vastavalt HKMS § 155 lg-le 6 ja § 43 lg 1 p-le 2. Menetluskulud
11.Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel tasutud poole riigilõivu, st 640 euro tagastamist. Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 1295 eurot, mis on kohtute infosüsteemis talletatud andmete kohaselt laekunud 08.02.2021. a.
12.Kaebaja tasus seega kaebuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p-le 2. Kui kaebaja loobub kaebusest, siis HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja esindaja on loobumise avalduses märkinud pangakonto numbri ja isiku, kellele riigilõivu tagastamist taotletakse. Tuginedes HKMS § 104 lg 6 p-le 2 tagastab kohus 640 eurot (1280/2) aktsiaselts Gennet Lab Swedbank pangakontole nr X.
13.Kaebaja palub praegusel juhul HKMS § 108 lg 6 ja lg 11 alusel jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja põhjendab oma taotlust järgmiselt. Kaebaja tunnistab vastustust selle eest, et ei märganud kohaselt vastustaja poolt RHAD muutmist ja õigusrikkumise kõrvaldamist. Kogu fookus ja mure oli kaebajal suunatud vaidlusele ning sellele, et tal pole üldse võimalik ebamõistliku täitmisgraafiku tõttu menetluses osaleda. Samuti jäi kaebajale jäi arusaamatuks, miks vastustaja soovib vähemalt ühte kahest potentsiaalsest pakkujast (AS Nortal kõrval) menetlusest välja jätta. Seetõttu oli kaebaja pärast VAKO otsuse saamist endiselt seisukohal, et õigusrikkumine kestab edasi ning et vajalik halduskohtusse pöördumine. Kaebaja palub jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda, kuna vastustaja avaldas vaidluses informatsiooni RHAD muutmise kohta alles halduskohtumenetluses, olgugi, et põhiline RHAD muudatus (Tehnilise kirjelduse p 1.5.2 täiendamine piiranguga, et migreerida ei tule varasemaid kui 31.12.2015 haigusjuhte) tehti juba peale vaidlustuse esitamist. Registris avaldatud info kohaselt tegi vastustaja vastava RHAD muudatuse juba 13.01.2021 ehk samal päeval, kui vastustaja esitas vaidlustusmenetluses oma vastuse vaidlustusele. Lisaks esitas vastustaja veel täiendavad seisukohas vaidlustusmenetluses ka 19.01.2021, kus ta samuti RHAD muutmisele ja kaebaja õigusrikkumiste kõrvaldamisele ei osundanud. Kui vastustaja oleks vastavale RHAD muudatusele osundanud juba vaidlustusmenetluses, mis on normaalne, tavapärane ja mõistlik praktika, siis olnuks võimalik vaidluse lõpetamine ja vaidlustusest loobumine kaebaja poolt juba vaidlustusmenetluses (neljas vaidlustatud RHAD tingimus ei olnud kaebajale nii põhimõtteline ega takistanud otseselt Riigihankes osalemist). Kuna kaebaja tunnistab enda vastutust RHAD muudatuse mittemärkamisel ja hooletu olemisel, siis vastustaja käitumist ja RHAD muutmisest vaidlustusmenetluses teavitamata jätmist arvesse võttes oleks õiglane, kui mõlema poole menetluskulud jääksid nende endi kanda.
14.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, justkui esineks praegusel juhul kaebaja poolt kaebusest loobumise korral erandlik alus jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Hankija ei ole muutnud kaebaja vaidlustatud hanke alusdokumentide punkte. Kaebaja viidatud migreeritavate haigusjuhtude täpsustus on toodud tehnilise kirjelduse alaosa 5 p-s 1.5.2. Vastaval muudatusel saab teoreetiliselt olla seos ühega neljast algselt vaidlustatud punktist ehk tehnilise kirjelduse alaosa 3 p-ga 3, mis käsitleb uuele infosüsteemile ülemineku tähtaega. Kaebaja ei ole tõendanud, et migreeritavate andmete ajaline piiramine mõjutanuks kaebaja ja teiste pakkujate jaoks tehnilise kirjelduse alaosa 3 p-s 3 toodud tähtaja teostatavust. Muudatus ei ole tingitud vaidlustuse ega kaebuse esitamisest. Hankija on alusdokumentide muutmisest riigihangete registris nõuetekohaselt teavitanud. Isegi kui kaebaja hooletusest ei viinud ennast hanke alusdokumentide muudatustega kurssi, siis hiljemalt vastustaja esialgse õiguskaitse vastusest nähtus vastav informatsioon. Sellest hoolimata ei loobunud kaebaja ka seejärel kaebusest, vaid lasi vastustajal teha veel kulutusi kaebusele vastamiseks. Kaebaja tegevust arvestades on reaalne, et kaebaja on tegelikult olnud teadlik hanke alusdokumentide muutmisest juba varasemalt, kuid on otsustanud sellele mitte
viidata kuni esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise määruse saamiseni ja seejärel üritanud kasutada seda menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Kaebaja väite, et just migreeritavate andmete tähtajaline piiramine olnukski ainsaks ajendiks alusdokumentide vaidlustamiseks, tõelevastavust ei ole võimalik tuvastada. Vastustaja hinnangul ei ole see vaidlustatud alusdokumentide punkte, kaebuse põhjendusi ja vastava migreeritavate andmete tähtajalise piiramise mõju arvestades reaalne. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja pole menetluse raames seda isegi väitnud, veel vähem teinud hankijale mis tahes ettepanekut migreeritavate andmete skoobi täpsustamiseks.
15.Kohus leiab, et praeguses asjas puudub alus asuda seisukohale, et kaebajalt vastaspoole kulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (HKMS § 108 lg 11).
