3-19-814 Korteriühistu Gonsiori XXV kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 31.03.2019 kirjale Kaebaja: KÜ Gonsiori XXV, esindaja Evely Kasch Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Terje Krais Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada TLPA 31.03.2019 kirjas sisalduv otsus, millega TLPA jättis rahuldamata kaebaja taotluse Gonsiori 25, Tallinn elamu renoveerimisel lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks.
3.Kohustada TLPA-d andma luba Gonsiori 25, Tallinn elamu renoveerimisel lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks.
4.Mõista Tallinna linnalt välja Korteriühistu Gonsiori XXV (registrikood 80056428) kasuks menetluskulud 1475 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.01.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Korteriühistu Gonsiori XXV (edaspidi kaebaja) esitas 13.02.2018 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) kirjaliku taotluse kirjaliku loa saamiseks Gonsiori 25 elamu renoveerimisel lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks.
2.TLPA saatis 31.03.2019 e-kirjaga kaebajale dateerimata vastuse, millega jättis taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 30.04.2019 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada TLPA 31.03.2019 saadud kirjas sisalduv otsus, millega TLPA jättis rahuldamata kaebaja taotluse Gonsiori 25 elamu renoveerimisel lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamiseks.
4.Kohus tagastas kaebuse 04.03.2020 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja esitas kohtu 04.03.2020 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 30.04.2020 rahuldas, tühistas Tallinna Halduskohtu 04.03.2020 määruse haldusasjas nr 3-19-814 ning saatis haldusasja samale halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
5.Kohus võttis 22.05.2020 määrusega kaebuse menetlusse ning võttis käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-17-770 toimiku.
6.Kohus määras 13.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning palus kaebajal sõnastada kaebuse eesmärgile vastav kohustamisnõue.
7.Kaebaja esitas 02.12.2020 täiendavad seisukohad ning taotluse menetluskulude välja mõistmiseks vastustajalt. Kaebaja esitas kohustamisnõude, mille kohaselt kohustada TLPA-d asi uuesti läbi vaadata ja teha otsus Gonsiori 25 elamul lubikorgikrohvi Diathonite Evolution lubamise kohta.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude põhiline väide on, et TLPA otsus on kaalutlusvigadega. TLPA rikkus kaebaja omandipõhiõigust.
9.TLPA on oma eitava otsuse kujundamisel lähtunud magistritööst „Termokrohvil põhineva fassaadisüsteemi püsivusomadused ning toimivus Eestile omases kliimas“. Samas oli TLPA-le teada, et K. Kütti magistritöö on puudustega ja seepärast klassifitseeritud kui „avalikustamisele mittekuuluv lõputöö“. Ebaõigele tõendile tuginedes on TLPA jõudnud ebaõigele järeldusele, et soovitud D-energiaklassi ja soojapidavuse tulemuste saavutamiseks peaks lubikorgikrohvi paksus olema vähemalt 11 cm. Kaebaja ei ole kunagi avaldanud soovi katta Gonsiori 25 elamut niisuguse krohvikihiga, vaid on soovinud olemasoleva ja osaliselt juba alla kukkunud ning igapäevaselt kukkuva lubikrohvi asendamist lubikorgikrohviga. Käesolevas vaidluses ei ole kaebaja soovinud D-energiaklassi, kuivõrd KredExi tingimused seda enam ei nõua. Seega ei toimu elamu ajaloolise välisilme ja ega proportsioonide muutmist.
10.Lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutatakse igal pool Euroopas laialt ka muinsuskaitse alustel objektidel. Korterühistu tegi 2015. a "katselapi" Gonsiori 25 maja peal ning katsetused kinnitavad materjali suurt soojusefektiivsust.
11.UNESCO tunnistas 1998. a kõik Diaseni sise- ja välitööde tegemiseks mõeldud tooted sobivaks ajalooliste hoonete restaureerimisel. TLPA seisukoht, et Eesti tingimustes ei ole materjali varem kasutatud, mistõttu puuduvad tõendid materjali sobivuse kohta, on meelevaldne. Katselapp Gonsiori 25 elamule on tehtud juba üle 3 aasta tagasi. Seega on TLPAl olnud võimalik veenduda materjali sobivuses.
12.Krohvi sobivuse kohta erinevates klimaatilises oludes on väljastatud nõutavad dokumendid. Krohvi on juba aastakümneid kasutatud erinevates klimaatilistes tingimustes -40 kuni +40 C . See on energiasäästlik, mehaaniliselt tugev, hingav, kerge, elastne, tulepüsivuselt vastab euroklass A1 nõuetele, täiesti looduslik, heade akustiliste omadustega, tagab ruumides hea niiskustasakaalu ja maksimaalselt mugava elukeskkonna. See on kasutusel Leedus, mis asub samas kliimavöötmes ja tingimustes Eestiga (parasvööde). Seega ei ole põhjendatud vastuväide, et Eesti tingimustes ei ole krohvi kasutatud.
13.Krohvi kasutamine ei avalda mõju mälestise välisilmele. Gonsiori 25 elamu krohv ei oma iseenesest kunsti-, kultuuri ega ajaloolist väärtust. Kaebaja soovib asendada olemasoleva lubikrohvi lubikorgikrohviga, millega saab likvideerida külmasillad ja lõpetada soojuse kao hoone seinte kaudu. KredExi toetuse tingimusi ei ole võimalik täita TLPA poolt soojustamiseks pakutud töödega. Samas on suurem osa loetletud töödest tehtud või planeeritud ja teostatavad KredExi toetusega tervikrenoveerimise käigus.
14.TLPA poolt tehtud järeldus, et krohvisegu valmistamine ja selle paigaldamine on keerukas protsess, ei ole samuti õige, kuivõrd segu valmistakse ja kantakse seina samade töövõtetega nagu tavalise lubikrohvi puhul.
15.TLPA jätab märkimata, et krohvi kasutusjuhises tehtud märkuse - ärge kandke peale vihma või jää otsese ohu korral, tugeva udu tingimustes või suhtelise õhuniiskusega üle 70% - korral on tegemist soovituste alt leitud märkusega, mitte keeluga. Toodud nn „õhuniiskuse probleem“ puudutab kõiki lubikrohve. Õhuniiskus on lubirohvi karboniseerumisel (kivistumisel) üks olulisemaid tegureid. Kui pidada tõeseks TLPA väidet, ei oleks ühegi lubikrohvi kasutamine Eesti tingimustes võimalik, ometigi kasutatakse lubikrohvi Eesti oludes juba sajandeid.
16.Ebaõige on TLPA väide nagu ei kinnitaks tootjapoolne markeering +40 kuni – 40 sobivust Eesti oludesse. Nimetatud temperatuuri vahemikku jääb Eesti, nagu paljud teisedki riigid, kus materjali on kasutatud (tõendid haldusasja nr 3-17-770 toimikus).
17.Ehitusinsener Merle Junolainen on andnud hinnangu: „Paikvaatlusel ei täheldanud ma „proovilapil“ ei kondensaati ega mõrasid/pragusid. „Proovilapp“ oli täies ulatuses korralikult seinas ja mingeid märke allakukkumisest ei esinenud. „Proovilapp“ oli pooles osas ja värvitud üle lubivärviga, mille püsivust saab hinnata väga heaks (ei mõrasid, pragusid ega värvi maha koorumist).“
18.Kaebaja seisukohta kinnitab 21.10.2020 eksperthinnang. Kunstiajaloolane S. Lindmaa– Pihlak on oma eksperthinnangus välja toonud, et Gonsiori 25 elamu krohv iseenesest ei oma kunsti-, kultuuri ega ajaloolist väärtust, millest tulenevalt ei ole krohvi säilitamine vajalik ka dokumentaalselt. Krohv ja värv on oma olemuselt vajalikud hoone põhikonstruktsioonide säilitamiseks, tegu on nii öelda ohvrikihiga, mida võib eemaldada/asendada. Tulenevalt krohvi asukohast viimistluskihi all, ei ole krohv vaadeldav. Krohvi asendamine ei kahjusta hoone arhitektuurilist väärtust. Kunstiajaloolane Silvi Lindmaa-Pihlak on oma eksperthinnangus pärast materjalide ja olukorraga tutvumist jõudnud järelduse: Diaseni tooted sh krohv Diathonite Evolution on sobiv materjal Gonsiori 25 hoone renoveerimiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
19.Tõendamata on vaidlusaluse krohvisegu kasutamise ohutus Gonsiori 25 kinnismälestisel. Ei ole isegi teada, kas kõnealuse krohvisegu välisfassaadil kasutamine Eesti tingimustes on objektiivselt üldse võimalik. Väär on kaebaja seisukoht, nagu näitaks tootjapoolne markeering materjali kasutamise võimalikkusest temperatuuril +40 kuni -40 sobivust Eesti oludesse. Tehnilise kirjelduse kohaselt ei ole lubatud kõnealust krohvisegu üldse paigaldada, kui
õhuniiskus on üle 70%. Ilmateenistuse andmetel esineb Tallinna piirkonnas sellist olukorda aegajalt üksnes maikuus ning Eestis keskmiselt nii madalat õhuniiskust üldse ei esinegi.
20.Nõuetele mittevastavalt paigaldatud ja ilmastikku mittesobiv krohvisegu kukub alla. TLPA püüab sellise olukorra tekkimist välistada. TLPA ei ole lõplikult keeldunud selle krohvisegu kasutamise lubamisest Gonsiori 25 kinnismälestise rekonstrueerimisel. TLPA soovib aga esmalt saada kinnitust krohvisegu sobivuse kohta Eesti kliimasse. Mälestis ei ole sobivaks objektiks katsetustele. Ekspertiisi teostamise vastu ei ole kaebaja huvi ilmutanud.
21.Kuivõrd käesoleva kohtuasja ning haldusasja nr 3-17-770 tehiolud on identsed, siis on asjas kohaldatavad ka haldusasjas nr 3-17-770 ringkonnakohtu tehtud lahendi seisukohad.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
22.Pooltel on vaidlus selle üle, kas vastustaja keeldus põhjendatult 31.03.2019 kaebajale saadetud kirjas Gonsiori 25 hoone renoveerimiseks lubikrohvisegu Diathonite Evolution kasutamise lubamisest.
23.Kuni 30.04.2019 kehtinud muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019062) § 24 lg 1 punktid 1, 5 ja 6 sätestavad, et Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud konserveerimine ja restaureerimine; katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine. Kinnismälestist võib konserveerida, restaureerida või ehitada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti alusel (MuKS § 35 lg 1). Gonsiori 25 elamu kohta on koostatud ja 06.11.2014 kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimused (haldusasja nr 3-17-770 I k, tl 37-49, tl 70), mis ütlevad, et fassaadide korrastamisel tuleb kasutada samu ehitus- ja viimistlusvõtteid, mida on esialgselt hoone ehituse juures kasutatud. Uusi materjale ja tehnoloogiaid võib kasutada minimaalses mahus vaid eriti halvas seisus olevate hooneosade kindlustamisel ja viimistlemisel (sokkel, rõduplaadid, karniisid) (tl 6). Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine (MukS § 24 lg 1 p 8).
24.Tallinna Linnavolikogu ja Muinsuskaitseameti vahel 22.10.2003 sõlmitud ja 03.02.2016 muudetud halduslepingu nr 8.-3/24 kohaselt täidab Tallinna linnas riiklikke muinsuskaitsealaseid kohustusi TLPA.
25.Gonsiori 25 hoone on ehitismälestisena tunnistatud kultuurimälestiseks ja on registreeritud Kultuurimälestiste riiklikus registris numbriga 8139. Mälestiseks tunnistati hoone 1997. aastal kultuuriministri määrusega (tl 6).
26.Vaidlus puudub selles, et kaebaja sooviks on hoone renoveerimisel kasutada krohvisegu, mis erineb algsest materjalist. Seega on vaidlusaluse krohvisegu kasutamiseks vaja TLPA luba. Vaidlus puudub ka selles, et vastustajal on kaalutlusõigus kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kasutatavate materjalide kasutamiseks loa andmisel, juhul kui tegemist on algupärasest erinevate ehitusmaterjalidega. Puuduvad konkreetsed tingimused või kriteeriumid, mille alusel
tuleks luba anda või andmata jätta. Seega on vastustajal nende tingimuste sisustamise osas kaalutlusõigus. Kohus saab anda hinnangu, kas vastustaja on kaalumisel võtnud arvesse asjakohaseid kaalutlusi ning kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud.
27.Vastustaja on 31.03.2019 saadetud kirjas märkinud järgmist: „Gonsiori tn 25 hoone puhul on tegemist 1937. aastal ehitatud korterelamuga, mis esindab ehedalt 1930. aastatest pärineva moodsa funktsionalistliku korterelamu tüüpi. Hoone lakooniline, väheste detailidega üldilme peegeldab ajastule omast esteetikat, mille omapära ilmneb selgetes proportsioonides, kaunistusteta fassaadipindades, avatäidete paigutuses ja üksikutes valitud fassaadidetailides.“ Vastustaja mureks on olnud asjaolu, kuidas mõjutab krohvisegu kasutamine Gonsiori 25 hoone mälestisele iseloomulikke ja olulisi omadusi muinsuskaitse aspektist, sh hoone proportsioonide ja detailide säilimist. Vastustaja lähtekohaks on olnud asjaolu, et kaebaja soovib renoveerimisel kasutada KredExi toetust, mille eelduseks on hoone D-energiaklassi saavutamine. Denergiaklassi saavutamiseks on vastustaja hinnangul vaja hoone katta 110 mm krohvikihiga (tl 7), mis moonutaks hoone proportsioone – muutuks avatäidete ja seinapinna omavaheline proportsioon, mis tekitaks akendele hoone arhitektuurile mitteomase tagasiaste. Kaebaja on selgitanud, et tema eesmärgiks ei ole kunagi olnud katta hoonet nii paksu krohvikihiga, lisaks ei nõua KredExi tingimused enam ka D-energiaklassi saavutamist (tl 37). Kohtu hinnangul on vastustaja ebakohaselt ja ennatlikult eeldanud, et kaebaja soovib hoone katta 110 mm paksuse krohvikihiga. Kuivõrd kaebajal sellist kavatsust ega vajadust ei ole, on vastustaja tuginenud ebakohasele kaalutlusele.
28.Vastustaja keeldumise aluseks oli ka asjaolu, et krohvisegu Diathonite Evolution paigaldamise protsess on keerukas. Samas on kaebaja selgitanud, et lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kantakse peale nagu tavalist krohvisegu. Seda kinnitab Diathonite Evolution tooteinfo, mille kohaselt kantakse seda peale nagu tavapärast krohvisegu, peale kandmine ei nõua erioskuseid (3-17-770, II k, tl 8, 16)
29.Kunstiajaloolase S. Lindmaa-Pihlak 21.10.2020 koostatud eksperthinnangus on proovilapi põhjalt tehtud järeldus, et materjal on hästi töödeldav ning sellega on võimalik saavutada täiesti sile viimistluskiht (tl 45). Eksperthinnangust nähtub, et olles läbi töötanud kogu informatsiooni konkreetse Diaseni tootegrupi kohta, ei leidnud eksperthinnangu andja põhjuseid, miks krohvisegu Diathonite Evolution kasutamine ühel või teisel põhjusel oleks liialt keerukas või riskantne.
30.Vastustaja põhiväide loa andmisest keeldumisel on, et puudub kogemus ning ekspertiis krohvisegu kasutamise kohta Eesti tingimustes. Vastustaja on vastuses kaebusele (p 17, tl 17) väljendanud seisukohta, et vastustaja ei ole täna ikka veel lõplikult keeldunud Diathonite Evolutioni kasutamise lubamisest Gonsiori tn 25 kinnismälestise rekonstrueerimisel. Vastustaja soovib aga esmalt saada kinnitust krohvisegu sobivuse kohta meie kliimasse ja mälestised ei ole vastavateks katsetusteks sobivaks objektiks. Kohtule tõlgendab vastustaja seisukohta selliselt, kui tehakse ekspertiis, mis lükkab ümber vastustaja kahtlused, siis sellel on määrav tähendus. Samas ei määranud vastustaja taotluse menetlemisel kaebajale tähtaega ekspertiisi esitamiseks ega korraldanud omaalgatuslikult ekspertiisi koostamist. Seega on vastustaja 31.03.2019 saadetud kirjas keeldunud loa andmisest, selgitamata välja olulisi asjaolusid. Kaebaja esitas 30.10.2020 eksperthinnangu krohvisegu Diathonite Evolution kasutamise kohta Eesti kliimas, täpsemalt Gonsiori 25 hoonel. Eksperthinnanguga lükkas kaebaja ümber vastustaja seisukoha krohvisegu mittesobivuse kohta. S. Lindmaa-Pihlaku koostatud eksperthinnangu kohaselt on Diaseni tooted, sh lubikorgikrohv Diathonite Evolution sobiv materjal Gonsiori 25 hoone renoveerimiseks (tl 45). Ehitusinsener M. Junolaineni arvamusest
(tl 44) ilmneb lisaks, et Gonsiori 25 hoone seinal asuval proovilapil ei täheldanud ta kondensaati ega mõrasid/pragusid. „Proovilapp“ oli täies ulatuses korralikult seinas ja mingeid märke alla kukkumisest ei esinenud. „Proovilapp“ oli pooles osas täiesti siledaks viimistletud ja värvitud üle lubivärviga, mille püsivust saab hinnata väga heaks (ei mõrasid, pragusid ega värvi maha koorumist). Eksperthinnangus on tehtud ühene järeldus, et krohvisegu Diathonite Evolution sobib Gonsiori 25 hoone renoveerimiseks. Eksperthinnangust ei nähtu, et kõnealuse krohvisegu kasutamine võiks Gonsiori 25 hoonet kui mälestist kahjustada või rikkuda. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid eksperthinnangu pädevuse, autentsuse ning tõsiseltvõetavuse kohta. Kohtul puudub alus kahelda eksperthinnangus.
