Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-14-57975

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2-14-57975 kohustust summas 301 662,98 eurot, mistõttu oli Xxxx (endine ärinimi XXXX) sunnitud 26.09.2011 pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Harju Maakohus rahuldas 29.05.2013 otsusega Xxxx hagi täielikult (tsiviilasi nr 2-11-45769). Selle asemel, et üritada leida võlausaldajatega tekkinud olukorrale konstruktiivne lahendus, või lahenduse leidmata jäämise korral esitada kooskõlas seadusest tuleneva sellekohase kohustusega võlgniku pankrotiavaldus, üritas kostja kasutada praktikas levinud skeemi, kus senine omanik ja juhatuse liige annab maksejõuetuks muutunud ühingu üle professionaalsele likvideerijale, lootuses ise seeläbi vastutusest pääseda (või muuta tema vastu nõuete esitamine sedavõrd kulukaks ja keeruliseks, et enamik võlausaldajatest pole valmis vastavaid kulusid kandma). Kuigi kostja oli OÜ Xxxx asutaja ning alates 08.11.1999 ühingu ainuosanik ja juhataja ning ühingu juhtkonnas ja omanike ringis polnud asutamisest saati toimunud mis tahes muudatusi, lahkus kostja 2012. a augustis ühtäkki OÜ-st Xxxx, võõrandades talle kuuluva osaluse Xxxxle. Samuti ei kuulu kostja alates 31.08.2012 enam OÜ Xxxx juhatusse. Eelmainitud korporatiivsed muudatused leidsid aset ajal, mil oli juba täiesti ilmne, et OÜ Xxxx pole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid, st oli muutunud maksejõuetuks pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõttes. OÜ Xxxx uue osaniku Xxxx ainuosanikuks on väidetavalt Xxxx elav Xxxx, kelle isik on tegelikkuses jäänud kuni tänaseni tuvastamata. OÜ Xxxx uueks juhatajaks määrati kostja lahkumise järel Xxxx, kellel on äriregistri andmetel seosed kokku 49 äriühinguga, millest suurem osa on kas äriregistrist kustutatud, pankrotis või on ühingule esitatud kustutamishoiatus. Xxxx ei ole andnud OÜ Xxxx pankrotimenetluses hagejale nõutud informatsiooni ning on ilmne, et viidatud isiku ainsaks funktsiooniks oligi võõrandada OÜ Xxxx viimanegi vara, s.o ühingu n-ö väljasuretamine. Pärast OÜ Xxxx viimasegi vara võõrandamist Xxxxi poolt kanti 31.10.2013 OÜ Xxxx uue juhatajana äriregistrisse Oksana Ussanova, kes hagejale teadaolevalt elab Narvas sotsiaalpinnal, ei oma tegelikkuses mis tahes puutumust OÜ Xxxx tegevusega (peale formaalselt juhatajaks nimetamise) ning kelle näol on tegemist kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga. Ühelegi hageja kui pankrotihalduri päringule Oksana Ussanova sarnaselt Xxxxiga reageerinud pole. 28.08.2012 kanti äriregistrisse senini kostjale kuulunud Xxxx uue ainuosanikuna Xxxx. Xxxx asutati 07.01.1998 kostja poolt ning kostja oli kuni 28.08.2012 ühingu juhataja ja ainuosanik. Arvestades, et (i) Xxxx on jätkuvalt tegutsev ettevõte, mille osalus omab reaalset väärtust, (ii) kostja on ka pärast ainuosaniku vahetust ühingu juhataja ning ühing on registreeritud kostja elukohajärgsel aadressil (Liilia 4, Viimsi alevik, Viimsi vald), (iii) ainuosaluse võõrandas kostja sisuliselt samaaegselt OÜ Xxxx ainuosaluse võõrandamisega, ja (iv) Xxxx kuulub Xxxxi õigusbüroole ning Xxxx on OÜ Xxxx „likvideerija“ Xxxxi vend, on ilmne, et Xxxx ainuosalus on üksnes formaalselt vormistatud Xxxx (s.o Xxxxi) nimele ning seeläbi üritab kostja vältida olukorda, kus hagejal pankrotihaldurina ei ole võimalik taotleda osaluse arvelt haginõuete tagamist ega pöörata osale täitedokumendist (kohtulahend) tulenevat sissenõuet. 2011. a ja 2012. a jooksul (seejuures eriti 2012. a augustis) võõrandasid kostja ning Xxxx praktiliselt kogu OÜ Xxxx teadaoleva vara: - 24.05.2011 võõrandas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx korteriomandi oluliselt alla turuhinna Xxxxle; - Xxxxkorteriomandi müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tegi kostja vahemikus 25.05.2011 kuni 30.05.2011 OÜ Xxxx arvelduskontolt 95 793,75 euro ulatuses makseid kolmandatele isikutele ning 89 500 eurot kandis ta enda isiklikule arvelduskontole. Viidatud ülekannete kohta ei ole kostja esitanud vaatamata hageja korduvatele nõudmistele mis tahes alusdokumente; - vahemikus 01.08.2012 kuni 12.09.2012 viisid kostja ning Xxxx OÜ Xxxx kassast võltsarvete alusel sularahas välja 132 840 eurot (OÜ Xxxx väljamaksete eest mis tahes

2-14-57975

-

-

-

vastusooritust ei saanud), mistõttu määras Maksu- ja Tolliamet OÜ-le Xxxx ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksuna 35 311,90 eurot; 23.08.2012 võõrandas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx sõiduauto Xxxx ja purjejahi Ridas 35. Samal päeval võõrandas kostja OÜ-le Xxxx sõiduauto XXXX. Tasumine eelnimetatud sõidukite ja purjejahi eest toimus kostja kinnitusel sularahas ning hageja käsutuses olevatest raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt pole ostuhind OÜ Xxxx kassasse (ega arvelduskontole) kunagi jõudnud. Nii Xxxx kui Xxxx juhatuse liikmeks oli müügilepingute sõlmimise ajal Xxxx; 08.10.2012 võõrandas Xxxx OÜ Xxxx nimel Xxxx korteriomandid hinnaga 46 800 eurot. Müügilepingu kohaselt tasuti ostuhind sularahas enne lepingu sõlmimist, kuid olemasolevatest raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et Xxxx oleks kandnud ostuhinna OÜ Xxxx kassasse või arvelduskontole. Hageja nõudis 05.05.2014 nõudekirjas Xxxxilt 46 800 euro tasumist, kuid viimane ei ole nõudekirjale reageerinud; 01.11.2012 võõrandas Xxxx Xxxxilt saadud volituse alusel OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxxkinnistu Xxxx. Hageja käsutuses olevatest dokumentidest ei nähtu, et ostuhind 888 000 eurot oleks OÜ-le Xxxx tasutud.

Pärast kostja poolt OÜ Xxxx osa võõrandamist ja juhtimise üleandmist nn likvideerijale, ei toimunud, v.a 2012. a sügisel aset leidnud kinnistute võõrandamine (või õigemini väljakantimine), OÜ-l Xxxx enam sisulist majandustegevust. Viimane OÜ Xxxx majandusaasta aruanne pärineb aastast 2011; äriregistrist nähtuvalt ei ole ka Xxxx alates 10.05.2013 enam OÜ Xxxx juhatajaks, vaid juhtimine anti üle Oksana Ussanovale; Maksu- ja Tolliameti 21.10.2013 otsuse alusel kustutati OÜ Xxxx käibemaksukohustuslaste registrist; ja tollane juhataja Xxxx registreeris ennast vahetult peale Xxxx-19, 1-20 ja 1-29 korteriomandite võõrandamist (s.o alates 19.10.2012) Soome Vabariigi elanikuks (olles seejuures varasema 32 aasta vältel elanud Eestis). 26.03.2014 kuulutas Harju Maakohus võlausaldaja Xxxx avalduse alusel välja OÜ Xxxx pankroti, määrates pankrotihalduriks hageja. Hageja pöördus 26.05.2014 nõudekirjaga kostja poole, nõudes OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist ja selgitusi (ühes dokumentaalsete tõenditega) kostja poolt OÜ Xxxx nimel tehtud mitmete kummaliste tehingute ja toimingute osas. 06.06.2014 vastuses esitas kostja OÜ Xxxx nimel tehtud tehingute ja toimingute selgitamiseks üksnes üldsõnalisi ja täielikult tõendamata väiteid. Hageja nõutud dokumente ei ole kostja esitanud. Hageja on seisukohal, et hinnates asjaolusid kogumis, on ilmne, et kostja võõrandas püsivalt maksejõuetuks muutunud OÜ Xxxx osa ja andis ühingu juhtimise üle professionaalsele likvideerijale, üritades seeläbi ennast OÜ-st Xxxx ja viimase võlgadest taandada. Seejuures viisid kostja ja talle järgnenud juhataja Xxxx OÜ-st Xxxx välja kogu põhivara ja rahalised vahendid, rikkudes sellega täiesti teadlikult ja tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ning kahjustades seeläbi oluliselt nii OÜ Xxxx kui viimase võlausaldajate huve. Kostjalt 06.06.2014 laekunud ebamäärased ja vastuolulised selgitused on eelnevat veelgi kinnitanud. Tegemist on praktikas juba kahetsusväärselt levinuks muutunud skeemiga, kus ühingu pikaaegne omanik ja juhataja loobub „ühtäkki“ maksejõuetuks muutunud ühingust ja loodab sellele, et hilisematel pankrotivõlausaldajatel puuduvad piisavad vahendid (või motivatsioon) pankrotimenetluse ja nõuete esitamise finantseerimiseks ning, et selleks hetkeks on ühingu juhatajaks ühinguga reaalset seost mitteomav isik, kellelt pankrotihalduril pole lootust koguda nõuete esitamiseks vajalikke tõendeid.

2-14-57975 tulumaksu seonduvalt 2012. a augustis Xxxx, Xxxx ja Xxxx-ga sõlmitud lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksetega. Maksuotsust ei vaidlustatud ning see on tänaseks jõustunud. Maksumenetluse käigus kogutud andmete põhjal jõudis maksuhaldur maksumenetluse tulemusena järgmise kokkuvõtliku järelduseni: „Maksuhaldur on veendunud, et Xxxx OÜ esindusõiguslikud isikud olid teadlikud, et Xxxx, Xxxxja Xxxx reaalselt maksuotsuses kajastatud teenuseid ei osutanud, mida kinnitavad tehingute kohta koostatud üldsõnalised, puudulikud ja vastuolulised dokumendid (töövõtulepingud, arved), milledelt ei nähtu, millises mahus ja millistes etappides töid on teostatud, kuidas kujunes tööde maksumus ja mida arvetel näidatud hind täpselt sisaldas, esindusõiguslike isikute üldsõnalised selgitused, rentnike vastused, isikute omavaheline seotus ning tõsiasi, et maksuhaldurile ei näidatud vaatluse raames soetatud ehitus-, remont- ja ventilatsioonitöid ning ei esitatud Xxxx OÜ ja Xxxx vahelist kirjavahetust konsultatsiooniteenuse osas.“ Hageja on seisukohal, et kostja tekitas ülalnimetatud isikutega alusetute lepingute sõlmimise ja võltsarvete alusel väljamaksete tegemisega OÜ-le Xxxx kahju summas 132 445,06 eurot, millise kahju on kostja kohustatud hüvitama. 03.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga töövõtulepingu nr 03082012. Töövõtulepingu objektiks oli aadressil Xxxx asuva hoone välisfassaadi remont ja rekonstrueerimine ning hoone I, II ja III korruse ruumide rekonstrueerimine. Xxxx nimel väljastati OÜ-le Xxxx töövõtulepingu alusel kaks arvet: 03.08.2012 arve nr 915 summas 59 181,60 eurot ja 10.09.2012 arve nr 918 summas 28 208,40 eurot. Maksumenetluse käigus tuvastas maksuhaldur dokumentaalsete tõendite ja kostja ning Xxxxi suuliste seletuste pinnalt, et 27.08.2012 tegi kostja OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 915 alusel sularahas väljamakse summas 59 181,60 eurot ja 12.09.2012 tegi Xxxx OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 918 alusel sularahas väljamakse summas 28 208,40 eurot. Eelmainitud väljamaksete kohta on koostatud kassa väljamineku orderid nr 70003 ja M1. Maksuhaldur tuvastas põhjaliku maksumenetluse käigus, et tegelikkuses ei osutanud Xxxx OÜ-le Xxxx töövõtulepingus märgitud ehitusteenust. Nii selgus, et töövõtulepingu lisa 2, kus väidetavalt määratleti tööde loetelu ja mahud, tegelikkuses puudus, kuna kostja ega Xxxx viidatud lisa ei esitanud ega suutnud selle kohta adekvaatseid selgitusi anda. Xxxx hoone üürnikud kinnitasid maksuhaldurile, et ei nende poolt üüritavates ruumides ega ka hoone üldkasutatavates ruumides pole ehitustöid tehtud. 11.02.2013 Xxxx objektil toimunud vaatluse käigus tunnistas kostja järgmist: „Maksuhalduri küsimusele, kas Xxxx OÜ-le kuulunud Xxxx hoones on tehtud välisfassaaditöid praeguseks hetkeks (11.02.2013) vastavalt kokkuleppele, mis Xxxx sõlmiti, kas on tehtud mingeid välisfassaadi töid perioodil 2012 august kuni detsember 2012, vastas Aare Kööp: „Ei ole tehtud välisfassaadil mingeid töid sel perioodil. Seda on palja silmagagi näha, et välisfassaadi töid pole ammu tehtud Xxxx hoone osas M1.“ Osaühingu juhatuse liikmel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevalt üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (hoolsuskohustus). Seejuures on Riigikohtu tsiviilkolleegium korduvalt selgitanud, et juhatuse liige peab äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega (nn korraliku ettevõtja hoolsus) ning see kohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ Xxxx ei saanud Xxxx-lt tegelikkuses mis tahes ehitusteenust. Veelgi enam, maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates jõudnud selgele veendumusele, et kostja, Xxxx ja Xxxx tegid omavahel koostööd eesmärgiga organiseerida Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arvete väljastamine olematute tehingute eest. Nii näiteks märgib

2-14-57975 maksuhaldur maksuotsuses järgmist: „Aare Kööpi 18.10.2012 ja Xxxxi 07.11.2012 ning 22.01.2013 ütlused (protokollitud) tehingute osas Xxxx OÜ ja Xxxx vahel on üldsõnalised ning täpsemaid detaile ehitus- ja remonttööde soetamise kohta kumbki öelda ei osanud ning tööde käiguga reaalselt kursis ei olnud. [...] Äris ei ole tavapärane nähtus, et juhatuse liige pole kursis äriühingu poolt soetatud töödega. Maksuhaldur on seisukohal, et valeandmete esitamisele on iseloomulik detailide vaesus – valeandmete esitaja on küll suuteline selgitama väidetavalt toimunud sündmuse üldfakte, ent ei ole võimeline kirjeldama üksikasju. Maksuhaldur on seisukohal, et eelpool nimetatud isikute ebamäärased ütlused ongi tingitud osapoolte tahtlikust valeandmete esitamisest.“ Näiliku töövõtulepingu sõlmimisega 03.08.2012 ja seejärel võltsarve nr 915 alusel 27.08.2012 OÜ Xxxx kassast sularahas 59 181,60 euro suuruse väljamakse tegemisega rikkus kostja oluliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, kahjustades seeläbi nii OÜ Xxxx kui viimase võlausaldajate huve. Kostjat saab pidada hoolsuskohustust rikkunuks ka juhul, kui asuda (otseses vastuolus maksuotsuses tuvastatuga) siiski seisukohale, et kostja polnud töövõtulepingu sõlmimisel ja väljamakse tegemisel pahauskne (s.o kostja ei osalenud teadlikult skeemis, mille eesmärgiks oli viia OÜ-st Xxxx välja rahalised vahendid). Ükski korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige ei jätaks töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppimata tööde loetelus ja mahtudes, arveldaks töövõtjaga sedavõrd suurtes summades sularahas ega teeks sellises summas makset juba enne, kui töövõtja on üldse tööde ja nende ettevalmistamisega alustanudki. Ka kõige elementaarsem lepingupartneri taustakontroll andnuks kostjale 2012. a augustis selge signaali, et Xxxx näol on tegemist üksnes juriidilise kehaga, mis töövõtulepingu sõlmimise ja väljamakse tegemise hetkel ei omanud mis tahes sisulist majandustegevust. Seega rikkus kostja oluliselt juhatuse liikmelt eeldatavat hoolsust. Hoolsuskohustuse kõrval on osaühingu juhatuse liikmel üldine lojaalsuskohustus, mis tähendab, et juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Hageja arvates on asjaolusid kogumis hinnates ilmne, et Xxxx-ga töövõtulepingu sõlmimise ja viimase nimelt võltsarvete väljastamise organiseerimise korraldas kostja koostöös Xxxxi ja Xxxxiga. Skeemi eesmärgiks oli viia OÜ-st Xxxx näiliselt õiguspäraselt välja selle kassas olev sularaha (ja taotleda riigilt tagasi sisendkäibemaksu). Nii võõrandas kostja OÜ Xxxx nimel paralleelselt alusetute väljamaksete tegemisega viimase põhivara (sõidukid, purjejahi) ja andis seejärel ühingu üle likvideerijale. Seda, et sularahas väidetavalt Xxxx-le tehtud väljamakse tegi kostja tegelikult enda huvides ja raha polnudki mõeldud kunagi Xxxx-ni jõudma, kinnitab üheselt maksuhalduri tuvastatud fakt, et reaalselt ehitustöid ei tehtud. Seda, et kostja kasutas Xxxx-d antud olukorras üksnes nn arvevabrikuna (kellele arvete nr 915 ja 918 alusel tehtud maksed ei pidanudki laekuma) kinnitavad veelgi järgmised asjaolud: (i) Xxxx-l puudusid 2012. a augustis ja septembris töötajad, (ii) Xxxx ja Xxxx-is avatud kontodel Xxxx-l rahalised vahendid puudusid, (iii) ühingu viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2009, (iv) Xxxx kustutati 30.04.2013 käibemaksukohustuslaste registrist, ja (v) tänaseks on ühing kustutatud ka äriregistrist. Vaieldamatult saab kostja poolt OÜ Xxxx kassas oleva sularaha arvel enda isiklikes huvides väljamakse tegemist käsitada lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena. Kostjapoolse hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tulemusena tegi kostja OÜ Xxxx arvel 59 181,60 euro suuruse väljamakse, ilma et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud mis tahes vastusooritust. Olukorras, kus väljamakse eest puudub vastusooritus, saab väljamakset käsitada osaühingule tekitatud kahjuna. Samuti kaasneb võltsarve nr 915 alusel tehtud väljamaksega OÜ-le Xxxx tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustus,