16.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja ei muutnud riigihanke alusdokumente kaebuse esitamise tõttu. Kohtuasja menetluse käigus on selgunud, et hankija muutis 13.01.2021. a tehnilist kirjeldust ja laadis hanke algandmete juure üles dokumendi „Lisa 1 Tehniline kirjeldus-1“ (vt VAKO 10.02.2021 arvamuse lisa „Sõnumid hankijale“). Kaebaja heidab vastustajale ette, miks hankija ei avaldanud vastavat infot juba kohtueelselt vaidlustusmenetluses. Vastustaja omakorda heidab kaebajale ette kaebusest loobumisega viivitamist, sest hiljemalt vastustaja esialgse õiguskaitse vastusest nähtus vastav informatsioon, kuid kaebaja teatas loobumisest pärast vastust kaebusele esitamist, mis põhjustas vastustajale täiendavaid kulutusi. Kaebaja ei väida, et hankija ei teavitanud alusdokumentide muutmisest riigihangete registris nõuetekohaselt. Vastustaja vastuse kohaselt said registreerunud isikud, sh kaebaja, kõik hanke alusdokumentide muutmise kohta ka koheselt automaatteavituse. Seega on kaebaja olnud hooletu, kui pole tähele pannud muudatuse tegemist, mis kaebaja väitel tähendas õigusrikkumise kõrvaldamist. Kaebaja tunnistab ka ise hooletust.
17.Kaebaja on nii kohtueelselt vaidlustuses kui ka kaebuses kohtule märkinud, et andmete migreerimisel võivad tekkida probleemid, see on keerukas ja aeganõudev protsess jne, kuid kaebaja oleks sellisel juhul pidanud ise pöörama tähelepanu Lisa 1 Tehnilise kirjelduse alapeatükile 5 „Ülemineku tööd“, täpsemalt punktile 1.5., mis paneb teenuse osutajale kohustuse teostada andmete migratsiooni. Kui kaebaja jaoks oli just andmete migreerimise nõuded vastuolus õigusaktides ettenähtud nõuetega, siis oleks kaebaja pidanud juba vaidlustuskomisjonis vaidlustama Tehnilise kirjelduse vastavasisulisi punkte, mitte piirduma üldiste tähtaegade vaidlustamisega. Seetõttu ei saa kohtu arvates vastustajale süüks panna, et vaidlustusmenetluses ei juhtinud hankija kaebaja tähelepanu Tehnilise kirjelduse p 1.5.2 täiendamisele, kuigi tagant järele on selgunud, et see oleks võinud vältida asja jõudmist kohtusse. Dispositsioonipõhimõte kehtib nii halduskohtumenetluses (HKMS § 2 lg 3) kui ka vaidlustuse esitamisel vaidlustuskomisjonile. Vaidlustuskomisjon ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole vaidlustuses esitatud, ega ületada nõude piire (RHS § 190 lg 3). Dispositsioonipõhimõte tähendab, et kohus vaatab asja läbi vaid kaebuse korral ja kaebuses taotletud ulatuses.1 Kaebuse esitamise kohtusse ja vaidluse eseme otsustab seega kaebaja ning peab kaaluma sellega kaasnevaid riske sh võimalust, et menetluskulud jäävad tema kanda. Kohtule näib, et kaebajal oleks olnud võimalus hõlpsasti vältida tekkinud olukorda, kui ta oleks esitanud oma küsimused ja tähelepanekud hankijale riigihangete registris, nagu teised hankes osalemisest huvitunud potentsiaalsed pakkujad seda tegid.
18.Eeltoodust tulenevalt, tuleb kohtu hinnangul lähtuda menetluskulude jaotusel HKMS § 108 lg-st 7, mille kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.
R. Narits, I. Pilving. § 2. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, lk 27.
19.Vastustaja palub kaebajalt välja mõista vastustaja menetluskuluna tasu advokaadi õigusabi eest summas 4644 eurot (summa sisaldab käibemaksu) vastavalt kohtule 22.02.2021 esitatud menetluskulude nimekirjale.
20.HKMS § 108 lg 12 alusel kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet ning menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 1 ja HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Vastustajal on käesolevas haldusasjas olnud kaks lepingulist esindajat. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32), vaid õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kuigi ei saa eeldada, et kaks esindajat üksnes dubleerivad teineteise tööd, siis on praegusel juhul kohtu hinnangul õigusabikulude suurus ebamõistlikult suur ja vastustaja kaks esindajat, kes olid esindajaks hankijal ka vaidlustuskomisjonis, on oma kulud kohtumenetluses üle paisutanud. Vastustajal oli kaks esindajat, kellest ühel kulus kaebusele vastuse koostamiseks 3,6+2, kokku 5,2 tundi ning teisel lisaks 3,6+2, kokku 5,2 tundi. Samuti on mõlemad vandeadvokaatidest esindajad pidanud kliendiga suhtlema, andma ülevaadet, vastama küsimustele menetluskulude nimekirjast nähtuvalt dubleerivalt. Vaidlus seisnes siiski kohtu arusaamisel pigem faktilistes asjaoludes, mida vastustaja pidi teadma oma igapäevase tegevuse raames. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega ning vastustaja oli vaidlustusmenetluses kaebaja üldjoontes samasisulistele väidetele juba vastanud. Kaebaja jättis kohtule esitatud kaebusest ka välja osa nõudeid, mis ta esitas vaidlustusmenetluses, seega oli kaebus vähem mahukam kui VAKO-le esitatud vaidlustus. Kohus leiab seetõttu, et halduskohtus kantud menetluskulud pole täies ulatused vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6).
22.Kohus peab põhjendatuks mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu õigusabi eest summas 2500 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.