31.Kokkuvõtlikult ei ole kohtul tekkinud veendumust vastustaja 31.03.2019 saadetud kirjas sisalduva keelduva otsuse aluseks olnud kaalutluste asjakohasuses ning asjas olulist tähtsust omavate asjaolude välja selgitamise kohustuse täitmises (HMS § 4 lg 2). Kuivõrd ekspertiisi koostamine (mis kinnitaks krohvisegu Diathonite Evolution sobivust Gonsiori 25 hoone renoveerimiseks) oli krohvisegu kasutamise loa andmise tingimuseks, puudub vastustajal põhjus keelduda krohvisegu kasutamise lubamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab TLPA 31.03.2019 kirjas sisalduva keelduva otsuse lubikorgikrohvi Diathonite Evolution kasutamise kohta ning kohustab TLPAd andma luba krohvisegu Diathonite Evolution kasutamiseks Gonsiori 25 hoone renoveerimisel. II
32.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, mistõttu kannab vastustaja menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
33.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ning palub kohtul mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja õigusabikulud summas 1417,12 eurot ning eksperthinnangu (S. LindmaaPihlak) ja arvamuse (ehitusinsener M. Junolainen) kulud summas 320 eurot. Seega taotleb kaebaja menetluskulude välja mõistmist kokku summas 1737,12 eurot. Kaebajale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 95 eurot.
34.HKMS § 101 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. HKMS § 103 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
35.Kaebaja ei märkinud riigilõivu menetluskulude nimekirjas. Riigilõivu saab sellegipoolest menetluskuluna arvestada (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232 p 14.5 ja selles viidatud 16.01.2018 määrus nr 3-17-1206/20, p 7). Kaebaja tasus 30.04.2019 riigilõivu 15 eurot (tl 9).
36.Kaebaja taotleb menetluskuludena välja mõista eksperthinnangu koostaja ning ehitusinseneri arvamuse koostamise kulud vastavalt 200 ja 120 eurot, kokku summas 320 eurot. HKMS § 101 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskuludeks asja läbivaatamise kulud. HKMS § 102 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi saamise kulud. Analoogne säte on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 143 p-s 2. Asjatundja arvamuse koostamise kulud on kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu 02.05.2017 otsus asjas nr 3-2-1-134-16, p 32) dokumentaalse tõendi saamise kulud. Dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul hinnata tuleb selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2015 määrus asjas nr 3-2-1-115-14, p 13; 03.11.2014 määrus asjas nr 3-2-1-93-14, p 22). Vajalikkuse osas saab hinnata seda, kas tõendi hankimine
oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks (Tartu Ringkonnakohtu 23.05.2017 määrus asjas nr 2-14-16404, p 12). Eksperthinnang oli vajalik kinnitamaks kaebaja seisukohta vaidlusaluse krohvisegu sobivuse kohta. Krohvisegu sobivust kinnitav ekspertiis oli määravaks tingimuseks krohvisegu lubamise otsustamisel. Seega oli kaebaja poolt eksperthinnangu tellimine põhjendatud. Eksperthinnangu maksumus 200 eurot ei ole ebamõistlik. M. Junolaineni arvamus kajastab Gonsiori 25 hoonele tehtud proovilapi seisukorda ning tõendab kaebaja väiteid krohvisegu püsivuse ja ilmastikusobivuse kohta. Seega oli asjatundja arvamuse küsimine põhjendatud. Arvamuse maksumus 120 eurot ei ole ebamõistlik. Seega on eksperthinnangu ja arvamuse saamiseks tehtud kaebaja menetluskulud põhjendatud ja mõistlikud.
37.Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung.
38.Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahukust (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks õigusabikulu 12 tunni ulatuses, s.o 1140 eurot. Lisaks on menetluskuludeks dokumentaalse tõendi saamise kulud summas 320 eurot ja riigilõiv summas 15 eurot. Seega tuleb vastustajalt välja mõista menetluskulud 1475 eurot kaebaja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
OSALISELT
TÜHISTATUD
TALLINNA
RINGKONNAKO
HTU 12.10.2021
OTSUSEGA
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.