lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1846/36

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1846/36
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1917
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 4, 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 59 lg 1, 3TõendamiskoormusRVastS § 7 lg 1Vastutuse alusedHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 201Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 212 lg 1KassatsioonitähtaegHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1846/28Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja14.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 12.01.2021, Tartu 3-19-1846 X kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt varalise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Volitatud esindaja v.adv. Robert Sprengk Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a otsus resolutsiooni p-de 1 ja 3 osas muutmata.
2.Jätta kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 27 eurot) tema enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kolmandate isikute nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.02.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 03.09.20263-26-2004/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 62Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
1.14.06.2019 kl 23.51 sai Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teate, et lähedased ei saa Xga ühendust ja isiku elu võib ohus olla. PPA leidis X 15.06.2019 kl 15.33 ajal Võru maakonnas Väimela alevikus xxx teel istumas isiklikus sõiduautos. Kohale saabunud kiirabi tuvastas Xl kõrge vererõhu, mistõttu ei olnud edasine sõiduki juhtimine võimalik. Ühendust võeti X tütrega, et ta tuleks isa sõidukile järele. X ja sündmuskohale saabunud X abikaasa omavahel vesteldes ärritusid. Politseiametnikud seisid Xle ette, et takistada tema järgnemist abikaasale. Kuna X

muutus agressiivsemaks, hakkas kätega vehkima ja politseiametnikke eest ära lükkama, siis kutsuti appi teine patrull, kelle kohaletulekut nähes X istus enda sõidukisse ja lukustas uksed. Politseiametnik K. Raudsepp oli eelnevalt sõiduki süütelukust võtme võtnud, millega politseiametnik avas sõiduki uksed. Seejärel X viidi kiirabisõidukiga Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse. X ei avaldanud kohapeal politseiametnikele, et ta sooviks sõidukist midagi (s.h raha) kaasa võtta. X tütar saabus sündmuskohale pärast kiirabi lahkumist ning talle anti üle isa sõiduki võtmed.

2.X esitas 02.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 17.10.2019 ja 11.11.2019 täiendavad seisukohad. Kaebaja taotles raha tagastamist ning moraalse ja tervisekahju hüvitamist. Kaebaja palus tunnistajatena üle kuulata Y, A ja B. Kaebaja väitel tekitasid politseiametnikud talle 15.06.2019 mittevaralist kahju ja tema sõiduautost läks kaduma sularaha 900 eurot.
3.Tartu Halduskohus tagastas 27.11.2019. a määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning võttis menetlusse kaebuse varalise kahju hüvitamise nõudes. Kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks.
4.X esitas 20.01.2020 täiendava seisukoha, milles ta palus mõista PPA-lt välja varaline kahju seoses sellega, et väljakutsel viibinud politseiametnikud võtsid 15.06.2019 tema autost ebaseaduslikult ära 900 eurot. Kaebaja väitel võttis ta 14.06.2019 tuttavalt laenu 1000 eurot ning sellest oli 900 eurot paigutatud kaebajale kuuluvasse sõidukisse. Raha paiknemist sõidukis võib kinnitada Y. Kaebaja esitas vastuväite kohtu tegevusele tunnistaja Yi ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas.
5.Tartu Halduskohus jättis 25.02.2020. a määrusega kaebaja vastuväite rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 14.05.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1); määras halduskohtus osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 187,20 eurot (resolutsiooni p 2); ülejäänud menetluskulud jättis menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3); otsustas asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Otsuse põhjendused: 1) Tõend (tl 50) 14.06.2019 laenuna 1000 euro saamise kohta ei kinnita sularaha paiknemist sõidukis 15.06.2019. Kuigi laenu võtmist kinnitava dokumendi usaldusväärsuses on põhjust kahelda, ei ole välistatud, et kaebaja võis 14.06.2019 laenu saada. Varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel ei ole nimetatud asjaolu määrava tähtsusega. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et 15.06.2019 politseiametnikega tekkinud intsidendi ajal oli 900 eurot sularahana sõidukis. Asjaolu, et kaebaja sõnul nägi teine isik sularaha sõidukis enne kaebaja siirdumist Väimelasse, ei saa kinnitada, et sularaha oli sõidukis Väimelasse jõudes ja politseiametnikega suhtlemise ajal. Politseiametnike ettekannetest nähtub, et kaebaja ei maininud, et sõidukis on sularaha või muu väärtuslik vara, mille säilimine tuleks politseiametnikel pärast kaebaja lahkumist tagada. Ka ei avaldanud kaebaja soovi võtta sõidukist esemeid kaasa. Kaebaja ei ole tõendanud kahju tekkimist. 2) Politseiametnikud võtsid kaebajalt vestlemise ajal sõidukivõtmed ja eemaldasid ta sõidukist pärast seda, kui ta sulges end ärritunud olekus sõidukisse. Kaebaja ja vastustaja seisukohtadest ei nähtu, et politseiametnikud oleksid kaebaja sõidukisse sisenenud pärast tema eemaldamist sõidukist. Politseiametnikud lukustasid sõiduki uksed ja andsid võtmed pärast intsidenti kohale saabunud kaebaja sugulasele. Kaebaja väited ei sea politseiametnike ettekandes kajastatu tõelevastavust kahtluse alla. Ettekannetes ei esine vasturääkivusi, mis seaks nende usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaebaja ei ole suutnud tõendada vastustaja õigusvastast tegevust

seoses väidetava sularaha äravõtmisega talle kuulunud sõidukist. Täidetud ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 nimetatud tingimused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.X esitas 15.06.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ning jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus ei selgitanud välja kõiki olulisi asjaolusid, rikkudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-d 4 ja 5. 2) Kohus ei rahuldanud kaebaja taotlust Yi ülekuulamiseks. Kohus pidi tõendi HKMS § 62 lgte 2 ja 3 kohaselt vastu võtma ja keeldumine oli põhjendamatu. Kohus takistas kaebajal tõendamiskoormuse täitmist. Kohus rikkus selgitamiskohustust (HKMS § 59 lg 3), jättes selgitamata, et tõendeid on ebapiisavalt.
8.PPA esitas 20.07.2020 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Y ei viibinud intsidendi juures ega saabunud kaebaja auto juurde pärast kaebaja lahkumist ega saanud näha politseinike toiminguid (s.h väidetavat raha äravõtmist autost). Ka tõend laenu kohta ei kinnita sularaha paiknemist sõidukis 15.06.2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a otsust resolutsiooni p-de 1 ja 3 osas. Halduskohus asus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et täidetud ei ole RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtule ei nähtu haldusasja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti või rikkunud asja lahendamisel kohtumenetluse norme. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebuse lahendamisel viitas halduskohus asjakohaselt RVastS § 7 lg-le 1, mis on kaebaja nõudeõigust reguleeriv üldsäte. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodust lähtudes märkis halduskohus otsuses asjakohaselt, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos ning et oluline on ka esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Juhul, kui kasvõi üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Halduskohus asus põhjendatult seisukohale, et kaebaja ei tõendanud kahju tekkimist ega ka vastustaja õigusvastast tegevust seoses väidetava sularaha äravõtmisega kaebajale kuulunud sõidukist. Seega ei ole RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimused täidetud ning halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus rikkus HKMS § 2 lg-d 4 ja 5. HKMS § 2 lg 4 sätestab halduskohtupidamisel uurimispõhimõtte ja lg 5 sätestab selgitamiskohustuse. Kohtupraktikas on sedastatud, et uurimisprintsiibi peamine eesmärk on tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et protsessiosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Kohtu aktiivsus peab seejuures sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Uurimisprintsiibist tulenevalt ei pea üksnes kohus koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Iga protsessiosaline peab esitama tõendid tema mõjusfääri kuuluvate asjaolude kohta (RKHK 04.04.2003. a määrus nr 3-3-1-32-03, p 24; 23.10.2001. a otsus nr 3-3-1-49-01, p 5). Kohtu selgitamiskohustus on HKMS § 2 lg 5 kohaselt kõige lähemalt seotud olukordadega, kus menetlusosalise kaitseks vajalik avaldus või tõend jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning kus selgituste abil kaebuse või muu avalduse läbivaatamist takistavad vormivead on võimalik kõrvaldada (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 31). Seega halduskohtu uurimis- ja selgitamiskohustus kompenseerivad menetlusosalise õigusteadmiste vajaka jäämise ning kohustavad kohut omal initsiatiivil välja selgitama asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, normid ning võimaliku kohtupraktika, samuti koguma tõendeid ning vajadusel isikut suunama ja abistama. Selgitamiskohustuse täitmine kohtu poolt on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (RKHK 19.03.2012. a määrus nr 3-3-1-87-11, p 14; 22.02.2007. a otsus nr 3-3-1-87-06, p 12). Käesolevas haldusasjas esindab kaebajat Tartu Halduskohtu 09.12.2019. a määrusega (tl 35-35p) riigi õigusabi korras määratud advokaat. Volitatud esindaja sai tutvuda haldusasja materjalidega, suhtles kaebajaga, esitas halduskohtule vastuväite kohtu tegevusele tunnistaja Yi ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas ning esitas halduskohtule täiendava tõendina laenudokumendi (kaebaja 20.01.2020. a vastus, tl 48). Esindaja sai ka kätte (tl 53) Tartu Halduskohtu 25.02.2020. a määruse (tl 51-52), milles halduskohus muuhulgas andis menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente (määruse resolutsiooni p 3). Esindaja ei ole pidanud vajalikuks täiendavaid dokumente halduskohtule esitada. Ringkonnakohtule ei nähtu halduskohtu poolt uurimispõhimõtte ega selgitamiskohustuse rikkumist.
13.Kaebaja viidatud HKMS § 59 sätestab tõendamiskoormuse regulatsiooni. HKMS § 59 lg 1 esimese lause kohaselt lasub kaebajal kohustus tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema väited. HKMS § 59 lg 3 lause 1 näeb tõendamiskoormuse rikkumise korral kohtu jaoks ette võimalus teha ettepanek esitada vajalikud tõendid või koguda tõendeid ise. Kohus kogub ise tõendeid, kui seda tingivad menetlusosalise piiratud võimalused tõendite kogumiseks ja esitamiseks (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 239-240). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väide halduskohtu poolt HKMS § 59 lg 3 rikkumise kohta sisutu. Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et esitatud on ebapiisavalt tõendeid, nagu kaebaja väidab, vaid halduskohus asus otsuses seisukohale, et ükski kohtumenetluses esitatud tõend ei kinnita kaebaja märgitud summas sularaha paiknemist sõidukis.
14.Kaebaja väitel oli põhjendamatu halduskohtu keeldumine Yi tunnistajana ülekuulamisest. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Tartu Halduskohus jättis 27.11.2019. a määrusega (resolutsiooni p 7, tl 25-26) rahuldamata kaebaja taotluse muuhulgas tunnistajana Yi ülekuulamiseks, leides, et nimetatud isik ei saa anda ütlusi sündmuse kohta, mille juures ta ei osalenud (Y ei viibinud toimunud intsidendi juures ega saabunud kaebaja auto juurde pärast kaebaja lahkumist ega saanud näha politseinike toiminguid). Ka jättis Tartu Halduskohus 25.02.2020. a määrusega (resolutsiooni p 1, tl 51-52) rahuldamata kaebaja vastuväite halduskohtu 27.11.2019. a määruse resolutsiooni p-le 7, leides, et kuna Y ei viibinud vaidlusaluse sündmuse juures, ei saabunud kaebaja auto juurde pärast kaebaja lahkumist ega

näinud politseinike toiminguid, siis ei saa tema ütlused tõendada, et sularaha oli kaebaja autos vaidlusaluse intsidendi ajal ja et see läks kaduma PPA tegevuse tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu apellatsioonkaebuse väidetest ega ka haldusasja materjalidest asjaolusid, mille pinnalt ringkonnakohtul tuleks asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta Yi tunnistajana ülekuulamiseks. Ka jättis ringkonnakohus 24.11.2020. a määrusega (resolutsiooni p 1, tl 77-77p) rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotluse kuulata Y tunnistajana üle, leides, et eelnimetatud isik ei saa anda ütlusi, tõendamaks, et sularaha oli kaebajal vaidlusaluse intsidendi ajal autos ja läks kaduma politseiametnike tegevuse tõttu, sest taotletud tunnistaja ei viibinud 15.06.2019 aset leidnud intsidendi juures.

15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 3 osas muutmata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kaebaja riigilõivu 27 eurot (tl 70). Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses ringkonnakohtu algatusel kaebaja ja kolmandate isikute nimed initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja