X. kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. kaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Advokaadibüroo Barrister vandeadvokaadi Robert Sprengki riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus ja määrata haldusasjas nr 3-19-1846 tema poolt Advokaadibüroo Barrister kaudu halduskohtus osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 187 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
3.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. juunil 2020 (HKMS § 181 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-19-1846
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (kaebaja) esitas 2. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse peale. Kaebuse kohaselt tekitasid politseiametnikud kaebajale 15. juunil 2019 mittevaralist kahju ning tema sõiduautost läks kaduma sularaha 900 eurot. Kaebaja taotles raha tagastamist ning moraalse ja tervisekahju hüvitamist.
2.Tartu Halduskohus tagastas 27. novembri 2019. a määrusega kaebuse PPA-lt mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni p 1), võttis kaebuse PPA-lt varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusse (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 7).
3.Tartu Halduskohus rahuldas 9. detsembri 2019. a määrusega kaebaja taotluse ning määras kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
4.Kaebaja esitas kohtule vastuväite kohtu tegevusele tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise osas. Tartu Halduskohus jättis 25. veebruari 2020. a määrusega vastuväite rahuldamata.
5.Kuna kohus tagastas mittevaralise kahju nõude, siis ei kajasta kohus kohtuotsuse kirjeldavas osas kaebaja väiteid mittevaralise kahju tekkimise kohta, sest see pole enam kohtuvaidluse esemeks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub mõista PPA-lt välja varaline kahju seoses sellega, et väljakutsel viibinud politseiametnikud võtsid kaebaja hinnangul 15. juunil 2019 tema autost ebaseaduslikult ära 900 eurot. Väljakutsele ning politseiametnikega tekkinud intsidendile eelnenud päeval võttis kaebaja tuttavalt laenu 1000 eurot ning sellest oli 900 eurot paigutatud kaebajale kuuluvasse sõidukisse. Raha paiknemist sõidukis võib kinnitada teine isik.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebajale varalist kahju tekitanud. Sularaha paiknemine kaebajale kuuluvas sõidukis ei ole tõendatud. Kaebaja väited sularaha olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Politseiametnike ettekanded ei kinnita sularaha olemasolu sõidukis, samuti ei viita ükski tõend sellele, et politseiametnikud oleksid kaebaja sõidukist midagi kaasa võtnud. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja jättis sõidukisse 900 eurot. Sõidukit valvama jäänud politseiametnikke kaebaja raha olemasolust ei teavitanud, samuti ei soovinud isik sõidukist midagi kaasa võtta.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja hinnangul on vastustaja tekitanud talle varalist kahju 900 eurot seoses sellega, et politseiametnikud võtsid 15. juunil 2019. a tema sõidukist ebaseaduslikult ära sularaha 900 eurot ja ei ole seda kaebajale tagastanud.
3-19-1846
9.Väidetava kahju põhjustanud tegevus seondub 15. juunil 2019 toimunud intsidendiga kaebaja ja politseiametnike vahel. Politseiametnike ettekannete kohaselt (tl 41-43) said nad 15. juunil 2019 kaebaja sugulaselt teate, et kaebaja on alates 14. juunist 2019 kadunud ning ta võib olla suitsiidne. Kaebaja leiti 15. juuni 2019. a pärastlõunasel ajal Väimelast. Kaebaja oli närviline, ärritunud ning väidetavalt oli kaebajal eelnevalt esinenud psühholoogilisi probleeme. Välja kutsuti kiirabi ja kaebaja toimetati hiljem tervishoiuasutusse. Kaebaja muutus sündmuskohal agressiivseks, politseiametnikud pidid kaebajat rahustama ning isiku suhtes kasutati ka vahetut sundi. Politseiametnikud võtsid ühendust ka kaebaja sugulastega. Politseiametnikud leppisid lähisugulasega kokku sõiduki üleandmise ja andsid sõiduki võtmed talle üle. Kaebaja lähisugulane saabus sündmuskohale vahetult pärast kiirabi lahkumist.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas avalik-õiguslikus suhtes on isiku subjektiivseid õigusi rikutud ja sellega kahju tekitatud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos. Samuti on oluline esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
11.HKMS § 59 lg 1 esimene lause näeb ette, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kaebaja ja tema esindaja märgivad, et kaebaja sõidukis oli 15. juunil 2019 sularahana 900 eurot. See väide on kohtu hinnangul paljasõnaline ning kohtule esitatud materjal ei kinnita väite tõele vastavust. Kaebaja esitatud tõend (tl 50) selle kohta, et kaebaja sai 14. juunil 2019 laenu 1000 eurot ei kinnita sularaha paiknemist sõidukis 15. juunil 2019. Kuigi kohtule esitatud laenu võtmist kinnitava dokumendi usaldusväärsuses on põhjust kahelda, sest laenulepinguid ei sõlmita üldjuhul paarirealise laenu andmist kinnitava märkena kalendermärkmikusse, millest ei nähtu isegi laenu andmise ja tagastamise põhitingimusi, ei ole välistatud, et kaebaja võis
14.juunil 2019 laenu siiski saada. Varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel ei ole nimetatud asjaolu aga antud juhul määrava tähtsusega. Isegi kui pidada usutavaks, et kaebaja sõlmis 14. juunil 2019 laenulepingu ja sai 1000 eurot, ei kinnita kohtule esitatud materjalid seda, et sellest laenust oli 15. juunil 2019 politseiametnikega tekkinud intsidendi ajal 900 eurot sularahana sõidukis. Samuti ei saa asjaolu, et kaebaja sõnul nägi teine isik sularaha sõidukis enne kaebaja siirdumist Väimelasse, kinnitada seda, et sularaha oli sõidukis ka Väimelasse jõudes ja politseiametnikega suhtlemise ajal. Kohtule esitatud politseiametnike ettekannetest nähtub, et kaebaja ei maininud politseiametnikele, et sõidukis on sularaha või muu väärtuslik vara, mille säilimine tuleks politseiametnikel pärast kaebaja lahkumist tagada. Samuti ei avaldanud kaebaja soovi võtta sõidukist esemeid kaasa. Ükski kohtumenetluses esitatud tõend ei kinnita kaebaja märgitud ulatuses sularaha paiknemist sõidukis. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole tõendanud kahju tekkimist.
12.Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks politseiametnike õigusvastast tegevust seoses sõidukis väidetavalt olnud sularaha äravõtmisega. Kaebaja ega tema esindaja ei ole esitanud kohtule ühtegi usutavat versiooni selle kohta, kuidas politseiametnikud kaebaja sularaha sõidukist kõrvaldasid ning kaebajale seeläbi kahju tekitasid. Vastustaja esitas kohtule intsidendis osalenud politseiametnike ettekanded, milles on põhjalikult selgitatud politseiametnike toimingud intsidendi ajal. Politseiametnike ettekannetest nähtub, et kaebajal võis esineda suitsiidikalduvus (politseipatrull otsis kaebajat seoses saabunud teatega isiku
3-19-1846
kadumise ja võimaliku ohu esinemise kohta) ning ta ärritus politseiametnikega suheldes, misjärel ta eemaldati sõidukist ning toimetati hiljem psühhiaatriahaiglasse. Enne kaebaja eemaldamist sõidukist suhtles kaebaja väljaspool sõidukit ärritunud olekus teiste isikutega ja nähes teise politseipatrulli saabumist sulges end sõidukisse. Politseiametnikud võtsid kaebajalt vestlemise ajal sõidukivõtmed ning eemaldasid kaebaja sõidukist pärast seda, kui ta sulges end ärritunud olekus sõidukisse. Kaebaja ja vastustaja seisukohtadest ei nähtu, et politseiametnikud oleksid kaebaja sõidukisse sisenenud pärast kaebaja eemaldamist sõidukist. Ettekannetes on märgitud, et politseiametnikud ei sisenenud pärast kaebaja sõidukisse ega teostanud sõiduki läbivaatust. Politseiametnikud lukustasid auto uksed ja andsid autovõtmed pärast intsidenti kohale saabunud kaebaja sugulasele. Kaebaja ning tema esindaja väited ei sea politseiametnike ettekandes kajastatu tõelevastavust kahtluse alla. Ettekandes on sarnaselt ning detailselt kirjeldatud kaebajaga ning tema sõidukiga tehtud toiminguid ning nende ajalist järjestust. Ettekannetes ei esine selliseid vasturääkivusi, mis seaks ettekande usaldusväärsuse kahtluse alla. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud tõendada ka vastustaja õigusvastast tegevust seoses väidetava sularaha ära võtmisega kaebajale kuulunud sõidukist.
13.Kuna kahju tekkimine ning vastustaja õigusvastane tegevus ei ole kinnitust leidnud, siis ei saa olla täidetud ka teised RVastS § 7 lg 1 nimetatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise tingimused, eriti põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X. kaebuse rahuldamata.
14.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtavas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 viidatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alates 1. septembrist 2019 senini kehtiva § 11 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest haldusmenetluses, sealhulgas haldusmenetluse algatamiseks taotluse koostamine ja esitamine, ja halduskohtumenetluses, sealhulgas halduskohtusse kaebuse koostamine ja esitamine, 36 eurot iga poole tunni kohta. Kaebaja esindaja on esitanud riigi õigusabi tasutaotluse, mille kohaselt osutas esindaja kaebajale teenust 130 minutit ning tasu suuruseks on 187 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt olid riigi õigusabi osutamise toiminguteks kohtuasja materjalidega tutvumine, kliendi nõustamine ja vastuväidete koostamine. Kohtu hinnangul on tasutaotlus kooskõlas eelnimetatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise korraga ning kulud on põhjendatud. Kohus rahuldab tasutaotluse täies ulatuses ja määrab riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 187 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
15.HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.