2.Rahuldada taotlus ja asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi initsiaalidega.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Rahuldada taotleja taotlus ja edastada taotlejale haldusasja menetluse käigus kohtu poolt loodud ja vangla poolt esitatud dokumentidest koopiad (v.a taotleja vaided, tervisekaardi väljavõte ja vangla volikiri).
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik 1.Tartu Halduskohtusse saabus 19.02.2021 M. M esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt hoitakse taotlejat alates 6.10.2020 järjestikus üksikvangistuses (133 päeva), mille ajal ei võimalda talle iga päev kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi päevas ning ei tagata, et tervisehoiutöötaja külastaks taotlejat igapäevaselt ja pakuks talle psühholoogilist tuge. Taotleja märgib, et ainuüksi 2020. aastal hoiti teda 335 ööpäeva üksikvangistuses ja tal ei olnud võimalust suhelda kaaskinnipeetavatega ja lähedastega. Taotlejal tekkis täiesti lootusetu tunne, kas et ta kunagi üksikvangistusest pääseb. CPT raport Eesti külastuse kohta annab selliseid juhiseid: 1) kõikidele eraldatud vangidele võimaldatakse sihipärased ja eelistatult kambriväliseid tegevusi sisaldav struktureeritud programm; 2) kõikidele vangidele, keda hoitakse üksikvangistuses, võimaldatakse iga päev kontakti inimestega (eesmärk peab olema see, et asjaomased vangid saaksid sellest kontaktist kasu rohkem kui kaks tundi päevas; 3)
3-21-350 tervishoiutöötaja külastab iga päev kõiki üksikvangistuses viibivaid vange ja neile pakutakse psühholoogilist tuge. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on samuti viimastel aastatel üksikvangistusega seotud küsimuste lahendamisel arvestanud CPT raportites esitatud seisukohtadega. Taotleja arvates vihkab Viru Vangla II üksuse juht T. Salomets teda ja käsib alluvatel vanglaametnikel taotlejat igapäevaselt piinata ning keelab tervisehoiutöötajatel taotlejat igapäevaselt külastada. Taotlejal esineb enesetapu sooritamise oht. Sellest tulenevalt taotleb M. M kohtult: 1) Viru Vangla kohustamist lõpetada piinamine, mille käigus ei võimaldata taotlejal iga päev kontakti inimestega rohkem kui kaks tundi; 2) Viru Vangla kohustamist tagada, et tervisehoiutöötaja külastaks teda iga päev ja pakus talle psühholoogilist tuge. Alternatiivselt soovib taotleja Viru Vangla kohustamist lõpetada tema kartseris hoidmine, kuniks on lõppenud COVID-19 piirangud (kinnipeetavate lukustamine kambrisse, mis on samuti üksikvangistus) ja lubada taotlejale kambrisse isiklikud asjad (sh televiisor).
2.Tartu Halduskohus esitas 19.02.2021 Viru Vanglale kohtunõude eesmärgiga välja selgitada, kas taotleja on esitanud vanglale vaide, mille ese oleks sarnane esialgse õiguskaitse taotluse esemega.
3.Viru Vangla vastas kohtunõudele 19.02.2021 ja teatas kohtule, et taotleja esitas 16.02.2021 kaks eraldiseisvat vaiet, mille sisu ja esitatud nõuded on sarnased kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse nõuetega. Vangla ei ole vaideid sisuliselt lahendanud. Täiendavalt andis vastustaja teada, et M. M ei ole esitanud vaiet konkreetselt Viru Vangla käskkirja peale, mille alusel on kohaldatud karantiin, kuid 16.02.2021 esitatud vaides viitas taotleja muu hulgas COVID-19 piirangutele.
4.Tartu Halduskohus kohustas 19.02.2021 Viru Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
5.Viru Vangla seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas laekus kohtusse 1.03.2021. Vangla leidis, et ei ole võimalik tuvastada ühtegi ilmselget asjaolu, mis kinnitaks, et taotleja ei suudaks kartserikaristust kanda. Taotlejale on pakutud võimalust osaleda kartserikaristuse kandmise suhtlusprogrammis, kuid ta on sellest keeldunud. Vangla hinnangul kinnitab see pigem seisukohta, et taotleja ei tunneta ise täiendavat suhtlusvajadust. Vangla on lubanud taotlejale viibida tavarežiimis distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramiste vahel. Viru Vanglas kehtestatud karantiin, mis keelab ka tavarežiimis viibivatel kinnipeetavatel vanglasisest liikumist. Taotlejale on väljastatud saatekiri Tartu Vangla psühhiaatriosakonda, kuid see ei tähenda vangla arvates seda, et taotleja ei saaks hetkel karistust kanda. Sellest tulenevalt palus vangla jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Taotleja esitas kohtule 1.03.2021 märgukirja, mille kohaselt toimus tal 17.02.2021 psühhiaatri vastuvõtt, mille käigus soovitas psühhiaater taotleja üksikvangistuses hoidmise koheselt lõpetada.
7.Taotleja esitas kohtule 2.03.2021 taotluse (pealkirjastatud teabenõue) haldusasja menetluse käigus kohtu poolt loodud ja vangla poolt esitatud dokumentidest koopiate väljastamiseks.
3-21-350
Kohtu seisukoht
8.Kohus selgitab, et hindab kõigepealt esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (I) ja järgmisena vaatab taotluse sisuliselt läbi (II). I
9.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 5 esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgset õiguskaitset ei saa paluda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Esialgse õiguskaitse ei saa kaitsta isiku õigusi suuremas ulatuses, kui tema kaebuse või vaide osas tehtav võimalik positiivne vaide- või kohtuotsus. Seega on oluline, et nii vaides kui ka esialgse õiguskaitse taotluses esitatud taotlused oleksid vähemalt sisuliselt sarnased ja olid suunatud ühte eesmärgi saavutamisele.
10.Kohus tegi kindlaks, et taotleja on esitanud 16.02.2021 Viru Vanglale kaks vaiet, mis olid registreeritud 17.02.2021 nr 6-12/41-1 ja nr 6-12/42-1. Kohus selgitab, et ei ole tuvastanud, et taotleja oleks taotlenud vaidemenetluses vanglalt lõpetada tema kartseris hoidmine, kuniks on lõppenud vanglas kehtestatud COVID-19 seonduvad piirangud. Taotleja on küll taotlenud vanglalt üksikvangistuse täitmisele pööramise peatamist seni, kuni oleks hinnatud tema vaimset terviseseisundit ja oleks pakutud talle vaimset ja füüsilist stimulatsiooni. Kohus leiab, et põhimõtteliselt teenib eelpoolnimetatud nõue sama eesmärki, mida taotleja soovib saavutada alternatiivse nõude esitamisega esialgse õiguskaitse taotluses. Sellest tulenevalt loeb kohus esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõuded eesmärgi poolest hõlmatuks vaietes esitatud nõuetega. Lisaks märgib kohus, et vanglal on kohustus enne järjekordse kartserikaristuse täideviimist hinnata kinnipeetava terviseseisundit, kaaluda karistuse täideviimise edasilükkamist ning võimaldada üksikvangistuses viibivale kinnipeetavale viibida piisavalt aega tavatingimustes, mis tuleneb kohtupraktikast. Seega on täiesti piisav, et M. M esitaks vanglale kohustamisvaide. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud nõuded on asjakohased HKMS § 251 lg 1 p-s 3 sätestatud tähenduses.
11.Kohus märgib täiendavalt, et esialgse õiguskaitse taotluse eest on tasutud riigilõiv. Taotlus on põhistatud ja vastab vorminõuetele (HKMS § 250 lg p-d 1 ja 2). Tegemist on esmakordselt kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Sellest tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust täies ulatuses lubatavaks. II
12.Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust.
13.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive
3-21-350 ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
14.Esialgse õiguskaitse vajadus
14.1.Eesialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel esineb vähemalt pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise võimalus ja selle hilisem kõrvaldamine oleks raskendatud.
14.2.Kohus selgitab, et üksikvangistusega seotud asjades esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamisel on oluline esmalt tuvastada, kas taotlejal esineb meditsiiniline näidustus selleks, et jaatada üksikvangistuse kohaldamist lühemal perioodil, kui näeb ette VangS § 63 lg 1 punkt 4 või selle kohaldamata jätmist üldse, aga samuti seda, kas taotleja saaks nõuda üksikvangistuse ajal, mis ei ületa 45 päeva, muid leevendusi (füüsiline ja vaimne stimulatsioon). Nimelt leidis Riigikohus, et vajab analüüsimist olukord, kas kaebajat tohtis tal diagnoositud tervisehäireid arvestades üldse paigutada eraldatud lukustatud kambrisse või tohtis teda sinna paigutada üksnes teatud ajaks ning, kui tohtis, siis kas ja millal muutus kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmine ebaproportsionaalseks ja kaebaja väärikust alandavaks. 1 Riigikohus on üksikvangistuse lubatavuse hindamise kontekstis leidnud samuti, et kinnipeetavale ei pea tingimata tagama võimalust suhelda teiste kinnipeetavatega.2 Kohus märgib, et suhtlemine teise kinnipeetavaga toimub üldjuhul, kui järjekordselt üksikvangistuses viibivale isikule võimaldatakse mõistlik arv päevi tavarežiimis viibimiseks. Kohtupraktikast ja õigustloovatest aktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada üksikvangistust kandvale kinnipeetavale suhelda teiste kinnipeetavatega igapäevaselt. CPT raportis võetud seisukohad ei ole kohtule õigusemõistmisel siduvad.
14.3.Kohus tutvus haldusasja materjalidega, millest ühtlasi nähtub, et taotlejal esinevad mingil määral psühholoogilised terviseprobleemid (sh probleemid, mille osas on veel diagnoos täpsustamata). Samas nähtub taotleja tervisekaardi väljavõttest, et vanglaarstid ega ka väljastpoolt vanglat vaimse tervisega tegelevad eriarstid ei ole tuvastanud, et taotlejale oleks esinenud tervisprobleemide tõttu üksikvangistus vastunäidustatud üldse või peale konkreetset ajavahemikku, mis ei ületa 45 ööpäeva. Samuti ei ole tuvastatud, et taotleja vajab vaimse stimulatsiooni jaoks teiste kinnipeetavatega suhtlemist suuremal määral, mis kaasneb niikuinii distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramise vaheaegadel tavarežiimis viibimisega. Taotleja külastas 17.02.2021 psühhiaatrit, kus ilmselgelt rääkis enda võimalikest terviseprobleemidest seonduvalt üksikvangistusega. Taotleja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et psühhiaater oleks keelanud tal üksikvangistuses viibimist või vähemalt soovitanud seda. Pelgalt taotlejale 17.02.2021 psühhiaatri poolt väljastatud saatekiri Tartu Vangla psühhiaatriosakonna külastamiseks, et kinnita seda, et taotleja ei ole tervislikel põhjustel võimeline kandma üksikvangistust täies või piiratud ulatuses.
14.4.Kohtud on ka varasemalt, tuginedes vangla poolt esitatud tõenditele (meditsiinilised otsused), tuvastanud, et taotleja on tervisesisundi tõttu võimeline viibima üksikvangistuses, kui distsiplinaarkaristuste kandmise ajavahemike vahele on mõistlik arv päevi, kus taotleja saaks
RKHKo 3-17-1503, p 19. RKHKo 3-18-360, p 12.
3-21-350 viibida tavarežiimis (haldusasi nr 3-20-2165). Kohus jääb varasemalt võetud seisukoha juurde. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et hetkel on Viru Vanglas kehtestatud karantiini tõttu suhtlemine ka tavarežiimis viibivate kinnipeetavate vahel piiratud. Sellest hoolimata on kohus jätkuvalt seisukohal, et taotleja on võimeline terviseseisundi poolest kandma üksikvangistust VangS § 63 lg 1 punktis 4 sätestatud ulatuses ning tal puudub meditsiiniliselt tuvastatud erivajadus suhelda teiste kinnipeetavatega igapäevaselt. Haldusasja materjalide kohaselt võimaldab vangla taotlejal karistuste kandmise vahel viibida mõned päevad tavarežiimis, mistõttu saab ta isegi karantiini ajal vähemalt suhelda kambrikaaslasega ning sugulaste ja lähedastega telefoni- ja kirja teel. Kohus arvestab ka sellega, et hetkel kehtib Viru Vanglas karantiin, mille eesmärgiks on takistada COVID-19 viiruse levikut vanglas, mh ka kinnipeetavate seas. Sellel põhjusel esineb muu objektiivne takistus kaebaja suhtlemisnõude rahuldamiseks. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et Viru Vangla kinnitusel on taotlejale pakutud võimalust osaleda kartserikaristuse kandmise suhtlemisprogrammis, kuid taotleja on sellest keeldunud. Seega jääb halduskohtule arusaamatuks, miks vangla peab lubama taotlejale suhelda teiste isikutega (ilmselgelt on silmas peetud teisi kinnipeetavaid), kui samal ajal keeldub taotleja lubatud meetmetega üksikvangistusest tingitud suhtlemispiirangute leevendamisest. Eelpoolnimetatu kinnitab veel kord kohtu poolt varasemalt võetud seisukohti, et taotleja on suuteline tervislikel põhjustel kandma üksikvangistust ning tal tegelikult puudub suhtlemiskorra kaudu vaimse stimulatsiooni vajadus. Järelikult oli ja on taotlejal võimalus saavutada esialgse õiguskaitse taotluse eesmärke teiste, vanglas lubatud meetmetega, mis on kohtu arvates tõhusamad, kui pelgalt kinnipeetavatega suhtlemine. Nähtuvalt taotleja tervisekaardist perioodil 16.02.-25.02.2021, käis meedik kaebaja juures praktiliselt iga päev, mistõttu sai taotleja kogu aeg rääkida meedikule enda terviseprobleemidest ja saada ning küsida nõu. Selle kaudu on taotlejale tagatud ka mingil määral psühholoogiline nõustamine. Lisaks märgib kohus, et kohtule teadaolevatel andmetel on taotlejale lubatud esialgse õiguskaitse korras kasutada isiklikku televiisorit tavarežiimis viibides (Tartu Halduskohtu 5.02.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-179) vaidemenetluse ajaks või halduskohtumenetluse ajaks kaebuse esitamise korral.
14.5.Võttes arvesse, et taotlejal puudub meditsiiniliselt kinnitatud vastunäidustus üksikvangistuses viibimise kohta, on taotlejal olemas võimalus osaleda üksikvangistuse kandmise ajal suhtlemisprogrammis, vangla võimaldab taotlejal viibida kartserikaristuste ärakandmise vahel tavarežiimis, kus ta saab suhelda kambrikaaslasega ja lähedastega telefoni teel, vaadata isiklikku televiisorit ning tegeleda muude lubatud tegevustega, aga samuti seda, et taotlejat külastab meedik praktiliselt igapäevaselt, kellele ta saab enda muredest rääkida, leiab kohus, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus kõikide taotluses esitatud nõuete osas. Kuna kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, ei hinda kohus teiste esialgse õiguskatse taotluse rahuldamise eelduste täidetavust.
14.6.Kohus rõhutab veel kord, et on tuvastatud, et taotleja vaenulikkus ametnike ja allumatus kodukorra suhtes on simulatsioon, et tõestada üksikvangistuse kahjulikku mõju. Lähtudes kaebaja telefonikõnedest ja kirjalikest pöördumistest kohtule, on kohtu hinnangul taotleja täielikult teovõimeline inimene, kes oskab täies mahus enda käitumist kontrollida, sellest aru saada ja juhtida. Seega, sellisel juhul paneb taotleja korduvaid distsipliinirikkumisi toime tahtlikult, mille taga on selge motiiv ja eesmärk, kuid mitte suutmatus vaimse haiguse tõttu alluda vanglas kehtivale korrale. Taotleja üksikvangistuses viibimine või mitteviibimine oleneb vaid temast. Eluliselt ei ole usutav, et teovõimeline inimene sooritab tahtlikult õigusvastaseid tegevusi ja sellega tekitab endale teadlikult ja pidevalt tervisekahju. Taotleja käitumine kinnitab pigem seda, et üksikvangistus on talle vaimselt jõukohane, kuid ta üritab iga hinna eest, sh ka
3-21-350 viidates terviseseisundile, vastutusest kõrvale hoiduda. Ilmselgelt, kui taotleja vaimne terviseseisund oleks üksikvangistuses nii haavatav, ei oleks ta allumatusest jne tingitud rikkumisi n-ö tühjalt kohalt kuude kaupa toime pannud ja keeldunud vangla poolt pakutud suhtlemisprogrammist. Taotleja saab ise ära hoida distsiplinaarkaristustega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, kui käitub vanglas õiguskuulekalt.
14.7.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata täies ulatuses.
15.Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3, rahuldab kohus M. M taotluse ja asendab avaldatavas kohtulahendis tema nime initsiaalidega.
16.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada HKMS § 108 ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata täies ulatuses. Sellest tulenevalt ja võttes arvesse, et vanglal ei saanud tekkida üldjuhul halduskohtumenetluses menetluskulusid, jätab kohus vastavalt HKMS § 108 lg-le 11 käesolevas halduskohtumenetluses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.
17.Kohus rahuldab M. M 2.03.2021 taotluse ja edastab talle haldusasja menetluse käigus kohtu poolt loodud ja vangla poolt esitatud dokumentidest koopiad (v.a taotleja vaided, tervisekaardi väljavõte ja vangla volikiri).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.