lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-179/9

Muud

HaldusasiOsaliselt jõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 05.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-179/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1160
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3, 4Esialgne õiguskaitseVangS § 31 lg 2Raadio ja televisioonHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineVangS § 63 lg 1Distsiplinaarkaristused

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 2016/679Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-179/18Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium02.06.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-23-12093/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.01.20253-21-1319/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja17.01.20222-20-1122/68Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.12.20213-21-350/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja04.03.20212-17-124806/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja03.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-21-179

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-179

Määruse kuupäev ja koht

5. veebruar 2021

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

M. M esialgse õiguskaitse distsiplinaarkaristuse peatamiseks

Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

taotlus

määratud

1.Peatada Viru Vangla 22.01.2021. a käskkirja nr 6-3/38-1 täitmine.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Rahuldada taotlus ja asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi initsiaalidega. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetleb Viru Vangla kinnipeetav M. M 26.01.2021 esialgse õiguskaitse (edaspidi ka EÕK) taotlust ja 02.02.2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse täiendust seoses tema distsiplinaarkorras karistamisega (22.01.2021. a käskkiri nr 6-3/38-1).

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
2.
Viru Vangla 1.02.2021 vastuse kohaselt on taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal. Vangla on seisukohal, et kinnipeetava taotlus on HKMS § 249 lg 2 alusel formaalselt lubatav. Kinnipeetav on esitanud Viru Vanglale vaide, (registreeritud vanglas numbriga 6-12/23-1), mille põhisisu kattub esialgse õiguskaitse taotluse nõudega. Vangla märgib siinkohal, et põhisisuna saab käsitleda distsiplinaarmenetluse käskkirja nr 6-3/38-1 kehtetuks tunnistamise nõuet. Jaatada saab samuti esialgse õiguskaitse vajadust. Vaiet ei ole seniselt lahendatud.
3.Vangla on seisukohal, et kinnipeetava vaie ja võimalik hilisem kaebus on vähese perspektiiviga. Ei ole võimalik tuvastada ühtegi ilmselget asjaolu, mis tooks kaasa määratud distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamise. Karistus on, arvestades mh kinnipeetava varasemat käitumist, proportsionaalne. Kinnipeetaval on olnud menetluse

3-21-179 kestel piisavalt võimalusi omapoolsete selgituste andmiseks. Vangla peab vajalikuks märkida, et kuigi M.M on täitmisele pööramata mitmed distsiplinaarkaristused, siis hetkel viibib vang tavarežiimil. Tavarežiimil viibides on vangil võimalik kambris omada muid isiklikke asju (va distsiplinaarkaristusena ära võetud teler). Kui vangla oleks pööranud täitmisele kartserikaristuse, puuduks tal igal juhul kambris isiklik teler. Teleri puudumine ei ole ületamatu ebamugavus – uudistega on vangil võimalik kursis olla ka raadio ja ajalehtede vahendusel. Kaebaja väited enesetapumõtete vähenemisest seotuna teleri olemise või mitteolemisega kambris ei ole kuidagi objektiivselt hinnatavad ega ole ka eluliselt eriti usutavad. Kokkuvõtvalt palub vangla jätta kinnipeetava esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

4.Taotleja märgib 02.02.2021 esialgse õiguskaitse taotluse täienduses, et vastavalt VangS § 31 lg 2 võib kinnipeetaval olla isiklik televiisor ning ta ei ole seoses televiisoriga „korda“ rikkunud. Ta soovis vaid saada arstiabi ja minna meditsiiniosakonda, seega on televiisor ära võetud ebaõiglaselt.
5.Tartu Halduskohus palus kohtunõudes teatada, kas M. M on tavarežiimis viibides võimalus vaadata üldkasutatavat televiisorit, aga samuti kuulata raadiot ja lugeda ajalehte ning ajakirju vastavalt vangistusseaduse §-dele 30 ja 31.
6.Vastuses kohtunõudele teatas Viru Vangla, et Viru Vangla direktori käskkirjadega (viimati 01.02.2021. a käskkiri nr 1-1/16„ Viru Vanglas COVID-19 haiguse leviku tõkestamisega seonduvate meetmete kohaldamise läbivaatamine“) on lukustatud kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad. Seega ei ole kinnipeetavatel, sh M. M, võimalik käskkirja kehtivuse ajal tavarežiimil viibides vaadata üldkasutatavat televiisorit. Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. M. M on võimalik kuulata kambrisse sisseehitatud raadiot ning lugeda nii enda tellitud kui ka vangla väljastatavaid ajalehti ja ajakirju. Kohtu seisukoht
7.HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust.
8.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 5 esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Taotleja on esitanud vaide Viru Vanglale, seetõttu on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
9.Viru Vangla on 22.01.2021. a käskkirja nr 6-3/38-1 alusel karistanud taotlejat isikliku televiisori kasutamise keelamisega 25 päevaks.

3-21-179

10.Tartu Halduskohus märgib, et arvestades olukorda Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust vanglas, on õigustatud täiendavate piirangute kehtestamine, mille eesmärgiks on minimeerida inimja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Seetõttu on Eesti vanglates kehtestatud kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks leevendusmeetmeid, jättes kambritesse ööpäevaringselt sisselülitatuks raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni.
11.Antud juhul on vaidemenetluses vaidlustatud käskkirja alusel taotlejat karistatud isikliku televiisori kasutamise keelamisega 25 päevaks. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlejal on olemas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.
12.Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
13.Vaidlust ei ole selles, et VangS § 63 lõige 1 näeb ette, et vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus (punkt 1); isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks (punkt 11); ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine (punkt 2); töölt eemaldamine kuni üheks kuuks (punkt 3); kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks (punkt 4).
14.VangS § 31 lõige 2 sätestab, et vanglateenistuse ametniku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest.
15.Arvestades olukorda Viru Vanglas seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdase levikuga ning selle ohtlikkusega ning ka sellega, et Eesti vanglates on kehtestatud kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks leevendusmeetmed, jättes kambritesse ööpäevaringselt sisselülitatuks raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni, leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada. Kohus möönab, et M. M on võimalik kuulata kambrisse sisseehitatud raadiot ning lugeda nii enda tellitud kui ka vangla väljastatavaid ajalehti ja ajakirju.
16.Viru Vangla direktori käskkirjadega (viimati 01.02.2021. a käskkiri nr 1-1/16„ Viru Vanglas COVID-19 haiguse leviku tõkestamisega seonduvate meetmete kohaldamise läbivaatamine“) on lukustatud kõik Viru Vangla kinnise vangla eluosakonnad ja taotlejal ei ole võimalik käskkirja kehtivuse ajal tavarežiimil viibides vaadata üldkasutatavat televiisorit. Seega on antud erandlikus olukorras põhjendatud peatada Viru Vangla 22.01.2021. a käskkirja nr 6-3/38-1 täitmine.
17.Esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise

3-21-179 määruse jõustumiseni. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).

18.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.

/allkirjastatud digitaalselt/ 05.02.2021 kohtumäärus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2021 kohtumäärusega

02.juunil 2021. Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsioon:
1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 5. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni punkt 2.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Viru Vanglalt välja 15 eurot menetluskulude katteks M. M kasuks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja