Aktsiaselts Datel kaebus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 28.09.2020 käskkirja nr 11/20/67 tühistamiseks osas, millega tunnistati edukaks Concise Systems OÜ pakkumus ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.10.2020 otsuse tühistamiseks Kaebaja: Aktsiaselts Datel, lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus, volitatud esindajad Agu Leinfeld, Aldo Aiaste Vastustaja: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, lepinguline esindaja Diana Minumets, volitatud esindajad Priit Kuus, Sten Viljus Kolmas isik: Concise Systems OÜ, lepinguline esindaja Raiko Lipstok, volitatud esindaja Hannu Kikkas
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
08.12.2020 istung, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Aktsiaseltsilt Datel (registrikood 10324057) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kasuks välja menetluskulud 4932 eurot.
3.Mõista Aktsiaseltsilt Datel (registrikood 10324057) Concise Systems OÜ (registrikood 11477998) kasuks välja menetluskulud 1632 eurot.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.11.2020 määruse resolutsiooni p-ga 9 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.01.2021.
1.Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi vastustaja) alustas 03.06.2020 konkurentsipõhise läbirääkimistega läbiviidavat riigihanget „Maatoimingute platvormi IKT teenuste arendus- ja hooldustööd“ (edaspidi hange, viitenumber 223444). Hange on suunatud
raamlepingu sõlmimisele kahe pakkujaga. Pakkumusi hinnati hinna ja kvaliteedi suhte alusel: ühe töötunni hind maksimaalselt 30 punkti, proovitöö maksimaalselt 70 punkti. Proovitöö põhiosaks oli katastri kõlvikute kaardi prototüübi (MVP ehk inglise keeles Minimum viable product, edaspidi MVP) loomine, arendusetappide planeerimine ja kirjeldamine.
2.Hankemenetluses osalesid Aktsiaselts Datel, Concise Systems OÜ ning ühistaotlejad Aktsiaselts Helmes ja SRINI OÜ. Vastustaja tunnistas 21.08.2020 kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning kinnitas läbirääkimiste ajakava. Läbirääkimised toimusid 27.08.2020, 28.08.2020 ja 31.08.2020. Hankekomisjoni koosolek toimus 21.09.2020, mille tulemusel vormistas vastustaja 28.09.2020 hindamisotsuse (hindamisleht). Vastustaja hindas proovitöid nelja kriteeriumi ja alakriteeriumite alusel. Iga kriteeriumi eest oli võimalik anda kas 0 punkti, keskmised hindepunktid või maksimumpunktid. Kokku oli proovitöö eest võimalik saada 70 punkti, kaebaja sai 35 punkti. Hinna eest sai kaebaja 30 punkti. Vastustaja tegi 28.09.2020 järgmised otsused: 1) kinnitada lõplike pakkumuste hindamise tulemused järgmiselt: ühispakkujad Aktsiaselts Helmes ja SRINI OÜ – 75,86 punkti; Concise Systems OÜ – 72,78 punkti, Aktsiaselts Datel 65 punkti; 2) tunnistada edukaks ühispakkujate Aktsiaseltsi Helmes ja SRINI OÜ pakkumus; 3) tunnistada edukaks Concise Systems OÜ pakkumus.
3.Aktsiaselts Datel (edaspidi kaebaja) esitas 08.10.2020 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse Concise Systems OÜ (edaspidi kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise tühistamiseks.
4.VAKO jättis 30.10.2020 vaidlustuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmiste põhjendustega.
4.1.Pakkumuste hindamise üheks aluseks oli proovitöö hindamine, mis ei ole arvandmetel põhinev ja läbinisti objektiivne hindamine, nagu seda on nt pakkumuste maksumuste kõrvutamine. See on kvaliteedi hindamine, mis kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Seepärast tuleb hankija hinnangute õiguspärasuse kontrollimisel arvestada, et hankijal on proovitööde hindamisel lai kaalutlusruum. VAKO ei saa asuda teostama kaalutlusõigust hankija eest, st hakata ise pakkumusi hindama. VAKO saab kaalutlusotsuste puhul kontrollida üksnes asjaolude sisulist paikapidavust ning seda, kas hankija on järginud menetlusnorme ja ei ole teinud ilmselget kaalutlusviga.
4.2.Vaidlustaja peamine ja õieti ainuke vastuväide seisneb selles, et tal ei olnud keelatud kasutada 8 meeskonnaliiget. Pakkuja valikuvabadusest hoolimata näevad alusdokumendid ette meeskonna optimaalsuse hindamise. Hankija hinnang, et proovitöö tegemine 8-liikmelise meeskonnaga ei ole optimaalne, ei ole meelevaldne ega ilmselgelt põhjendamatu. Hankija on oma mõttekäiku jälgitavalt ja usutavalt põhjendanud. Kuivõrd see puudus õigustab hindepunktide vähendamist, ei ole tarvis analüüsida hankija teist etteheidet kõnealuse alamkriteeriumi all.
