„X“ kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2020 otsuse nr P26O-2020-102925 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja „X“ seaduslik esindaja Maxim Kryukov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. märts 2021 (k.a). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja seaduslik esindaja Maxim Kryukov esitas 24.08.2020 Sotsiaalkindlustusametile taotluse kaebaja puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega lapse toetuse määramiseks.
2.Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisiks kaasas Sotsiaalkindlustusamet ekspertarsti Eve Männiku.
3.Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2020 otsuse nr P26O-2020-102925 kohaselt kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud ning puudega lapse toetust ei määratud.
4.Kaebaja seaduslik esindaja esitas Sotsiaalkindlustusametile 22.09.2020 nimetatud otsusele vaide. Vaidemenetluses kaasas Sotsiaakindlustusamet ekspertarsti Julija Aleksandrova
5.30.09.2020 vaideotsusega nr 8-3/23703-2 jättis Sotsiaalkindlustusamet kaebaja vaide rahuldamata.
6.02.11.2020 esitas kaebaja seaduslik esindaja Maxim Kryukov Tartu Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 10.09.2020 otsuse nr P26O-2020-102925 tühistamiseks.
7.Tartu Halduskohus võttis 11.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
8.SKA esitas 17.12.2020 vastuse kaebusele, milles palub kaebuse jätta rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus otsustas 5.01.2021 määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras täiendavate seisukohtade esitamise tähtaja. Kuulutas haldusasja nr 3-20-2146 menetluse kinniseks.
10.Kaebaja esitas 18.01.2021 seisukoha vastustaja vastuse kohta.
11.Vastustaja esitas 21.01.2021 vastuse kaebaja täiendavale seisukohale.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja on seisukohal, et SKA 10.09.2020 otsus nr P26O-2020-102925 on õigusvastane, kuna sellega on rikutud lapse „X“ subjektiivset õigust saamaks hüvitist seoses puude raskusastmega. Olemasolevatest meditsiinilistest andmetest lapse „X“ tervisliku seisundi kohta on selgesti nähtuv, et lapsel on terviserike puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 2 lg 1 tähenduses: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Seega vastavalt meditsiinitöötajate järeldustele ja soovitustele on lapsel terviserike. Lapsel on raske meditsiiniline diagnoos seoses millega ta vajab endiselt pidevat ravi ning kõrvalist abi oma igapäevatoimingutes. Sotsiaalkindlustusamet tuli ebaõigesti järeldusele, et laps rohkem ei vaja kompleks rehabilitatsiooni, igapäevast kõrvalist abi, kuid samas lapsele on vaja füsioteraapiat ning ööortoosi kasutust. Puude raskusaste erinevused teine teisest seisnevad kõrvalise abi osutamise tiheduses, juhendamise või järelevalve vajaduses (ööpäeva ringselt, iga päevaselt või üks kord nädalas) samuti sellise abi osutamise kohas (elukohas või mitte). Seetõttu on vaidlustatav haldusakt õigusvastane.
13.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Vastustaja on pädev haldusorgan puude raskusastet tuvastama. Puude raskusastme tuvastamise menetlus on läbi viidud PISTS alusel ja järgides Sotsiaalkaitseministri määrusega täpsustatud puude raskusastme tuvastamise korda. Kaebaja õigusi ei ole ebaproportsionaalselt piiratud. Haldusakti andmise on kaalutud kõiki asjaolusid ning kaasatud oli ka ekspertarst ning vaidemenetluses on need üle kontrollitud kaasates täiendavalt ekspertarsti. Haldusaktid vastavad vorminõuetele. Vastustaja on seega õiguspäraselt tuvastanud, et kaebajal pole alust puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja on kaebaja puude raskusastme mittetuvastamise otsuse tegemisel võtnud aluseks ekspertarst dr Eve Männik arvamuse. Kuna kaebaja esitas vastustaja otsuse peale vaide, siis pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust
3-20-2146 ekspertarstilt Julija Aleksandrovalt. Ekspertarst Julija Aleksandrova tutvus vaidega ning vaatas veel kord üle kaebaja terviseandmed ning andis ekspertarvamuse ja soovituse: jätkata füsioteraapiaga, jätkata regulaarse öise abduktsioonraviga. Lapsel on varasemalt tuvastatud raske liikumispiirang. Käesolevalt, tuginedes perearsti ja ortopeedi sissekannetele, on lapse liikumine absoluutselt eakohane ja vaba. Püsivate liikumispiirangute esinemist sissekanded ei kinnita. Lapsel ei ole alates 2017. aastast ühtegi taastusravi sissekannet. Psühholoogilise abi vajaduse põhjus ei ole E-tervise infosüsteemis olemasolevates sissekannetes veenvalt objektiviseeritud. Isoleeritud taastusravi vajadus ei ole puude tuvastamise aluseks, see peaks olema tagatud läbi ravimeditsiini. Oma haigusest tingituna laps vajab ravi ja eriarsti jälgimist – antud vajadus ei ole aluseks puude tuvastamisele, samuti ei põhjusta puuet abivahendite (jalaortoosid, ortopeedilised jalatsid jm) kasutamine. Terviseandmetele tuginedes on laps eakohaselt iseseisev hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel. Puudub alus puude tuvastamiseks. Ekspertarstid Eve Männik ja Julija Aleksandrova on seega kokkuvõtlikult mõlemad seisukohal, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses toodud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Kõrvalabi vajadus on eakohane. Eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel terviseandmetele tuginedes kaebaja ei vaja. Aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Käesolevalt ei saa terviseandmete alusel kinnitada kaebajal püsivate funktsioonipiirangute esinemist.
KOHTU SEISUKOHT
14.Vaidluse all on, kas SKA 10.09.2020 otsuses nr P26O-2020-102925 on õiguspäraselt tuvastatud, et kaebajal pole alust puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega lapse toetuse määramiseks.
15.Kaebaja on seisukohal, et otsuses ei ole tema terviseseisundit õigesti hinnatud ja otsus on seetõttu õigusvastane. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus vastab nõuetele ning aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Käesolevalt ei saa terviseandmete alusel kinnitada kaebajal püsivate funktsioonipiirangute esinemist.
16.Puude raskusastme (mitte)tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seadus (HMS) § 56 lg 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (RKHKo nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusaktis tuleb selgitada puude raskusastme metoodikat ning esitada lõppjäreldust kinnitavad põhimotiivid. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (RKHKo nr 3-17-1110, p 18).
3-20-2146
17.Vaidlustatud otsusest nähtub SKA järeldus, et arvesse võetud andmete alusel kaebajal pole alust puude raskusastme tuvastamiseks, viidatud on taotleja avaldusele, tervise infosüsteemi andmetele ja SKA ekspertarsti arvamusele ning sellele, et kaebaja ei vaja terviseseisundist tulenevalt kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet. Märgitud on ka, kui terviseseisundis on muutusi, võib taotleda uut puude raskusastme tuvastamist. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. Otsust põhjendatakse alljärgnevalt: Kaasasündinud parempoolne komppöid. 16.10.2017 operatiivne ravi, sellele järgnev kipsravi. Käesolevalt kasutab parema labajala ortoosi öösel. Kõnnib ja jookseb ilma lonkamiseta, periooditi parema pöia sissepööre. Pöia funktsioon kergelt piiratud. Alajäsemete pikkusevahet ei ole. Säärte ümbermõõdu vahe: parem 18 cm, vasak 20 cm. Parem pöid ca 0,5 cm lühem vasemast. Vajalik füsioteraapia ja ööortoosi kasutamine. Lapsele igapäevane ortoosi paigaldamine ei ole puude tuvastamise aluseks, see ei võta olulist osa päevast ja on eakohane kõrvalabi. Objektiivsete terviseandmete alusel ei vaja laps kompleksset rehabilitatsiooniteenust, mida osutatakse mitme erineva spetsialisti (psühholoog, logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, loovterapeut, kogemusnõustaja vm.) poolt. Igapäevase liikumisega saab laps hakkama. Füsioteraapia teenust on võimalik saada haigekassa poolt rahastatuna. Eriarst Jana Kritt ja perearst Natalja Bogatšjova terviseandmete alusel ei esine lapse igapäevategevustes püsiva iseloomuga piiranguid.
18.Vastustaja on kaebaja puude raskusastme mittetuvastamise otsuse tegemisel võtnud aluseks ekspertarst dr Eve Männik arvamuse ja kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldab otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista.
19.Järgnevalt kontrollib kohus, kas vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane.
20.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lõike 11 kohaselt tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel, lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Sõltuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve ulatusest tuvastatakse puude raskusastmed järgmiselt: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
21.PISTS § 2 lõike 2 kohaselt loetakse kõrvalabiks või juhendamiseks abi osutamist inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega; järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
22.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise korda (edaspidi kui määrus). Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad
3-20-2146 andmed (määruse § 5). Arstiõppe läbinud isik annab talle edastatud andmete põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta (määruse § 4 lg 4). Arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist (määruse § 4 lg 2).
23.Halduskohus ei saa hinnata eksperdiarvamuse meditsiinilisi aspekte, kuid saab kontrollida, kas haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega kooskõlas. Vaideotsus on HMS-i nõuetega kooskõlas ja selle põhjendustega tuleb nõustuda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
24.Kohtu hinnangul on vastustaja vaideotsuses asjakohaselt selgitanud rakendatud metoodikat ja analüüsinud kaebaja terviseseisundit. Vaideotsuses on kajastatud vaidlustatud otsuse tegemisel arvestatud eksperdiarvamuse põhiseisukohad. Lisaks on vaidemenetluse raames teine ekspertarst täiendavalt hinnanud kaebaja terviseseisundit ja jõudnud samale järeldusele. Seega ekspertarstid Eve Männik ja Julija Aleksandrova on mõlemad seisukohal, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal eakohasest suuremat regulaarset kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses toodud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Kõrvalabi vajadus on eakohane. Eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel terviseandmetele tuginedes kaebaja ei vaja. Aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Käesolevalt ei saa terviseandmete alusel kinnitada kaebajal püsivate funktsioonipiirangute esinemist.
25.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks arvestada haldusakti kontrollimisel haldusorgani poolt vaide- või kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus (RKHKo) nr 3-3-1-46-14, p 15).
26.SKA on võtnud otsuse tegemisel aluseks ekspertarsti arvamuse, mille kohtulik kontroll on samuti piiratud. Kohtu pädevuses ei ole ekspertarsti arvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsuse kontroll. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarst on hinnanud kaebaja taotluses märgitud kehalise ja vaimse võime valdkondades ja nende võtmetegevustes esinevaid piiranguid ning kas lähtutud on asjakohastest andmetest, samuti seda, kas ekspertarst on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud.
27.Vaides ja kaebuses kajastatud etteheited on üldsõnalised, kuid nendest on siiski arusaadav, et kaebaja ei nõustu eksperdiarvamuse puhul arsti antud hinnangutega ja heidab ette terviseandmete mittepiisavat arvestamist.
28.Kohtu hinnangul on otsuse tegemisel aluseks võetud eksperdiarvamuses ekspertarst piisavalt põhjendanud, miks ei esine kaebajal eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses toodud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Otsuse tegemisel arvestatud eksperdiarvamus vastab määruse nr 18 § 4 lg-s 8 sätestatud tingimustele. Ka vaidemenetluses antud arvamuses on teine ekspertarst tuginenud asjakohastele andmetele ning on oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud, mistõttu puudub kohtul alus ka selle arvamuse usaldusväärsuses kahelda. Seega ekspertarstid on lähtunud asjakohastest andmetest ning oma seisukohti piisavalt põhjendanud, järelduste kujunemine on jälgitav ning mõistetav.
3-20-2146
29.Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja puude raskusastme mittetuvastamisel oleksid ekspertarstid lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud olulised terviseandmed arvestamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane, selle andmisel on arvestatud asjakohaste andmetega ning järgitud puude (mitte)tuvastamise korda määral, mis ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Seega on vaidlustatud otsus materiaalselt õiguspärane. Kohus jätab seetõttu kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
30.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.