2-14-57975 kuivõrd selline alusetu väljamakse on käsitatav ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuhaldur ongi maksuotsuses tulumaksu juurde määranud ning 27.08.2012 kostja poolt tehtud väljamakselt 59 181,60 eurot tuleb OÜ-l Xxxx tulumaksuna tasuda 15 731,82 eurot (s.o 59 181,60 eurot * 21 / 79). Juhul, kui kostja oleks hoidunud alusetu väljamakse tegemisest, säilinuks OÜ-l Xxxx kassas rahalised vahendid 59 181,60 euro suuruses summas ning OÜ-le Xxxx poleks tekkinud tulumaksu tasumise kohustust summas 15 731,82 eurot. Seega on OÜ-le Xxxx tekkinud kostja rikkumiste tõttu kahju summas 74 913,42 eurot (59 181,60 eurot + 15 731,82 eurot) ning selline kahju on käsitatav kostja rikkumiste vahetu tagajärjena - ehk täidetud on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-s 4 sätestatud põhjusliku seose nõue. Arvestades eeltoodut, on hagejal OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda kostjalt OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist summas 74 913,42 eurot. 01.08.2012 väljastati Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arve nr XXXX summas 15 000 eurot. Kostja poolt maksumenetluse käigus antud selgituste kohaselt väljastati arve OÜ Xxxx ja Xxxx vahel suuliselt sõlmitud konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu alusel. Nimetatud lepingu alusel osutas Xxxx väidetavalt konsultatsiooniteenust seonduvalt OÜ Xxxx müügiga. Kostja kinnitusel tasus ta arve sularahas 01.08.2012 ning väljamakse kohta on vormistatud kassa väljamineku order nr 70002. Hageja jagab maksuhalduri seisukohta, et tuvastatud asjaoludel on ilmne, et arve nr XXXX näol on tegemist võltsarvega ning mingit konsultatsiooni- vms teenust Xxxx OÜ-le Xxxx ei osutanud. Väidetav leping väidetava konsultatsiooniteenuse osutamiseks sõlmiti suuliselt, ehk kostja üritas sellega teha väidetava lepingu olemasolu tõendamise enda jaoks lihtsamaks – tõendamiseks piisaks nüüd justkui üksnes kostja enda ütlustest. Tähelepanuväärne on ka väidetava teenuse äärmiselt ebamäärane määratlus, s.o „konsultatsioon“. Arve nr XXXX tasuti sularahas samal päeval arve väljastamisega. Arvestades, et samal ajal tegeles kostja aktiivselt OÜ Xxxx vara kõrvaldamise ja ühingu likvideerijale üleandmisega, on selge, et kostja organiseeris ka arve nr XXXX selleks, et viia formaalselt õiguslikul alusel OÜ Xxxx kassast välja rahalised vahendid summas 15 000 eurot. Maksuhalduri küsimustele, mida täpselt ja kellelt konkreetselt OÜ Xxxx teenust soetas, vastas kostja järgmist: „Minu arvates oli tehing selles, et nad pakkusid meile konsultatsiooniteenust Xxxx OÜ müügi osas. Ma nende nimesid praegu ei mäleta peast. Kui esimest korda selgitusi käisin andmas siis nimetasin selle nime ilmselt. Xxxx-ga suhtlemisel puutusin kokku ühe nendepoolse esindajaga.“ Maksuhalduri küsimusele, kas OÜ Xxxx ja Xxxx vaheline kirjavahetus on alles, vastas kostja: „Ma ei oska seda öelda. Minu mäletamist mööda ei olnud see isegi minu arvuti vahendusel. Ma uurin selle üle ja annan teile e-postile hiljemalt 11.03.2013 teada ja olemasolul edastan teile samuti e-postile 11.03.2013.“ Mingit kirjavahetust kostjalt ei laekunud. Ei ole eluliselt usutav, et konsultatsiooniteenust saanud kostja ei suuda paar kuud pärast arve tasumist ja teenuse saamist enam meenutada, kas ja kellega ta teenuse osutaja poolelt suhtles ja milles üldse täpsemalt see teenus seisnes. Xxxx juhatuse liikmeks oli väidetava konsultatsioonilepingu sõlmimise ja arve nr XXXX alusel väljamakse tegemise ajal Xxxx, kes oli ka Xxxx juhatuse liige. Sarnaselt Xxxx-ga puudus ka Xxxx-l 2012. augustis (ja sellele järgnevalt) sisuline majandustegevus: (i) ühingul ei olnud 2012. a augustis töötajaid, (ii) ühing kustutati 26.04.2013 käibemaksukohustuslaste registrist, (iii) viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2007, ning (iv) tänaseks on ühing kustutatud ka äriregistrist. Arvestades, et kostja tegi võltsarve nr XXXX alusel väljamakse, ilma et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud mis tahes vastusooritust, rikkus kostja oluliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust.

2-14-57975 Analoogselt Xxxx arve alusel väljamakse tegemisega on ka siin asjaolude pinnalt ilmne, et kostja kasutas võltsarvet selleks, et teha OÜ Xxxx kassast väljamakse enda isiklikes huvides. Seetõttu on tegemist ka lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega. Isegi juhul, kui asuda ilmselgelt ebaõigele seisukohale, et Xxxx tõepoolest osutas konsultatsiooniteenust, hankis kostja enda sõnul teenust seoses OÜ Xxxx osaluse võõrandamisega. Kostja oli füüsilise isikuna OÜ Xxxx ainuosanik ning osaluse võõrandamine ja sellega seonduv konsultatsiooniteenuse hankimine toimus seega kostja isiklikes huvides. OÜ Xxxx rahaliste vahendite kasutamine juhatuse liikme (ja ainuosaniku) enda erahuvides seonduvalt osaluse võõrandamisega on käsitatav nii hoolsus- kui eriti lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena. Võttes arvesse, et kostja tehtud alusetu väljamaksega kaasnes OÜ-le Xxxx tulumaksukohustus 3987,34 eurot (15 000 eurot * 21 / 79), on OÜ Xxxx kandnud Xxxx tehinguga seonduvalt kostja rikkumiste tõttu kahju summas 18 987,34 eurot (15 000 eurot + 3987,34 eurot). Hagejal on OÜ Xxxx pankrotihaldurina kooskõlas ÄS § 187 lg-ga 2 ja VÕS § 115 lg-ga 1 õigus nõuda kostjalt eelnimetatud kahju hüvitamist. 08.08.2012 allkirjastas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga sõlmitud töövõtulepingu nr 08082012, mille kohaselt kohustus Xxxxteostama aadressil Xxxx asuvas hoones ventilatsioonisüsteemide ehituse ja paigalduse. 08.08.2012 väljastati Xxxxnimel OÜ-le Xxxx arve nr xxxx summas 30 450 eurot. Kostja tegi 07.09.2012 OÜ Xxxx nimel arve nr xxxx alusel sularahas väljamakse summas 30 450 eurot. Väljamakse kohta koostas kostja kassa väljamineku orderi nr 70006. Analoogselt töövõtulepinguga, mille kostja sõlmis OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga, tuvastas maksuhaldur ka siin, et Xxxxei osutanud tegelikult OÜ-le Xxxx mis tahes teenuseid ning arve nr xxxx näol oli tegemist võltsarvega. Töövõtulepingu p 3.3 järgi pidanuks töövõtulepingu esemeks olevate tööde loetelu ja maht sisalduma lisas nr 2. Vastavat lisa aga ei eksisteeri (täpselt samamoodi oli ka Xxxx lepingu puhul). Xxxxhoone üürnikud kinnitasid, et mingeid ventilatsioonitöid pole ei nende poolt üüritavates ruumides ega hoone üldkasutatavates ruumides tehtud. 11.02.2013 toimunud vaatluse käigus vastas kostja maksuhalduri küsimusele, kas OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxxruumides on tehtud ventilatsioonitöid, järgmist: „Juhul, kui üürnikud kinnitavad, et pole ventilatsioonitöid tehtud siis järelikult pole neid tõesti tehtud. Kui on tehtud midagi ülemise korruse ventilatsiooniruumis, siis selle kohta ma midagi öelda ei oska. Juhul, kui on vaja nende tehingute osas sisendkäibemaksu korrigeerida, siis las seda teeb praegune juhatuse liige, sest mina andsin Xxxxile lihtsalt nõusoleku vajadusel hoonet näidata ja selgitusi anda.“ Seega tunnistas kostja, et ventilatsioonitöid tegelikult tehtud ei ole. Xxxx-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise ajal äriregistri andmetel juhatus, samuti polnud ühingul perioodil 2012. a august kuni detsember ühtegi töötajat ning 08.12.2013 kustutati ühing käibemaksukohustuslaste registrist. Xxxx-is avatud arvelduskonto jääk perioodil 01.08.2012 kuni 31.12.2012 oli 0 eurot. Ühingu viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2010 ning ühingule on registripidaja poolt tehtud hoiatus ühingu sundlõpetamiseks. Kõik eelnev viitab taaskord sellele, et Xxxxnäol oli sarnaselt Xxxx ja Xxxx-ga tegemist üksnes majandustegevust mitteomava juriidilise kehaga, mida kostja kasutas ära OÜ-st Xxxx rahaliste vahendite väljaviimiseks. Reaalset vastusooritust saamata ühingust sularaha väljaviimine tekitas OÜ-le Xxxx kahju nii alusetu väljamakse 30 450 eurot kui väljamakselt lisanduva tulumaksu 8094,30 eurot (30 450 eurot * 21 / 79) näol. Kokku kandis OÜ Xxxx seega Xxxxtehingult varalist kahju 38 544,30 eurot (30 450 eurot + 8094,30 eurot). Arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise hetkel (s.o 07.09.2012) ei olnud kostja äriregistri andmetel enam OÜ Xxxx juhatuse liige. Kostja kasutas 07.09.2012 ära olukorda, kus tal oli jätkuvalt ligipääs OÜ Xxxx kassale ja tegi võltsarve alusel õigustamatu väljamakse. Vastavat tegevust saab käsitada õigusvastasena VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Arvestades, et väljamakse eesmärgiks oli sarnaselt juba varem käsitletud väljamaksetega OÜ-st Xxxx

2-14-57975 viimasegi vara kõrvaldamine, saab kostja tegevust käsitada ka heade kommete vastase tahtliku käitumisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja tegevuse eesmärgistatust arvestades oli kostja OÜ-le Xxxx kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Ilmselt on keeruline leida selgemaid juhtumeid, mil saab rääkida kahju tekitaja tahtlusest, kui on olnud kostja tegevus nii Xxxxarve alusel väljamakse tegemisel kui teiste, OÜ Xxxx ja viimase võlausaldajate huve oluliselt kahjustavate, tehingute ja toimingute tegemisel. Lähtudes eeltoodust, on hagejal OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 ning § 1050 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas 38 544,30 eurot.

2-14-57975 võõrandamise teel sellevõrra soodsama ostuoptsiooni hinna. Tegemist on hoolsuskohustuse kõrval seega ka TsÜS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega. Võttes arvesse eelmärgitut, on hagejal OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel Xxxx korteriomandi selle tegelikust turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga müümise eest kahju hüvitamist summas 38 000 eurot.

2-14-57975 tuleneb selgelt, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud. Kostja poolt OÜ Xxxx sõidukite kõrvaldamist ja sõidukite eest tasutud ostuhinna omastamist ei saa kuidagi pidada eelmärgitud kohustustega kooskõlas olevaks. Juhul, kui kostja oleks käitunud kooskõlas hoolsus- ja lojaalsuskohustusega, oleks OÜ-le Xxxx laekunud sõidukite müügist 81 600 eurot. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu jäi OÜ-l Xxxx eelviidatud summa saamata, mistõttu saab kostja poolt omastatud ostuhinda käsitada OÜ-le Xxxx tekitatud varalise kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes. Hagejal on seega OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 lg 1 alusel 81 600 euro hüvitamist.

2-14-57975

2-14-57975 vara kõrvaldada, mõisteti hiljuti karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 1 alusel kriminaalkorras süüdi. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et Xxxx, Xxxx ja Xxxx-ga sõlmitud lepingutel oli tegelik majanduslik sisu ning OÜ Xxxx sai lepingute alusel tehtud väljamaksete eest reaalse vastusoorituse. Vastupidi, kostja lakoonilised ja paljasõnalised selgitused kinnitavad veenvalt, et kostja osales teadlikult OÜ Xxxx vara kõrvaldamise skeemis, rikkudes sealjuures oluliselt hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning kostja ei soovi (ei suuda) seetõttu vaidlusaluste tehingute osas põhjalikumaid selgitusi anda. Kostja vastuväited ei lükka mingil viisil ümber asjaolu, et kostja müüs Xxxx korteriomandi põhjendamatult madala hinna eest, tekitades sellega OÜ-le Xxxx märkimisväärse kahju. 24.05.2011 müügilepingu esemeks olid kaks eraldiseisvat korteriomandit: Xxxxja 1-12. Müügilepingus lepiti kummagi korteriomandi osas kokku eraldi müügihind ning korteriomandeid käsutati eraldi – seda nõuab ka TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Xxxxja 1-12 korteriomandid on eraldiseisvad õigusobjektid ning kummagi korteriomandi puhul on võimalik ja tulebki eraldi kindlaks määrata müügilepingujärgne müügihind ja ka korteriomandi turuväärtus. Hageja esitas hagi lisas 35 professionaalse kinnisvaraettevõtte hinnangu, mille kohaselt oli Xxxx korteriomandi turuhind 2011. a mais vähemalt 141 000 eurot (1793,89 eurot/m2). Hageja esitatud tõendi näol on tegemist eriteadmistega isiku arvamusega (s.o dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 mõttes) ning arvamus on loogiliselt jälgitav, mh on selles välja toodud eksperdi detailne arutluskäik, võrdlusandmed ja hindamismetoodika. Kostja poolt tõendina esitatud Xxxx 12.01.2015 lakooniline e-kiri ei ole käsitletav eriteadmistega isiku arvamusena: e-kiri on paljasõnaline, selles pole analüüsitud konkreetse kinnisvaratehingu asjaolusid, see ei sisalda hindamismetoodikat ega võrdlusandmeid võrreldavate tehingute kohta. Xxxx on e-kirjas esitanud üksnes paljasõnalise oletuse, et blokktehingu ja kiirmüügi puhul võib (aga ei pruugi) müügihind olla turuhinnast soodsam. Samas ei selgu e-kirjast mingil viisil isegi see, milline oli Xxxx hinnangul Xxxxkorteriomandi turuväärtus 2011. a mais. Kostja esitatud e-kirjast nähtub ka, et Xxxx elamu näol on tegemist kaasaegse korterelamuga, mis asub väga hinnatud piirkonnas. See kinnitab hageja väidet, et Xxxx korteriomandi näol oli tegemist väga väärtusliku korteriomandiga. Hageja esitatud kinnisvaraettevõtte hinnangus on Xxxxkorteriomandi hindamisel kasutatud võrdlusena mh Xxxx korteriomandi müügitehingu andmeid. Xxxx korteriomandi ruutmeetri hind oli 2011. a 1698,63 eurot. Xxxxkorteriomandi mõneti kõrgem turuväärtus (1793,89 eurot/m2) on põhjendatav asjaoluga, et Xxxx hoone on uuem, see asub merele lähemal ning hoone küttesüsteem on ökonoomsem (gaasiküte vs elektriküte). Ka kostja möönab, et Xxxx korteriomandi müügitehing on võrdlusmaterjalina adekvaatne. Veelgi enam, kostja peab Xxxx korteriomandit koguni samaväärseks Xxxxkorteriomandiga. Seega möönab kostja tegelikkuses ka ise, et Xxxxmüügihind 1310,43 eurot/m2 ei vastanud kuidagi turuhinnale, vaid oli sellest enam kui 400 eurot/m2 võrra madalam. Tõendamata on kostja väide, et Xxxxkorteriomandis oli müügi hetkel tegemata siseviimistlus ja puudus jahutussüsteem, mistõttu ei olnud kostja väitel võimalik 103 000 eurost kõrgemat hinda saada. 24.05.2011 müügilepingus puudub mis tahes viide sellele, et korteriomandis oli tegemata siseviimistlus ning puudus jahutussüsteem. Eelmärgitu näol on tegemist selliste asjaoludega, mida müügilepingus tuleks eraldi kajastada. Seega on tegemist kostja poolt otsitud paljasõnalise vastuväitega, millise vastuväite lükkab ümber juba müügileping. Arusaamatuks jääb kostja väide, et kostja ei saanud hagejale (ilmselt peab kostja siiski silmas OÜ-d Xxxx) kahju tekitada, kuna hageja (OÜ Xxxx) teostas optsiooni ning omandas Xxxxkorteriomandi tagasi. Hageja ei ole kordagi väitnud, et OÜ Xxxx omandas korteri tagasi. Hagile lisatud optsioonilepingu sõlmisid Xxxx ja kostja ning hageja selgitas hagis, et tänaseks on korteriomandi omanik kostja tütar Xxxx. Seega teostas kostja optsioonilepingus antud võimalust soetada korteriomand Xxxxlt. Kuna algne müügitehing

2-14-57975 tehti turuhinnast odavama hinna eest, oli müügi- ja optsioonitehingu lõpptulemuseks see, et kostja tütar omandas Xxxxkorteriomandi turuhinnast soodsamalt. See oli ka ilmselt üks põhjustest (kui mitte peamine põhjus), miks kostja võõrandas OÜ Xxxx nimel Xxxxkorteriomandi Xxxxle sedavõrd kahjulikel tingimustel. OÜ-le Xxxx tekkis kahju korteriomandi põhjendamatult madala hinnaga müümisest ning järgnevad tehingud korteriomandiga kahju tekkimist enam ei mõjuta (optsioonileping annab küll samas aimu kostja motivatsioonist sõlmida müügileping sedavõrd kahjulikel tingimustel). Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja sõlmis OÜ Xxxx nimel Xxxx ja Xxxx sõidukite ja purjejahi müügilepingud, kinnitas lepingutes OÜ Xxxx nimel ostuhinna tasumist, kuid jättis samas ostuhinna (kogusummas 81 600 eurot) OÜ-le Xxxx üle andmata. Seda, et ostjad tasusid ostuhinna (sularahas), kinnitab kostja ka 05.03.2015 menetlusdokumendis. Kostja ei ole oma väidet tõendanud, et ostjate poolt tasutud raha jõudis reaalselt OÜ-ni Xxxx ning seda kasutati OÜ Xxxx huvides. Kohtueelselt üritas kostja selgitada, et andis ostuhinna üle OÜ Xxxx uuele omanikule ning raha kasutati OÜ Xxxx huvides. Pärast seda, kui hageja esitas tõendina maksuotsuse, millest nähtub ilmselge skeem OÜ Xxxx vara kõrvaldamiseks, on kostja vastavast seisukohast loobunud. Kostja kõrvaldas OÜ-st Xxxx kogu võimaliku vara ning sõidukite ja purjejahi ostuhinna OÜ-le Xxxx üleandmisest ja viimase huvides kasutamisest ei saa siin juttugi olla. Arusaamatu ja ebaloogiline on kostja 05.03.2015 menetlusdokumendis toodud väide, et hageja möönab sõidukite ja purjejahi ostuhinna laekumist OÜ Xxxx kassasse, kuna hageja on esitanud kostja vastu nõude võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses esitatud nõue alusetute väljamaksete (ja lisanduva tulumaksu) hüvitamiseks on eraldiseisev kahjunõue ega ole kostja väidetud viisil seotud sõidukite ja purjejahi ostuhinna üle andmata jätmisest tuleneva kahjunõudega. Kostja üritab sisuliselt väita, et võltsarvete alusel väljamaksete tegemise hetkel saidki OÜ Xxxx rahalised vahendid pärineda üksnes sõidukite ja purjejahi müügitehingutest. Muidu polekski OÜ-l Xxxx väljamaksete tegemiseks justkui rahalisi vahendeid olnud. Kostja sellise väite lükkab aga ümber juba tõsiasi, et 2012. a augustis ja septembris tegi kostja OÜ Xxxx nimel kassast võltsarvete alusel väljamakseid summas 104 631,60 eurot, seega suuremas summas kui ostjate poolt sõidukite ja purjejahi eest tasutud 81 600 eurot. Siia lisandub Xxxxi poolt Xxxx arve nr 918 alusel 12.09.2012 tehtud väljamakse 28 208,40 eurot (millise makse tegemine nähtub maksuotsusest). Järelikult oli 2012. a augusti ja septembri seisuga OÜ Xxxx käsutuses rahalisi vahendeid, mille kostja paraku koostöös kolmandate isikutega Xxxx kõrvaldas ning asjaolu, et hageja nõuab kostjalt võltsarvete alusel tehtud väljamaksete hüvitamist, ei väära mingil viisil tõsiasja, et kostja jättis OÜ-le Xxxx üle andmata sõidukite ja purjejahi ostuhinna. Lisaks juba eelnevalt märgitule kummutab kostja vastuväite ka asjaolu, et kostja enda kinnitusel tasus ta Xxxx-le 15 000 eurot 01.08.2012, seega ammu enne sõidukite ja purjejahi müügilepingute sõlmimist (lepingud sõlmiti 23.08.2012). Kostja esitatud 10.02.2010 ja 01.04.2011 laenulepingud ei tõenda kuidagi seda, et 25.05.2011 tegi kostja OÜ Xxxx arvelt endale ülekande just nimelt eelviidatud laenulepingute alusel. Nii ei ole makse selgituses tehtud mis tahes viidet 10.02.2010 ja 01.04.2011 laenulepingutele. Vastavate laenude tagastamine juba 2011. a mais ei ole ka eluliselt usutav. Nimelt oli 10.02.2010 laenulepingu järgi laenu tagastamise tähtpäev alles 10.02.2012 ning 01.04.2011 laenulepingu järgi alles 10.09.2012. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud, et 25.05.2011 makse tegemiseks oli õiguslik alus ja ta täitis 25.05.2011 OÜ Xxxx arvel just nimelt ülalmainitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja kandis oma kulul 2009. a jooksul Xxxx spa hotelli projektiga seoses majanduskulusid summas 2895,26 eurot, millised kulud pidi OÜ Xxxx

