XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2020 otsuse nr 915559/1 ning 24.07.2020 vaideotsuse nr 8-3/15908-2 tühistamiseks osas, milles pensioni arvutamise aluseks on võetud ametipalk 940,78 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks (vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ning arvutada pension ümber)
Menetlusosalised
Kaebaja: XX (isikukood xxxxxxxxxxxx) Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
RESOLUTSIOON
Jätta XX kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
Avaldatavas otsuses asendada kaebaja isikukood ja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-20-1642 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 16.12.2019 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse ümberarvutamiseks vastavalt politsei ja piirivalve seadusele (PPVS; redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2020). 2. SKA 15.01.2020 otsusega nr 915559/2 jäeti XX avaldus rahuldamata, kuna PPVS § 11916 lg 3 nõuded ei olnud täidetud.
XX esitas 27.01.2020 SKA-le avalduse, milles palus tühistada SKA 15.01.2020 otsus nr 915559/2 ja arvutada politseiametniku väljateenitud aastate pension ümber põhjusel, et PPVS § 11916 lõike 4 nõuded on täidetud.
4.SKA palus Politsei- ja Piirivalveametilt (edaspidi PPA) 03.02.2020 andmeid, kas XX määratud pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ja kuni 1. juulini 2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. PPA esitas 05.03.2020 selgituse XX pensioni ümberarvutuse kohta vastavalt PPVS § 11916 lg-le 4. Selgituse kohaselt vabastati XX politseiteenistusest 01.03.2010. Teenistusest vabastamisel valis XX pensioni arvutamise aluseks viimase ametikoha, milleks oli korrakaitseametniku ametikoht. Selle ametikoha ametipalk oli pensionile jäämise ajal 966,34 eurot (sh 9. palgaaste palgamääraga 801,45 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest). PPA selgitas, et kui XX soovib muuta oma pensioni arvutamise aluseks olevat ametikohta ning valida ametikoha teenistuse viimase viie aasta hulgast ajast, mil ta töötas politseiteenistuse seaduse alusel, siis saab ta seda valida perioodist 02.03.2005-31.12.2009. Sel perioodil oli tema soodsaima palgaga ametikohaks vanemkomissari ametikoht perioodist 01.03.2007-31.12.2009. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ (edaspidi määrus nr 188) 31.12.2009 redaktsiooni järgi oli sellel ametikohal ametipalk 940,78 eurot 6. palgaastme järgi ja 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni järgi ametipalk 1022,59 eurot 6. palgaastme järgi. 6. SKA 17.03.2020 otsusega nr 915559-3 jäeti XX pensioni suurus ümber arvutamata, kuna ei olnud täidetud PPVS § 11916 lõike 4 nõuded.
SKA 06.05.2020 otsusega nr E09153-1 tunnistati SKA 17.03.2020 otsus nr 915559-3 kehtetuks ja uuendati XX 27.01.2020 avalduse menetlus, kuivõrd PPA 05.03.2020 selgitust nr 1.9-3/297-2 oli ekslikult tõlgendatud.
2(11)
3-20-1642 SKA 06.05.2020 otsusega nr 915559/1 arvutati XX politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suurus ümber alates 01.01.2020. Vastavalt PPVS §-le 1112 võeti aluseks teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud vanemkomissari ametikoha palk 940,78 eurot ning otsustati maksta XX alates 01.01.2020 pensioni eluaegselt 860,61 eurot kuus.
9.XX esitas 04.06.2020 SKA 06.05.2020 otsusele nr E 09153-1 ja otsusele nr 915559/1 vaide. Vaide esitaja hinnangul on pensioni arvestamisel ekslikult võetud aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalk palgamääraga 940,78 eurot.
10.SKA 24.07.2020 vaideotsusega nr 8-3/15908-2 jäeti XX vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. PPVS § 11916 lg 4 (kehtiv alates 01.01.2020) alusel on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele isikutel, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 2010. a 1. jaanuarist kuni 2014. a 31. detsembrini ning kelle pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 2008. a 30. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ning kuni 2009. a 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. PPVS muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli seadusemuudatuse eesmärk tagada igale politseipensionärile selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui 2009. a 1. juulil ei oleks tema ametipalka vähendatud. Seetõttu arvutatakse pärast 2010. a 1. jaanuari pensioneerunud politseiametnike pensionid vajadusel ümber ja täiendavalt antakse võimalus muuta pensioni arvutamise aluseks olevat ametikohta. XX vabastati politseiteenistusest 01.03.2010. Teenistusest vabastamisel valis ta pensioni arvutamise aluseks korrakaitseametniku ametikoha ja ametipalga, mis olid kehtestatud määrusega nr 188. Vastavalt 01.01.2020 jõustunud PPVS muudatusele arvutati XX pension alates 01.01.2020 ümber, arvutamise aluseks võeti XX poolt valitud vanemkomissari ametikoht perioodist alates 01.03.2007 kuni 31.12.2009. Määruse nr 188 (31.12.2009 kehtinud redaktsiooni) järgi oli selle ametikoha ametipalk 940,79 eurot 6. palgaastme järgi. Tagamaks XX selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui 2009. a 1. juulil ei oleks tema ametipalka vähendatud, indekseeriti pensioni suuruse arvutamisel ametipalka 940,78 eurot indeksiga 1,66324, mille tulemusena saadi pensioni suuruse arvutamise aluseks ametipalk 1564,75 eurot. Vaide esitaja palub võtta pensioni arvutamise aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalk 2008. a jaanuarist kuni detsembrini 6. palgaastme järgi 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määrusega nr 33 „Politseiametnike töötasustamine 2008. aastal“ (edaspidi määrus nr 33). Määrus nr 33 kehtestati politseiteenistuse seaduse (PolTS) alusel ja kehtis kuni 31.12.2008. Alates 01.01.2009 kehtestati politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad määrusega nr 188, mille 31.12.2009 kehtinud redaktsiooni järgi oli vanemkomissari ametipalk 940,78 eurot 6. palgaastme järgi. PPVS § 11916 lg 4 sätestab õiguse pensioni ümberarvutamiseks üksnes neile isikutele, kelle pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 2009. a 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega ei saa XX pensioni ümber arvutamise aluseks võtta kuni 31.12.2008 kehtinud määruses nr 33 kehtestatud vanemkomissari ametipalka 1022,59 eurot.
3(11)
3-20-1642
11.XX esitas 02.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 24.07.2020 vaideotsuse nr 83/15908-2 tühistamiseks, SKA 06.05.2020 otsuse nr 915559/1 parandamiseks ning SKA kohustamiseks arvutama XX pension ümber tagasiulatuvalt alates 01.03.2010.
KAEBAJA SEISUKOHAD
12.SKA 06.05.2020 otsus on õigusvastane.
13.Kaebaja vabastati politseiteenistusest 01.03.2010 ning tema ametikohaks enne pensioni vormistamist oli vanemkomissari ametikoht ajavahemikul 01.03.2007-31.12.2009, mis alates 01.01.2010 politseireformi käigus sai ajutise nimetuse korrakaitseametnik. Teenistusest vabastamisel valis kaebaja pensioni arvutamise aluseks viimase ametikoha, milleks oli korrakaitseametniku ametikoht. Nimetatud ametikoha ametipalk oli pensionile jäämise ajal 966,34 eurot (sh 9. palgaaste palgamääraga 801,45 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest).
14.SKA 11.03.2010 otsusega nr 915559/1 oli määranud alates 01.03.2010 kaebajale politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, mille aluseks oli võetud ametipalga suurus 966,34 eurot ning pensioni suuruseks oli määratud 627,63 eurot. Pensioni suuruse arvestamise aluseks oli võetud PPA 02.03.2010 teatis nr 4.104/9774 politseiametniku politseiteenistuse staaži ja ametipalga kohta.
15.Kaebaja leiab, et vastavalt 01.01.2020 jõustunud PPVS § 11916 lõike 4 alusel on temal õigus määratud pensioni ümberarvutamisele, kuna on täidetud kõik viidatud lõike 4 tingimused: 1) kaebaja on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile ajavahemikul 01.01.2010-31.12.2014; 2) pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel; 3) pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ning kuni 2009. a 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad.
16.Kaebaja pensionile jäämise ajal oli korrakaitseametniku ametipalga palgamäär 801,45 eurot. Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud vanemkomissari ametipalga palgamäär oli 940,78 eurot.
17.Kaebaja esitas SKA-le 16.12.2019 avalduse sooviga üle vaadata temale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension seoses PPVS 01.01.2020 jõustuva muudatusega. SKA on 06.05.2020 otsuses ekslikult tõlgendanud PPA 05.03.2020 teadet nr 1.9-3/297-2, kui võttis pensioni arvutamise aluseks vanemkomissari ametipalga 940,78 eurot. Ekslik on SKA väide, et ametipalk 1022,59 eurot on indekseeritud ametipalk. Tegemist on vanemkomissari ametikoha palgamääraga 2008. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud), milline oli määratud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 33 „Politseiametnike töötasustamine 2008. aastal“ 6. astmepalk 16 000 krooni (1022,59 eurot). Vastavalt PPVS § 100 lg-le 1 oli kaebaja teenistuse viimase viie aasta hulgast soodsaima palgaga ametikoht vanemkomissari ametikoht 2008. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud), mis oli määratud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 a. määruse nr 33 „Politseiametnike töötasustamine 2008. aastal“ 6. astmepalk 16 000 krooni (1022,59 eurot).
18.SKA ei ole 06.05.2020 otsuses pensioni ümberarvutamisel arvestanud teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel, s.o 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest.
4(11)
3-20-1642
19.Kaebaja leiab, et SKA 06.05.2020 otsuses tuleb teha parandused ning võtta aluseks kaebaja teenistuse viie viimase aasta hulgast soodsaim palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest – vanemkomissari ametikoha ametipalk 2008. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud) 1022,59 eurot ja teenistusastmetasu, mis on määratud pensioni määramise hetkel oleva teenistusastme alusel, s.o 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest, kokku pensioni arvutamise ametipalk on 1187,48 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
21.PPVS § 11916 lõike 3 kohaselt isikul, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta
30.detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine” või piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine” viimase redaktsiooni alusel, on õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. Vastavalt PPVS 1113 lõikele 2 indekseeritakse politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel.
22.Tagamaks XX selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui 01.07.2009 ei oleks tema ametipalka vähendatud, korrutati tema ametipalk läbi PPVS § 11916 lõikes 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 ja indeksite, millega indekseeriti pensione aastatel 2013 kuni 2019, summaga 1,663248086 (1,087+1,050+1,058+1,063+1,057+1,051+1,076) ja saadi pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks 1564,75 eurot.
23.Alates 01.01.2009 kehtestati politseiametnike palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määrusega nr 188, mille 31.12.2009 kehtinud redaktsiooni järgi oli vanemkomissari ametipalk 940,78 eurot 6. palgaastme järgi. PPVS § 11916 lõiked 3 ja 4 sätestavad õiguse pensioni ümberarvutamiseks üksnes neile isikutele, kelle pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine” kehtestatud ning kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega ei saa XX pensioni ümber arvutamise aluseks võtta kuni 31.12.2008 kehtinud Vabariigi Valitsuse määruses nr 33 kehtestatud vanemkomissari ametipalka 1022,59 eurot.
24.Täidendavalt selgitas vastustaja, et vähendatud ametipalga 940,78 eurot korrutamisel PPVS § 11916 lõikes 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 on tulemuseks 1022,62786 eurot ehk siis 4 senti enam kui ametipalk, mille pensioni suuruse arvutamise aluseks võtmist kaebaja taotles. Samuti ei muutu pensioni suurus sellest, kas korrutada koefitsiendi ja indeksite summaga läbi pensioni arvutamise aluseks olev palk ja seejärel arvutada pensioni suurus, milleks on protsent palgast (ka otsuses toodud suurendus PPVS § 1111 lõike 3 alusel) või arvutada pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva palga (940,78 eurot) alusel pension ja korrutada saadud summa läbi koefitsiendi ja indeksite summaga. 5(11)
3-20-1642
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas SKA on kaebaja pensioni ümberarvutamisel võtnud aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalga õiges kuupalgamääras ning kas see hõlmab ka teenistusastmetasusid.
27.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 01.03.2010; 2) kaebajale on politseiametniku väljateenitud aastate pension määratud PPVS alusel; 3) kaebaja töötas enne pensionile jäämist korrakaitseametniku ametikohal ametipalgaga pensionile jäämise ajal 966,34 eurot (sh 9. palgaaste palgamääraga 801,45 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest); 4) kaebaja on esitanud SKA-le 16.12.2019 avalduse pensioni ümberarvutamiseks vastavalt 01.01.2020 kehtima hakkava PPVS redaktsiooni alusel; 5) kaebaja on palunud pensioni ümberarvutamisel võtta aluseks tema teenistuse viimase viie aasta hulgast soodsaima palgaga ametikoha (vanemkomissari ametikoht) ametipalk perioodist 01.03.2007-31.12.2009; 6) Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ 31.12.2009 redaktsiooni järgi oli vanemkomissari ametikohal ametipalk 940,78 eurot 6. palgaastme järgi ja 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni järgi ametipalk 1022,59 eurot 6. palgaastme järgi.
28.Kaebaja leiab, et tema pensioni arvutamise aluseks oleks pidanud olema vanemkomissari ametikoha ametipalk 2008. a jaanuarist kuni detsembrini (s.o 12 kuud) 1187,78 eurot palgamääraga 1022,59 eurot ja teenistusastmetasu 164,89 eurot politseileitnandi teenistusastme eest.
29.Vastavalt PPVS (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2020) § 1112 lg-le 1 on politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk: 1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgas valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja 2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu. Seega on kaebajal õigus valida, kas pensioni arvutamise aluseks võetakse tema viimase ametikoha ametipalk või tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim ametikoha ametipalk.
30.Vaidlust ei ole selles, et kaebajale määrati 10.03.2010 politseiametniku väljateenitud aastate pension kaebaja viimase ametikoha (korrakaitseametnik) palgaastmele (9. palgaaste) vastava palgamäära (801,45 eurot) ja tema viimasele teenistusastmele vastava
6(11)
3-20-1642 teenistusastmetasu (164,89 eurot) järgi . Seega algselt valis kaebaja pensioni suuruse arvutamise aluseks oma viimase ametikoha ametipalga.
31.PPVS § 11916 lg 3 kohaselt on isikul, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile pärast 2010. aasta 1. jaanuari ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse § 19 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ või Vabariigi Valitsuse 2008. aasta 30. detsembri määruse nr 190 „Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine“ või piirivalveteenistuse seaduse § 41 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2008. aasta
30.detsembri määruse nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ viimase redaktsiooni alusel, õigus määratud pensioni ümberarvutamisele. Sel juhul korrutatakse määratud pension läbi koefitsiendiga 1,087. Kuivõrd kaebaja pensioni suurus ei olnud 10.03.2010 arvutatud Vabariigi Valitsuse 30.12.2008 määruse nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ viimase redaktsiooni (31.12.2009) alusel, siis puudus kaebajal õigus määratud pensioni ümberarvutamisele.
32.Kaebaja taotles SKA-lt 27.01.2020 avalduses talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber arvutamist PPVS (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2020) § 11916 lg 4 alusel ning avaldas soovi võtta pensioni suuruse arvutamisel aluseks tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär, milleks oli PPA 05.03.2020 kirja kohaselt vanemkomissari ametikoht perioodist 01.03.2007-31.12.2009 (kaebuse lisad, lk 1). PPA selgitas, et määruse nr 188 (redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2009) järgi oli sellel ametikohal ametipalk 940,78 eurot (14 720 krooni) 6. palgaastme järgi ja määruse nr 188 (redaktsioon kehtivusega alates 01.01.2009) järgi oli sellel ametikohal ametipalk 1022,59 eurot (16 000 krooni) 6. palgaastme järgi. Seejuures nähtub PPA 05.03.2020 kirjast, et kaebaja töötas vanemkomissari ametikohal ka 01.01.2009.
33.PPVS § 11916 lõike 4 kohaselt on isikul, kes on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 01.01.2010 kuni 31.12.2014 ning kelle pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel, õigus määratud pensioni ümberarvutamisele, kui tema pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud mh määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega on PPVS § 11916 kohaldamise eeldusteks, et 1) isik on jäänud politseiametniku väljateenitud aastate pensionile ajavahemikus 01.01.2010-31.12.2014; 2) tema pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel ning 3) isiku pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud mh määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad.
34.Nähtuvalt vaidlusalusest otsusest on vastustaja võtnud pensioni suuruse arvutamise aluseks kaebaja taotletud ametikoha – vanemkomissari ametikoha, kuid ametipalga suuruseks on märgitud määruse nr 188 (redaktsioon seisuga 31.12.2009) lisas sätestatud summa 940,78 eurot (14 720 krooni) 6. palgaastme järgi, mitte sama määruse (redaktsioon kehtivusega 12.01.200925.07.2009) lisas toodud ametipalk summas 1022,59 eurot (16 000 krooni) 6. palgaastme järgi. 35. Vastavalt PPVS § 1112 lg-le 2 võetakse politseiametniku pensioni
Vt PPA 05.03.2020 kiri nr 1.9-3/297-2. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.2009 määruse nr 223 „Politseiametnike töötasustamine 2010. aastal“ (redaktsioon 01.01.2010-31.12.2010) lisale 1 oli 9. palgaastme palgamäär 801,45 eurot (12 540 krooni), mis langeb kokku PPA 05.03.2020 kirjas nr 1.9-3/297-2 märgituga.
7(11)
3-20-1642 arvutamisel aluseks PPVS § 111 lg 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema politseiteenistusest vabastamise päeval, ning punktis 1 nimetatud viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal.
36.Esmalt nõustub kohus vastustajaga, et kohaldamisele ei kuulu kaebaja viidatud Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 määruse nr 33 „Politseiametnike töötasustamine 2008. aastal“ lisas sätestatud 6. palgaastme palgamäär 16 000 krooni (1022,59 eurot). PPVS § 11916 lõige 3 sätestab õiguse pensioni ümberarvutamiseks isikule, kes on pensionile jäänud pärast PPVS kehtima hakkamist (s.o 01.01.2010) ning kelle pensioni suurus on arvutatud määruse nr 188 viimase redaktsiooni (s.o 31.12.2009) alusel. PPVS § 11916 lõige 4 sätestab õiguse pensioni ümberarvutamiseks neile, kelle pensioni suurus on arvutatud PPVS alusel ja pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvutamise aluseks oleks võetud määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. Seega olukorras, kus oleks aluseks võetud kaebaja poolt viidatud määrus nr 33, ei oleks kohaldamisele kuulunud PPVS § 11916 lõiked 3 ja 4.
37.Samas sätestas kaebaja märgitud suuruses (1022,59 eurot) vanemkomissari ametikoha ametipalga määruse nr 188 lisa redaktsioon kehtivusega 12.01.2009-25.07.2009.
38.PPA 05.03.2020 teatise nr 1.9-3/297-2 kohaselt töötas kaebaja vanemkomissari ametikohal 01.03.2007-31.12.2009 ning määruse nr 188 (redaktsioon seisuga 01.01.2009) lisa kohaselt oli nimetatud ametikoha ametipalk 1022,59 eurot ja määruse nr 188 (redaktsiooni seisuga 31.12.2009) lisa kohaselt oli nimetatud ametikoha ametipalk 940,78 eurot. Seega oli kaebaja töötamise ajal vanemkomissari ametikohal soodsaim ametipalk seisuga 01.01.2009 summas 1022,59 eurot.
39.Kuigi vaidlusalusest otsusest ega vaideotsusest ei selgu, miks otsustas vastustaja võtta pensioni suuruse arvutamise aluseks määruse nr 188 (redaktsioon seisuga 31.12.2009) lisas sätestatud 6. palgaastme kuupalgamäära 940,78 eurot, siis on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele järgmist. Tagamaks kaebaja selline pension, nagu tal oleks olnud siis, kui 01.07.2009 ei oleks tema ametipalka vähendatud, korrutati tema ametipalk läbi PPVS § 11916 lg-s 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 ja indeksite, millega indekseeriti pensione aastatel 2013-2019 summaga 1,663248086 (1,087 + 1,050 + 1,058 + 1,063 + 1,057 + 1,051 + 1,076) ja saadi pensioni suuruse arvutamise aluseks olevaks ametipalgaks 1564,75 eurot.
40.Kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-46-14). Käesoleval juhul puudub kohtul alus selles kahelda. Seega lähtuti 01.01.2020 kehtima hakanud PPVS muudatuste eesmärgist, milleks oli tagada eripensionile jäänud mh politseiametnikele vähemalt selline pension, mis neil oleks olnud siis, kui nende pensioni arvestamise alust ei oleks alates 01.07.2009. a 8% võrra vähendatud2. Nimelt võttes aluseks 01.01.2009 seisuga vanemkomissari ametikoha ametipalga, ei kuuluks see läbikorrutamisele koefitsiendiga 1,087 PPVS § 11916 lg 3 alusel.
41.Kuid ka juhul, kui vastustaja oleks võtnud pensioni arvutamise aluseks vanemkomissari ametikoha ametipalga kuupalgamääraga 1022,59 eurot (määruse nr 188 redaktsioon seisuga 01.03.2009), ei oleks see muutnud sisuliselt vaidlusealuse otsuse lõpptulemust.
8(11)
3-20-1642
42.Vastustaja on selgitanud, et vähendatud ametipalga 940,78 eurot korrutamisel PPVS § 11916 lg-s 3 sätestatud koefitsiendiga 1,087 on tulemuseks 1022,62786 euro, mis on 4 senti enam, kui ametipalk, mille pensioni suuruse arvutamise aluseks võtmist kaebaja taotles. Järelikult oli käesoleval juhul kaebajale soodsam, kui vastustaja võttis aluseks vähendatud ametipalga 940,78 eurot.
43.Vastustaja lisab, et samuti ei muutu pensioni suurus sellest, kas korrutada koefitsiendi ja indeksite summaga läbi pensioni arvutamise aluseks olev palk ja seejärel arvutada pensioni suurus, milleks on protsent palgast (ka otsuses toodud suurendus PPVS § 1111 lg 3 alusel) või arvutada pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva palga (940,78 eurot) alusel pensioni ja korrutada saadud summa läbi koefitsiendi ja indeksite summaga.
Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE II) seletuskiri teise lugemise juurde, lk 2. Kättesaadav internetileheküljelt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bc2760e6-00c9-4aff-b9833311dd96df78/Kaitsev%C3%A4eteenistuse%20seaduse%20rakendamise%20seaduse%20ning%20politsei%20ja %20piirivalve%20seaduse%20muutmise%20seadus
44.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
45.Kohus märgib seoses PPVS § 11916 lõike 4 kohaldamisega täiendavalt järgmist.
46.Vaidlusaluses otsuses puudus vastustajal vajadus hinnata PPVS § 11916 lg 4 kohaldamise eeldusi, kuivõrd kohaldamisele kuulus PPVS § 11916 lõige 3. Olukorras, kus kaebaja on otsustanud muuta pensioni suuruse arvutamise aluseks olevat ametikohta, tuli vastustajal esmalt hinnata, kas PPVS § 11916 lõige 3 kohaldub.
47.SKA on võtnud pensioni arvestamise aluseks vanemkomissari ametikoha, mille ametipalk oli määrusega nr 188 (redaktsioon kehtivusega 31.12.2009) 940,78 eurot 6. palgaastme järgi. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis PPVS § 11916 lg 3 eeldusteks on, et 1) isik on pensionile jäänud pärast PPVS kehtima hakkamist (s.o 01.01.2010) ning 2) isiku pensioni suurus on arvutatud määruse nr 188 viimase redaktsiooni (s.o 31.12.2009) alusel. Käesoleval juhul olid mõlemad eeldused täidetud, mistõttu on SKA 06.05.2020 otsuses korrutatud pensioni arvutamise aluseks võetud ametipalga läbi koefitsiendiga 1,087 ning indekseerinud vastavalt PPVS § 1113 lg-le 2 koosmõjus riikliku pensionikindlustuse seaduse §-ga 26.
48.PPVS § 11916 lõike 4 eelduste kontrollimine oleks olnud vajalik juhul, kui kaebaja oleks soovinud pensioni ümberarvutamist lähtuvalt asjaolust, et tema pension on väiksem, kui sarnast tööd tegeva politseiametniku või piirivalveametniku pension, mille arvestamise aluseks oleks võetud määrusega nr 188 kehtestatud ning kuni 01.07.2009 kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad. PPA 05.03.2020 teatise kohaselt oli kaebaja pensioni arvutamise aluseks oleva ametikohaga sarnast tööd tegeva politseiametniku ametikohaks vanemkorrakaitseametniku ametikoht. PPA selgitas, et vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-4118-14 viidi XX pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk alates 01.01.2013 vastavusse teist sarnast tööd tegevate politseiametnike ametipalgaga ning tema pensioni arvutuse aluseks võeti vanemkorrakaitseametniku ametipalk 1051 eurot (8. palgaaste palgamääraga 988 eurot ja teenistusastmetasu 63 eurot politseileitnandi teenistusastme eest). Seega ei ole võrreldav 9(11)
3-20-1642 ametikoht vanemkomissari ametikoht palgamääraga 1022,59 eurot, nagu leiab kaebaja. Samas ei ole kaebaja taotlenud pensioni ümberarvutamist tingituna asjaolust, et tema pension oli väiksem kui vanemkorrakaitseametniku (ametipalk 1051, 8. palgaaste palgamääraga 988 eurot ja teenistusastmetasu 63 eurot politseileitnandi teenistusastme eest) pension, mistõttu puudus vastustajal vajadus selles osas seisukoht võtta. Aga ka juhul, kui see oli kaebaja eesmärgiks, siis ilmselt ei oleks see mõjutanud otsuse lõpptulemust, kuivõrd vanemkorrakaitseametniku ametipalk oli juba 01.01.2013 seisuga korrigeeritud, mistõttu oleks tulnud sellel alusel pensioni suuruse arvutamisel ametipalk läbi korrutada indeksite summaga, millega indekseeriti pensione aastatel 2014-2019 (vt PPVS § 1113 lg 2). Eelduslikult on see väiksem indeksite summa, kui käesoleval juhul (1,66324), kuivõrd 06.05.2020 otsuses hõlmas indeks ka 2013. aastat.
49.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vanemkomissari ametikoha ametipalgale oleks pidanud lisanduma ka teenistusastmetasu. Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE II) seletuskirjale teise lugemise juurde selgitatakse PPVS-i § 11916 lg 3 osas järgmist: „PPVSi § 11916 lõikes 3 reguleeritakse pärast 2010. aasta 1. jaanuari politseiametniku väljateenitud aastate pensionile jäänud politseiametnike pensioni ümberarvutamine. Eeldusel, et pensionid olid arvutatud PolTS-i [politseiteenistuse seadus] ja PVTS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste viimase redaktsiooni alusel, korrutatakse juba määratud pension koefitsiendiga 1,087. PPVS-i järgi võetakse politseiametniku pensioni arvutamise aluseks ametipalk, mis koosneb politseiametniku viimase ametikoha palgaastmele vastavast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaimast palgamäärast või diferentseeritud palgamäärast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja politseiametniku viimasele teenistusastmele vastavast teenistusastmetasust. Kui pensioni arvutamise aluseks valitud politseiametniku ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne PPVS-i jõustumist, arvutatakse pension vastavalt PolTS-i või PVTS-i viimase kehtinud redaktsiooni alusel, sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.“2 Seega olukorras, kus politseiametniku väljateenitud aastate pension arvutatakse PPVS-i aluse, siis võetakse pensioni arvutamise aluseks ka teenistusastmetasu (PPVS § 1112 lg 1 punkt 2). Kui aga pensioni arvutamise aluseks valitud politseiametniku ametikoha soodsaim palgamäär jääb ajavahemikku enne PPVS-i jõustumist, s.o enne 01.01.2010, siis arvutatakse pension vastavalt PolTS-i viimase kehtinud redaktsiooni alusel (PPVS § 1112 lg 3). Käesoleval juhul jäi kaebaja poolt valitud ametikoha (vanemkomissar) soodsaim palgamäär ajavahemikku enne PPVS-i jõustumist, s.o enne 01.01.2010, mistõttu ei kohaldu pensioni arvutamisel PPVS § 1112 lg 1 p 2.
50.Eeltoodust lähtuvalt jääb XX kaebus rahuldamata.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.