3-20-2359 XX kaebus Eesti Töötukassa 19.10.2020 otsuse nr TA20-0150682 ja Eesti Töötukassa 26.11.2020 (dokumendis 27.11.2020) vaideotsuse nr 1888 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks võtta ta töötuna arvele
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.03.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 27.09.2020 Eesti Töötukassale (edaspidi Töötukassa) taotluse töötuna arvele võtmiseks.
2.Töötukassa tegi 19.10.2020 otsuse nr TA20-0150682, millega keeldus XX töötuna arvelevõtmisest. Otsuses on selgitatud, et XX puudub õigus töötuna arvelevõtmiseks, kuna taotleja on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht ja tal ei ole täidetud töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) §-s 6 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimused. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 1(5)
lg 5 p 4 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS-i § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Töötukassa selgitas, et vastavalt äriregistri andmetele on XX Luige OÜ ja Pärna KV OÜ juhatuse liige ning töötamise registri andmete alusel ei vasta tema viimase töövõi teenistussuhte lõpp TKindlS-i § 6 lg 2 alusel töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
3.XX esitas 22.10.2020 Eesti Töötukassa otsuse peale vaide.
4.Töötukassa jättis 26.11.2020 (dokumendis 27.11.2020) vaideotsusega nr 1888 vaide rahuldamata.
5.XX esitas 26.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks oli märgitud, et ta ei nõustu vaideotsusega ja keeldumisega töötuna arvelevõtmisest. Vaidlusaluseks haldusaktiks oli märgitud vaideotsus.
6.Kohus võttis 09.12.2020 määrusega menetlusse kaebuse Töötukassa 19.10.2020 otsuse nr TA20-0150682 ja Töötukassa 26.11.2020 (dokumendis 27.11.2020) vaideotsuse nr 1888 tühistamiseks ning Töötukassa kohustamiseks võtta kaebaja töötuna arvele. Kohus määras asja lahendamiseks lihtmenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja ei nõustu vaideotsusega ja keeldumisega töötuna arvele võtmisest.
8.Kaebaja töötuna arvele võtmisest keelduti TTTS § 6 lg 5 p 4 alusel, kuid sama paragrahvi p 4 alusel ei võeta töötuna arvele isikut, kes saab tasu, kuid kaebaja ei saa firmade juhatuse liikmeks olemise eest tasu. Kaebaja on tasunud töötamisel kõik riiklikud maksud, sealhulgas töötuskindlustusmakse, ja on seisukohal, et kaebajal on õigus ennast töötuna arvele võtta. Vastasel juhul tundub, et riik on kaebajalt ebaõiglaselt makse kogunud ja kaebajal on õigus töötuskindlustusmakse summad tagasi nõuda.
9.Kaebaja on seisukohal, et ei saa seada üksteisest sõltuvusse töötuna arvele võtmist ja töötutoetuse saamist, see on kunstlik töötute arvu vähendamine (võib-olla on poliitiline otsus). Inimesed lahkuvad omal soovil töölt erinevatel põhjustel, kuid töötu staatus tagab töötule näiteks ravikindlustuse. Kaebaja on töölt lahkunud omal soovil, kuid kaebaja on korrektselt tasunud kõiki makseid ja nüüd karistatakse kaebajat lisaks sellega, et ta ei saa pöörduda vajadusel arsti poole ja ei saa osta soodustusega ravimeid.
10.Kaebajal on kaks firmat. Pärna KV OÜ töötas aktiivselt siis, kui kaebaja tütar õppis Ehituskoolis ja tegi siseviimistlustöid, kuid tänaseks on ta omandanud ehitusinseneri kutse ja siseviimistlustöid enam ei teosta. Kaebajal on poeg, kes teenib hetkel aega kaitseväes ja on avaldanud soovi kunagi tulevikus firmaga edasi tegutseda. Kaebaja teise firma nimi on Luige OÜ. See firma ei ole päevagi tööd teinud, sest enne firma käivitamist tekkisid erimeelsused juhatuse liikmete vahel. Kaebaja tütar ja väimees on avaldanud soovi võtta kunagi tulevikus Luige OÜ kaebajalt üle. Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
2(5)
12.Kaebaja on Luige OÜ ja Pärna KV OÜ juhatuse liige ja ta ei saa selle eest tasu. Seega tuli vastustajal kontrollida, kas kaebaja vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. TKindlS § 6 lg-s 2 nimetatud töö- või teenistussuhte lõppemise alused välistavad töötuskindlustushüvitise maksmist.
13.Töötamise registri andmetel ja tööandja esitatud dokumentide alusel lõppes kaebaja viimane töösuhe (töötuna arvelevõtmise avalduse esitamise ja vaidlustatud otsuste tegemise seisuga) 25.09.2020 Tallinna Linnavaraametis poolte kokkuleppel ehk töölepingu seaduse § 79 alusel. TKindlS § 6 lg 2 p 3 alusel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel.
14.Ekslik on kaebaja seisukoht, et kuna ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu, siis tal on õigus töötuna arvel olla. Lisaks asjaolule, et kaebaja ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu, on oluline juhatuse liikmeks olemisel vastata töötuskindlustuse seaduse TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
15.Vastustaja soovib täiendavalt selgitada, et vaideotsuses nr 1888 lk 1 on ekslikult märgitud, et „TTTS § 6 lg 5 p 4 mõistes omab tähtsust asjaolu, kas vaide esitaja on äriühingu juhatuse liige, mitte kas vaide esitaja saab juhatuse liikmeks olemise eest tasu või mitte.“ Vastustaja selgitab, et on oluline, kas isik saab juhatuse liikmeks olemise eest tasu või mitte, kuid tasu mittesaamise tuvastamisel on oluline vastata töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Kuivõrd kaebaja viimane töösuhe lõppes poolte kokkuleppel ehk TKindlS § 6 lg 2 p-s 3 sätestatud alusel, puudub tal õigus töötuskindlustushüvitisele ja seega ei saa teda ka töötuna arvele võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 19.10.2020 otsuse nr TA20-0150682 ja Eesti Töötukassa 26.11.2020 (dokumendis 27.11.2020) vaideotsuse nr 1888 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist võtta ta töötuna arvele.
18.Kaebaja leiab, et tal on õigus olla töötuna arvele võetud, kuigi ta on äriühingu juhatuse liige, sest ta ei saa selle eest tasu. Lisaks tugineb kaebaja sellele, et ta on tasunud töötuskindlustushüvitise makseid, mistõttu töötuna arvelevõtmisest keeldumisel on ta makseid asjatult tasunud. Töötuna arvelevõtmisest keeldumise tõttu ei ole tal ka ravikindlustust ega võimalust ravimeid soodustusega osta.
19.Vaidlus puudub selles, et kaebaja viimane töö- või teenistussuhe enne töötuna arvelevõtmise taotlemist oli Tallinna Linnavaraametis. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja on Luige OÜ ja Pärna KV OÜ juhatuse liige ning ei saanud juhatuse liikmeks olemise eest tasu.
20.Isiku töötuna arvelevõtmist reguleerib TTTS § 6. Vastustaja keeldus kaebaja töötuna arvelevõtmisest TTTS § 6 lg 5 p 4 alusel, mis sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega saab äriühingu juhatuse
3(5)
liikme võtta töötuna arvele, kui ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu ja ta vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud tingimustele.
21.TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. TKindlS § 6 lg 2 p 3 sätestab, et töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel. Nimetatud tingimusele mittevastamise tõttu keeldus vastustaja kaebaja töötuna arvelevõtmisest. Töötukassa 19.10.2020 otsuses on tehtud viide üksnes TKindlS § 6 lg-le 2, kuid 26.11.2020 vaideotsusest selgub, et täpsemalt peeti silmas TKindlS § 6 lg 2 p-i 3. Töölepingu lõpetamise alusena on poolte kokkulepe sätestatud töölepingu seaduse (TLS) §-s 79, mille kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
22.Kohus leiab, et vastustaja keeldumine kaebaja töötuna arvelevõtmisest oli kehtiva õigusega kooskõlas. Kaebaja vastab äriühingu juhatuse liikmena tingimusele, et ta ei saa juhatuse liikmeks olemise eest tasu, kuid ta ei vasta TKindlS § 6 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimusele. Kohtule on esitatud kaebaja avaldus Tallinna Linnavaraametile, milles kaebaja on kirjutanud: „Palun vabastada mind töölt poolte kokkuleppel alates 25.09.2020. a“ (vastustaja 07.01.2021 vastuse lisa 3). Tallinna Linnavaraamet tegi 23.09.2020 otsuse kaebjaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks alates 25.09.2020 poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel (vastustaja 07.01.2021 vastuse lisa 4) ja ka töötamise registri väljavõttest nähtub, et tööleping Tallinna Linnavaraametiga lõpetati TLS § 79 alusel (vastustaja 07.01.2021 vastuse lisa 2). Seega ei saanud vastustaja kaebajat töötuna arvele võtta.
23.Kaebaja leiab, et eeltoodule vaatamata oleks vastustaja pidanud ta töötuna arvele võtma, sest ta on tasunud töötuskindlustusmakseid ja tal pole vastustaja otsuse tõttu ravikindlustust. Lisaks ei ole Luige OÜ kaebaja väitel päevagi töötanud ja Pärna KV OÜ töötas aktiivselt minevikus, kuid enam mitte. Kohus selgitab, et vastustaja ei saanud kaebajat töötuna arvele võtta üksnes selle tõttu, et kaebaja on töötuskindlustusmakseid maksnud. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida maksavad nii kindlustatu kui tööandja (TKindlS § 4 lg 1). Töötuskindlustusele on isikul õigus mitte igal töösuhte lõppemise juhul, vaid seaduses sätestatud kindlatel tingimustel. Seega ei garanteeri üksnes maksukohustuse täitmine seda, et isikul on õigus töötuna arvelevõtmisele. Kui kaebaja oli lisaks töölepingu alusel töötamisele äriühingu juhatuse liige, pidi ta arvestama sellega, et äriühingu juhatuse liikmeks olemine võib takistada töötuna arvelevõtmist, sõltuvalt sellest, millisel alusel tema töösuhe lõpeb. Töötuna arvelevõtmise taotluse lahendamisel ei omanud tähtsust ka see, millises seisus on äriühingud, mille juhatusse kaebaja kuulub ja asjaolu, et kaebajal ei ole ravikindlustust, kui teda töötuna arvele ei võeta. TTTS § 6 lg 5 p 4 on imperatiivne säte. See tähendab, et kui TTTS § 6 lg 5 p 4 järgi esines alus töötuna arvelevõtmisest keeldumiseks, ei saanud vastustaja otsustada teisiti, kaaludes muid asjaolusid, mida sättes otseselt mainitud ei ole. Ei ole ka ühtegi sätet, mis võimaldaks kaebaja poolt välja toodud asjaolude tõttu TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaldamata jätta. Seega ei anna kaebuses ega kaebaja 19.01.2021 täiendavates seisukohtades esitatud põhjendused alust TTTS § 6 lg 5 p-st 4 kõrvale kalduda ning kaebaja töötuna arvele võtta.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 19.10.2020 otsus nr TA20-0150682 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna 19.10.2020 otsus on õiguspärane, puudub alus ka
4(5)
Eesti Töötukassa 26.11.2020 (dokumendis 27.11.2020) vaideotsuse nr 1888 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks võtta kaebaja töötuna arvele. Kaebus jääb rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.