Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Anton Gontšarov Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, X Tõlk Eva-Louisa Radhaa
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 23. jaanuaril 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 23. jaanuarist 2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.
1.1.PPA Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalve talitus pidas 22. jaanuaril 2021 kell 03:00 Narva-1 piiripunktis kinni Egiptuse Araabia Vabariigi kodaniku X (sünd 13. aprillil 1990 xxx, Egiptus).
1.2.Isik saabus Eesti Vabariiki 22. jaanuaril 2021 kell 00:46 Vene Föderatsioonist jalgsi. Narva piiripunktis esitas isik piirikontrolli teostanud politseiametnikule Egiptuse Araabia Vabariigi passi nr xxx, milles oli Kreeka Vabariigi elamisloakleebis nr xxx. Reisidokumendi kontrollimisel selgus, et Kreeka Vabariigi elamisloakleebis nr GR5247912 on täielikult võltsitud. Isik esitas piirikontrollis täielikult võltsitud elamisloakleebisega passi eesmärgiga läbida piirikontroll ja omandada seaduslik alus Schengeni liikmesriikidesse saabumiseks ja viibimiseks. Edasise reisidokumendi uurimisel avastati Egiptuse Araabia Vabariigi passi nr xxx leheküljel nr 22 oli võltsimise tunnustega Kreeka Ateena lennujaama 21. septembri 2020. a väljuva suunaga piirikontrollitempli jäljend. X piirikontrolli käigus antud selgituste kohaselt on tema reisidokumendis olev elamisloakleebis ehtne. Isiku väitel oli antud elamisloakleebis ostetud Kreekas Ateena politseijaoskonnas 700 euro eest. Hetkel suundub ta Ateenasse. Oma
sõnade kinnitamiseks näitas ta politseiametnikele elektroonilist lennupiletit 24. jaanuari 2021. a lennureisile Tallinn-Frankfurt-Ateena.
1.3.Kuna antud teos on karistusseadustiku § 348 lg 1 kuriteo tunnused, siis alustas PPA
22.jaanuaril 2021 isiku suhtes kriminaalmenetluse.
1.4.X avaldas 22. jaanuaril 2021 kell 03:00 soovi saada rahvusvahelist kaitset. Isikult võeti vastu vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus, mis registreeriti numbriga xxx ning alustati esmaste menetlustoimingutega: isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi, koostati isiku ja tema asjade läbivaatuse ja asjade hoiule võtmise protokoll, hõivati sõrmejäljed.
1.5.Arvestades asjaolu, et isiku poolt esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on ilmselgelt esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks pidas PPA 22. jaanuaril 2021 kell 03:00 X kinni VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 1 alusel kuni 48tunniks.
1.6.PPA leiab, et isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks. Isik ei pruugi viibida Eestis vajalike rahvusvahelise kaitse menetlustoimingute lõpuni ja esineb oht põgenemiseks ning rahvusvahelise kaitse menetlustoimingutest kõrvalehoidumiseks. Arvestades kõiki eelpool toodud asjaolusid ei saa isiku varasemat käitumist pidada usaldusväärseks. Samuti arvestades asjaolu, et isik ei esitanud Eestisse saabumisel koheselt PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid saabus Eesti Vabariiki täielikult võltsitud Kreeka Vabariigi elamisloakleebisega, on PPA-l on põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati esmajoones Schengeni territooriumilt väljasaatmise vältimiseks. Sellega on hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi menetluste lõpule viimiseni olla PPA-le kättesaadav.
1.7.PPA leiab, et X suhtes järelevalvemeetmete kohaldamisega VRKS § 29 lg 1 alusel ei saa piisava tõhususega tagada, et isik oleks menetluse lõppemiseni PPA-le kättesaadav, kuna isiku varasemat käitumist ei saa pidada usaldusväärseks. Isik saabus Eesti Vabariiki võltsitud Kreeka Vabariigi elamisloakleebise alusel. PPA-l on põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati esmajoones Schengeni territooriumilt väljasaatmise vältimiseks. Sellega on hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi menetluste lõpule viimiseni olla PPA-le kättesaadav. Seega ei ole vähem koormavate järelevalvemeetmete kohaldamine käesoleval juhul tõhus ja ei tagaks menetluse läbiviimist.
1.8.PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist ning kohaldatav meede ei ole ebaproportsionaalne
2.Käesolevas haldusasjas toimus 23. jaanuaril 2021 kohtuistung, kus isik selgitas kokkuvõtvalt järgmist. Põhjus, miks ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles kella 03:00 ajal, seisneb selles, et sellel kellaajal anti talle võimalus rahvusvahelist kaitset taotleda. Kõik menetlustoimingud toimusid alles hommikul. Kohtu küsimusele, miks tal on rahvusvahelist kaitset vaja, vastas isik, et Egiptuses on tal probleemid. Nimelt sai 2020. a veebruari autoõnnetuses surma üks isik. Kuna ka tema sõitis selles autos ja osales autoõnnetuses, tahab surnud mehe pere saada oma osa. Sellised on Egiptuse kombed, elu-elu vastu. Isikul tuli Egiptusest põgeneda. Samuti selgitas isik, et tema naine ja lapsed sõltuvad tema sissetulekust ning kui talle võimaldatakse töö ja elukoht, siis ei soovi ta kuhugile minna.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt
taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
5.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, st isiku kinnipidamine on ainus tõhus vahend neid eesmärke saavutada. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-s 4. Põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotleja puhul esineb põgenemisoht, ei ole iseseisvalt kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid üksnes asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Praeguses asjas on PPA 22. jaanuari 2020. a taotluses tuginenud VRKS § 361 lg 2 p-des 4-5 sätestatud kinnipidamise alustele.
6.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise aluseks olla vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav. PPA on kohtule esitatud taotluses märkinud, et arvestades asjaolusid, ei saa isiku varasemat käitumist pidada usaldusväärseks. Samuti arvestades asjaolu, et isik ei esitanud koheselt PPA-le rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid saabus Eesti Vabariiki täielikult võltsitud Kreeka Vabariigi elamisloakleebisega, on PPA-l põhjendatud kahtlus, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati esmajoones Schengeni territooriumilt väljasaatmise vältimiseks. Sellega on hõlmatud ka kahtlus, et isik ei pruugi menetluste lõpule viimiseni olla PPA-le kättesaadav. Istungil on PPA esindaja kohtu küsimusele, milles seisneb põgenemise oht, selgitanud täiendavalt, et see seisneb järgnevas 1) varasem käitumine on ebausaldusväärne (ka istungil antud ütlused ei ole usutavad); 2) isikul on ostetud pilet 24. jaanuari 2021. a lennureisile Tallinn-Frankfurt-Ateena. See elektroonne pilet on kehtiv; 3) varjupaigataotlus on esitatud alles kell 03:00 hommikul – see oli esitatud ilmselgelt väljasaatmise vältimiseks.
7.Kohtu hinnangul on need kahtlused põhjendatud, eriti lennupileti olemasoluga 24. jaanuari 2021. a lennureisile. See võib PPA-l tekitada põhjendatud kahtluse, et kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792, p-d 18–18.4). Kohtuistungil selgitas PPA esindaja täiendavalt, et esialgse rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel ei ole puudutatud isikuga ette nähtud põhjalikku vestlust. See vestlus tehakse hiljem.
8.VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Riigikohus on 17. aprilli 2020. a kohtumääruses asjas nr 3-19-1068 selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 5 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-ga d nii, et selle sätte alusel saab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui teda peetakse juba kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks. Sellises olukorras on võimalik isik VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude
hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt direktiivi 2013/33 art 8 lg 2 ja lg 3 p d). Kui puudutatud isikut ei peeta rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal lahkumiskohustuse sundtäitmise eesmärgil kinni, ei ole tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel lubatav.
9.PPA esindaja vastas kohtuistungil kohtu küsimusele, kas praegusel juhul takistab rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine lahkumiskohustuse sundtäitmist, jaatavalt. PPA esindaja lubas vastavad dokumendid kohtule esitada hiljemalt 25. jaanuaril 2021. PPA kohtule esitatud dokumendi kohaselt väljastati piiril 22. jaanuaril 2021 kell 02:27 isikule sisenemiskeeld.
10.Võttes arvesse, et 24. jaanuari 2021. a lennupiletist nähtuvalt oli isiku eesmärk välja jõuda Kreekasse, leiab kohus, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist isiku kodumaale. Eelmainitut kinnitab muuhulgas asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui talle väljastati piiril sisenemiskeeld. Rahvusvahelise kaitse saamise eesmärki kinnitaks olukord, kus isik oleks koheselt piiripunktis esitanud sellekohase taotluse ning tema soov oleks olnud jõuda esimesse rahvusvahelist kaitset pakkuvasse riiki, mitte aga läbi Eesti ja Saksamaa Kreekasse. Rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse oleks isik saanud esitada igal ajal ning see ei eelda PPA poolt vastava võimaluse andmist. Kuna isiku selgitustest tulenevalt soovib ta saada ennekõike tööd ja seeläbi toetada oma perekonnaliikmeid, on usutav, et rahvusvahelise kaitse saamine ei olnud eesmärgiks Eestisse saabumisel, vaid taotluse esitas isik alles siis, kui PPA ta kinni pidas. Lisaks on isiku poolt välja toodud põhjused, miks ta ei saa tagasi pöörduda kodumaale, jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et PPA on isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt pidanud isiku juba 48-tunniks kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks, on seega täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused.
11.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva; isikut tõendava dokumendi PPAle hoiule andmine), arvestades PPA 22. jaanuari 2021. a taotluse asjaolusid kogumis. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isiku küsitlemise võimalus ning isiku kättesaadavus. Samas puudub isikul koht, kus ta võiks kindlaksmääratult elada ning kust ta võiks ennast registreerimas käia. Sel põhjusel pole kohaldatav ka oma eemalviibimisest teavitamine ühe võimaliku abinõuna. Ka pelgalt dokumendi hoiuleandmine ei ole realistlik abinõu olukorras, kus isikul puudub Eestis elukoht ja mistahes sidemed või suhted. Seega on isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab puudutatud isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.