X kaebus Tartu Vangla 28.12.2020. a vaideotsuse nr 1-11/637-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks müüma kaebajale A4 formaadis paberipakke
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale 27.10.2020 teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles avaldas soovi teada saada, miks Tartu Vangla poenimekirjas ei ole kirjas ega kaupluses müügil A4 paberite pakki, kui vastavalt kodukorra p-le 16.9.39 on õigus igal poekorral osta 1 pakk A4 paberit. Samuti esitas X 27.10.2020 (reg 04.11.2020 nr 6-28/1033-1) taotluse, milles avaldas soovi osta ühe A4 paberipaki.
2.Tartu Vangla selgitas 09.11.2020. a vastuses nr 2-3/3739-2, et vangla on otsustanud lisada kaupluse sortimenti A4-formaadis 50-lehelised valged ja joonelised kirjaplokid. Vangla on seisukohal, et selline kirjapaberi valik on piisav ja puudub vajadus müüa veel ka A4-formaadis paberit pakkidena. Samuti selgitas vangla, et kodukorra p 16.9. sätestab ühe kaupluse korra ajal lubatud sisseostude maksimaalse koguse, kuid see ei tähenda, et vangla ei või teha muudatusi müüdavate kaupade sortimendis. Vangla ei saa võimaldada kaupluses sarnast kaupade valikut nagu vabaduses.
3.Tartu Vangla jäi 17.11.2020. a vastuses nr 6-28/1033-2 vastates X taotlusele osta üks A4formaadis paberipakk, samade seisukohtade juurde kui vastuses nr 2-3/3739-2.
4.X esitas Tartu Vanglale 17.11.2020 teabenõudena pealkirjastatud pöördumise (reg 18.11.2020 nr 2-3/3739-3), milles küsis, miks vangla valetab, kuna ta ei esitanud 03.11.2020 kolme pöördumist kaupluse sortimendi kohta.
5.Tartu Vangla täpsustas 19.11.2020. a vastuses nr 2-3/3739-4, et vastuses nr 2-3/3739-2 on tõepoolest ekslikult kirjutatud, et 03.11.2020 esitas kinnipeetav kolm pöördumist. Vangla vabandab vastuses ja kinnitab, et kõnealused pöördumised on viseeritud/esitatud kuupäevaga 27.10.2020. Tegemist oli inimliku eksitusega ehk veaga.
6.X esitas 01.12.2020. vaide (reg 02.12.2020 nr 1-11/637-1) Tartu Vangla vastuse nr 6-28/10332 peale. Vaide esitaja põhjendab, et vajab A4 formaadis paberit rohkem, kui tal praegu on võimaldatud osta. X vajab paberit ka põhjusel, kuna kinnipeetavatel ei võimaldata elektroonilist suhtlemist riigiga. Kinnipeetava arvates on vanglas müüdav paber vilets ja ta peab häbenema selle kvaliteedi pärast ametlikul asjaajamisel. X taotleb tavalise A4 formaadis valge paberi ostmise võimaldamist.
7.Tartu Vangla jättis 28.12.2020. a vaideotsusega nr 1-11/637-2 rahuldamata X vaide.
8.X esitas 26.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab kaebuses märgitud, kuid kaebusele mitte lisatud dokumentide välja nõudmist vangalt. Kaebaja soovib menetlusdokumentidest koopiate saamist, et kaebust täiendada. Kaebaja taotleb Tartu vangla 28.12.2020. a vaideotsuse nr 1-11/637-2 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist müüma kaebajale ühte A4 formaadis valge paberipaki. Kaebaja soovib riigi õigusabi (advokaati). Kaebaja palub riigilõivu tasumisest vabastamist ning soovib, et kohtulahendi avaldamisel asendatakse tema nimi tähemärgiga.
9.Kohus tegi Tartu Vanglale 27.01.2021. a kohtunõude, millele vangla vastas 03.02.2021 koos asjakohaste kohtueelse menetluse dokumentidega. Kohtu seisukoht
10.Kohus edastab kaebajale koos käesoleva kohtumäärusega koopiad asja juurde võetud Tartu Vangla poolt 03.02.2021. a esitatud tõenditest. Kohus ei pea vajalikuks kaebuse käiguta jätmist ja kaebuse täiendamist, kuna leiab, et esitatud kaebus kuulub tagastamisele.
11.Kohus saab aru, et kaebaja ei ole rahul Tartu Vanglas müüdava A4 formaadis paberi kvaliteediga ja võimalusega osta paberit üksnes kauplusest ostude tegemisel, umbes kahe või kolme nädala tagant. Kaebajal on vaja rohkem paberit, et teha ärakirju, enda õiguste kaitsmisel ametiasutustega, suhtlemiseks lähedastega ja vaimulikega, märkmete tegemiseks, õigusrikkumiste fikseerimiseks ja advokaatidega suhtlemiseks. Kaebajale ei piisa 50 lehest valgest paberist kaheks või kolmeks nädalaks. Kaebaja leiab, et vangla keeldumine on vastuolus õigusriigi põhimõtete ja põhiseadusega.
12.Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 16.9.39 järgi on kinnipeetaval lubatud teha ühe kaupluse korra ajal sisseoste maksimaalselt järgmistes kogustes: A4 paber 1 pakk. Kodukorra p 16.1. kohaselt on kinnipeetaval võimalik sooritada sisseoste üldjuhul kaks korda kuus, kuid mitte harvemini, kui kord kuus VangS § 48 lg 11 lubatud määras, s.o ühes kuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära piires. Vastavalt VangS § 48 lg-le 1 võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Tartu Vangla kodukorra p 16.9.40. ja 16.9.41. kohaselt on lisaks kinnipeetavale lubatud soetada ühe kaupluse korra ajal üks kirjaplokk ja 3 vihikut. Vastavalt kodukorra p-le 16.10. kontrollib vanglateenistuse ametnik tellimislehel märgitud kaupade koguseid ning üle piirnormi märgitud kogus arvestatakse kaubakogusest maha ja tellimislehel tehakse parandus.
13.Seega võimaldatakse kinnipeetavatele Tartu Vanglas osta vähemalt üks kord kuus A4 formaadis valget paberit koguses 1 pakk. Vangla on selgitanud 09.11.2020. a vastuses, et vangla kaupluse sortimendis on A4 formaadis 50 lehelised valged ja joonelised kirjaplokid.
14.Kohtu hinnangul on vangla taganud kehtiva kodukorra järgi A4 formaadis valge paberi ostmise vangla kauplusest. Kui kaebajale on võimaldatud vangla kauplusest sisseoste teha vähemalt kord kuus ning lisaks A4 formaadis paberile võib kinnipeetav märkmete tegemiseks soetada ka kirjaplokke või vihikuid, siis ei saa olla kinnipeetava õigusi rikutud. Kuigi kaebaja väidab, et vangla tegevuse tõttu ei ole temal võimalik ametiasutuste poole pöörduda ja paberit ei jätku muuks otstarbeks, siis tuleb kaebajal arvestada, et tal puudub õigus nõuda vanglas karistust kandes samaväärseid võimalusi sisseostude tegemiseks kui vabaduses viibides. Kaebaja peab paratamatult leppima, et vanglas viibimisega kaasnevad ebamugavused ning olukorras, kus vangla on kaebajale taganud võimaluse A4 paberipakki osta, ei saa olla kaebaja õigusi rikutud või piiratud. Kohtu arvates on ka paberi soetamisel määratud kogused proportsionaalsed ning sellisest kogusest peaks piisama ette nähtud ajaperioodiks. Lähedastega suhtlemiseks võib kaebaja kasutada võimalust vanglast helistada. Kohus leiab, et vangla on võimaldanud kauplusest sisseoste teha vastavalt kehtivatele õigusnormidele (vt määruse p 12).
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt, kui tema taotlus võimaldada osta täiendavalt vangla kauplusest 1 pakk A4 formaadis parema kvaliteediga valget paberit on jäetud rahuldamata, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla kaupluse sortimendi muutmist olukorras, kus piisaval määral on toode kaupluses saadaval.
16.Kuna kaebaja on etteheiteid teinud kaebuses ka Tartu Vangla tegevusele seoses pöördumiste vastu võtmisega ja registreerimisega, siis palus kohus selgitada Tartu Vanglal kinnipeetavate esitatud dokumentide vastuvõtmise ja registreerimise korda.
17.Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et tulenevalt Tartu Vangla teabehalduse korrast registreeritakse kinnipeetavate pöördumised üksuses üksuse dokumendihalduse eest vastutava teenistuja poolt. Dokumendid registreeritakse nende saabumise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Mis puudutab kaebaja poolt Tartu Vanglale esitatud pöördumisi, siis tõepoolest viibis kinnipeetava pöördumiste registreerimine, kuna X esitas samal päeval vanglale 101 pöördumist. Kuivõrd pöördumiste läbi töötamine ning liigitamine võttis aega, siis sellest tulenevalt registreeriti dokumendid ka hiljem. Vastab tõele, et kinnipeetav esitas oma pöördumise 27.10.2020 õhtuse loenduse ajal valvuritele. Kinnipeetavaga ka vesteldi pöördumiste esitamise teemal ning selgitati, et pöördumiste registreerimine võtab tavapärasest kauem aega. Seega oli kinnipeetav teadlik, et pöördumiste registreerimine viibib. Olenemata registreerimise kuupäevast, võeti vastamistähtaja arvestamisel aluseks kuupäev, mil isik pöördumised vanglale üle andis. Lähtuvalt eeltoodust ning arvestades, et pöördumine nr 2-3/3739-1 registreeriti hiljem, vastati sellele tähtaja raames, selgitas vangla oma vastuses. Kohtule ei ole neil asjaoludel kaebaja õiguste intensiivne riive äratuntav arvestades kaebaja pöördumiste arvukust, aga ka seda, et vangla järgis põhimõtet, mille kohaselt loetakse taotlus esitatuks selle adressaadile edasitoimetamiseks üleandmisel. Kuna vangla on kinnitanud pöördumistele seaduses sätestatud tähtajal vastamist, siis on tegemist taotluste arvukusele vastava haldusmenetluse läbiviimisega vastustaja poolt. Kohtu kogemusel on kinnipeetava poolt lühikese aja jooksul ca saja pöördumise esitamine vanglale tingitud reeglina muudest põhjustest kui pöördumises esitatav ja kinnipeetava arvates lahendamist vajav probleem.
18.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt riivatud ning asjas selgunud asjaoludel ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks, siis kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).
19.Kaebaja esitas kaebuses ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kaebaja põhjendab taotlust enda terviseseisundiga ja ebapiisavate rahaliste vahenditega.
20.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
21.Kaebaja on kohtu poole pöördunud kaebusega, mis tundub olevat kaebaja enda kirjutatud, kohtul puudub alus arvata teisiti. Kaebaja on suutnud arusaadavalt kirja panna oma seisukoha ja viidanud korrektselt kohtueelse menetluse dokumentidele. Ka kohtueelselt on kaebaja suutnud oma õigusi kaitsta, esitades erinevaid pöördumisi ja vaide. Kohtu arvates on seetõttu kaebaja võimeline ka ise oma õigusi kaitsma halduskohtumenetluses. HKMS § 2 lg-te 4 ja 5 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, tagab menetlusosalisele igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldataks, samuti peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Seega on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.
23.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliselt läbivaatamiseks. Kohus jätab kaebaja taotluse läbi vaatamata.
24.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, lähtudes kaebaja taotlusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.