lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1527/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1527/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1415
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 45 lg 2, 4Kaebeõiguse piirangudVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 27 lg 1Menetlusosalise õigusedHKMS § 28 lg 1Menetlusosalise kohustusedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 38 lg 4Kaebuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1527/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.02.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-22-6/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1527

Määruse kuupäev

2. veebruar 2021

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Aleksandr Kapajevi kaebus Tartu Vangla vastu 26.06.2020 kambri toiduluugi sulgemise ja kaebaja ümberpaigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning 26.06.2020.a ettekande nr 2-20-3557 ja 30.07.2020.a vaide tagastamise otsuse nr 111/418-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksandr Kapajev Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vangla valvur koostas 26.06.2020 ettekande nr 2-20-3557 (tl 5, edaspidi vaidlustatud ettekanne), mille kohaselt sulges ta 26.06.2020 kella 00:00 ajal E-10 eluosakonnas luugid ja avas E-9 osakonnas luugid. Luukide sulgemine tekitas kinnipeetavates rahulolematust. Aleksandr Kapajev (edaspidi kaebaja) käitus agressiivselt ja ta toimetati 00:30 paiku rahunema.
2.Kaebaja esitas 01.07.2020 Justiitsministeeriumile kaebuse (tl 6). Justiitsministeerium edastas selle lahendamiseks vanglale ja Tartu Vangla vastas 16.07.2020.a kirjaga nr 2-3/24972 (tl 7). Vangla selgitas, et toiduluugid avati sellel korrusel, kus valvur teostas järelevalvet. E10 osakonna toiduluugid olid lahti õhtuse loenduse ajast südaööni. Seejärel siirdus valvur E-9 osakonda, et ka seal saaks toiduluuke hoida mõnda aega avatuna. Kaebaja paigutati ümber, kuna pärast toiduluukide sulgemist hakkas ta karjuma ja lõhkus kambri ust ning ei suutnud oma kambris rahuneda.
3.Kaebaja esitas 22.07.2020 vaide (reg nr 1-11/418-1, tl 8-11), milles ta taotles toiduluugi sulgemise ja ümberpaigutamise õigusvastaseks tunnistamist ning ettekande 2-20-3557 kehtetuks tunnistamist.

Tartu Vangla tagastas vaide 30.07.2020.a otsusega nr 1-11/418-2 (tl 12), kuna ettekanne ei ole haldusakt ning õigusvastasuse tuvastamise nõuet vaidemenetluses esitada ei saa.

4.Kaebaja esitas 16.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb 26.06.2020 toimunud toiduluugi sulgemise ja tema teise sektorisse paigutamise õigusvastasuse tuvastamist, vaidlustatud ettekande tühistamist ja vaide tagastamise otsuse nr 1-11/418-2 tühistamist. Kaebaja kambri toiduluuk suleti 26.06.2020 kella 00:10 – 00:20 paiku, sellest tekkis õhupuudus. Kaebaja soovis, et valvur mõõdaks kambri õhutemperatuuri, kuid seda ei tehtud. Kell 00:30 paigutati kaebaja E2 lukustatud sektorisse. See oli põhjendamatu, kuna mingit lõhkumist või agressiivsust ei olnud.
5.Tartu Vangla selgitas kohtule, et 26.06.2020.a juhtumi põhjal algatatud distsiplinaarmenetlus lõpetati ilma haldusakti andmata. Kaebaja paigutamine E2 osakonda oli vanglasisene töökorraldus, mille kohta haldusakti ei koostata. Ümberpaigutamise põhjuseks oli see, et kaebaja rikkus öörahu ja provotseeris kaaskinnipeetavaid. Kaebaja viibis n.ö rahustuskambris kell 00:42 kuni 02:05.
6.Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Halduskohtu menetluses järgmised kaebuse asjaoludega seotud kaebaja kaebused: - haldusasi 3-20-1489, milles kaebaja muuhulgas taotles kambris normikohase temperatuuri tagamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist ning vangla kohustamist tagama kambris nõuetekohane temperatuur. Kaebaja viitas sellele, et toiduluugid jäeti avamata 30.06.2020, 01.07.2020 ja 02.07.2020. Kaebus on menetlusse võetud, kohtuasi on eelmenetluse staadiumis; - haldusasi 3-20-1526, milles kaebaja taotles 27.06.2020 kell 12:25 toiduluugi sulgemise õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus jättis 27.01.2021 kaebuse rahuldamata. Otsus ei ole jõustunud; - haldusasi 3-20-1545, milles kaebaja taotles 18.07.2020 toiduluugi avamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebus on menetlusse võetud, kohtuasi on eelmenetluse staadiumis. Kohtu seisukoht
7.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Toiduluugi sulgemine
8.Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Eeltoodu tähendab, et tuvastamiskaebus peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.
9.Kaebaja huviks toiduluugi sulgemise õiguspärasuse hindamisel saab pidada huvi saavutada tulevikus kambri nõuetekohane sisetemperatuur kuumade ilmade korral. Kaebaja on kohtuasjas 3-20-1489 esitanud sellele eesmärgile suunatud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude. Sel

juhul ei ole üksikute eelmisel suvel toimunud toiduluugi avamata jätmiste õiguspärasuse hindamine enam lubatav ja ei ole kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Kohus selgitab, et nõude kohustada vanglat tagama tulevikus suvel kambris nõuetekohane temperatuur saab kaebaja korraga esitada ühes kohtuasjas. Kaebajal tuleb kohtuasjas 3-20-1489 tõendada, et eelmisel suvel kambri sisetemperatuur nõuetele ei vastanud ja et abinõud, mida vangla kohaldas, ei olnud piisavad. Selleks saab kaebaja kasutada kõiki eelmisel suvel aset leidnud juhtumeid. Kuna kohtuasi 3-20-1489 on eelmenetluse staadiumis, siis saab kaebaja kaebust soovi korral veel täiendada.

10.Kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamisnõuet sellega, et tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus selgitab, et selline põhjendus ei oleks tuvastamisnõuet lubatavaks muutnud, kuna alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 redaktsiooni alusel ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ettekanne ja kaebaja ümberpaigutamine
11.Kaebaja taotleb vaidlustatud ettekande tühistamist ja ligikaudu 1,5 tundi kestnud ümberpaigutamise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on ümberpaigutamise õiguspärasuse hindamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal olla põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust täiendavaks põhjendamiseks käiguta.
12.Ettekande (tl 5) ja Tartu Vangla selgituse (tl 17) põhjal toimus kaebaja ajutine ümberpaigutamine lukustatud kambrisse reaktsioonina korrarikkumisele. Ümberpaigutamine toimus Tartu Vangla kodukorras ette nähtud öörahu ajal ja kestis ca 1,5 tundi. Vangla kinnitusel ei ole 26.06.2020.a sündmuse alusel antud haldusakte. Vangla mõistab kaebaja ümberpaigutamist tavapärase vanglasisese paigutamisena. See tähendab, et vangla ei käsitle toimingut vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 4 nimetatud täiendava julgeolekuabinõu eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise - kohaldamisena ja ei ole seda haldusaktiga sellisena vormistanud.
13.Kaebaja ümberpaigutamine oli ühekordne lühikese kestusega toiming. Kaebuse asjaoludest ei tulene, et vangla oleks kaebaja suhtes sarnaselt toiminud korduvalt või et oleks muid põhjusi pidada sellise toimingu tegemist tulevikus tõenäoliseks. Toiming tehti öörahu ajal, kuid muus osas ei olnud selle mõju kaebaja õigustele intensiivne ja ka öörahu kaebaja tema enda seletuste põhjal ei järginud (kaebaja tegeles toiduluukide sulgemise probleemi lahendamisega). Kaebaja kirjeldusel viidi ta mõneks ajaks esimesel korrusel asuvasse lukustatud osakonda. Kaebaja ei väida, et tema suhtes oleks kasutatud näiteks füüsilist jõudu või ohjeldusmeetmeid. Kui vangla ei andnud haldusakti kaebaja ajutise ümberpaigutamise kohta, siis ei saa vangla kaebaja suhtes uute otsustuste tegemisel ka viidata või tugineda toimunule kui täiendava julgeolekuabinõu kohaldamisele. Kohus nõustub sellega, et vangla arusaam, nagu oleks kaebajaga tehtud toiming olnud tavaline vanglasisene ümberpaigutamine, on vaieldav. Kuid kohtupraktikas ei tunnustata õigust esitada tuvastamisnõue üksnes selleks, et veenduda toimingu õigusvastasuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuliku hinnangu andmine ümberpaigutamisele iseseisva kohtuasja raames ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Võimalust esitada kahju hüvitamise nõue selgitab kohus allpool.
14.Vaidlustatud ettekanne ei ole haldusakt. Asjaolu, et juhtum on fikseeritud kirjalikult ettekande vormis, ei loo iseseisvalt kaebajale õigusi või kohustusi. Tegemist on asjaolude kirjeldamisega nii, nagu valvur neid tajus. HKMS § 37 lg 2 punktist 1 tuleneb, et tühistamisnõuet saab esitada üksnes haldusakti suhtes. Ettekande vaidlustamine tühistamisnõudega ei ole lubatav. Kui vastustaja peaks vaidlustatud ettekandele tuginema mõnes haldusaktis, siis on kaebajal õigus selle menetluse raames esitada oma vastuväited ettekandele ja esitada oma versiooni sündmusest. Vaideotsus. Kokkuvõte
15.HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaide tagastamise otsus rikub tema õigusi sõltumata tehtud toimingutest (sõltumata toiduluugi sulgemisest ja kaebaja ümberpaigutamisest). Kaebaja ei ole vaideotsusele mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kaebajal ei ole vaideotsuse vaidlustamiseks kaebeõigust. Kohus selgitab kaebajale, et ei näe põhjust teha vaide tagastamise otsusele etteheiteid. Tuvastamisnõuet ei saa tõepoolest esitada vaidemenetluses, see tuleb esitada otse kohtule (eeldusel, et kaebajal on kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks). Kohus nõustus ka sellega, et ettekande tühistamine ei ole võimalik.
16.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitas eespool, et kambris nõuetekohase sisetemperatuuri saavutamise eesmärgil on kohane esitada kohustamisnõue ning selle on kaebaja esitanud kohtuasjas 3-20-1489. Kui kaebaja leiab, et talle on toiduluugi sulgemisega või toimunud ümberpaigutamisega tekitatud kahju, siis on tal õigus esitada Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Selleks tuleb kaebajal esmalt läbida VangS § 11 lg 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus ehk esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kaebajal tekib kohtule hüvitamiskaebuse esitamise õigus pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
17.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse ärakirja saamiseks. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid sätteid koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium