Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: XX 29.01.2021 kohtuistungil
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2021 (k.a)
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204)
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) esitas 28.01.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse Nigeeria Liitvabariigi kodaniku XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
2.Taotluse kohaselt esitas XX 14.06.2018 kell 14:04 Narva-1 piiripunktis piirikontrollis temale kuuluva kehtiva passi nr XXXXXXX ja kehtetuks tunnistatud reisidokumendi nr XXXXXXX, sooviga ületada piiri ning siseneda Eesti Vabariiki. XX viibimisaluse kontrollimisel tuvastas PPA, et kehtivas reisidokumendis ei ole ühegi Schengeni liikmesriigi viisat ning tal ei ole esitada ka ei Eesti ega ühegi teise Schengeni liikmesriigi elamisluba ning tal puudus sel hetkel välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) § 43 lg 1 tulenev viibimise alus Eestisse sisenemiseks. Venemaa Föderatsiooni saabumiseks ja seal seaduslikult viibimiseks omas XX jalgpalli MM
fänni identifitseerimise tunnistust. Narva Piiripunkti II astme dokumendiekspert tuvastas, et XX poolt piirikontrollile esitatud Nigeeria Liitvabariigi pass nr XX sisaldab endas: täielikult võltsitud Rootsi Kuningriigi elamisloakleebist nr. S01298249, osaliselt võltsitud Hiina Rahvavabariigi viisakleebist nr. D8505633, osaliselt võltsitud Türgi Vabariigi transiitviisa kleebist nr. 07636862, täielikult võltsitud Malaisia tempelviisat nr. 4910/16 ning 23 täielikult võltsitud piirikontrolltempli jäljendit. Kell 14:05 palus isik varjupaika, so alles piirikontrolli teise astmesse suundumisel. 14.06.2018 võeti XX vastu vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti nr-ga 7001810104. XX isikusamasus ja kodakondsus tuvastati tema poolt PPA-le esitatud kehtiva Nigeeria kodaniku reisidokumendi nr XXXXXX alusel. PPA pidas 14.06.2018 kell 16.05, varjupaiga taotluse esitamisel, Nigeeria kodaniku XX välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p 4 ja p 5; § 362 lg 1 ning VSS § 68 p 2 alusel kinni 48-ks tunniks.
3.PPA taotles 15.06.2018 isiku kinnipidamisekeks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 15.06.2018 määrusega nr 3-18-1178 rahuldati PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. PPA taotles 08.08.2018 varjupaigataotleja XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist. Tallinna Halduskohtu 10.08.2018 määrusega nr 3-18-1178 rahuldati PPA taotlus ning anti luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.12.2018 (kaasa arvatud). PPA 04.09.2018. a otsusega nr 7001810104-1 lükati XX rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi, kuna taotlus loeti VRKS § 20 kohaselt põhjendamatuks. Otsuse põhjenduste kohaselt oli taotlus põhjendamatu, kuna taotleja subjektiivne tagakius ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Täiendavalt oli PPA seisukohal, et XX taotlus on selgelt põhjendamatu, kuna taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. 08.10.2018 esitas isik Tallinna Halduskohtule kaebuse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 70018101041 tühistamiseks ja kohustamaks PPA-d andma isikule rahvusvaheline kaitse. Tallinna Halduskohtu 10.12.2018 otsusega nr 3-18-1916 jäeti XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2018 rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 7001810104-1 tühistamise nõudes rahuldamata ning lubati isikul viibida Eesti Vabariigis kuni haldusaja lõpplahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2019. a otsusega nr 3-18-1916 jäeti XX apellatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.12.2018. a otsus haldusasjas nr 318-1916 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.06.2019. a määrusega nr 3-18-1916 jäeti XX kassatsioonikaebus menetlusse võtmata. Sellega lõppes isiku rahvusvahelise kaitse menetlus ning isikul puudus VMS § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
