3-20-867/11 - Sotsiaalõigus - Muu sotsiaalõigus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on ebaõigelt leidnud, et tema puhul ei ole täidetud TKindlS § 8 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimus. Kaebaja oli kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud 24.04.2019-14.05.2019, töötades enne seda 4 kuud ja pärast seda 9 kuud ning seda tuleks arvestada TKindlS § 8 lg 2 p 1 kohaldamisel. Nimetatud sätte teisiti tõlgendamine seaks Kaebaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes nende isikutega, kes kasutavad töötuskindlustushüvitist maksimum aja eest kogu hüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodil. See ei motiveeriks isikuid võtma vastu tähtajalist ametikohta, mis omakorda ei toetaks isikute võimalikult kiiret tööturule pöördumist. Samuti ei oleks sätte teisiti tõlgendamine kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste seadusega, mille eesmärgiks on muu hulgas tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine. Kaebaja puhul on täidetud kõik TKindlS § 8 lg-s 2 sätestatud tingimused: 1) taotleja on TKindlS § 7 lg-s 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud. Taotleja on töötuna arvele võetud 21.09.2018, 24.04.2019 ja 17.02.2020; 2) taotleja on pärast töötuna arvel oleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel ja 3) vastab muudele TKindlS-s sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud TKindlS § 6 g 1 p-s 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue. Kaebaja viimane tööpäev oli tähtajalisel ametikohal lapsehoolduspuhkusel oleva isiku asendajana seoses nimetatud isiku tööle naasemisega. 17.02.2020 esitas kaebaja avalduse töötuna arvele võtmiseks ja töötuskindlustushüvitise saamiseks. Antud juhul ei ole kaebaja kasutanud töötuskindlustushüvitist maksimum aja eest, mida võimaldab TKindlS § 8 lg 1 p 2, vaid on esimesel võimalusel asunud tööle. Seoses kaebaja tööle asumisega on kahel korral pärast esmast töötuna arvele võtmist lõpetatud talle määratud töötuskindlustushüvitise

maksmine enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist. Kaebajale on eelnevalt määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist 21.09.2018-02.12.2018 (73 päeva) ja 24.04.2019-14.05.2019 (21 päeva). Eelnimetatud teise perioodi kohta tehtud Eesti Töötukassa 25.04.2019 otsuse nr 119017358 kohaselt oli sel hetkel kaebaja töötuskindlustusstaaž 9 aastat ja 5 kuud ning hüvitise maksmise periood 197 kalendripäeva ajavahemikul 24.04.2019-06.11.2019. Teisel perioodil maksti kaebajale töötuskindlustushüvitist 21 kalendripäeva eest ning tema töötuna arvel olek ja hüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist 14.05.2019 seoses kaebaja tööle asumisega tähtajalisele ametikohale. Vastustaja on seisukohal, et ekslik on kaebaja väide, mille kohaselt tuleks talle määrata töötuskindlustushüvitis. Hüvitise avalduse menetlemisel tuleb lähtuda TKindlS § 8 lg-st 2, kaebaja nendele tingimustele ei vasta. Pärast 21.09.2019 töötuskindlustushüvitist taotledes pidi kaebaja vastama TKindlS § 6 lg-st 1 tulenevale 12 kuu pikkuse kindlustusstaaži nõudele, arvestades seejuures asjaolu, et teistkordsel töötuskindlustushüvitise määramisel loeti kaebaja kindlustusstaaž nulliks 24.04.2019. 18.02.2020 otsuse nr 120008590 Töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsus koostamisel tuli lähtuda menetluse alguses kehtinud normidest, mistõttu on lähtutud kuni 31.08.2020 kehtinud TKindlS redaktsioonist. TKindlS (RT I, 10.01.2019, 26) § 8 lg 2 kohaselt, kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi lõppemist, on tal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta: 1) on TKindlS § 7 lg 3 sätestatud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud; 2) on pärast töötuna arveloleku lõpetamist töötanud töölepingu alusel, olnud avalikus teenistuses või aja-, asendus- või reservteenistuses või osutanud teenust võlaõigusliku lepingu alusel; 3) vastab muudele TKindlS-s sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, välja arvatud TKindlS § 6 g 1 p 2 nimetatud kindlustusstaaži nõue. Vastustaja hinnangul kaebaja ei vasta TKindlS § 6 lg 1 p 2 sätestatud tingimusele, kuna tal puudub 12 kuud kindlustusstaaži töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mistõttu tal puudub õigus töötuskindlustushüvitisele ning seega jäeti talle õiguspäraselt TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitis määramata. Vastustaja andmetel viimane töösuhe oli kaebajal X ning lõppes töötamise registri andmete kohaselt 16.02.2020 Töölepingu seaduse § 80 lg 1 alusel seoses tähtaja möödumisega. Vastustaja selgitab, et kaebaja täidab TKindlS § 6 lg 2 tingimust, st tema viimane töösuhe lõppes, alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele, kuid lisaks on oluline, et isik vastaks ka TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Vastustaja arvates kaebaja nimetatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ei vasta. Kaebaja esitas töötuna arvele võtmise avalduse 17.02.2020, s.o pärast TKindlS § 8 lg 2 p 1 nimetatud tähtaja möödumist, mistõttu puudub tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas ning hüvitise määramiseks on vajalik TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohane 12-kuuline kindlustusstaaž. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebaja TKindlS § 6 lg 1 p 2 sätestatud tingimusele, kuna tal puudub 12 kuud kindlustusstaaži töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mistõttu tal puudub õigus töötuskindlustushüvitisele ning talle jäeti õiguspäraselt TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitis määramata. TKindlS § 8 lg 2 p 1 kohaselt on isikul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui ta on esmasest hüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast arvates 12 kuu jooksul uuesti töötuna arvele võetud. Töötuskindlustuse seaduse ja Töölepingu seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri (884 SE I) selgitab: „Võrreldes kehtiva seadusega ei piira eelnõu hüvitise saamise õigust teistkordse töötuks jäämisega, sest esineb juhtumeid, kus kindlustatu jääb enam kui kaks korda 12 kuu jooksul töötuks. Piiratud on vaid ajaline periood, mille jooksul on võimalik eelmisel korral saamata jäänud hüvitist edasi saada. Hüvitist makstakse edasi juhul, kui kindlustatu kaotab töö 12 kuu jooksul esimesest hüvitise määramise korrast alates, see on päevast, kui kindlustusstaaž, mis andis talle õiguse hüvitisele, loeti nulliks. Säte, et inimesel on terve 12-kuulise perioodi vältel võimalus saada hüvitist edasi, motiveerib töötuid senisest enam lühiajalisi tööpakkumisi vastu võtma.“ Seega nähtub ka eelnõu seletuskirjast, et TKindlS § 8 lg 2 p-s 1 nimetatud 12-kuulise perioodi algust tuleb hakata arvestama alates esmasest hüvitise määramisest, seega antud juhul alates 21.09.2018. Kaebaja esitas töötuna arvele võtmise avalduse 17.02.2020, s.o pärast TKindlS § 8 lg 2 p 1 nimetatud tähtaja möödumist, mistõttu puudub tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas ning hüvitise määramiseks on vajalik TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohane 12-kuuline kindlustusstaaž. Seega oleks kaebaja pidanud hüvitise korduvaks taotlemiseks ennast töötuna arvele võtma hiljemalt 21.09.2019 (s.o 12 kuud töötuskindlustushüvitisele õiguse andnud kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast). Kaebaja esitas töötuna arvele võtmise avalduse 17.02.2020, mis ei mahu TKindlS § 8 lg 2 p 1 määratletud 12-kuulise ajaperioodi raamesse, mistõttu puudub tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas ning hüvitise määramiseks on vajalik TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohane 12-kuuline kindlustusstaaž. Kaebajale on määratud ja makstud töötuskindlustushüvitist TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel ajavahemikus 21.09.2018-02.12.2018 (73 päeva) ja teistkordselt TKindlS § 8 lg 2 alusel ajavahemikus 24.04.2019-14.05.2019 (21 päeva). Kaebaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse 17.02.2020, s.o pärast TKindlS § 8 lg 2 p 1 nimetatud tähtaja möödumist, mistõttu puudub tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas ning hüvitise määramiseks on vajalik TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohane 12-kuuline kindlustusstaaž.

olema teadlik, et kasutamata hüvitise päevad kehtivad kuni 21.09.2019, kuna nii Töötukassa 28.12.2018 kui ka 20.05.2019 hüvitise maksmise lõpetamise otsuses on viide, kui palju on kasutamata hüvitise päevi ja mis kuupäevani kasutamata hüvitise päevad kehtivad. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus nõustub vastustajaga, et TKindlS § 8 lg 2 p-s 1 nimetatud 12-kuulise perioodi algust tuleb hakata arvestama alates esmasest hüvitise määramisest, antud juhul alates 21.09.2018. Asjaoludest nähtub, et kaebajale määrati esmakordselt töötuskindlustushüvitis TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel ajavahemikus 21.09.2018 - 17.06.2019 ning maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 21.09.2018 - 02.12.2018. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 21.09.2018. Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 02.12.2018, s.o enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses nr 118040328 märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvel olek lõpetati 02.12.2018 seoses tööle asumisega Y-s alates 03.12.2018. Kasutamata hüvitise päevade arvuks jäi 197 (kehtisid kuni 21.09.2019). Teistkordselt määrati kaebajale töötuskindlustushüvitis TKindlS § 8 lg 2 alusel ajavahemikus 24.04.2019 - 06.11.2019 ning maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 24.04.2019 14.05.2019. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 24.04.2019. Kaebajale lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 14.05.2019, s.o enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses nr 119017358 märgitud hüvitise perioodi lõppemist, kuna tema töötuna arvel olek lõpetati 14.05.2019 seoses tööle asumisega X alates 15.05.2019. Kasutamata hüvitise päevade arvuks jäi 176 (kehtisid kuni 21.09.2019). Kohus märgib, et kuigi vaide esitajal jäi kasutamata 176 hüvitise päeva, kehtisid need kuni 21.09.2019 (TKindlS § 8 lg 2 p 1 kohaselt 12 kuud alates esmakordsest kindlustusstaaži nulliks lugemise päevast). Kaebajal on seadusest tulenevalt korduval töötuks jäämisel eelmisest hüvitise määramise perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevadele õigus üksnes 12 kuu jooksul arvates esmasest hüvitise määramisest. Kaebaja esitas töötuna arvele võtmise avalduse 17.02.2020, s.o pärast TKindlS § 8 lg 2 p 1 nimetatud tähtaja möödumist. Seega puudub tal õigus hüvitise maksmise jätkamisele kasutamata hüvitise päevade osas. Hüvitise määramiseks on vajalik TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohane 12-kuuline kindlustusstaaž. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei vasta TKindlS § 6 lg 1 p 2 sätestatud tingimusele, kuna tal puudub 12 kuud kindlustusstaaži töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul, mistõttu tal puudub õigus töötuskindlustushüvitisele ning talle on õiguspäraselt jäetud TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitis määramata, kuna ta ei vasta selles sätestatud tingimustele (nõutav vähemalt 12-kuuline kindlustusstaaž töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul). Kohus leiab, et vaidlustatud vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku ning sellega ei kaasne mingeid õigussuhteid. Vaideotsuses, millega vaie jäeti rahuldamata, on piisavalt põhjalikult selgitatud asjaolusid koos viidetega õiguslikule alusele, mida kohus ei hakka üle kordama. Vaideotsuses osundatakse, et vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi faktilisi asjaolusid ega esitatud uusi tõendeid/dokumente, mille alusel vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Kohus ei ole tuvastanud selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis tingiks vaideotsuse tühistamise.