X.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 6. märtsi 2020. a otsuse nr P26O-2020-23861 ja 18. juuni 2020. a vaideotsuse nr 8-3/15345-3 tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X., seaduslik esindaja Y. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. märtsil 2021 (HKMS § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X.i (kaebaja) ema Y. esitas 14. jaanuaril 2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega lapse toetuse määramiseks.
2.SKA tuvastas 6. märtsi 2020. a otsusega nr P26O-2020-23861 kaebajal raske puude raskusastme kestusega 1. juuni 2020 kuni 31. mai 2022 ning määras kaebajale puudega lapse toetuse summas 161 eurot ja 9 senti kuus.
3.Kaebaja esitas SKA-le eelnimetatud otsuse peale vaide, mille SKA 18. juuni 2020. a vaideotsusega nr 8-3/15345-3 rahuldamata jättis.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 17. juulil 2020 kaebuse SKA 6. märtsi 2020. a otsuse nr P26O-2020-23861 ja 18. juuni 2020. a vaideotsuse nr 8-3/15345-3 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
5.Tartu Halduskohus võttis 17. juuli 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ning otsustas
19.novembri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
6.1.SKA ei ole lähtunud uurimisprintsiibist ning on jätnud osa dokumente analüüsimata ja tähelepanuta. SKA ei ole kaebaja puude astme määramisel arvestanud Mittetulundusühingu Ühiselt füsioterapeudi 24. mai 2020. a arvamust. Kaebaja vajab ööpäevaringselt kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning talle tuleks määrata sügav puude raskusaste ja vastavalt sellele ka toetus. Kaebajal tuvastatud puude raskusaste on seetõttu ebaõige.
6.2.Arvestamata on jäetud kaebaja liikumispuue. Kaebaja liigub vaevaliselt ja pikema maa läbimiseks vajab ta abivahendit, s.o jalutuskäru või autot. Kaebaja komistab, liikumisel on pidevalt kukkumisoht ja iseseisvaks liikumiseks ei ole ta võimeline. Kaebaja jõuvarusid võib võrrelda kahe- või kolmeaastase lapse omaga.
6.3.Kaebaja vajab pidevat kõrvalabi õppekava läbimisel. Kaebaja õpib koolis individuaalses õppes koos õpetajaga 3,5 tundi päevas. Huviringides on tema kõrval pidevalt lapsevanem. Kaebaja õppis siiani lihtsustatud õppekava alusel, kuid kooli soovitusel peaks kaebaja õppima toimetuleku õppekava alusel.
6.4.Kaebaja ei ole võimeline ka psüühiliselt toime tulema. Teda on vaja juhendada ööpäevaringselt igapäevaeluga toimetulemisel. Ta vajab järelevalvet eakohasest oluliselt enamal määral. Kaebajal on geneetiline rike. Tal on kasvu, kaalu ja arengu mahajäämus.
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
7.1.SKA tuvastab kuni 16-aastase lapse puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. Laste puhul annab arstiõppe läbinud isik talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta.
7.2.SKA 6. märtsi 2020. a otsuses nr P26O-2020-23861 on ekspertarst leidnud, et kaebajal on geneetiline sündroom. Kaebajal on kasvu, kaalu ja arengu mahajäämus. Tema tasakaal on ebakindel, kuid ta kõnnib ja jookseb probleemideta, samuti läheb kükki. Igapäevasel liikumisel on ta iseseisev. Suutlikkus keskenduda vaimset pingutust nõudvale tegevusele on vähene. Praeguses koolisituatsioonis on kaebaja osalemine õpitegevuses oluliselt paranenud. Kaebaja sõnavara on piiratud, ta ei tunne üldnimetusi ega allkategooriaid. Hääldus on lihtsustunud, kuid
3-20-1356 kontekstis mõistetav. Kaebajal avaldub tugev prosoodiapuue, sagedamini kasutatavaid sõnu hääldab loomulikumalt, kuid uusi ja harvem esinevaid sõnu hääldab häälikhaaval (lugemisel või järelkõnes omandatud kõnemaneer). L ja N hääliku moodustab keeletippu ülahuulel hoides, puudub R. Telefoniga rääkides moodustab kaebaja pikemat arusaamatut lalinkõnet. Lugemisel tunneb ta ära terviksõnu, loeb koos häälides kokku ühe- kuni kahesilbilisi tuttavamaid sõnu ja baaslauseid, oskab neid ühendada pildiga. Kaebaja vajab rehabilitatsiooniteenuseid. Kaebajal esineb raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle. Ekspertarsti arvamuse kohaselt on põhjendatud kaebajal raske puude raskusastme tuvastamine.
