lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-12093/19

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-12093/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1650
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 110 lg 1, 5Kohustuse täitmisest keeldumineAÕS § 83 lg 1Valdaja vastuväitedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 442 lg 8Otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-23-12093/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.12.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12093

Kohtuasi

Y.S-i hagi B.S vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.S apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Y.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Dragan Perovic Kostja (apellant): B.S esindaja Vadim Vilde

Menetluse liik

vastu korteriomandite valduse

(isikukood XXX), lepinguline

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 08.12.2023 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata B.S poolt Y.S-ile apellatsioonimenetluses hüvitatavateks menetluskuludeks 719,99 eurot.

5.Mõista B.S-ilt välja Y.S-i kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitisena 719,99 eurot.
6.Jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 445 lg 1Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

2-23-12093 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Y.S esitas Harju Maakohtule 24.08.2023 hagi B.S vastu korteriomandite valduse vabastamiseks. Hageja palub kohustada kostjat korteriomandite numbritega XXXXXXXX ja YYYYYYYY asukohaga XXX ja YY Tallinn valduse üleandmiseks hagejale ning kostja ja kostjaga koos viibivate isikute ja asjade väljatõstmiseks.
2.Hagejale kuuluvad ühisomandis abikaasaga korterid registriosa numbritega XXXXXXXX ja YYYYYYYY asukohaga XXX ja YY Tallinn (edaspidi korterid). Faktiliselt on korterid kokku ehitatud üheks eluruumiks.
3.Hageja ja tema poja Q. Y.S-i vahel oli sõlmitud korterite kasutamiseks suuline tasuta kasutamise leping ja Q. Y.S kasutas kortereid alates 2003. a. Hageja poeg abiellus kostjaga 2004. a ja kostja asus hagejale kuuluvasse korterisse elama.
4.Hageja esitas oma pojale 31.05.2023 tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavalduse ja ütles lepingu alates 01.07.2023 üles. Hageja palus anda temale korterite valdus üle hiljemalt 30.06.2023. Hageja poeg on korteritest välja kolinud, kuid kostja teavitas, et ta ei kavatse korteritest lahkuda. Kostjal ei ole korterite kasutamise õigust. Kostja seisukoht
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle vastu sellele, et korterid kuuluvad hagejale. Kostja nõustus, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud korterite tasuta kasutamise suulise lepingu alusel. Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et hageja on tasuta kasutamise lepingu üles öelnud.
6.Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole palvega anda võimalus ja aeg leida endale ja alaealistele lastele teine korter. Kostja ei saa uut korterit lühikese aja jooksul leida. Tegemist on perekonfliktiga, sest kostja ja hageja poja kooselu lõppes 2020. aastal ning hetkest, kui hageja poeg ühisest kodust välja kolis, hakkas hageja otsima võimalusi kostja elu keeruliseks muutmiseks.
7.Kostja hinnangul tuleb arvesse võtta seda, et kostja on tasunud korterite omandamiseks võetud laenumakseid. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat vabastama korteriomandid registriosa numbriga XXXXXXXX aadressiga XXX Tallinn ja registriosa numbriga YYYYYYYY aadressiga YYY ning andma nende otsene valdus üle hagejale. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1090,80 eurot.

2-23-12093

9.Vaidlust ei ole, et hageja on korterite omanik ja kostja valdab kortereid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud korterite tasuta kasutamise lepingu alusel. Hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles alates 01.07.2023. Järelikult ei põhine kostja valdus alates 01.07.2023 enam õiguslikul alusel ja on alates 01.07.2023 muutunud ebaseaduslikuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.
10.AÕS § 83 lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohus ei ole tuvastanud ning kostja ei ole tuginenud õigusele korterite valdamiseks. Kostja väited perekonfliktist ja võimalike laenude tagasimaksetest ei oma vindikatsiooninõude lahendamise seisukohalt tähtsust.
11.Hageja on esitanud taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tõsta kostja korteritest välja. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kuivõrd eraldi kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks puudub vajadus ning täitemenetluse seadustiku § 180 reguleerib seda ammendavalt. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
13.Kostja arvates on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Maakohus eksis, kui jättis tuvastamata kostja õiguse korterite valdamiseks. Kostja selgitas menetluse jooksul korteriomandite aadressiga XXX ja YYY, Tallinn soetamise asjaolusid. Korteriomand XXX osteti 2003. a hageja poja võetud laenuga, mille käendajaks oli hageja. 2014. a vormistati hageja poja nimele uus laen summas 176 692,22 eurot, millega hakati ehitama hagejale eramut aadressil MMM. Hageja ei ole kunagi elanud ega kasutanud kortereid aadressil XXX, Tallinn ja YYY, Tallinn. Nendes korterites on püsivalt elanud kostja koos abikaasaga ja nende lapsed. Kostja on koos oma abikaasaga tasunud korterite soetamiseks võetud laenulepingu makseid ja korteritega seotud hooldus ja haldustasusid. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.

selle rahuldamata

ja

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
16.Kostja lisas apellatsioonkaebusele laenulepingu nr 915-07F, laenulepingu nr 1370-14F, kostja pangakonto väljavõtted XXX ja YYY kommunaalmaksete tasumise kohta ja Harju Maakohtu 08.12.2023 otsuse tsiviilasjas 2-23-12093. TsMS § 238 lg 1 kohaselt saab kohus vastu võtta üksnes asjakohaseid tõendeid. Käesolevas asjas tehtud maakohtu otsuse lisamiseks apellatsioonkaebusele puudub vajadus. Samuti on kostja juba maakohtus esitanud laenulepingu nr 915-07F, laenulepingu nr 1370-14F ning kostja pangakonto väljavõtted XXX ja YYY kommunaalmaksete tasumise kohta, mistõttu puudub vajadus ka nende korduvaks kohtule esitamiseks, mistõttu tuleb nende tõendite vastuvõtmisest keelduda.

2-23-12093

17.Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Kostja ei vaidle vastu sellele, et kostja kasutas kortereid hageja ja hageja poja vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepingu alusel ning see leping on hageja poolse ülesütlemisega lõppenud. Seega on hagejal korterite omanikuna õigus AÕS § 80 alusel nõuda kostjalt korterite valdust. Sellisele nõudele saab esitada vastuväiteid AÕS § 83 lg 1 alusel. Selliseid vastuväiteid ringkonnakohtu hinnangul esile toodud ei ole. Kostja väited, et ta on koos hageja pojaga maksnud tagasi laenu, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
18.1.Riigikohus on selgitanud, milliseid vastuväiteid saab esitada vindikatsioonihagile ja milline on nende mõju. VÕS § 110 annab asja valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1 mõttes (vt RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p 33), kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude rahuldamist välistavat valdusõigust (vt RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-179-13, p 26). Seega tuleb kohtuvaidluse korral vindikatsiooninõue rahuldada ka juhul, kui valdajal on õigus valduse väljaandmisest keelduda, küll aga ei ole valdaja sellekohane vastuväide tagajärjetu. VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on vastunõude tunnustamisel valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude täitmise vastu (vt eespool viidatud RKTKo 3-21-179-13, p 26). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei ole õige jätta rahuldamata asja väljaandmise nõue üksnes seetõttu, et valdaja saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse (AÕS § 83 lg-d 1 ja 3, VÕS § 110) olemasolu tõttu, kuid sellisel juhul on võimalik asja valduse väljaandmise nõue rahuldada vastastikku rahalise nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmise nõude rahuldada tingimuslikult, s.o teise isiku poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Lisaks on kolleegium märkinud, et VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes, mida kohus saab kohaldada üksnes poole taotlusel, mitte aga iseseisvalt (RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160, p 13).
18.2.Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud eeltoodud taotlust ja kostja pole tuginenud sellele, et hageja on keeldunud talle hüvitamast korterite omandamiseks tehtud kulutusi. Kostja pole ka esile toonud kui suured need kulutused olid. Üksnes asjaolu, et kostja on maksnud laenumakseid, ei anna alust vindikatsiooninõude rahuldamata jätmiseks ega ka korterite valduse väljaandmise edasilükkamiseks.
18.3.Maakohus küsis kostjalt istungil, kuidas mõjutavad laenu tagasimaksed hageja nõuet. Sellele vastas kostja, et otseselt ei mõjuta. Kostja soovis esitada vastuhagi ja selles osas selgitas maakohus õigesti, et vastuhagi esitamise eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus märgib, et kostjal on võimalik esitada hageja vastu kulutuste hüvitamiseks nõue eraldi hagina.
19.Kostja väited selle kohta, et 2014. a hakati ehitama hagejale eramut ning hageja ei ole kunagi elanud ega kasutanud kortereid aadressil XXX, Tallinn ja YYY, Tallinn, ei oma hageja nõude lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-12093

20.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
21.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 24.01.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 719,99 eurot. Ringkonnakohus saab hageja menetluskulude nimekirjast aru, et tegemist on summaga ilma käibemaksuta, kuid hageja pole soovinud summa välja mõistmist koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 4 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta).
22.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud – nõupidamine kliendiga, apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 160 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
23.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 719,99 eurot (käibemaksuta). Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium