3-20-1526 27. jaanuar 2021 Kadri Palm Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vangla tegevusetuse (toiduluugi avamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Kaebaja – Aleksandr Kapajev Vastustaja – Tartu Vangla Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aleksandr Kapajevi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. veebruaril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Aleksandr Kapajev (kaebaja) esitas Tartu Vanglale pöördumise, mille vangla registreeris 2. juulil 2020 nr-ga 2-3/2482-1 (dtl 6). Kaebaja selgitas, et 27. juunil 2020 kell 12:25 sulges valvur kambri toiduluugid ja ütles, et tuleb teeb hiljem lahti, kuid toiduluugid avati alles lõunasöögile järgneval ajal. Oli tõsiselt palav.
2.Tartu Vangla vastas kaebaja märgukirjale 15. juulil 2020, selgitades, et toiduluugid olid kella 12:25 ajal kinni, kui ametnik sulges eluosakonda päevakavajärgselt. Ametnik Raido Tehvand jättis lõunasöögi jagamise ajal kambrite toiduluugid avatuks. Eluosakonna lukustamise järgselt läks ametnik tegema koheselt teisi tööülesandeid ja kui need lõpetas, tuli ning avas kaebaja kambri toiduluugid koos lõunasöögi jagamisega (dtl 9).
3.Tartu Vangla esitas 16. juulil 2020 vastuse nr 2-3/2497-2 kaebaja pöördumisele (dtl 30-31).
4.Kaebaja esitas 22. juulil 2020 vaide Tartu Vangla 15. juuli 2020. a vastusele, mille vangla registreeris nr-ga 1-11/417-1 (dtl 10-14). Tartu Vangla tagastas 30. juulil 2020 kaebaja vaide (dtl 15).
5.Kaebaja esitas 16. augustil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale (dtl 15). Kaebaja palus tühistada Tartu Vangla 30. juuli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/4172 ning palus tunnistada õigusvastaseks valvuri tegevusetuse (27. juunil 2020 kambri toiduluugi avamata jätmine).
6.Tartu Halduskohus jättis 19. augusti 2020. a määrusega kaebuse käiguta (dtl 19-20). Kaebaja pidi vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg-le 4 selgitama, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ehk millist õiguslikku kasu kaebaja vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamisel saaks. Lisaks pidi kaebaja tasuma riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse.
7.Kaebaja esitas 26. augustil 2020 kohtule vastuse, milles märgib, et tuvastamiskaebuse esitamine aitab tema õiguste kaitsmisele kaasa sellega, et haldusorgani töötajad/esindajad ei paneks toime samalaadseid tegevusi, sest see on inimväärikust alandav (dtl 21-22). Kaebuselt on 28. augustil 2020 tasutud riigilõiv 15 eurot.
8.Tartu Halduskohus tagastas 8. septembri 2020. a määrusega kaebuse osaliselt ehk Tartu Vangla 30. juuli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/417-2 tühistamise nõudes (dtl 26-29). Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse Tartu Vangla tegevusetuse (27. juunil 2020 toiduluugi avamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud.
9.Tartu Vangla edastas 6. oktoobril 2020 vastuse kaebusele (dtl 32-33).
10.Tartu Halduskohus otsustas 27. oktoobri 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 36-37).
11.Kaebaja esitas 11. jaanuaril 2020 vastuväite Tartu Vangla vastusele (dtl 38-40).
3-20-1526
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb Tartu Vangla tegevusetuse (toiduluugi avamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
12.1.Valvur sulges 27. juunil 2020 kell 12:25 kambrite toiduluugid ning lubas need hiljem lahti teha. Toiduluugid avati aga alles kell 12:48, kui tuli lõunasöök.
12.2.Kell 14:30 mõõdeti kambris temperatuuri ning mõõtmistulemused jäid vahemikku +31 kuni +32 kraadi. Kambris oli tõsiselt palav ja kaebaja tervislik seisund ei olnud seetõttu hea.
12.3.Kaebaja hinnangul hoidis valvur vastutustundetult teda üle poole tunni kuuma käes, kuigi on olemas direktori korraldus kambrite toiduluukide avamise kohta.
12.4.Sarnased olukorrad korduvad Tartu Vanglas ning mingit lahendust ei ole. Olukord on kestnud sellisena aastaid ja vangla ei taga talutavat sisetemperatuuri, vaid õigustab valvurit oma vastuses nr 2-3/2482-2.
12.5.Kaebajat hoiti ebainimlikes tingimustes (väga kõrge temperatuuriga kambris, kus puudus õhu liikumine).
12.6.Vanglas saatjata kinnipeetavaid ei liigu, see ei ole mõjuv põhjus jätta toiduluugid avamata.
12.7.Vaidlust ei ole selles, kuidas peab ööpäevaringselt töötama sundventilatsioon. +31 kraadiga sisetemperatuuril on värske õhu juurdevool kambrisse takistatud tiheda võrega akna tõttu. Samuti on paigaldatud ristid ventilatsiooniavade ees ning pleksiklaasiga on kaetud kogu trelluks ja trellvõred. Vangla ehitamisel ei olnud kinni katmist taoliste katmikega ette nähtud, seega mitte kuidagi ei saa kamber ega vangistussektsioon vastata ehitusseadustikule sellisel viisil.
13.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
13.1.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Tartu Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Tartu Vanglale teadaolevalt on ventilatsioonisüsteem projekteeritud ning ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ning see töötab ööpäevaringselt. Sundventilatsiooniga on vanglas tagatud kambrite piisav ventileeritus. Õhuringluses kasutatakse välisõhku, mida soojematel perioodidel enne kambrisse paiskamist ei jahutata. Kinnipeetavate kambrites ei ole ette nähtud õhku jahutava kliimaseadme olemasolu. Nimetatud põhjusel võib õhuringlus suvisel perioodil olla mõnevõrra raskemini tajutav, mis ei tähenda siiski seda, et õhuvahetust ei toimuks. Lisaks sundventilatsioonile on kinnipeetaval võimalik avada kambris akna tuulutusava. Seega on kinnipeetavatele kambris tagatud piisav õhuringlus sõltumata sellest, kas kambri toiduluugid on avatud või mitte.
13.2.Vangistust reguleerivad õigusaktid ei reguleeri kambriukses asuva toiduluugi avatuks jätmisega seonduvat (kas ja millistel tingimustel või kuna võib toiduluugi jätta avatuks) ega anna kinnipeetavale õigust valida, kas tema kambri toiduluuk on suletud või avatud. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat. Üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Nimetatust saab selgelt järeldada, et kui kambrite uksed on suletud, siis on suletud ka toiduluugid. Nimetatu on vajalik nii järelevalvet teostavate ametnike aga ka vangla
3-20-1526 julgeoleku kaalutlustel. Seetõttu ei tulene kehtivast õigusest kinnipeetavale võimalust valida, kas tema kambri toiduluuk on suletud või mitte. Kui sellist õigust kinnipeetavale ette nähtud ei ole, siis ei ole võimalik rääkida vangla õigusvastasest tegevusest või kinnipeetava subjektiivsete õiguste rikkumisest. Seega ei saa toiduluugi avamata jätmist pidada õigusvastaseks.
13.3.Vastustaja ei eita, et püsivalt kõrgete temperatuuride korral on vangla lubanud palavuse leevendamiseks jätta kinnipeetavate toiduluuke avatuks. Vangla direktori 29. juuni 2020. a protokollilise otsuse kohaselt oli alates 30. juunist 2020. a lubatud jätta toiduluugid avatuks, kui päevane välistemperatuur oli +25 kraadi ja ööpäeva keskmine temperatuur +20 kraadi. Kohtule esitatud protokollis on kaetud arutelu ja otsuste teemad, mis ei puuduta käesolevat vaidlust. Nimetatud protokolli kohaselt kaebaja väljatoodud kuupäeva osas (s.o 27. juuni 2020. a) direktori sellist korraldust ei olnud ja seetõttu ei saa pidada õigusvastaseks seda, et ametnik eluosakonna kambrite sulgemisel ei jätnud kohe kaebaja kambri toiduluuki avatuks.
13.4.Enne 30. juunit 2020. a võis palavuse leevendamiseks jätta kambri toiduluuke avatuks üksuse juhi/ peaspetsialist-korrapidaja loal. Töökorralduse kohaselt võis toiduluuke lahti hoida ainult sel korrusel, kus valvuril on võimalik eluosakonnas järelevalvet teostada. Juhul kui ametnik ei saanud eluosakonnas järelevalvet teostada, siis tuli toiduluugid julgeoleku kaalutlustel hoida suletuna. Nimetatu nähtub ka kaebajale 16. juulil 2020. a antud vastusest nr 2-3/2497-2. 27. juunil 2020. a kella 12.25 paiku sulges valvur R. Tehvand E10 osakonna kambrite uksed lõunasöögi väljastamise ja lõunasöögi ajaks. Kuivõrd toidujagajast kinnipeetav liigub eluosakonnas valvuri saatel, siis pidi valvur R. Tehvand suunduma toidujagamiseks teise eluosakonda. Seetõttu ei olnud korrusel järelevalvet teostavat ametnikku ja toiduluuke avatuks jätta ei olnud lubatud. Kui valvur jõudis koos toidujagajaga E10 eluosakonda, siis peale toidu väljastamist jäeti ka kambri toiduluugid avatuks, sest valvur sai peale toidujagamist jääda konkreetsele korrusele järelevalvet teostama. Seetõttu ei ole alust pidada õigusvastaseks toiduluukide avamata jätmist koheselt peale elusosakonna kambrite sulgemist.
13.5.Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lg 4 sätestab küll madalaima eluruumile lubatava temperatuuri, kuid maksimaalset lubatavat temperatuuri nimetatud määruses sätestatud ei ole. Määruse § 4 lg 4 teise lause kohaselt tuleb siseõhu temperatuuri ülempiir määrata kehtestatud nõuete alusel. Tartu Vanglale ei ole teada selliseid õigusakte, mis imperatiivselt määraksid siseõhu temperatuuri ülempiiri. Kaebaja viidatud +27 kraadi on siiski soovituslik sisetemperatuur, mistõttu ei ole vanglale võimalik konkreetse normi rikkumist ette heita.
KOHTU SEISUKOHT
14.A. Kapajev on esitanud kaebuse Tartu Vangla 30. juuli 2020. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/417-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse osalise tagastamise tõttu 8. septembril 2020, on kohtu menetluses kaebaja nõue Tartu Vangla tegevusetuse (27. juunil 2020 toiduluugi avamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
15.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tuvastamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks
3-20-1526 mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
16.Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab kaebajal HKMS § 44 lg 1 järgi olema põhjendatud huvi. Praeguses asjas on kaebaja soovinud preventiivsel eesmärgil Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja leiab, et tuvastuskaebuse esitamine aitab tema õiguste kaitsmisele kaasa sellega, et haldusorgani töötajad/esindajad ei paneks toime samalaadset tegevust, kuna see on inimväärikust alandav (dtl 22).
17.Riigikohus on 9. veebruari 2017. a määruses asjas nr 3-3-1-75-16 p-s 8 selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10, 3-3-1-8-11, 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Riigikohus on 14. oktoobri 2020. a määruses asjas 3-19-882 selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (lahend asjas nr 3-17-749/24, p 11).
18.Kohtu hinnangul ei olnud vastustaja tegevusetus, st toiduluugi avamata jätmine 27. juunil 2020, õigusvastane.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 27. juunil 2020. a sulges valvur lõunasöögi ajaks E10 osakonna kambrite uksed ja ei jätnud kaebaja kambriukses asuvat toiduluuki avatuks. Toiduluugid avati ja jäeti avatuks koos lõunasöögi jagamisega. Kaebaja on kaebuses märkinud, et valvur sulges kell 12:25 kambrite toiduluugid ning avas need kell 12:48. Seega oli kaebaja hinnangul toiduluuk suletud 23 minutit. Samuti pole vaidlust selles, et Tartu Vanglas mõõdeti
27.juunil 2020 kell 14:32 kambris nr 3069 temperatuuri 31-32,1 kraadi (dtl 8).
20.VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 45 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri.
21.Vastustaja ei ole eiranud vaidlusalusel perioodil kehtinud määruse nr 85 §-s 4 sätestatud nõudeid sisekliimale, sest määrusest ei tulene, et eluruumis siseõhu temperatuur ei tohi ületada +18 kraadi, kuna tegemist on madalaima eluruumile lubatava temperatuuriga. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel, milleks loetakse tänapäevaste energiatõhusule kehtestatud nõuete kohaselt ca +27 kraadi. Kaebaja kambris vaidlusalusel perioodil tuvastatud temperatuuri mõne kraadi võrra ületamine ei ole aga käesoleval juhul toimunud vastustaja süül, sest vastustaja on järginud samast sättest tulenevaid nõudeid eluruumi loomuliku ja mehaanilise ventilatsiooni kindlustamisele, mis kohtu
3-20-1526 hinnangul tagas kokkuvõttes antud ilmastikuoludele vastava optimaalse võimaliku siseõhu temperatuuri kaebaja kambris.
22.Selleks, et siseruumides oleks kuumade ilmade ajal viibimiseks inimväärsed tingimused, peab õhk ruumis olema piisavalt ventileeritud. Vaidlust ei saa olla selles, et Tartu Vanglas on sundventilatsioon, ilma milleta ei saa teadaolevalt avalikke hooneid kasutusele võtta ja mis peab tagama ja tagab kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Vanglale ei oleks väljastatud kasutusluba, kui ventilatsioonisüsteem poleks projekteeritud ja ehitatud vastavalt kehtivale õigusele. Ventilatsioonisüsteem peab õhuvahetuse tagama ööpäevaringselt. Sundventilatsioon tagab kambrite piisava ventileerimise isegi suletud akende korral, kuid kohus möönab, et ehitustehnilised normid ei pruugi olla ettenähtud suvekuumusega arvestamiseks. Õhuringluses kasutatakse välisõhku. Õhuringlus võib üldteadaolevalt suvel olla raskemini tajutav, sest ventilatsiooni suunatava välisõhu temperatuuri ei muudeta, mis ei tähenda, et õhuvahetust ei toimuks. Lisaks sundventilatsioonile on kinnipeetaval võimalik avada kambris akna tuulutusava. Seega on kinnipeetavatele kambris tagatud piisav õhuringlus sõltumata sellest, kas kambri toiduluugid on avatud või mitte.
23.Asja materjalidest nähtub, et 29. juunil 2020 toimus Tartu Vanglas kokkusaamine, kus otsustati, et kui päevane välistemperatuur on +25 kraadi ja ööpäeva keskmine +20, siis võivad üksustes kinnipeetavate kambriluugid olla avatud (dtl 27-28). Selline korraldus ei kehtinud aga veel vaidlusalusel perioodil 27. juunil 2020. Tartu Vangla 16. juuli 2020. a selgitusest kaebajale nähtub, et 26. juunil 2020 kehtis Tartu Vanglas korraldus, mille kohaselt kambrite toiduluugid on lahti ainult sel korrusel, kus on valvuril võimalik teostada eluosakonnas järelevalvet. Juhul, kui ametnik ei saa eluosakonnas järelevalvet teostada, siis hoitakse luugid julgeoleku huvides suletuna (dtl 30). Kohtule on usutav vastustaja selgitus, et 27. juunil 2020. a kella 12.25 paiku sulges valvur R. Tehvand E10 osakonna kambrite uksed lõunasöögi väljastamise ja lõunasöögi ajaks. Kuivõrd toidujagajast kinnipeetav liigub eluosakonnas valvuri saatel, siis pidi valvur R. Tehvand suunduma toidujagamiseks teise eluosakonda. Seetõttu ei olnud korrusel järelevalvet teostavat ametnikku ja toiduluuke avatuks jätta ei olnud lubatud. Kui valvur jõudis koos toidujagajaga E10 eluosakonda, siis peale toidu väljastamist jäeti ka kambri toiduluugid avatuks, sest valvur sai peale toidujagamist jääda konkreetsele korrusele järelevalvet teostama. Seetõttu ei ole alust pidada õigusvastaseks toiduluukide avamata jätmist koheselt peale elusosakonna kambrite sulgemist. Kohus nõustub selle seisukohaga.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata A. Kapajevi kaebuse Tartu Vangla tegevusetuse (toiduluugi avamata jätmine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.