Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata, elukeskkond ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. SKA selgitab vaidlustatud otsuses, et puude raskusastme tuvastamisel on võetud aluseks X taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemi andmed ning SKA ekspertarsti Maiu Elkeni arvamus. Eeltoodud andmete alusel SKA X puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Lisaks märgitakse otsuses, et kui kaebaja terviseseisundis on muutusi, siis ta võib taotleda uut puude raskusastme tuvastamist. Sotsiaaltoetuste määramise osas SKA märgib otsuses, et puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudub alus kaebajale puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja puudega isiku kaardi väljastamiseks. Ekspertarvamuse kohaselt X esinevad piirangud liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud hüppeliigese struktuuride kahjustusest (koormusel parema hüppeliigese valu, liigese liikuvus tugevasti takistatud, õhtuti turse, hommikuti kangus; kasutab tugitaldasid ja spetsiaalseid jalatseid, kõnnib iseseisvalt, ilma abivahenditeta, lonkab kergelt paremat jalga, pidevat valuravi ei ole vajanud). Piiratud on pikemate vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, kestev seismine. Esitatud terviseandmete põhjal on hüppeliigese struktuuride kahjustusest põhjustatud funktsioonihäired ja nende tõttu esinevad püsivad takistused igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks ravi foonil kerged. Ekspertiisi läbiviija dr Maiu Elkeni hinnangul X seisund ei vasta keskmisele puude raskusastmele. Ekspertarvamus tugineb tervise infosüsteemis leiduvatele X tervisekirjeldustele, millele on andnud oma hinnangud eriarstid Mark Kuznetski ja Mairi Holtsmann ning perearstid Alina Terep ja Agne Västra. X esitas 08.09.2020 SKA 07.09.2020 otsusele vaide, mis jäeti 23.09.2020 vaideotsusega nr 83/22193-2 rahuldamata. X vaidlustas Sotsiaalkindlustusameti 07.09.2020 otsuse nr P260-2020-101371 tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja on seisukohal, et terve inimene ei vaja abivahendeid ega ka jalatseid ning pidevalt valuvaigisteid. Kaebaja jaoks on pikk vahemaa ka 50 meetrit, siis peab ta istuma, sest jalg hakkab valutama ja tekivad tasakaaluhäired. Üksi ei liigu kaebaja pikki vahemaid, vaid elukaaslasega, kes teda abistab. Kui kaebaja käib mööda kaubanduskeskusi, siis ta toetub ostukärule. Tööl käib kaebaja ka osalise ajaga ja nii palju, kui tervis lubab. Kaebaja on alates 2011 aastast jala traumast saadik vajanud ortopeedilisi eritaldasi, tugesid, jalatseid mille abil saab veidi kergemini liikuda. Tema jalatrauma on eluaegne ja seda enam paremaks muuta pole võimalik. Piiratud on pikemate vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, pikalt kestev seismine. Kaebaja on vigane inimene ja vajab teotust, millest on talle abi, sõltub sellest juba aastaid. Jalg muutub iga aastaga aina rohkem valulikuks. Kõik asjad muutuvad aastatega vaid raskemaks. Igapäevases elus tänase seisuga kasutab keppi, karke ortoosi, sukka, tallatugesi ja kõva valuga võtab valuvaigistit. Lähtuvalt sellele kõigele on vajalik sotsiaaltoetust mille abil saab soodsamalt ortopeedilisi jalatseid ja tarbeid soetada ning soodustusi omavalitsuses kasutada.

Kaebaja väitel väga raske on panna kirja, kuidas ta tervis halveneb ja mil määral. Kaebaja hinnangul kümne punkti skaalal on ta vaid poole võrra võimeline. Vastustaja on seisukohal, et vaidlust ei ole selles, kas kaebajal oli trauma ning ka selles, et trauma oli tõesti raske. Küsimus on tänases päevas, mil inimene liigub abivahendeid kasutades iseseisvalt, sh pikemat vahemaad, nagu avaldusest otseselt selgub. Kaebaja on toonud järgmised väited: „parklad on suured ja koorman jalga“ ja „pikema maaga kasutan karke-keppi“. Kaebaja aga ei ole välja toonud, et saatja peaks teda füüsiliselt abistamatoetama. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul võib nendest väidetest järeldada, et pikem vahemaa on kaebajale läbitav. Sotsiaalkindlustusamet selgitab, et tallatoed ja erijalatsid on sisuliselt funktsionaalsust parandavad abivahendid, liikumise abivahendid samuti. Puude raskusastet ja töövõimet hinnatakse koos abivahenditega, seega ei saa abivahendite kasutamist kuidagi puude raskusastme tuvastamise alusena näha. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel kohalike omavalitsuste (KOV) sotsiaalteenuste osutamine ei ole vahetult seotud asjaoluga, kas inimesel on tuvastatud puue või mitte. KOV peab vastavalt SHS § 15 lg-le 1 välja selgitama, milliseid pakutavatest teenustest inimesele tema abivajadusest tulenevalt osutada tuleb. Abivajaduse hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalkaitse ja -hoolekande põhimõtetest, mis on sätestatud sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja SHS-s. Abi saamiseks pöördunud inimesel ei ole nõudeõigust konkreetsele teenusele, sest nii teenus kui ka selle maht sõltuvad juhtumi asjaoludest ning tulenevalt SHS § 15 lg-st 1 on KOV-i kohustuseks välja selgitada, millist abi inimene täpsemalt vajab.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas otsus, mille alusel kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud ning ei määratud puudega tööealise inimese toetust, on õiguspärane või mitte. Kohus osundab, et 01.01.2017 jõustus Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ning 01.07.2016 jõustus sotsiaalkaitseministri määrus „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõikele 21 alusel tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis-ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Käesoleva sätte mõistes puudel on järgmised raskusastmed: - sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud; - raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; - keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Puude raskusaste tuvastatakse nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; - kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue. Ekspertarst dr Maiu Elken hindas X liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. X on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lg 6 p-le 1 peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarsti Maiu Elkeni hinnangule on X liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse 2. Seega vastustaja hinnangul puudub alus puude tuvastamiseks liikumise valdkonnas, millega nõustub ka kohus. Ekspertarst dr Maiu Elken ei ole tuvastanud X piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus; suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Kaebaja terviseseisundist tulenevalt X igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid. Tema seisund ei vasta keskmisele puude raskusastmele. Ekspertarvamus tugineb tervise infosüsteemis leiduvatele tervisekirjeldustele, mille on andnud eriarstid dr Mark Kuznetski ja dr Mairi Holtsmann ning perearstid dr Alina Terep ja dr Agne Västra. Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida veel täiendavat selgitust ekspertarstilt dr Meris Tammikult, kelle hinnangul X tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta temal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Vastustaja hinnangul X terviseandmetest ei nähtu, et ta kasutaks liikumise abivahendeid pidevalt või vajaks liikumisel kõrvalabi. Ortopeedilised jalatsid ja tallatoed on liikumist kompenseerivad abivahendid ja nende kasutamise vajadus ei ole aluseks puude raskusastme tuvastamisel liikumise valdkonnas. Vastustajale esitatud terviseandmete põhjal on hüppeliigese struktuuride kahjustusest põhjustatud funktsioonihäired ja nende tõttu esinevad püsivad takistused igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks ravi foonil kerged. X seisund ei vasta keskmisele puude raskusastmele. Sotsiaalkindlustusamet selgitas, et Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 3 lg 1 kohaselt määratakse ja makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetust Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral. Seega kuna X puude raskusastet ei tuvastatud, puudub tal õigus puudega tööealise inimese toetusele. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud toetus määratakse üksnes isikutele, kellel on tuvastatud kas keskmine, raske või sügav puue. Kuna X puuduvad näidustused puude raskusastme tuvastamiseks ning puudega tööealise inimese toetuse mittemääramine on õiguspärane. X ei esine raskusi ega piiranguid

igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisel. Sotsiaalkindlustusamet, võttes arvesse esitatud dokumendid, X vaide, tuginedes kindlaks tehtud asjaoludele, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõikele 21, §-dele 23, 24 ja 7 ning sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ §-le 6, leidis, et X puuduvad näidustused puude raskusastme tuvastamiseks ning puudega tööealise inimese toetuse mittemääramine on õiguspärane. X ei esine raskusi ega piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisel. Kohtu hinnangul kaebaja väited vastustaja seisukohti ümber ei lükka. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega meditsiini valdkonnas, mille ümberhindamiseks kohtul pädevus puudub. Kohus ei ole tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist, millega võiks kaasneda ebaõige otsuse tegemine. Vastustaja kinnitas kohtule, et Sotsiaalkindlustusamet on nii vaidlustatud otsuse tegemisel kui ka vaide lahendamisel arvesse võtnud kõik esitatud dokumendid. Vastustaja kinnitusel ka vaide läbivaatamisel ei selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, samuti ei esitatud uusi tõendeid/dokumente, mille alusel vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et kaevatav otsus on põhjendatud, kaalutletud ja õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.