4.PPA koostas 01.07.2019 ettekirjutuse Eesti Vabariigist vabatahtlikult 20 päeva jooksul lahkumiseks nr 1047886121. Isik avaldas soovi International Organization of Migration ́i (IOM) toel vabatahtlikult tagasi pöörduda Nigeeriasse. IOM ostis isikule lennupiletid lendudele Tallinn-Helsingi, Helsingi-Doha, Doha-Lagos. 15.07.2019 läks isik Tallinn-Helsingi lennule. 16.07.2019 teavitas IOM, et XX ei ilmunud jätkulennule Helsingi-Doha. 25.01.2021 teavitas Soome politsei e-kirja teel, et XX eskorditakse 27.01.2021 Helsingist Tallinna Tallink Megastar laevaga, mis sildub 12.30. 27.01.2021 saabus isik Tallinna sadamasse ning peeti kell 12.35 VSS § 15 lg 1, 2 p 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Kinnipidamisel oli isikul kaasas võltsimistunnustega Itaalia reisidokument nr MD5959939 kehtivusega 17.12.2018 kuni 17.12.2023, mis on väljastatud XX nimele, kes on sündinud XXXX ning võltsimistunnustega Itaalia elamisluba „Permesso di soggiorno“, nr I18635564 kehtivusega 17.12.2018 kuni 17.12.2023, mis oli väljastatud XX nimele, kes on sündinud XXXX. a. Isik ei esitanud uut rahvusvahelise kaitse taotlust. 27.01.2021 viis PPA Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnikud läbi küsitluse hindamaks järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust. Ütluste kohaselt ei lahkunud XX Schengeni alalt ega läinud Helsingi-Doha lennule, kuna tal oli kopsu- ja põiepõletik ning tal puudus raha endale ülal pidamiseks ja ravimiseks. Samuti oli XX
veendunud, et Nigeeria IOM ei anna talle vajalikku toetust ning ta ei saa ennast seal ravida. 15.07.2019. a väljus isik Helsingi lennujaamast ning uitas mööda tänavaid. Seal kohtus ta nigeerlasega, kes pakkus talle kaheks ööks öömaja. Pärast väljapuhkamist läks isik politseijaoskonda ja palus Soome Vabariigilt varjupaika. Isik toimetati varjupaigataotlejatele mõeldud avatud keskusesse. Isiku taotlust menetleti mõned kuud. Soome ametivõimud teavitasid XX, et tema varjupaigamenetlus tuleb üle anda Eestile ning ta saadetakse Eestisse tagasi. Kuna XX kogemus Eestis oli niivõrd halb, otsustas isik üleandmise vältimiseks lahkuda Soomest. Teiste nigeerlaste kaasabil planeeriti reis Itaaliasse. XX ei osanud öelda palju ta selle reisi eest maksis. Selleks kasutati erinevat transporti, sh spetsiaalset illegaalide transportimiseks mõeldud bussi. Itaalias viibis isik ligikaudu viis kuud. Ta töötas ebaseaduslikult farmis ja teostas seal tavapäraseid talutöid. Itaalias viibides soovis isik taotleda endale ka Itaalia elamisluba. Taotluse esitamise eest maksis 700 eurot ning dokumentide kätte saamise eest maksis XX 350 eurot. XX ei teadnud, kuidas dokumentide taotlemise protseduur käib ning oli seetõttu veendunud, et temale antud dokumendid oli ehtsad ning ametlikud. Isik mainis korduvalt, et dokumente aitas taotleda advokaat ning taotluse võttis vastu migratsiooniametnik. XX oli Soomes tüdruksõber ning seetõttu otsustas ta Soome tagasi pöörduda. Soome tagasi pöördudes elas isik vaheldumisi sõbra ja tüdruksõbra juures. XX pidas enda üleval purkide ja pudelite korjamisega ning talvekuudel hakkas isik müüma väikeses koguses kanepit. Isik ütles, et teda on väärteokorras karistatud kanepi omamise eest. Müügi tegeles ta kuni tema kinnipidamiseni. Isik kinnitas, et ta saab aru, et viibib Euroopa ebaseaduslikult ning tal on kohustus Euroopast lahkuda. PPA 27.01.2021 dokumendi uurimise aktiga nr 2021/07 Itaalia Vabariigi välismaalase reisdokument täielikuks võltsinguks. PPA 28.01.2021 dokumendi uurimise aktiga nr 2021/08 tunnistati Itaalia Vabariigi elamisluba I18635564 täielikult võltsinguks.
5.XX eskorditi 27.01.2021 Soome Vabariigist Dublini määruse alusel tagasi Eesti Vabariiki. Isikul oli kaasas Soome Vabariigi poolt väljastatud Laissez-Passer (25.01.2021). Isikul puudub VMS § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning sellest tulenevalt peeti isik 27.01.2021 kell 12.35 VSS § 15 lg 1, 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Isikule koostati 01.07.2019 vabatahtlik lahkumisettekirjutus nr 1047886121. XX ei olnud 27.01.2021 seisuga vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täitnud. VSS § 13 lg 1 kohaselt kehtib lahkumisettekirjutus ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Käesoleval juhul ei saa PPA hinnangul ebaseaduslikult Eestist teise liikmesriiki lahkumist tõlgendada ettekirjutuse täitmisena ning samuti ei ole isik saanud Eestis viibimise alust. Seega on ettekirjutus jätkuvalt kehtiv ning kuulub täitmisele. VSS § 73 lg 1 võib pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse täitmise tähtaja saabumist välismaalase lahkumiskohustuse igal ajal sundtäita. 27.01.2021 koostati isikule lahkumisettekirjutuse sundtäitmise protokoll nr 1047886121.
6.PPA põhjendab oma taotlust järgnevalt:
6.1.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Eelpoolnimetatud paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise viibimise seaduslikud alused. XX on välismaalane ja tal puudub vastavalt VMS § 43 lg 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Isikule on 01.07.2019 koostatud vabatahtlik lahkumisettekirjutus nr 1047886121 ning 27.01.2021 lahkumisettekirjutuse sundtäitmise protokoll nr 1047886121. Lahkumisettekirjutus on kehtiv ja kuulub sundtäitmisele.
6.2.PPA hinnangul esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. On ilmne, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni
liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Isiku rahvusvahelise kaitse menetlus lõppes, isik avaldas soovi pöörduda IOM-i toel tagasi Nigeeriasse. Isik läks ka Tallinn-Helsingi lennule, kuid jätkulennule, Helsingi-Doha, ei ilmunud. Seega isik ei pöördunud oma pärisoluriiki, vaid liikus edasi teise Euroopa riiki. Isik taotles ka Soomes rahvusvahelist kaitset, kuid saades teada, et ta saadetakse tagasi Eestisse otsustas ta väljasaatmise vältimiseks lahkuda Itaaliasse. Sellises olukorras ei tule põgenemisohu jaatamiseks välja selgitada konkreetset riiki, kuhu isikul on plaanis suunduda, vaid saab tugineda tema varasemale käitumisele (TlnRnKm 04.12.2019, 319-2028, p 21).
6.3.Tuginedes isiku varasemale käitumisele on PPA veendunud, et vabaduses viibides lahkuks isik talle sobivasse riiki ning takistaks enda väljasaatmist Nigeeriasse. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Kui isik on korduvalt esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse erinevates EL riikides ja lahkunud nii Eestist kui ka teisest EL riigist loata, annab see alust tõsisele kahtlusele, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabanedes uuesti Eestist lahkuda (TlnRnKm 31.01.2019, 3-18-2150). PPA nendib, et XX veenis ametnikke, et lahkub Eestist Soome eesmärgiga minna Nigeeriasse, kuid isiku ütlustest selgus, et enne Eestist Soome lahkumist oli ta juba teadlik, et ta ei pöördu Nigeeriasse, kuna tal pole raha, et oma haigusi ravida ja ta plaanis jääda Soome. Seega loeb PPA seda loata Eestist lahkumiseks, kuna ta oli teadlik, et ta jääb Euroopasse. Isiku sõnade kohaselt, kui ta sai varjupaigamenetluse ajal teada, et Soome ametnikud saadavad ta Eestisse tagasi, otsustas ta Eestisse tagasisaatmise vältimiseks lahkuda Soomest Itaaliasse. Selleks kasutas isik ebaseaduslikke viise.
6.4.Tuginedes isiku varasemale käitumisele on PPA seisukohal, et vabaduses viibides lahkuks isik talle sobivasse riiki ning takistaks enda väljasaatmis Nigeeriasse. PPA soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et isik kasutab ebaseaduslikke viise Euroopas viibimiseks. PPA soovib rõhutada, et ei ole eluliselt usutavad XX väited, et ta oli veendunud, et Itaalias elamisloa ja Itaalia reisidokumenti taotlemine oli seaduslik ja väljastatud dokumendid on ehtsad. PPA on sellisel veendumisel eelkõige seetõttu, et dokumentidele kantud andmed olid valed. Dokumentidel oli kantud isiku vale perekonnanimi ning vale sünniaeg. Lisaks isik selgitas oma ütlustes, et tema sõbrad viibisid Itaalias seaduslikult ning neile olid väljastatud dokumendid. Seega oli isikul võimalus võrrelda oma dokumente sõprade dokumentidega ja veenduda nende ehtsuses.
6.5.PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA on isiku varasemalt rahvusvahelise kaitse ja illegaalimenetluse raames Nigeeria Liitvabariigi passi alusel tuvastanud. Seega on PPA tema kodakondsuse, nime ja sünniaja õigsuses veendunud. PPA-l puudub alus arvata, et isik iseseisvalt hakkaks endale dokumenti taotlema, kui ta pole seda seni teinud. Isikul puuduvad Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad rahalised vahendid toimetulekuks. Antud punkti hindab PPA kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1 (RK 3-3-1-24-17 p 11).
6.6.Tulenevalt varasemast käitumisest on PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides ja soodsamate tingimuste ilmnemisel, hakkab isik kõrvale hoiduma väljasaatmisest ega pruugi enam teha koostööd PPA-ga dokumentide hankimisel. Dokumendi puudumine ei ole varasemalt takistanud isikul erinevate riikide vahel reisimist. PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, milleks on isiku kättesaadavuse tagamine kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust,
millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RKHKm 16.06.2017 määrus asjas nr 3-31-24-17, p 11; TlnRnKm 08.07.2019, 3-19-1063 p 12).
6.7.Kuna isik on varasemalt väärkasutanud IOM- ja PPA usaldust, lahkunud omavoliliselt Soome Vabariigist Itaaliasse, hankinud enda võltsitud dokumente, müünud elatumiseks kanepit, siis puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Samuti ei ole isik pärast Nigeeria Liitvabariigi passi kaotamist taotlenud endale uut passi. PPA on veendunud, et vabaduses viibides ei järgiks XX temale määratud järelevalvemeetmeid või aitaks kaasa isikut tõendava dokumendi hankimisele. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid kogumis, leiab PPA, et XX paigutamine PPA kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku väljasaatmise tagamiseks tema päritolu riiki.
7.Isik selgitas istungil, et ta ei ole vastu kinnipidamiskeskusesse paigutamisele. Eelmine kord (si nr 3-18-1178) märkis PPA, et on põgenemise oht Rootsi, mis oli vale. Tal on Nigeeria passist lehekülg isikuandmetega. Isik saab aru, et see ei ole reisidokument. Reisidokumendi saab ta taotleda Nigeeria saatkonna kaudu Rootsist elektrooniliselt. Varasemast Eestis viibimise ajast teab K. K., kellega mängis koos jalgpallimeeskonnas Jõgeva Wolves. Ei ole kindel, et K. K. teda majutaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel.
9.PPA on õigesti välja toonud, et isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Talle tehti 01.07.2019 lahkumisettekirjutus, mis on kehtiv haldusakt. Lahkumisettekirjutus tehti pärast haldusasja nr 3-18-1916 menetluse lõppu. Selle kohtumenetluse tulemusel jäi kehtima PPA 04.09.2018 haldusakt, millega lükati tagasi tema rahvusvahelise kaitse taotlus. Seega ootab isikut Eestist väljasaatmine.
10.VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
11.Isik märkis 27.01.2021 küsitlusel, et tahab minna tagasi Nigeeriasse. Kohtul on põhjendatud kahtlus, kas isik tegutseb enda sõnade kohaselt. Kahtluseks annavad kogumis aluse järgmised asjaolud: 1) Tallinna Halduskohus nõustus 10.12.2018 otsuses asjas nr 3-18-1916 PPA-ga selles, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (p 44). Samuti tuvastas kohus, et isik esitas PPA-le hulgaliselt valeandmeid (p 32).
2) isik ei täitnud vabatahtlikult võetud kohustust lahkuda Nigeeriasse (15-16.07.2019 korraldatud lennud), tema selgitused (27.01.2021 küsitlus ja 29.01.202 1 istung) neerupõletiku kui põhjuse kohta ei ole eluliselt usutavad ega kattu IOM esindaja selgitustega: isik on Eestist lahkunud, kuid Helsingis mõtles ümber ning ei ilmunud järgmisele reisile (taotluse lisa); 3) isik põgenes Soomest Itaaliasse selleks, et vältida enda Eestisse tagasisaatmist (27.01.2021 küsitlus, taotlus lisa). Pigem on need asjaolud sellised, mis kinnitavad PPA kahtlust, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamata võib isik uuesti jätta Nigeeriasse minemata ja jätkata ebaseaduslikult Schengeni alas viibimist. Põhjuse selleks võib anda väidetav tüdruksõber, kes elab Helsingis (27.01.2021 küsitlus, taotlus lisa). See, et isikul oli kinnipidamisel kaasas võltsimistunnustega Itaalia reisidokument ja elamisluba, näitab isiku valmisolekut otsida võimalusi ebaseaduslikult Schengeni alas liikumiseks. Kui isik jääb vabadusse, on tal võimalus tegutseda võltsitud reisidokumendi hankimiseks ehk korrata enda varasemat käitumist. Põgenemisohu tuvastamine on prognoosotsus. Kohus saab selle hindamisel lähtuda isiku varasemast käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohtus kahtlus, et vabadusse jäädes ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav ja teha väidetavat koostööd Eestist Nigeeriasse lahkumiseks. Vaidlust ei saa olla selles, et isikul puudub reisidokument naasmiseks Nigeeriasse. Seega on täidetud kinnipidamise alused (VSS § 15 lg 2 p-de 1 ja 3).
12.VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna põgenemisohu tõttu ei piisa nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamisest võimaliku omavolilise lahkumise Eestist takistamiseks. Seetõttu on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne meede.
13.Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.03.2021 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.