7.3.Vastustaja pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust juhtivekspertarstilt, kes tutvus arvamuse andmisel kaebaja vaidega ja Mittetulundusühingu Ühiselt füsioterapeudi 24. mai 2020. a arvamusega ning vaatas üle kaebaja 14. jaanuari 2020. a taotluse ja esitatud terviseandmed. Juhtivekspertarst jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired põhjustavad kaebajal kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse igal ööpäeval.
7.4.Juhtiveksperdi vaidemenetluses antud ekspertarvamuse kohaselt on kaebajal psühhomotoorne mahajäämus, mistõttu on tal tuvastatud raske puue. Kaebaja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt. Ta sööb, riietub ja teeb hügieenitoiminguid eakohaselt. Probleemiks on vaimsete võimete ja kõne arengu mahajäämus, mistõttu esineb igapäevane kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Kaebaja käib koolis, kus on tagatud eripedagoogiline ja logopeediline abi. Ööpäevaringset kõrvalabi vajadust terviseandmed ei kajasta. Kuna pakutav hoolitsus saab väiksemate laste puhul seisneda peaasjalikult kõrvalabis ja järelevalves, mida tuleb teha igapäevaselt, on puude raskusastme määramisel oluline, kas see on pidev, hõlmab valdavat osa lapse tegevustest või piirdub neist väiksema osaga ja on passiivsem. Antud juhul viibib kaebaja kolmandiku ajast koolis, kolmandiku osa magab ja lapsevanem saab intensiivsemat puudest tulenevat ning eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet pakkuda vaid osal ajast päevas, mis vastab raskele, mitte ööpäevaringsele ehk sügavale puudele. Ekspertarvamuses kajastub väljavõte kaebaja 24. oktoobri 2019. a taastusravist.
7.5.Seega on ekspertarstid jõudnud seisukohale, et kaebaja vajab regulaarset kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval, tal on raskele puude raskusastmele vastav keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning puudub alus tuvastada sügavat puude raskusastet.
7.6.Kaebaja esitas ka 23. aprillil 2017 SKA-le taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ning SKA tuvastas 31. mai 2017. a otsusega nr P26O-2017-57956 kaebajal samuti raske puude raskusastme kestusega 1. juuni 2017 kuni 31. mai 2020. Ka siis leidis ekspertarst, et kaebaja vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidluse all on, kas SKA määras 6. märtsi 2020. a otsusega nr P26O-2020-23861 õiguspäraselt kaebajale raske puude raskusastme ning sellest tulenevalt puudega lapse toetuse summas 161 eurot ja 9 senti kuus. Kaebaja hinnangul ei ole SKA täitnud põhjendamiskohustust ega järginud uurimispõhimõtet ning on ebaõigesti teostanud kaalutlusõigust, jättes osa kaebaja terviseseisundit puudutavat teavet analüüsimata ja tähelepanuta. Kaebaja leiab, et tema terviseseisund tingib raske puude raskusastme määramise asemel sügava puude raskusastme määramise, lisaks keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldele on kaebajal ka liikumispuue. SKA
6.märtsi 2020. a otsus nr P26O-2020-23861 ja 18. juuni 2020. a vaideotsus nr 8-3/15345-3 on kaebaja hinnangul seetõttu õigusvastased.
9.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku terviseseisundit; tegevusvõimet; kõrvalabi, juhendamise
3-20-1356 ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkonda; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi. Kuni 16-aastase lapse puude raskusastme tuvastamisel võetakse aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamus ja vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed (sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg 1). Ekspertarst peab arvamuse andmisel arvestama puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi, vajadusel täpsustama andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt ning andma SKA-le arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta (määruse nr 18 § 4 lg-d 2-4). Erinevalt tööealise isiku puude raskusastme määramisest (määrus nr 18 § 6) ei rakendata lapse puude raskusastme määramisel võtmetegevuste raskusastme vastavustabelit ega lähtuta arvväärtustest (vrd määruse nr 18 §-d 5 ja 6, § 4 lg-d 4-9).
10.Halduskohus saab puude raskusastme määramise otsuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida üksnes seda, kas SKA on puude raskusastme tuvastamisel järginud menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9). Ka ekspertarsti arvamuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohtu pädevuses ei ole arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll. Kohus saab kontrollida, kas arst on hinnanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, lähtunud asjakohastest andmetest ning oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
11.Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et selle adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Arvestades puude raskusastme hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust, piisab otsuse põhjendamiseks sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. Kuigi SKA 6. märtsi 2020. a otsusest nr P26O-2020-23861 ei nähtu konkreetselt, millistele tervise infosüsteemi andmetele ekspertarst on tuginenud, s.t ei ole viidatud erinevate arstide sissekannetele ja konkreetsetele visiitidele, nähtub otsusest, millistele õigusnormidele otsuse koostamisel tugineti ning milliseid asjaolusid ja erinevate arstide kirjeldatud kaebaja terviseandmeid arvesse võeti. Otsuses on esitatud ka ekspertarsti 29. veebruaril 2020 koostatud kaebaja terviseseisundi kokkuvõtlik kirjeldus ning selle pinnalt tehtud järeldused. Ühtlasi on SKA kaebajale sügava puude raskusastme asemel raske puude raskusastme määramist täiendavalt põhjendanud 18. juuni 2020. a vaideotsuses nr 8-3/15345-3. Kuigi vaideotsuse põhjendustes ilmnevad ebatäpsused (vt täpsemalt käesoleva otsuse p 21), siis nähtuvad vaideotsusest veelgi täpsemalt rakendatud metoodika, SKA järeldused ning andmed, millele otsuse tegemisel tugineti. Samuti kajastub vaideotsuses teise ekspertarsti täiendav arvamus. Seetõttu saab kohtu hinnangul lugeda põhjendamiskohustuse nõuetekohaselt täidetuks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 13).
12.Kaebaja 14. jaanuari 2020. a taotluse kohaselt vajab kaebaja pikemate vahemaade läbimiseks autot, käru või saatjat ning ta kasutab ortopeedilisi jalanõusid. Kaebajal on vähene kõne ja ta kasutab piktogramme, kommunikaatorit ja kehakeelt. Kaebaja vajab ööpäevaringselt abi ning juhendamist igas valdkonnas, sh söögi- ja hügieenitoimingutel, riietumisel ja ravimite saamiseks. Kaebaja vajab õppetegevusel individuaalset lähenemist ja palju tähelepanu. Samuti saab kaebaja lapsehoiu-, transpordi-, tugiisiku- ja rehabilitatsiooniteenust (tl 28p).
3-20-1356
13.Ekspertarsti 29. veebruari 2020. a arvamusest nähtub, et arst on kaebaja terviseseisundi hindamisel lähtunud kaebaja taotlusest ning kaebaja kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest (tl 33). Arst on juhindunud taotluse esitamise aasta, s.o 2020. a kui ka sellele eelnenud 2016.-2019. a andmetest (tl-d 34-50). Kohus on seisukohal, et ekspertarst on võtnud arvamuse andmisel aluseks asjakohased andmed. Kohus märgib, et ekspertarst ei saanud
29.veebruaril 2020 arvesse võtta Mittetulundusühingu Ühiselt füsioterapeudi 24. mai 2020. a hinnangut, kuivõrd see koostati pärast viimati nimetatud ekspertarsti arvamuse ja SKA 6. märtsi 2020. a otsuse nr P26O-2020-23861 väljastamist.
14.PISTS § 2 lg 11 kohaselt on kuni 16-aastasel lapsel võimalik tuvastada sügav, raske või keskmine puue. Vaidlus puudub selles, et kaebajal esineb puue, kuid menetlusosalised on eriarvamusel selles osas, kas tal on sügav või raske puue. Sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt (PISTS § 2 lg 11 p 1). Raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (PISTS § 2 lg 11 p 2). Ekspertarst pidi hindama, millises ulatuses kaebaja PISTS § 2 lg-s 2 sätestatud kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet vajab, s.t kas pidevalt ja ööpäevaringselt või igal ööpäeval.
15.Ekspertarst märgib 29. veebruari 2020. a arvamuses, et kaebajal on kasvu, kaalu ja arengu mahajäämus. Kaebaja füüsiline tasakaal on ebakindel, kuid igapäevasel liikumisel on kaebaja iseseisev. Kaebaja suutlikkus keskenduda vaimset pingutust nõudvale tegevusele on vähene, kuid lapse osalemine õpitegevuses on oluliselt paranenud. Kaebaja sõnavara on piiratud, hääldus lihtsustunud, kaebajal avaldub tugev prosoodiapuue, ta moodustab L ja N hääliku keeletippu ülahuulel hoides ning tal puudub R häälik, telefoniga rääkides moodustab ta arusaamatut lalinkõnet, lugemisel tunneb ära terviksõnu ning loeb koos häälides kokku ühekuni kahesilbilisi tuttavamaid sõnu ja baaslauseid, osates neid ühendada pildiga. Kokkuvõtlikult leidis ekspertarst, et kaebaja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval, tal on raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning sellest tulenevalt raske puue (tl 33). Ekspertarsti välja toodud põhjendusi ja kaebaja terviseandmeid arvestades ei ole kohtul alust asuda teistsugusele seisukohale. Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks arvamuse andmisel olulised asjaolud arvestamata jätnud. Arst on käsitlenud nii kaebaja liikumisvõimekust, vaimseid võimeid kui ka keele- ja kõnefunktsiooni. Ekspertarst on tervise infosüsteemis olevaid andmeid õigesti kasutanud, neid analüüsinud ning oma arvamust põhjendanud. Ekspertarsti järeldus, millest nähtuvalt on kaebajal raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning sellest tulenevalt raske puue, on kohtule arusaadav.
16.SKA 6. märtsi 2020. a otsuse nr P26O-2020-23861 koostamisel aluseks võetud
29.veebruari 2020. a ekspertarvamuse korrektsust kinnitab ka teine ekspertarst, kes andis oma arvamuse vastustaja läbi viidud vaidemenetluses (tl 51). Kuivõrd SKA 18. juuni 2020. a vaideotsuse nr 8-3/15345-3 kohaselt tutvus ekspertarst arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega ning kaebaja vaidega (tl 11), millega koos esitas kaebaja SKA-le ka Mittetulundusühingu Ühiselt füsioterapeudi 24. mai 2020. a hinnangu, peab kohus usutavaks, et ekspertarst tutvus arvamuse andmisel ka viimati nimetatud füsioterapeudi hinnanguga. Vastustaja kinnitab eeltoodut ka vastuses kaebusele (tl 27). Kuigi kaebaja esitatud füsioterapeudi hinnangule ei ole ekspertarst ja SKA eraldiseisvalt viidanud ning seda üksikasjalikult käsitlenud, ei tähenda see, et vastustaja oleks kaebaja esitatud dokumendi tähelepanuta jätnud. Samuti ei nähtu kohtule, et füsioterapeudi hinnang läheks vastuollu kaebaja tervise infosüsteemis kajastuvate terviseandmetega või ekspertarstide arvamustega.
3-20-1356 Vastustaja peab kogu teavet hindama kogumis ning kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks tõendite hindamisel ka vaidemenetluses vigu teinud.
17.Vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst ei nõustu kaebaja seadusliku esindaja hinnanguga, et kaebaja on sügava liikumispuudega. Arst märgib, et kaebaja liigub, siirdub, seisab ja istub iseseisvalt ning sööb, riietub ja teeb hügieenitoiminguid eakohaselt. Probleemiks on vaimsete võimete ja kõne arengu mahajäämus, mistõttu esineb tal igapäevane kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Ööpäevaringset kõrvalabi vajadust kaebaja terviseandmed ei kajasta. Kaebaja viibib kolmandiku ajast koolis, kus on tagatud eripedagoogiline ja logopeediline abi, kolmandiku osa magab ja lapsevanem saab intensiivsemat puudest tulenevat eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet pakkuda vaid osal ajast päevas ning mitte ööpäevaringselt, mis vastab raskele puudele (tl 51). Kohtu hinnangul on ka vaidemenetluses antud arvamuses ekspertarst tuginenud asjakohastele andmetele ning oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud, mistõttu puudub kohtul alus ka selle ekspertarvamuse usaldusväärsuses kahelda.
18.Kohus märgib, et kaebajal varasemalt SKA 31. mai 2017. a otsusega nr P26O-2017-57956 lisaks raskele keele- ja kõnepuudele liikumispuude tuvastamine ei tähenda, et SKA peab liikumispuude tuvastama ka järgnevatel aastatel koostatavates otsustes. Tegemist on individuaalsete otsustega, mille tegemisel lähtutakse otsuse tegemise ajal tähtsust omavatest aktuaalsetest andmetest, arvestades, et isiku terviseseisund võib ajas muutuda. Samas aga nähtub eelviidatud 2017. a otsusest, et isegi kui kaebajal varasemalt tuvastati ka liikumispuue, siis tuvastati kaebajal sarnaselt vaidlusaluse SKA 6. märtsi 2020. a otsusega nr P26O-2020-23861 siiski raske ning mitte sügav puue. Vastustaja otsus ei ole meelevaldne. SKA on 6. märtsi 2020. a otsuse nr P26O-2020-23861 tegemisel võtnud arvesse kaebaja 14. jaanuari 2020. a taotluses sisalduvaid andmeid, tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid ning ekspertarsti 29. veebruari 2020. a arvamuse. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja puude raskusastme kindlakstegemisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata. SKA on järginud uurimispõhimõtet (HMS § 6), tugineb asjakohastele kaebaja terviseandmetele ning otsus on kaalutlusvigadeta (HMS § 4 lg 2). Ühtlasi ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme ning puude raskusastme tuvastamise otsuses on märgitud ka määruse nr 18 § 8 lg-s 1 sätestatud andmed. Seega on SKA õiguspäraselt tuvastanud kaebajal raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalde ning raske puude raskusastme.
19.Samuti on õiguspärane kaebajale määratud sotsiaaltoetuse määr. PISTS § 6 lg 5 p 2 kohaselt makstakse puudega lapse toetust raske puudega lapsele 630 protsenti sotsiaaltoetuse määrast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 25 eurot ja 57 senti kalendrikuus (PISTS § 5 lg 1 ja 2020. a riigieelarve seadus § 2 lg 4). Vaidlustatud otsusega määratud toetus summas 161 eurot ja 9 senti kuus vastab seega seaduse nõuetele (25,57×6,3=161,09 eurot).
20.Eeltoodust tulenevalt on SKA 6. märtsi 2020. a otsus nr P26O-2020-23861 nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane ning puudub alus haldusakti tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja 14. jaanuari 2020. a taotlus uuesti läbi.
21.Samuti ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud SKA 18. juuni 2020. a vaideotsuse nr 8-3/15345-3 tühistamine. Vaideotsuses on märgitud, et vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst on seisukohal, et kaebaja vajab igal ööpäeval kõrvalabi ja juhendamist
3-20-1356 enesehooldustoimingutes, liikumisel ja suhtlemisel ning vajab igapäevaselt järelevalvet eakohasest oluliselt enamal määral, kuid mitte ööpäevaringselt, ning tuvastatud on raske liikumispuue, raske psüühikahäire, raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle (tl 11p). Kohtul puudub kahtlus selles, et eelkirjeldatud põhjendusi sisaldav lõik, mille kohaselt on kaebajal lisaks raskele keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekaldele ka raske liikumispuue ja raske psüühikahäire, on vaideotsusesse ekslikult lisatud ning sellega ei ole vaideotsuse tegemisel tegelikkuses arvestatud. Juba järgmises lõigus on kirjas, et mõlemad ekspertarstid jäävad oma arvamuste juurde ning et kaebajal esineb raskele puude raskusastmele vastav raske keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle. Samuti nähtub vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarsti hinnangust, et arst ei ole vaideotsuses kirjeldatud seisukohta esitanud (tl 51). Lisaks eeltoodule on vaideotsuses ekslikult viidatud PISTS § 2 lg 11 p-le 3 ja § 6 lg 5 p-le 1 (tl 11p), mis käsitlevad raske puude asemel keskmist puude raskusastet ja keskmise puudega lapsele makstavat toetuse määra, kuid ka eeltoodud osas on tegemist vastustaja ilmselge eksimusega, kuivõrd otsuses omistatakse kaebajale siiski järjepidevalt raske puue. Kuigi vaideotsuse eeltoodud põhjendused olid ekslikud ei mõjutanud need asja otsustamist määral, mis tingiks vaideotsuse tühistamise (HMS § 58). Vastustaja on jõudnud vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses asjakohaseid terviseandmeid arvestades lõppkokkuvõttes õigele järeldusele, et kaebajal esineb raske keeleja kõnefunktsiooni kõrvalekalle ning tema seisund vastab raske puude raskusastmele.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on ulatuslikult kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.