2.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tervisekaart) kinniseks.
3.Asendada määruse tähemärgiga X.
avaldamisel
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määruse tõlge toimetatakse kaebajale edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
1.„X“ esitas 7.12.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta heidab Viru Vanglale ette seda, et ta pöördus Viru vangla poole avaldusega, et saada hambaarsti vastuvõtule. Viru Vangla teatas talle, et vastuvõtt tuleb augustis. 23.09.2020 pöördus ta uuesti, kuna augustis vastuvõttu ei olnud. 28.09.2020.a. nr. 6-10/31234-2 vastas Viru vangla uuesti, et arsti vastuvõtt toimub alles 2020 aasta novembris. 30.09.2020 aastal vaidlustas ta vangla vastuse nr. 6-10/31234-2, kuna ta ei saa hambaarsti juurde juba rohkem kui aasta. Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud.
2.Kohus palus 14.12.2020 ja 21.12.2020 kohtunõuetes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud Viru Vanglale kaebuses märgitud asjaoludel vaide või muid avaldusi jj.
3.Viru Vangla selgitas 18.12.2020 vastuses kohtunõudele järgmist. „X“ on pöördunud hambaravi sooviga meditsiiniosakonna poole ning ta oli registreeritud hambaarsti vastuvõtule 03.11.2020. Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse tuvastamisega Viru Vanglas ning sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ei toimunud 03.11.2020 kinnipeetava hambaarsti vastuvõttu. Kinnipeetav on pandud hambaarsti ravijärjekorda ja see toimub esimesel võimalusel. Õe sissekannetest terviseinfosüsteemis ei kajastu kinnipeetava erakorralise hambaarsti visiidi vajadus.
3-20-2442 Samuti ei kajastu õe sissekannetes valuvaigistite vajadus. 29.12.2020 kohtunõudes selgitas vangla, et hambaarsti vastuvõtu edasilükkamine oli tingitud alates 27.10.2020 COVID-19 haiguse levikuga Viru vanglas, mille tõttu oli kinnipeetavate liikumine viidud miinimumini. Erakorraliseks hambaraviks „X“ vajadus puudus. Kinnipeetava on 09.12.2020 üle vaadanud õde, erakorralist hambaravi ei vajanud. „X“ on käinud hambaarsti vastuvõtul 22.12.2020. Ravi ei vajanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.
6.Halduskohus märgib, et selgitas juba haldusasjas 3-17-1039 kaebajale, et „tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuse osutamisel väljaspool vanglat (Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus nr 3-3-4-1-11, p 9). Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seega on halduskohtus registreeritud kohtuasjana vaidlus, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest (meditsiinipersonali poolt patsiendi läbivaatus ja sellest tulenevalt ravi osutamata jätmine) ning halduskohtul on kohustus selline kaebus pädevuse puudumise tõttu tagastada“. Kohtumäärus 3-17-1039 („X“ ́i kaebus Viru Vangla kohustamiseks osutada tervishoiuteenust (hammaste ravi)) jõustus 14.06.2017.
7.Seonduvalt kaebaja pöördumistega saada hambaarsti vastuvõttudele leiab kohus, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud vangla arsti/õe tegevuse, mis seisneb selles, et erakorraliseks hambaraviks “X“ vajadus puudus. Kaebaja on 09.12.2020 üle vaadanud õde, erakorralist hambaravi ta ei vajanud. „X“ on käinud hambaarsti vastuvõtul 22.12.2020. Ravi ei vajanud. Kohtu hinnangul liigitub see tegevus tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Eeltoodust tulenevalt ei ole halduskohtu pädevuses vaadata läbi muu hulgas kaebusi seoses kinnipeetavatele meditsiiniosakonna poolt erakorralise või üldse hambaraviga või
3-20-2442 valuvaigistite väljastamisega. Selle, kas ja millist ravi või ravimit kinnipeetavale väljastada, otsustab tervishoiutöötaja. Ka vajalike ravimitega varustatus on osa tervishoiuteenuse osutamisest. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pöörduda vajadusel oma õiguste kaitseks maakohtu poole.
8.Halduskohus peab vajalikuks märkida, et Põhiseaduse §-s 28 sätestatud põhiõigusest tervise kaitsele tuleneb riigi kohustus kaitsta inimeste tervist ning see kohustus laieneb ka vanglale k.a Viru Vanglale. Piirangute kehtestamise peamiseks eesmärgiks oli/on vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitse ning seeläbi vangla julgeoleku tagamine. Arvestades olukorda 2020 kevadel/sügisel Eesti Vabariigis ja Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut sellel ajal ning viiruse ohtlikkust oli vanglas täiendavate piirangute kehtestamine õigustatud eesmärgiga minimeerida vanglas inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Kinnipeetavate õiguste riivel oli seega legitiimne eesmärk. Kohtupraktikas on juba leitud, et piirangute kehtestamine oli põhjendatud ning proportsionaalne. Tavapärase kinnipidamisrežiimi jätkamine ei olnud tekkinud epidemioloogilises olukorras võimalik, seda näitab ka mitmes Eesti vanglas puhkenud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse nakkuskolle ja selle kiire levik ning see oleks ohustanud teiste isikute hulgas ka kaebaja tervist.
9.HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Viru Vangla on esitanud kohtule väljavõtte tervisekaardist alates 22.09.2019 kuni 29.12.2020, mis sisaldab andmeid tema terviseseisundi kohta. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohtule esitatud tervisekaardi väljavõttest nähtuvad kaebaja andmed tema terviseseisundi kohta, mille saladuses hoidmine on tema eraelu kaitse huvides. Kuna antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb menetlus käesolevas haldusasjas kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. Kaebaja terviseandmeid on kajastatud ka käesolevas määruses, mistõttu asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.