2-14-57975 kostjale hüvitama. Esiteks ei ole kostja tõendanud, et OÜ Xxxx hüvitas 2011. a mais kostjale just nimelt 05.03.2015 vastuse lisas 13 viidatud majanduskulud. Pole ka eluliselt usutav, et 2009. a alguses väidetavalt kantud kulud hüvitatakse kaks aastat hiljem. Teiseks väidab kostja, et OÜ Xxxx pidi need kulud kandma vastavalt Xxxx-ga sõlmitud lepingule. Selline väide on ebaõige, kuna lisast 13 nähtuvalt kanti kõik väidetavad majanduskulud 2009. a esimeses pooles, kostja viidatud leping OÜ Xxxx ja Xxxx vahel sõlmiti aga alles 01.11.2009. Seega ei saanud vastav leping kuidagi olla kulude kandmise aluseks. Lisas 13 on kostja esitanud arusaamatu tabeli ja hulgaliselt võõrkeelseid dokumente, mis ei tõenda aga kuidagi kostja väidet, et OÜ-l Xxxx oli kostja ees kohustus hüvitada viimasele 2895,26 eurot. Kostja väitel peaksid lisas 13 toodud dokumendid tõendama kostja poolt Xxxx spa hotelli projektiga seoses kulude kandmist. Samas avaldab kostja ise, et valdav osa kuludest (summas 1604,61 eurot) seondus hoopis reisidega Lätti, Venemaale ja Kasahstani. Selliste, väidetava Xxxx projektiga mitteseonduvate, kulude hüvitamist ei olnud kostjal õigust nõuda ka juhul, kui tunnustada kostja õigust nõuda OÜ-lt Xxxx Xxxx projektiga seotud majanduskulude hüvitamist (millega hageja ei nõustu). Lisas 13 sisalduvad mitmed võõrkeelsed dokumendid. Hagejale teadaolevalt on kohus korduvalt nõudnud kostjalt tõlgete esitamist, kuid kostja ei ole vaatamata sellele tõlkeid esitanud. TsMS § 33 lg 3 annab sellises olukorras kohtule õiguse jätta võõrkeelsed dokumentaalsed tõendid tähelepanuta. Hageja palub seetõttu, et kohus jätaks lisas 13 sisalduvad võõrkeelsed dokumendid asja lahendamisel tähelepanuta. Analoogselt 2009. a majanduskuludega ei ole kostja tõendanud ka väidetavate 2011. a majanduskulude osas, et OÜ-l Xxxx lasus kohustus need väidetavad kulud kostjale hüvitada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tegi 2011. a mais OÜ Xxxx arvelt makseid just nimelt 05.03.2015 vastuse lisas 14 viidatud majanduskulude katteks. Kostja vastava väite lükkab tegelikult ümber juba asjaolu, et valdav osa lisas 14 märgitud kuludest pärineb 2011. a lõpust, seega ei olnud vastavate kulude tekkimine ja mõistetavalt ka nende suurus 2011. a mais veel teada. Johtuvalt ei saanud 2011. a lõpus väidetavalt kantud kulud olla aluseks 2011. a mais tehtud ülekannetele. Mitte ükski kostja poolt lisas 14 viidatud kuludest ei seondu väidetava Xxxx projektiga. Nii on Xxxx küll ühe sihtkohana märgitud nelja väidetava komandeeringu puhul, kuid vastavatel juhtudel on Xxxx olnud üksnes üheks mitmest sihtkohast ning valdavas osas olnud sihtkohtadeks teised riigid: Läti, Leedu ja Poola. Seetõttu lükkavad juba kostja enda poolt avaldatud andmed ümber kostja väited, et lisas 14 toodud kulud seonduvad Xxxx projektiga. Eelmärgitu tõttu ei ole kostja nõue OÜ Xxxx vastu 2751,24 euro hüvitamiseks kuidagi tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et 25.05.2011 kuni 30.05.2011 ülekannetega tegi ta OÜ Xxxx nimel ja arvel makseid 25.05.2011 kolmepoolse kokkuleppe alusel. Mitte ühegi 2011. a maikuu makse puhul ei sisaldu selgituses viidet sellele, et makse aluseks on 25.05.2011 kokkulepe, et makse tehti Xxxx eest, või et tegemist oleks Xxxx poolt kantud kulude hüvitamisega. Xxxx poolt Xxxx projektiga seoses kostja poolt väidetud ulatuses kulude kandmine ei ole tõendatud. Nii on kostja väide Xxxx poolt Xxxx projektiga seoses kulude kandmise kohta alusetu 23 450,85 euro (s.o 293,74 + 359,22 + 4522,96 + 1739,36 + 13 330 + 2776,57 + 389 + 40) ulatuses. Kostja väide, justkui tasus OÜ Xxxx 2011. mais kostjale 20 928,43 eurot Xxxx eest, on täielikult tõendamata. Järelikult ei ole kostja tõendanud ka seda, et tal oli 2011. a mais OÜ-lt Xxxx maksete saamiseks õiguslik alus. Vähemalt 23 450,85 euro ulatuses ei kandnud Xxxx kulusid seoses Xxxx projektiga ja/või on vastavate kulude kandmine tõendamata. Seetõttu, isegi juhul, kui asuda ebaõigele seisukohale, et OÜ Xxxx tegi 2011. a mais kostjale ülekandeid Xxxx poolt Xxxx projektiga seoses kantud kulude katteks, saab ülekannete tegemine olla põhjendatud maksimaalselt üksnes 4601,64 euro ulatuses (s.o 28 052,49 eurot –

2-14-57975 23 450,85 eurot). Ülejäänud osas ei seondu kostja väidetud kulud Xxxx projektiga ning OÜ-l Xxxx puudus mis tahes kohustus neid kostjale (või Xxxx-le) hüvitada. Kostja väide, et 20 928,43 eurot tasus OÜ Xxxx kostjale 25.05.2011 kolmepoolse kokkuleppe alusel ning seda summat ületavad Xxxx kulud (7124,06 eurot) hüvitas OÜ Xxxx kostjale avansiliste maksetena, jääb hagejale arusaamatuks ning on ka vastuoluline. Samas väidab kostja teisalt täiesti arusaamatult, et OÜ Xxxx pidi need kulud hüvitama kostjale (ehk justkui kostja oleks need kulud ikkagi ise kandnud). 05.03.2015 vastuse lisades 20-27 esitatud dokumentidest ei nähtu kuidagi, et lisades kajastatud kulud oleks kandnud kostja. Vastupidi, lisades toodud kõikvõimalikud arved on adresseeritud Xxxx-le. Lisaks on vastavad kulud valdavas osas tõendamata ning ka asjakohatud, kuna ei seondu Xxxx projektiga. Juhul, kui asuda seisukohale, et OÜ Xxxx tegi 25.05.2011 kuni 30.05.2011 kostjale 20 928,43 euro ulatuses makseid kolmepoolse kokkuleppe alusel (mida hageja ei mööna), ei tekitanud see kokkulepe OÜ-le Xxxx kohustust tasuda kostjale ka täiendavad 7124,06 eurot. Kolmepoolses kokkuleppes on selgelt viidatud kostja ja Xxxx vahel sõlmitud neljale laenulepingule ning laenulepingutest tulenevaid laenusummasid ületavas osas pooled mingeid kulude hüvitamise kokkuleppeid ei sõlminud. Seda, et pooled oleksid sõlminud 7124,06 euro tasumise osas eraldi kokkuleppe, kostja tõendanud ei ole. Eelnevat arvestades puudus OÜ-l Xxxx 2011. a mais mis tahes kohustus tasuda kostjale 7124,06 eurot, mistõttu sai kostja vastava makse alusetult ning on selle kohustatud OÜ-le Xxxx hüvitama. 05.03.2015 menetlusdokumendis selgitas kostja, et OÜ Xxxx tegi 2011. a mais kostjale ülekande ka 5662,86 euro suuruses summas. Viidatud makse osas ei ole kostja aga esitanud kohtule tõendina ühtegi alusdokumenti. Kostja ei ole isegi suvatsenud selgitada, mis maksega oli tegemist. Arvestades, et kostja ei ole tõendanud, et OÜ Xxxx tegi talle 2011. a mais 5662,86 euro suuruse ülekande õiguslikul alusel, tuleb kostjale alusetult tasutud summa kostjalt igal juhul välja mõista. Kostja kinnitab 05.03.2015 menetlusdokumendis, et võõrandas OÜ Xxxx nimel osaluse tõepoolest 0 euro eest. Tõsiseltvõetav ei ole aga kostja vastuväide, et hageja poolt esile toodud hindamiskriteeriumid nagu Xxxx varade maht, jaotamata kasum ning 2009. a müügitulu ei oma ettevõtte väärtuse hindamisel mingit tähtsust. Kõik hagiavalduses välja toodud majandusnäitajad (sh müügitulu, varade maht, jaotamata kasum, kinnisvara olemasolu) on OÜ-le Xxxx kuulunud osaluse väärtuse hindamisel olulised. Osaluse võõrandamise tulemusena müügikahju tekkimise kajastas kostja OÜ Xxxx tollase juhatuse liikmena ka OÜ Xxxx 2009. a majandusaasta aruandes. Kostja ei ole endiselt hageja nõutud dokumente välja andnud (vaidlustamata samas, et hageja nõutud dokumendid on kostja valduses) ning selgitab vastuses hagile lakooniliselt, et OÜ Xxxx võõrandas XXXX asemel osaluse hoopis Xxxx-le. Kohtueelselt kostja sellist selgitust ei esitanud, kuigi hageja nõudis kostjalt mh andmeid osa ostja kohta.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-14-57975 25.05.2011 tehtud ülekanne oli osaliselt selle laenu tagasimakse. Seetõttu on hageja vastav nõue täiesti põhjendamata ja alusetu.

2-14-57975 hotelli projekti teostamiseks kandis kostja omal kulul majanduskulud kokku summas 2895,26 eurot. Tegemist on kuludega, mis olid seotud OÜ Xxxx majandustegevusega seoses nimetatud lepingute ja Xxxx spa hotelli projekti elluviimisega. Moskva, Läti ja Peterburi kulud olid seotud projektile rahastamise otsimisega ja vastavate läbirääkimiste pidamisega. Need kulud on hageja raamatupidamises kantud majanduskuludeks 2009. a. Eeltoodu alusel tekkis kostjal õigus saada hagejalt need kantud kulud tagasi. 21.04.2007 ja 01.11.2009 lepingute alusel ning Xxxx spa hotelli projekti teostamiseks kandis kostja omal kulul majanduskulud kokku summas 2751,24 eurot. Tegemist on kuludega, mis olid seotud OÜ Xxxx majandustegevusega seoses nimetatud lepingute ja Xxxx spa hotelli projekti elluviimisega. Moskva ja Läti kulud olid seotud projektile rahastamise otsimisega ja vastavate läbirääkimiste pidamisega. Need kulud on hageja raamatupidamises kantud majanduskuludeks 2011. a. Eeltoodu alusel tekkis kostjal õigus saada hagejalt need kantud kulud tagasi. Kostja sai need kulud hagejalt tagasi maksetega kostja kontole mais 2011 (maksed kogusummas 89 500 eurot). 25.05.2011 on sõlmitud kolmepoolne kokkulepe kostja, hageja ja Xxxx vahel. Kostja oli andnud Xxxx-le laenu nelja erineva laenulepingu järgi: 03.01.2011 sõlmitud laenulepingu järgi 7539 eurot, 21.10.2010 sõlmitud laenulepingu järgi 200 000 krooni, 13.09.2010 sõlmitud laenulepingu järgi 3000 krooni, 19.01.2010 sõlmitud laenulepingu järgi 6500 krooni. Seega võlgnes Xxxx kostjale 25.05.2011 seisuga kokku 20 928,43 eurot. 01.11.2009 lepingu kohaselt kohustus hageja omal kulul hüvitama Xxxx-le väljaminekud läbirääkimiste pidamiseks selleks, et õiguste ja teabe kogumit kasutada anda või võõrandada kolmandatele isikutele. Samuti kohustus hageja kandma kulud selleks, et leida finantseerimisvõimalusi Xxxx spa hotelli ehitamise rahastamiseks. Lisaks pidi hageja kandma kulud äriprojektide, turu-uuringute ja projektide koostamiseks ning äriplaani juriidiliseks nõustamiseks. Majanduskulude aruannete kohaselt kandis Xxxx tegelikkuses neid kulusid, mida 01.11.2009 lepingu järgi pidi kandma hageja, kokku 28 052,49 euro eest. 25.05.2011 lepingu alusel leppisid pooled kokku, et hageja ei pea tasuma Xxxx-le kulusid, mida ta pidi kandma 01.11.2009 lepingu alusel, kui hageja tagastab Xxxx eest kostjale 03.01.2011, 21.10.2010, 13.09.2010 ja 19.01.2010 laenulepingute alusel saadud võlad. 25.05.2011 kuni 30.05.2011 hageja kontolt kostja kontole teostatud maksetest (kokku 89 500 eurot) oli 20 928,43 eurot eelmises lauses toodud alusel tehtud makse. Majanduskuludest 28 052,49 eurot ülejäänud summa 7124,06 eurot oli hageja hüvitanud kostja kontole otse perioodil 25.05.2011 kuni 30.05.2011 tehtud avansiliste maksetega. Järelejäänud summas 5662,86 eurot avansilise makse kohta kuludokumente kostja käes ei ole, kuid need peavad olema hageja raamatupidamisdokumentide hulgas. Hageja on ebaõigesti analüüsinud Xxxx korteriomandi müügitehingu sisu ja majanduslikku tähendust. Hageja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et müügilepinguga müüs kostja hageja esindajana kaks korteriomandit korraga ühes tehingus. Seetõttu ei saa eristada selles tehingus ühe korteriomandi harilikku väärtust sellisel viisil nagu hageja seda teeb. Juhul, kui ühes tehingus müüakse kaks korteriomandit korraga samale ostjale ei saa eeldada, et sellises tehingus kehtivad samad hariliku hinna määramise alused nagu juhtudel, kui müüakse ainult üks korteriomand. Hageja esitatud eksperthinnang on turuhinna määramisel lähtunud eeldusest nagu oleks müüdud korteriomand Xxxxeraldi. Seetõttu ei saa selle tõendi alusel anda hinnangut kostja käitumisele juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsuse alusel. Xxxx-i arvamus tõendab, et n-ö blokktehingute puhul, kui müüakse ühes tehingus korraga mitu kinnisasja ühele ostjale võib olla müügihind 15-25% turuhinnast soodsam. Müüja saab korraga rohkem raha enda käsutusse, mis on ettevõttele teatud juhtudel samuti soodne. Seega

2-14-57975 ei saa väita, et kostja müüs Xxxxkorteriomandi oluliselt alla hariliku turuhinna ja rikkus sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Müügilepingu analüüsimisel tuleks lähtuda hoopis sellest, et kostja müüs kaks korteriomandit kokku hinnaga 288 000 eurot, mis teeb ruutmeetri hinnaks 1675,39 eurot, mis ei erine oluliselt ka ruutmeetri hinnast 1762,50 eurot. Ruutmeetri hind on sellisel juhul niivõrd väikese vahega hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangus toodust. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse hindamisel ei saa lähtuda mingitest matemaatilise täpsuse kriteeriumitest, vaid hariliku väärtuse hindamisel tuleks hinnata tehingus kasutatud hinda kõiki asjaolusid mõistlikult arvestades ja kaaludes. Hageja esitatud eksperthinnangus on esitatud võrreldava tehinguna mh Xxxx korteriomandi müügitehing hinnaga 1698,63 eurot ruutmeeter. Sisuliselt see ongi kõige võrreldavam tehing turul 2011. a, kuna tegu on pea samaväärse korteriga nagu Xxxx-7. Järelikult terves müügilepingus kasutatud kahe korteriomandi ruutmeetri hind erineb marginaalselt turul samas piirkonnas kasutad müügihinnast. Ja ekspert tunnistab ka ise, et väiksema korteri (milleks Xxxx on) ruutmeetri hind on tegelikult tavaliselt kõrgem. Kostja müüs aga ühes tehingus kokku 171,90 ruutmeetrit. Lisaks oli korteris Xxxxmüügihetkel tegemata siseviimistlus (puudusid parkett, vannituba ei olnud plaaditud, puudusid segistid, kraanikauss, WC pott) ja korterites puudus ka jahutussüsteem, ka nendel põhjustel ei olnud võimalik kõrgemat hinda selle korteri eest saada. Pealegi räägib ka hageja ise enda väidetele vastu. Esiteks väidab hageja, et hagi müügilepingu alusel (müües Xxxx korteri 103 000 euro eest) tekitas kostja hagejale kahju. Kuid oma väidetes jõuab hageja lõpuks sinnani, et hageja kasutas optsiooni ja ostis selle korteri tagasi. Kuna hageja ostis Xxxx korteri tagasi, siis ei saa kostja enam müügilepinguga hagejale kahju tekitada. Muid müügilepinguid Xxxx võõrandamise kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ise möönab, et tema kassas oli raha, millega kostja tasus. Hageja enda väitega, et kostja teostas hageja kassast väljamakse summas 59 181,60 eurot ongi tõendatud, et sõiduautode ja jahi müügist laekus raha kassasse ja selle raha tasus kostja 27.08.2012 kassast sularahas välja. 81 600 – 59 181,60 = 22 418 eurot pidi jääma raha OÜ Xxxx kassasse kostja kätte augustis 2012. Samuti möönab hageja, et tema kassas oli augustis 2012. a sularaha summas 15 000 eurot, millise väljamaksmisega ta sai tekitada kahju summas 15 000 eurot. Hageja kassast 59 181,60 euro väljamaksmise järgselt pidi jääma kassasse (sõidukite ja purjejahi müügist laekunud) vähemalt 22 418 eurot. Järelikult 22 418 – 15 000 = 7418 eurot pidi veel jääma raha OÜ Xxxx kassasse kostja kätte augustis 2012. Seega oli kogu kahe müüdud sõiduki ja ühe müüdud purjejahi eest hageja kassasse sularahas laekunud raha kassas olemas ja kostja tasus sellest teenuste eest kassast väljamakseid tehes. Sellega on ühtlasi tõendatud, et hagis esitatud väited on ebaõiged, et raha kokku summas 81 600 eurot ei laekunud hageja kassasse. Muidu poleks kostja saanud kassast hiljem teha neid väljamakseid, mida hageja hagis väidab. Järelikult hageja enda väited hagiavalduses välistavad hageja nõuete rahuldamise, millised on hageja esitanud kokku summas 81 600 eurot. Kostja nõustub hageja möönmisega, et hagejal puuduvad asjakohased tõendid, et selles kostja vastu nõuet esitada Xxxx osa võõrandamisega seoses. Oluline on ka Xxxx osaluse väärtuse hindamisel asjaolu, et 2009 majandusaastal sai see äriühing kahju 26 981 254 krooni. Selle ettevõtte väärtust hinnates tuleb vaadata ka 2009 majandusaasta aruandes seda, et ka 2008. a oli kahjum väga suur – 13 716 740 krooni. Järelikult oli tegemist jätkuvalt väga suure kahjumiga töötava ettevõttega, mistõttu hageja poolt esile toodud hindamiskriteeriumid nagu varade maht ja jaotamata kasum ning 2009. a müügitulu, ei oma mingit tähtsust. Ettevõttel oli 2009 majandusaasta aruande kohaselt laenukohustusi kokku 262 473 939 krooni ja teenindamiseks tuli aastas teha väljamakseid 23 022 027 + 15 392 067 krooni, s.o kokku 38 414 094 krooni. Sellise ettevõtte 25% osaluse harilik väärtus 2009. a võiski olla 0 eurot. Hageja tuginemine müügitulule summas 39 481 412 krooni on asjakohatu, sest aruandes on

2-14-57975 toodud ärikahjumina 6 970 114 krooni ja kogu aasta kahjumina 26 981 254 krooni, mis tähendab, et kogu müügitulu kulus tegevuskuludeks täielikult ära ja lisaks tekkis veel kahjum 26 981 254 krooni. Arusaamatuks jääb hageja väide, et sellise ettevõtte 25% suurust osalust 2009. a võõrandades sai kostja tekitada hagejale mistahes kahju. Harilik väärtus on väärtus, mida on turul sarnase vara eest võimalik turutingimustel saada. 2009. a ei olnud ilmselgelt võimalik Xxxx osalust üldse müüa, arvestades eeskätt ettevõtte 2009. a majandustulemusi. Lisaks ei müünud OÜ Xxxx oma osalust hageja väidetud ostjale Xxxx. 26.10.2009 lepingu p 4 kohaselt andis 08.10.2009 OÜ Xxxx temale kuulunud Xxxx osa omandi üle Xxxx ja seega on alates 08.10.2009 Xxxx ainuosanikuks Xxxx. Järelikult ei võõrandanud kostja Xxxx 25% osalust Xxxx.-le ja seetõttu ei saanud kostja ka hagejale tekitada kahju summas 6391,16 eurot. Hagejal on kohustus oma väiteid ise tõendada. Kostja esitab hageja nõudele kogusummas 132 445,06 eurot järgmised vastuväited. OÜ Xxxx osa omandi müüs kostja Xxxxile tänu sellele, et OÜ Xxxx omandis olnud Xxxx hoone välja rentimine oli viimastel aastatel äriliselt olnud ebaedukas. Samas oli selle kinnisvara tagatisel võetud suur laen, mis vajas teenindamist. Xxxxiga tutvus kostja Pirita Jahtklubi klubikaaslase kaudu. Esimesel kohtumisel esindas Xxxxi Xxxx. Kohtumisel sai kostja teada, et Xxxxil on kontseptsioon, mida Xxxxäripinnal teha. Kuna ka maja ventilatsioon oli rikkis, oli ostja Andrei Golubevi sooviks, et leitaks ettevõtte, kes selle remondi on valmis ära tegema. Samuti alustas maja korteriühistu fassaaditöid ainult korteritega (eluruumidega) piirneval alal, millega seoses soovis ostja, et maja ärihoone osa väljast ja ka siseruumides vajalik remont saaks samuti tehtud. Seetõttu oli vaja ka selle osa remonditööde teostamine. Ühtlasi pidi ostja tagama, et OÜ Xxxx suudab jätkuvalt teenindada laene ja arendab samas edasi Xxxxhoones kinnisvara projekti äripindadel. Selliste kokkulepete põhjal müüs kostja OÜ Xxxx osaluse. Kuna osaluse müügi üheks tingimuseks oli remonditööde teostamine, võttis kostja remonditööde pakkumised soovitaja kaudu Xxxx-lt ja Xxxx-lt. Remonditööd pidid pärast osaluse müüki algama niipea kui võimalik ja kestma mõned kuud. Kuna kostja ei olnud enam alates 2012. a septembrist hageja juhatuse liige, ei olnud tal siis enam mingeid volitusi ega võimalusi tegeleda edasi maja remonditööde kontrollimise või nende tööde juhtimisega. Lepingute järgi pidid remonditööd teostatama Xxxx hoones pärast seda, kui kostja polnud enam juhatuse liige, seega pidi nende tööde tegemise eest vastutama juhatuse liige, kes nende tööde teostamise ajal oli ettevõtte juht. Ühtlasi pidi uus juhatuse liige esitama sõlmitud lepingute järgi ehitusettevõtete vastu nõudeid ja nõudma tööde teostamist juhul, kui need tööd mingil põhjusel jäid teostamata. Kostja ei saa vastutada ehitusfirmade tegemata tööde eest, vaatamata sellele, et raha oli tööde eest ette makstud. Xxxx esitas 01.08.2012 OÜ-le Xxxx arve summas 15 000 eurot ja see arve oli teenustasu konsultatsioonide eest, mida Xxxx osutas OÜ Xxxx osalusele ostja leidmisel. Käsitletud tehingute puhul on tegu majanduslikult põhjendatud tehingutega, millised kostja heas usus ja korraliku ettevõtja hoolsusega sõlmis selleks, et säiliks OÜ Xxxx äritegevus ja Xxxx äripinda oleks jätkuvalt võimalik äritegevuses kasu saamiseks kasutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-14-57975

2-14-57975 •

•

• • • •

• •

• •

•

• • • •

23.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxx(keda esindas Xxxx), võõrandades viimasele Xxxx purjejahi hinnaga 72 000 eurot (II kd, tl 23). Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx Xxxxarve nr 12291 (II kd, tl 24); müügilepingute sõlmimise ajal (23.08.2012) oli Xxxx ainuosanik ja juhatuse liige Xxxx (vt ka I kd, tl 59-61) ning Xxxx juhatuse liige Xxxx ja ainuosanikuks Xxxx, omakorda kelle omanikuks oli Xxxx kaudu Xxxx (vt ka I kd, tl 55-58); kostja jäi pärast müügitehinguid edasi sõiduki XXXX ja purjejahi kasutajaks; kostja võõrandas 2012. a augustis talle kuuluva OÜ Xxxx osaluse Xxxx-le, kelle ainuosanikuks on (väidetavalt) Xxxx elav Xxxx (vt ka I kd, tl 36-38); 28.08.2012 kanti äriregistrisse senini kostjale kuulunud Xxxx uue ainuosanikuna Xxxx, mis kuulub Xxxxi õigusbüroole ning Xxxx on Xxxxi vend (vt ka I kd, tl 52-54); OÜ Xxxx uueks juhatuse liikmeks määrati kostja lahkumise (30.08.2012) järel Xxxx, kellel on äriregistri andmetel seosed kokku 49 äriühinguga, millest suurem osa on kas äriregistrist kustutatud, pankrotis või on ühingule esitatud kustutamishoiatus (vt ka I kd, tl 39-46); 08.10.2012 võõrandas Xxxx OÜ Xxxx nimel Xxxx(keda esindas Xxxx) Tallinnas asuvad Xxxx-19, 1-20 ja 1-29 korteriomandid hinnaga 46 800 eurot (vt ka I kd, tl 62-72); 01.11.2012 võõrandas Xxxx Xxxxilt saadud volituse alusel OÜ-le Xxxx kuulunud Tallinnas asuva Xxxx kinnisasja Xxxx (keda esindas Xxxx) ostuhinnaga 888 000 eurot (vt ka I kd, tl 76-83); Harju Maakohus rahuldas 29.05.2013 otsusega Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu täielikult (tsiviilasi nr 2-11-45769); Maksu- ja Tolliamet tegi 14.06.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/11042-58 (vt I kd, tl 97-128), millega muu hulgas kohustas OÜ-d Xxxx tasuma täiendavat käibe- ja tulumaksu seonduvalt 2012. a augustis Xxxx, Xxxxja Xxxx-ga sõlmitud lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksetega. Maksuotsust ei vaidlustatud ning see on jõustunud; 31.10.2013 kanti äriregistrisse OÜ Xxxx uus juhatuse liige Oksana Ussanova, kes elab Narvas sotsiaalpinnal ning kelle näol on tegemist kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga; viimane OÜ Xxxx majandusaasta aruanne pärineb aastast 2011 (I kd, tl 84-85); Maksu- ja Tolliameti 21.10.2013 otsuse alusel kustutati OÜ Xxxx käibemaksukohustuslaste registrist (I kd, tl 86); Harju Maakohtu 26.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-60747 kuulutati välja OÜ Xxxx pankrot (Xxxx avalduse alusel), määrates pankrotihalduriks hageja; hageja pöördus 26.05.2014 nõudekirjaga kostja poole, nõudes OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist ja selgitusi (ühes dokumentaalsete tõenditega) kostja poolt OÜ Xxxx nimel tehtud tehingute ja toimingute osas (I kd, tl 89-92).

2-14-57975 kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud oma kohustusi, varalise kahju tekkimist (sh selle suurust) ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on kostjal omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.

2-14-57975 hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu 30.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmelt ka VÕS § 620. Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Üksnes juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4105, p 31; 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 19). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt nt Riigikohtu 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31).

2-14-57975 tuvastatud, et 27.08.2012 tegi kostja OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 915 alusel sularahas väljamakse summas 59 181,60 eurot ja 12.09.2012 tegi Xxxx OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 918 alusel sularahas väljamakse summas 28 208,40 eurot (vt I kd, tl 100, 103-104). Väljamaksete kohta on koostatud OÜ Xxxx 27.08.2012 kassa väljamineku order nr 70003 (I kd, tl 136) ja 12.09.2012 kassa väljamineku order nr M1 (vt ka I kd, tl 104). Eelneva üle puudub ka vaidlus. Maksuotsuse kohaselt tuvastati maksumenetluse käigus, et tegelikkuses ei osutanud Xxxx OÜ-le Xxxx töövõtulepingus märgitud ehitusteenust. Selgus, et töövõtulepingu lisa 2, kus väidetavalt määratleti tööde loetelu ja mahud, tegelikkuses puudus, kuna kostja ega Xxxx viidatud lisa ei esitanud ega suutnud selle kohta adekvaatseid selgitusi anda (vt I kd, tl 116). Xxxxhoone üürnikud kinnitasid maksuhaldurile, et ei nende poolt üüritavates ruumides ega ka hoone üldkasutatavates ruumides pole ehitustöid tehtud (vt I kd, tl 111). Lisaks kinnitas kostja 11.02.2013 Xxxxobjektil toimunud vaatluse käigus, et OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxxhoones ei ole perioodil 2012 august kuni detsember 2012 mingeid välisfassaadi töid tehtud ning välisfassaadi töid pole ammu tehtud (vt I kd, tl 112). Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et mh Xxxx ei ole OÜ-le Xxxx teenuseid osutanud ning arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud (vt I kd, tl 121).

2-14-57975 Kohtu hinnangul saab kostja poolt OÜ Xxxx kassas oleva sularaha arvel enda isiklikes huvides väljamakse tegemist käsitada lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena.

2-14-57975

2-14-57975 Xxxxi kehtivaid kontaktandmeid (vt I kd, tl 115). Seejuures nõustub kohus ka hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et konsultatsiooniteenust saanud kostja ei suuda vähem kui kaks kuud pärast arve tasumist ja teenuse saamist enam meenutada, kas ja kellega ta teenuse osutaja poolelt suhtles ja milles üldse täpsemalt see teenus seisnes. Lisaks jõudis maksuhaldur järeldusele, et isegi kui OÜ Xxxx oleks Xxxx-lt konsultatsiooniteenust soetanud, poleks tegemist OÜ Xxxx ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutustega, sest kostja soetas väidetavat konsultatsiooniteenust hoopis enda ainuosaluse müügiks OÜ-s Xxxx (vt I kd, tl 120).

2-14-57975

2-14-57975

2-14-57975

2-14-57975 käsitada kostja poolt OÜ-le Xxxx tekitatud kahjuna. Seega nõustub kohus hagejaga selles, et kostja ei lähtunud müügilepingu sõlmimisel OÜ Xxxx parimatest huvidest ning tegemist on TsÜS §-s 35 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Seejuures arvestab kohus ka asjaoluga, et OÜ Xxxx ja kostja tegutsesid kinnisvarasektoris (OÜ Xxxx põhitegevusalaks oli 2011. a hoonestusprojektide arendus) ning kostja pidi seega igapäevase majandustegevuse käigus olema kursis tegelike turutingimustega.

2-14-57975 tl 15). Veel on hageja selgitanud, et kostja teostas ostuoptsiooni lepingus antud võimalust soetada korteriomand Xxxxlt ning kuna algne müügitehing tehti turuhinnast odavama hinna eest, oli müügi- ja optsioonitehingu lõpptulemuseks see, et kostja tütar omandas Xxxx korteriomandi turuhinnast soodsamalt (vt I kd, tl 14-15). Hageja hinnangul oli ka see ilmselt üks põhjustest (kui mitte peamine põhjus), miks kostja võõrandas OÜ Xxxx nimel Xxxx korteriomandi Xxxxle sedavõrd kahjulikel tingimustel. Seega tekkis OÜ-le Xxxx kahju korteriomandi põhjendamatult madala hinnaga müümisest ning järgnevad tehingud korteriomandiga kahju tekkimist enam ei mõjuta. Seejuures nõustub kohus hagejaga, et ostuoptsiooni leping annab aimu kostja motivatsioonist sõlmida müügileping sedavõrd kahjulikel tingimustel.

2-14-57975 Sarnaselt sõidukiga XXXX jäi kostja ka purjejahi puhul pärast müügitehingut edasi selle kasutajaks (vt II kd, tl 25).

2-14-57975

Siinkohal võib lisada, et 06.06.2014 vastuskirjas väitis kostja, et sularahas tasutud ostuhind anti üle OÜ Xxxx uuele omanikule maja ventilatsioonisüsteemide renoveerimiseks (vt I kd, tl 94). Samas on ka see väide jäänud kostjal kohtumenetluses tõendamata ning selle lükkavad ümber ka 14.06.2013 maksuotsuses tuvastatud asjaolud, sh asjaolud, et mingeid ventilatsioonitöid Xxxxhoones ei teostatud ning Xxxx arvelduskonto jääk perioodil 01.08.2012 kuni 31.12.2012 oli 0 eurot (vt nt I kd, tl 110-112).

2-14-57975 -

25.05.2011 ülekande summas 67 000 eurot selgitusega: „Laenu tagastus + majanduskulud“; - 26.05.2011 ülekande summas 13 000 eurot selgitusega: „Avanss Xxxx projekti jaoks“; - 30.05.2011 ülekande summas 3500 eurot selgitusega: „Avanss Xxxx projektile“. Ülalnimetatud summade kostja poolt OÜ Xxxx arvelduskontolt kostja arvelduskontole ülekandmise osas pooltel vaidlus puudub.

2-14-57975

2-14-57975 just 05.03.2015 menetlusdokumendi lisas 14 esitatud majanduskulude katteks. Nimetatud lisas esitatud kuludest on enamus tekkinud 2011. a lõpust. Seega ei saanud olla vastavate kulude tekkimine ja nende suurus teada 2011. a mais ning aluseks 2011. a mais tehtud ülekannetele. Eeltoodut arvestades, ei ole kostja oma väidet, et OÜ-l Xxxx oli kostja ees kohustus hüvitada talle 2751,24 eurot, tõendanud.

2-14-57975 pöördel); 08.02.-10.02.2011 Moskva komandeeringu kulud summas 610,92 eurot (IV kd, tl 59-60); notari 02.11.2009 arve nr 15047 summas 247,20 krooni (15,80 eurot) (IV kd, tl 61; vt ka IV kd, tl 60 pöördel); OÜ Xxxx 24.05.2011 arve – kviitung nr 0512 summas 20 eurot (IV kd, tl 60 pöördel); Xxxx arve ja kaardimakse kviitung summas 99,19 eurot (IV kd, tl 61 pöördel); Xxxx 06.06.2012 arve nr 0610 summas 389 eurot (IV kd, tl 62 ja selle pöördel). Kohus märgib, et 27.12.-31.12.2009 Xxxxi komandeeringu kulusid (päevarahad) summas 3089,55 krooni (197,46 eurot) ja 18.11.-22.11.2009 Xxxxi komandeeringu kulusid (päevarahad ja kindlustus) (IV kd, tl 29-30) ei saa lugeda tõendatuks üksnes kellegi poolt käsikirjaliselt tehtud märkmetele ning kindlustuse kuludokumendi osas ei ole summa loetav ja lisatud on arusaamatu võõrkeelne kviitung, mille kohus jätab TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Samuti ei saa lugeda tõendatuks 11.02.-15.02.2010 Xxxxi komandeeringu kulusid summas 2532,60 krooni (161,86 eurot), 05.12.2010 Xxxxi komandeeringu kulusid 641,68 krooni (41,01 eurot), 31.10.-04.11.2010 Poola-Xxxx komandeeringu kulusid summas 12 462,60 krooni (796,51 eurot), 04.09.-07.09.2010 Xxxx komandeeringu kulud summas 3545,35 krooni (226,59 eurot) ning 24.08.-27.08.2010 Xxxxkomandeeringu kulud summas 2986,35 krooni (190,86 eurot) (IV kd, tl 42-43, 44 pöördel-45 pöördel, 46 pöördel-47). Nimetatud komandeeringukulude osas käsikirjalisi märkmeid (IV kd, tl 42 pöördel, 43, 44 pöördel, 45, pöördel, 46 pöördel, 47) ei pea kohus piisavaks kulude tõendamiseks, loetamatuid dokumente ei saa kohus arvestada (IV kd, tl 43, 46 pöördel osaliselt, 47 osaliselt) ning võõrkeelsed dokumendid (IV kd, tl 44 pöördel, 45, 45 pöördel, 46 pöördel, 47) jätab kohus TsMS 33 lg 3 alusel tähelepanuta (vt ka otsuse p 64 ja 65). Ka 26.05.-28.05.2011 Xxxx komandeeringu kulusid summas 345,36 eurot ei saa lugeda tõendatuks (IV kd, tl 52, 5657). Osaliselt on viidatud tõendid loetamatud ja võõrkeelsed (IV kd, tl 56-57), mille kohus jätab samuti TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta. Kohus möönab, et 25.09.2012 Xxxx komandeeringu kulusid (kütus) summas 40 eurot võib tõendada võõrkeelne kviitung (IV kd, tl 63 ja selle pöördel). Samas on kostja 05.03.2015 menetlusdokumendis selgitanud, et eelnevalt nimetatud majanduskuludest (28 052,49 eurost) ülejäänud summa 7124,06 eurot oli OÜ Xxxx hüvitanud kostja kontole otse perioodil 25.05.2011 kuni 30.05.2011 tehtud avansiliste maksetega (vt III kd, tl 128). Eelnev viitab aga sellele, et kulud peaksid raha ülekandmise ajal olema kantud, kuid mh ülalmärgitud 29.09.2012 komandeeringu kulu summas 40 eurot ei olnud selle hetkel veel isegi tekkinud.

2-14-57975 tegemisele Xxxx eest või et tegemist oleks Xxxx poolt kantud kulude hüvitamisega. Eelnevat arvestades, ei ole kostja kohtu hinnangul tõendanud, et tal oli 2011. a mais OÜ-lt Xxxx maksete saamiseks õiguslik alus.

2-14-57975 äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte (vt nt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Kahju kindlakstegemiseks tuleb esmajoones hinnata, kas müügilepingu sõlmimise tagajärjel vähenes OÜ Xxxx vara väärtus. Selleks tuleb selgeks teha müüdud osaluse harilik väärtus ja ostjalt saadud vastusoorituse väärtus (vt ka Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13).

2-14-57975 ettevõtte väärtuse hindamisel mingit tähtsust. Kohtu hinnangul omavad kõik hageja poolt väljatoodud majandusnäitajad osaluse väärtuse hindamisel tähtsust. Viidatud andmetest nähtuvalt ei ole usutav, et Xxxx osa tegelik väärtus 2009. a oleks olnud üksnes 6391,16 eurot (nimiväärtus) või 0 eurot.

2-14-57975 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-14-57975

2-14-57975 esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

2-14-57975 esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu tsiviilkolleegium on senises praktikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga) ning 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta. Hageja esindajate tunnitasu suuruseks on ilma käibemaksuga 130 eurot. Arvestades eeltoodut (sh asja keerukust) ja asjaolu, et hageja esindajateks on vandeadvokaadid, peab kohus sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.