4.3.Vaidlustaja möönis VAKO istungil, et tema MVP ei võimalda ETAK versioonide sisestamisel lisada varasemaid versioone. VAKO hinnangul oli hankijal seetõttu õigus hindepunkte vähendada. Hankija hindas, kas MVP „toob endaga kaasa selge kasumliku väärtuse võrreldes olemasoleva olukorraga“. Hankija selgitusele, et praegu kasutatav maatoimingute platvorm on samasuguse piiratud funktsionaalsusega, vaidlustaja vastu ei vaielnud. Järelikult ei paku samale funktsionaalsuse tasemele jäämine hankijale „selget kasumlikku väärtust“. Hankija võis õiguspäraselt oodata, et proovitööna tehtav MVP võimaldaks ETAK versioonide sisestamisel lisada varasemaid versioone. Kuivõrd see puudus õigustab hindepunktide vähendamist, ei ole tarvis analüüsida hankija teisi etteheiteid kõnealuse alamkriteeriumi all.
4.4.Hankija hinnang juhendi keerulisuse kohta ei ole ilmselgelt meelevaldne. Hankija hindas kasutajajuhendit „tavakasutaja“, see tähendab infotehnoloogiliste eriteadmisteta katastritöötaja vaatest. VAKO tutvus kasutusjuhendiga ning leiab, et ei ole võimatu, et kasutajajuhend on tavakasutaja jaoks liiga keeruline. Näiteks ei ole osasid MVP funktsionaalsusi lahti kirjutatud. Sellest lähtuvalt oli õigustatud hindepunktide vähendamine. Kuivõrd see puudus õigustab hindepunktide vähendamist, ei ole tarvis analüüsida hankija teist etteheidet kõnealuse alamkriteeriumi all: paigaldusjuhendi puudused.
4.5.Hankija on õiguspäraselt vähendanud vaidlustaja proovitööle antavaid punkte kolmes esimeses hindamise alamkategoorias. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas hankija hinnang on põhjendatud ka viimase, neljanda alamkategooria osas. Isegi kui hankija on neljandas alamkategoorias õigusvastaselt andnud vaidlustaja pakkumusele 5 punkti ning vaidlustaja pakkumus pidanuks seal saama hoopis maksimaalsed 10 punkti, ei oma see tähtsust. Vaidlustaja pakkumus koguks 70 punkti. Kolmanda isiku pakkumus kogus 72,78 punkti.
5.Kaebaja esitas 09.11.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse vastustaja 28.09.2020 otsuse tühistamiseks osas, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.10.2020 otsuse tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist.
6.Kohus võttis 11.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse, kohaldas esialgset õiguskaitset ning määras asja arutamiseks istungi.
KAEBAJA NÕUDED JA SEISUKOHAD
7.Haldusakti tühistamisnõue põhineb kokkuvõtvalt järgmistel väidetel.
7.1.Hindamisotsusest ei selgu hindamismetoodika rakendamine, mistõttu on otsus diskrimineeriv, suvaline ja kontrollimatu. Hankija sisustas määratlemata õigusmõisteid vastuolus enda selgituste ja juhistega (kaebuse p-d 1.2.,1.4).
7.1.1.Dokumendis pealkirjaga Hindamismetoodika kirjeldus sisalduvad määratlemata mõisted optimaalne, selge kasumlik väärtus ja selge ja arusaadav kasutusjuhend. Hankija jättis need mõisted sisustamata, mistõttu on hankija otsus kontrollimatu. Hankija peab hindamiskriteeriumid sõnastama selliselt, et pakkujad teaksid, mida neilt tegelikult oodatakse ja kuidas nad peaksid oma pakkumuse koostama ja vormistama, et saada võimalikult palju punkte ja jõuda lepinguni. Hankija ei tohi hindamisotsuses sisustada mõisteid diskrimineerivalt. Määratlemata õigusmõisted oleks hankija pidanud võistlevate pakkumuste saamiseks ja pakkujate võrdseks kohtlemiseks sisustama enne pakkumuste hindamisele asumist. Ausa ja mittediskrimineeriva hankemenetluse läbiviimiseks peab hankija otsus olema kontrollitav (kaebuse p-d 3.3, 3.4).
7.1.2.Otsusest ei nähtu, milliste kriteeriumide alusel on antud hinnang meeskonna optimaalsusele ja et kaebaja oleks saanud olla sellistest kriteeriumidest teadlik pakkumust koostades. Hindamismetoodikas ei ole meeskonna suurusele piiranguid seatud. Projektimeeskonna tegevus on suunatud tulevikku ning hindamismetoodika kohaselt oligi hinnatav projektimeeskonna planeeritud tegevus. Hindamismetoodikast tuleneb, et projektimeeskonna optimaalsust hinnatakse hangitava, s.o alles tulevikus tehtava töö valguses. Hankija hindas aga meeskonna optimaalsust hankemenetluses tehtud proovitöö valguses. Proovitööst ei saa järeldada tulevikku planeeritud tegevusi, sest kaebaja ei avaldanud, et ta
kavatseb lepingut täita 8-liikmelise meeskonnaga. Isegi, kui hinnata meeskonna optimaalsust proovitöö alusel, ei ole hankija viieliikmelise meeskonna optimaalsuse käsitlus õige tulenevalt proovitöö tegemiseks kulunud ajast (kaebuse p 3.4).
7.1.3.Kaebaja ei nõustu, et tema MVP ei oma selget kasumlikku väärtust, kuna MVP ei võimaldanud ETAK versioonide sisestamisel lisada varasemaid versioone. Sellekohased täiendused tehti MVP kirjelduses ning tarkvaralises realisatsioonis peale 31.08.2020 toimunud läbirääkimisi täpselt nii, nagu kokku lepiti (kaebaja lõpliku pakkumuse koosseisus MVP kirjeldus, lehekülg 2 ja 3, joonis 1. „Andmete uuendamise tööprotsess. Kõlvikute kaardi uue seisu moodustamine versioonide kaupa, varasemate versioonide ümberarvutus) (kaebuse p 3.5).
7.1.4.Kaebaja koostatud kasutusjuhend ei ole keeruline. Kasutusjuhend vastas hankija kehtestatud nõuetele, mille kohaselt pidid kasutusjuhendit suutma kasutada maakatastri töötajad. Seega ei saanud hindamisel lähtuda nö tavakasutajate arusaamisvõimest (kaebuse p 3.6.)
7.1.5.Hankija heitis alusetult ette, et projektplaanis ega tööülesannete väljavõttes ei olnud arvestatud arenduse projektijuhtimise sh läbirääkimistega. Läbirääkimistega arvestamise nõue ei tulene läbirääkimiste korrast (Hanke alusdokumendid 8. ptk) ega Hindamismetoodika kirjeldusest (kaebuse osaks oleva vaidlustuse p-d 3.1.1., 3.1.3.)
7.1.6.Hankija otsuse kontrollimatust iseloomustab etteheide, et kaebaja proovitöös puudub geoserveri väline kasutajaliides (21.09.2020 protokoll, hindamiskriteerium 2). Hankija selgitas vaidemenetluses, et kasutajaliides on liiga keeruline ning ei ole funktsionaalne (vastus vaidlustusele p 33-35). Formaalloogika kolmandat välistava seaduse kohaselt saab tõene olla ainult väide, kas kasutajaliides on või see puudub (kaebuse p 3.2.1.).
7.1.7.Hankija etteheide, et kaebaja esitas backlogis tööde teemad, kuid puudub sisu kirjeldus, on põhjendamatu. Kaebaja esitas jätkuarenduse kirjelduse MVP kirjelduses lk 8 (vaidlustuse p 3.4.).
7.2.Hankija heitis ette nõuete täitmist, mida ta läbirääkimiste käigus ei esitanud (kaebuse p 1.3.).
7.3.Hankija heitis ette nõuete täitmist, mida ta läbirääkimiste käigus pakkujale esitas. See on diskrimineeriv käitumine (kaebuse p 1.4.). Läbirääkimiste protokollis lepiti kokku ETAK varasemate versioonide nõue, mille täitmist hindamisotsuses ette heidetakse. Kokkuleppe põhjuseks oli lähteandmete paljusus, mis oleks tekitanud ~300 versiooni. 27.08.2020 läbirääkimiste protokoll: 1) Proovitöö toimimine peab tagama 10 viimase ETAK versiooni arvestamise andmeallikast ja 2) Kõlvikute kaardi ajaloo päringus ei pea arvestama katastriüksuse ajalooliste piiriandmetega. Kõlvikute kaardi ajaloopäring peab toimima vähemalt MVP osas viimase 10 ETAK versiooni ulatuses. MVP pidi töötama etteantud andmestikuga. Pakkuja ei pidanud kontrollima Maa-ameti andmete õigsust ega eeldama, et andmed ei ole õiged. Hankija kinnitas 27.08.2020 toimunud läbirääkimistel, et kõlvikute piire hindamisel ei kontrollita. Hindamisotsuses on aga see kaebaja MVP puudusena välja toodud (kaebuse p-d 3.2.2.-3.2.5).
7.4.Hankija eksis kaebaja proovitööd hinnates. Hankija andis järgmised hindepunktid: 1) kriteeriumi alusel 5 punkti, 2) alusel 15 punkti, 3) alusel 10 punkti ja 4) alusel 5 punkti, kokku 35 punkti. Õiguspärase hindamise korral oleks hankija pidanud andma kõigi nelja kriteeriumi
eest maksimaalsed punktid, see tähendab kokku 70 punkti. Seega oleks hankija pidanud kaebaja pakkumuse edukaks tunnistama (vaidlustuse p-d 2.10. – 2.11.).
8.VAKO otsuse tühistamisnõue põhineb kokkuvõtvalt järgmistel väidetel.
8.1.VAKO jättis osa kaebaja väiteid käsitlemata. Selline lähenemine ei ole õiguspärane. Eelkõige on ebaõige, et VAKO ei hinnanud pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest (riigihangete seaduse, edaspidi RHS, § 3 p 2). Hankija hindamisotsusest ja VAKO istungil tehtud avaldustest nähtub, et hankija kohtles pakkujaid ebavõrdselt.
8.1.1.Kolmanda isiku esindaja avaldas VAKO istungil, et tema proovitöö CI/CD fail ei olnud automaatselt paigalduv: selles puudusid vajalikud andmed, mis tuli faili automaatseks paigaldamiseks käsitsi sisestada. Hankija hindas kaebaja proovitööd võrreldes kolmanda isiku proovitööga kolmanda kriteeriumi osas vähemate punktidega sellepärast, et: AS Datel poolt lisatud CI failis oli paigaldusprotsess kaetud vaid osaliselt (puudus paigalduse osa) ning andmebaasi alglaadimise jaoks oli vajalik manuaalne sql faili käivitamine (21.09.2020 protokoll, lk 5).
8.1.2.VAKO ei käsitlenud kaebaja väiteid proovitöö neljanda kriteeriumi osas. VAKO leidis, et kui kaebaja saaks uue hindamise korral selles osas 5 hindepunkti juurde, ei osutuks tema pakkumus ikkagi edukaks. VAKO käsitlus ei ole õiguspärane kahel põhjusel. Esiteks, hankija ei tutvunud tema tööga sisuliselt: jätkuarenduse kirjeldus on MVP kirjelduses lk 8. Järelikult on etteheide tervikuna väär ning iseloomustab hankija otsuse suvalisust. Suvaotsuse tegemine ei ole riigihanke seaduse kohaselt lubatud. Teiseks, VAKO ei saanud jätta vaidlustuse ühte osa käsitlemata, sest vaidlustuse etteheite põhjendatuse korral oleks ta pidanud kaebaja menetluskulusid 1⁄4 osas vähendama.
8.1.3.Kuna VAKO ei andnud hinnangut osale kaebaja väitest, palub kaebaja käsitleda vaidlustust kaebuse osana ja kohtul neid väiteid hinnata.
8.2.VAKO väitis Hindamismetoodikas kasutatavate mõistete kohta, et tegemist on loovtöö kvaliteedi hindamisega, mis juba olemuslikult kätkeb endas teatud subjektiivsuse elementi ja hinnanguruumi. Seepärast tuleb hankija hinnangute õiguspärasuse kontrollimisel arvestada, et hankijal on proovitööde hindamisel lai kaalutlusruum (VAKO otsuse p 14). Kaebaja ei nõustu VAKO käsitlusega. Hankija pidi proovitöö hindamisel lähtuma RHS üldpõhimõtetest, riigihanke alusdokumentidest ning läbirääkimistel antud juhistest.
8.3.Kaebaja ei nõustu järgmiste VAKO otsuse seisukohtadega: 1) kaebaja proovitöö meeskond ei olnud optimaalne, kuna selle tegemiseks kasutati lisaks meeskonnale täiendavat ressurssi (esimene kriteerium); 2) kaebaja MVP ei võimaldanud ETAK versioonide sisestamisel lisada varasemaid versioone, mistõttu puudus tööl selge kasumlik väärtus (teine kriteerium); 3) kaebaja proovitöö kasutusjuhend on keeruline (kolmas kriteerium).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel. Vastustaja palub kohtul tugineda VAKO menetluses ja kohtumenetluses esitatud väidetele.
9.1.Proovitöid hindas 6-liikmeline komisjon, kes andis konsensusliku otsuse alusel kaebaja proovitööle kokku 35 punkti. Kaebaja proovitöös esines kõigi nelja kriteeriumi puhul mõningaid puudujääke, mida ei saanud eirata ja maksimumpunkte anda (vaidlustuse p 6).
9.1.2.Dokumendi Hindamismetoodika kirjeldus alusel oli proovitöö hindamine raamlepinguga ostetavate arendustööde (teenuse) kvaliteedi hindamine. Proovitöö hindamiskriteeriumid meeskonna optimaalsus, lahenduse tehniline lihtsus, kasutajajuhendi arusaadavus, backlogi
terviklikkus sisaldavad hinnangulisi elemente. Seetõttu on hankijal hindamisel teatav kaalutlusruum. Kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab hinnanguliste otsuste vaidlustamisel nende õiguspärasust kontrollida piiratud ulatuses vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete kaalutlusvigade kindlakstegemisega. Selliseid vigu ei ole hankija teinud. Veelgi enam, Riigikohus on leidnud, et kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kaebaja ei ole ühtegi sellist vastuolu proovitööle antud hindepunktide ning juhtumi asjaolude ja kriteeriumite vahel välja toonud, rääkimata ilmse ja tõsise vastuolu esinemisest (vaidlustuse vastus p-d 8-11).
9.2.Hankija tuvastas kaebaja proovitööd hinnates puudused, mida on asjakohaselt, arusaadavalt ja piisavalt selgitanud. Kaebaja etteheited on alusetud ega vasta tegelikele asjaoludele (vaidlustuse vastus p 11).
9.2.1.Kriteeriumi MVP visiooni kirjeldus ja arenduse projektplaan (esimene kriteerium) puhul tuvastas hankija puudused teise ja kolmanda alakriteeriumi osas. Projektplaanis ei olnud arvestatud ega näidatud eraldi ära arenduse projektijuhtimise, sh läbirääkimistega seotud tegevused. Hankija soovis projektplaani alusel hinnata kõiki MVP valmistamiseni jõutud tegevusi. Projektplaanis pidi olema kirjeldatud kõigi tööde läbiviimine, mille tulemusena peab olema saavutatud proovitöö eesmärk ja soovitud funktsionaalsus (Hanke alusdokumendid p 7.2.1.). Projektplaanis pidi iga nimetatud töö kohta olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg (samas p 7.2.2.). Vastavalt projektplaanile pidi täiendavalt välja tooma mahuhinnangud MVP loomisele ja projektijuhtimisele kogumina (samas p 7.2.5.). Läbirääkimised tellijaga on agiilsel arendamisel üks olulisemaid sisendeid. Selle osa kajastmata jätmisel ei olnud projektplaan terviklik (vaidlustuse vastus p 15-16). Hankija hindas kaebaja 8-liikmelist projektimeeskonda mitte-optimaalseks: optimaalne meeskond olnuks kaebaja pakkumuses märgitud meeskond 5 liiget 5 rollis. Ostetava teenuse kvaliteedi hindamiseks nõutud proovitöö hindamisel on määrav ja hankijale olulise tähendusega pakkuja poolt pakutavate meeskonnaliikmete, mitte kõrvaliste ning lepingu täitmisega mitteseotud isikute töö (vaidlustuse vastus p-d 18 ja 20).
9.2.2.Kriteeriumi väljatöötatud MVP agiilsel meetodil (teine kriteerium) puhul tuvastas hankija puudused teise, kolmanda ja neljanda alakriteeriumi osas. ETAK versioonide sisestamisel ei saa tagantjärele lisada vanemaid versioone, milline lahendus on juba Maa-ametis kasutusel ja ei too kaasa selget lisandväärtust, MVP on tavakasutajale keeruline ning tavakasutajale kättesaadavuse tagamiseks on vaja olulisi jätkuarendusi. Hankija kasutas MVP-d kaebaja esitatud kasutusjuhendi järgi. Kasutusjuhendis (peatükk pealkirjaga Andmete laadimine, lk 7) on kirjas, et süsteemi ei saa laadida juba loodud versioonidest varasemaid andmeid. Hankija lähtus hindamisel kasutusjuhendi andmetest ning testimise tulemustest. Hankijale oli väga keeruline testida MVP versioonide tekkimist kasutajajuhendi puudulikkuse tõttu: versioonide tekkimine oli kirjeldatud ainult ühe lause ja pildina, mis olid omavahel vasturääkivad. Rakenduse konfiguratsioonis ja kohati ka koodis ei kasutata muutujaid, vaid need on lahtiselt sisse kirjutatud. Kohati esineb väljakommenteeritud lõike, mis võiksid olla eemaldatud. Lähtekoodis ei ole tuvastatavad muudatuse teinud isikud.
Hankija ei ole väitnud, et MVP-s puuduks geoserveri väline kasutajaliides. Hankija väitis, et kasutajaliidese kasutusse andmiseks tavakasutajatele peab hankija tellima olulisi jätkuarendusi. MVP kasutajasõbralikkust hindas hindamismeeskonna liige, kes ei tundnud tehnilist taustsüsteemi. Hindaja ei saanud MVP kasutamisega hakkama ilma et oleks vajanud kõrvalist abi ja tehnilist tuge (vaidlustuse vastus p-d 29-36). Hankija tuvastas MVP kasutamisel vea Rooslaiu kinnisasja, Ruhnu saar muu maa kõlviku moodustamisel. Kaebaja väide, et MVP viga tuleneb hankija lähteandmete veast, ei vasta tõele. Lisaks tuli MVP loomisel arvestada, et Maa-ameti sisendandmetes võib esineda vigu. Hankija edastas pakkujatele 22.07.2020 käskkirja lisa Proovitöö alusandmestik, mille p-s 3 on selgitus: Proovitöö alusandmestik on koostatud samadel tingimustel, kui Maa-ameti geoportaalis esitatud ETAK avaandmed parima teadmise juures, kuid pole tehtud andmekvaliteedi kontrolli. Seega andmete korrektsust ei saa eeldada ning tuleb arvestada ruumiandmestikus esinevate võimalike vigadega. Hankija ei ole käitunud läbirääkimisel vastuoluliselt. Kooskõlas 27.08.2020 koosolekul väljendatuga ei hinnanud hankija MVP testimisel kõlvikute piiride täpsust, küll aga tuvastas olulised puudused, nt kui mõni kõlvik oli täies ulatuses asendatud teise kõlvikuga. Hankija tuvastas, et MVP ei vasta nõudele, mille kohaselt peab MVP töötama etteantud andmetega (vaidlustuse vastus p-d 41-42).
9.2.3.Kriteeriumi proovitöö tulemi vormistamine (kolmas kriteerium) puhul tuvastas hankija puudused esimese ja teise alakriteeriumi osas. Kasutusjuhend on keeruline, kohati raskesti arusaadav ja eeldab kasutajalt tehnilisi teadmisi ja olemasoleva tehnilise taustsüsteemi tundmist. Kohati ei ole arusaadav, miks mingeid punkte juhendis kirjeldatakse ja mida kasutaja sellest peaks järeldama. Näiteks Geoserveri kaardiliidest puudutavas juhendi alampunktis lk 14 ei ole selgelt aru saada kirjeldatud tegevusnuppude eesmärk. Tegevusnupud: WMS versioon, Tiling, Antialias,Format, Styles, Width/Height, Filter on jäetud juhendis kirjeldamata. Juhendist ei ole kasutajale arusaadav, milleks ja kuidas neid nuppe kasutada tuleb. Samuti ei saanud kasutaja nt testimisel aru, milleks on vaja teha filtreerimist ja tulemuste kontrolli kaardilt. Kaebaja väide, et tegemist on standardnuppude ja funktsionaalsustega, ei väära tõsiasja, et kasutusjuhendis võiksid funktsionaalsused olla selgelt ja arusaadavalt lahti kirjutatud (vaidlustuse vastus p-d 48, 51). Paigaldusjuhendi puudusteks olid: 1) paigaldusjuhendis viidatud koodihoidla ligipääsu tuli otsida teistest failidest. (ii) Andmebaasi alglaadimise jaoks oli vajalik manuaalne sql faili käivitamine; 2) Puudus informatsioon vaikimisi kasutajate kohta, see tuli leida kaasapandud skriptist; 3) puudus vajalike CI/CD muutujate mapping, st CI fail minimaalne, puudus paigalduse osa (vaidlustuse p-d 54-61).
9.2.4.Kriteeriumi jätkuarenduste kirjeldus (neljas kriteerium) puhul tuvastas hankija puuduse esimese alakriteeriumi osas. Hankija tuvastas, et projektplaanis puudub jätkuarendustega seotud ülesannete (Backlog) kirjeldus. Hankija ootas seega alusel, et projektplaan sisaldab backlogi, kus on terviklikult mõistetav iga meeskonnaliikme tegevus ehk pakkuja on selgelt lahti kirjutatud ülesande sisu (Hanke alusdokumendi p 7.2.4.) Kaebaja esitas projektplaani failis „17_1_Katastri-kõlvikutekaar...arendamiseprojektplaan.pdf, milles backlog tööde kirjeldused puudusid. Samuti ei sisaldanud see viidet kaebaja dokumendile „17_1_Katastri-kõlvikute-kaardi-MVP-kirjeldus.pdf,“ mille leheküljel 8
on vaidlustaja väitel esitatud kõigi backlogi tööde sisu kirjeldus. Hankija hinnangul ei ole MVP kirjelduses toodu projektiplaanis nimetatud backlogi töödega sisuliselt seostatav. Nt projektplaanis olevad tööd „Uuenduste logi lugemine ja andmete pärimine ETAK x-tee teenustest“, „xtee teenuste kliendi ja äriloogika arendus“, „x-tee kliendi funktsionaalsuste testimine“. Nende sisu on vaidlustaja MVP kirjeldavas dokumendis kirjeldatud ühe lausega „Uuenduste pärimine toimub kasutades ETAK x-tee teenuseid ning faili upload kasutajaliidese vajadus kaob“. Seega hankija hinnangul ei ole tegevused ka MVP kirjelduses selgelt lahti kirjutatud. Lisaks ei ole projektplaanis toodud piletid ja MVP kirjelduses toodud tekst omavahel selgelt seostatavad. Projektplaanis on pileteid tehtud 8 taski jagu, kirjelduses on aga selgitatud justkui viite taski. Arvestades jätkuarenduste teksti, mis ei ole backlog tegevused selgelt lahti kirjeldatud (vaidlustuse vastus p-d 68-70).
10.VAKO otsus on õiguspärane. VAKO ei rikkunud seadust, kui jättis osas kaebuse väidetest hindamata. Kaebaja on vääralt sisustanud VAKO ja kohtute kontrollikohustust. Hankija tegevuse vaidlustamise eelduseks on subjektiivsete õiguste rikkumine (RHS § 185 lg 1). Kaitstavaks õigushüveks on hankelepingu sõlmimise võimalus. Kaebaja väited peavad olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele. Etteheited hankija tegevusele omavad tähendust üksnes ulatuses, milles väidetavad hankija RHS rikkumised võtsid kaebajalt võimaluse sõlmida hankeleping. VAKO hindas etteheiteid põhjendatult üksnes ulatuses, millega nõustumine võinuks kaasa tuua hankija otsuse tühistamise. VAKO tuvastas kolme alamkriteeriumi hindamise tulemusel, et ülejäänud väited ei saa ka teoreetiliselt kaasa tuua hankija otsuse tühistamist. Seega puudus vajadus nende hindamiseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtuotsuse eesmärk ei ole vastata absoluutselt igale kaebuse väitele, vaid üksnes sellisele, millel on tähtsust asja lahendamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 14). Vaidlustuse esemeks on hankija otsuse tühistamise nõue. VAKO poolt tühistamisnõude aluseks oleva ühe väite hindamata jätmine, olukorras kus tühistamisnõuet ei rahuldata, ei saa kaasa tuua menetluskulude teistsugust jaotust. Menetluskulude jaotus sõltub vaidlustuse lõpptulemist mitte väidetega nõustumise ulatusest (RHS § 198 lg-d 1 ja 2) (kaebuse vastus p-d 12-15).
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.
11.1.Kui ühel ja samal põhjusel on vähendatud kaebaja ja kolmanda isiku pakkumusele antud punkte, ei saa kaebus olla edukas. Kui teatud põhjusel ei oleks tohtinud kaebaja pakkumusele punkte vähendada, siis ei oleks sel samal põhjusel tohtinud ka kolmanda isiku pakkumusele antud punkte vähendada. Seega isegi kui täielikult nõustuda kaebaja kriitikaga punktide jagamise kohta, tähendaks uus hindamine kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist. Esimese ja teise kriteeriumi puhul andis hankija kolmanda isiku pakkumusele maksimumist vähem punkte puuduste tõttu, mis esinevad ka kaebaja pakkumuses. Seega, isegi kui kõik hankija etteheited on alusetud ja seetõttu tuleks kaebaja pakkumusele anda maksimumpunktid, siis järelikult tuleks samal põhjusel anda maksimumpunktid kolmanda isiku pakkumusele. Järelikult ei ole võimalik, et kaebaja pakkumus saaks kolmanda isiku pakkumusest rohkem punkte. Kolmanda kriteeriumi puhul andis hankija kolmanda isiku pakkumusele maksimumpunktid. Kaebaja pakkumusele andis hankija mitmete puuduste tõttu vähem punkte. Isegi kui kaebaja pakkumus pidanuks saama maksimumpunktid, siis ei ole võimalik, et kaebaja pakkumus saaks kolmanda isiku pakkumusest rohkem punkte.
11.2.Neljanda kriteeriumi puhul saaks kaebaja pakkumusele teoreetiliselt anda 5 punkti rohkem kui kolmanda isiku pakkumusele. Kuid ka sellisel juhul jääks kaebaja pakkumuse punktide koguarv väiksemaks kui kolmanda isiku pakkumusel (kaebuse vastus p 5).
11.3.Analüüsides hankija väiteid on kolmas isik seisukohal, et kaebaja etteheited ebavõrdse kohtlemise osas on alusetud. Kolmas isik tugineb hankija põhjendustele (kaebuse vastus p 6).
12.VAKO otsus on õiguspärane. Põhjendatud on VAKO lähenemine, et kui ühe kriteeriumi alakriteeriumi osas on punktide vähendamine põhjendatud, siis ei ole vajalik sama kriteeriumi teiste alakriteeriumite puudusi hinnata. Esimese, teise ja kolmanda kriteeriumi alakriteeriumite osas tuvastas hankija mitmeid puudusi, millest igaüks õigustab maksimumist vähemate punktide andmise (kaebuse vastus p 2). VAKO kontrollis hankija põhjendusi vähemate punktide andmisel ja leidis, et hankija hinnangud ei ole meelevaldsed ega ilmselgelt põhjendamatud. VAKO põhjendused ja nende alusel tehtud järeldus on jälgitav.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
13.Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud dokumendid, milles on määratud riigihanke üksikasjad, pakkujale esitatud tingimused, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid (RHS § 4 p 17). Riigihanke alusdokumentide koosseisu kuulub dokument Hindamismetoodika kirjeldus (edaspidi HM). Kohus leiab, et kaebaja nõustus pakkumust esitades hindamismetoodikaga ega näinud, et see võiks kaasa tuua õigusvastase hindamise. Pärast seda, kui kaebaja pakkumust ei tunnistatud edukaks, on kaebaja meelt muutnud, leides, et HK-s toodud määratlemata mõistete kasutamine on muutnud hankija hindamisotsuse kontrollimatuks (kaebuse p-d 3.3.-3.4.).
13.1.Kohus ei nõustu kaebaja kriitikaga. Pakkumuse hindamise meetodiks on parima hinna ja kvaliteedi suhe (HM p 1). Pakkumuste kvaliteeti hindas hankija proovitöö alusel. Proovitöö koosneb: MVP arendamise projektplaanist, MVP kirjeldusest, tehnilisest lahendusest ehk MVP-st koos dokumentatsiooniga (dokument Hanke alusdokumendid, edaspidi HAD, p 7.1.). Kõiki proovitöö osasid hinnati hindepunktidega. Seega oli proovitöö hindamine tervikuna kvaliteedi hindamine. Riigikohus selgitas, et kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse (hindamismetoodika, sh punktiskaala) ei ole võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 20). Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (samas, p 21). Seega ei saa öelda, et ainuüksi määratlemata mõistete optimaalne, selge kasumlik väärtus ja selge ja arusaadav kasutusjuhend kasutamine muudab hankija otsuse kontrollimatuks. Hankija on proovitöö eesmärgist ja riigihanke alusdokumentidest tulenevalt kaebaja proovitööd hinnanud ja hindepunkte põhjendanud.
13.2.Hankelepingu maksumus on üle rahvusvahelise piirmäära ning HM andis hankijale avara hindamisruumi. Seega peab kohus kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus riigihanke alusdokumentides teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi. Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 17).
14.Kohus leiab, vastustaja poolt kaebaja proovitööle antud hindepunktid on põhjendatud ning hankija ei ole rikkunud ebavõrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2).
14.1.Esimeseks hindamiskriteeriumiks oli MVP visiooni kirjeldus ja arendamise projektplaan.
14.1.1.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt teise alakriteeriumi puudusena, et projektplaanis ei olnud arvestatud arenduse projektijuhtimise sh läbirääkimistega. Läbirääkimisi peeti MVP sisuliste tingimuste ja nõuete üle (HAD p 5.1.2.), et seda täiustada (HAD p 7.7.). Läbirääkimised toimuvad maksimaalselt kolme vooruna viie päeva jooksul (HAD p 8.2.). Projektplaanis pidi olema kirjeldatud kõigi tööde läbiviimine, mille tulemusena peab olema saavutatud proovitöö eesmärk ja soovitud funktsionaalsus (HAD p 7.2.1.). HAD sätete süstemaatiline ja eesmärgipärane tõlgendamine kinnitab hanke iseloomu läbirääkimised olid MVP kvaliteedi seisukohalt oluline tööde osa. Selleks oli päevade arv ette nähtud, mis oli kaebajale teada. Seega ei saanud kaebaja mõistest kõigi tööde läbiviimine aru saada teisiti, kui et see pidi hõlmama läbirääkimiste aega.
14.1.2.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt kolmanda alakriteeriumi puudusena, et kaebaja meeskond ei olnud optimaalne, kuna kaebaja kasutas proovitöö tegemiseks kolm inimest, kes ei kuulunud meeskonna koosseisu. Riigihanke alusdokumentide koosseisu kuulub dokument Meeskonna kinnistuskiri. Kaebaja viis meekonnaliiget viies rollis esitasid kinnituse (HAD p 9.6.1.4): Mina, allakirjutanu, olles pakkuja meeskonna liige, kinnitan, et teostan pakkumuse „Proovitöö“ MVP arenduse ning hankelepingu esemeks olevaid töid isiklikult ja pakkumuses esitatud rollis. Selle kinnitusega määras kaebaja, milline on tema meeskonna optimaalsus nii proovitöö kui ja hankelepingu teostamisel. Vastustaja lähtus põhjendatult kaebaja Meeskonna kinnituskirjast. Kohus nõustub vastustaja kohtumenetluses antud selgitusega, et ostetava teenuse kvaliteedi hindamiseks nõutud proovitöö hindamisel on määrav ja vastustajale olulise tähendusega kaebaja poolt pakutavate meeskonnaliikmete, mitte kõrvaliste ning lepingu täitmisega mitteseotud isikute töö. Proovitööga testiti pakkujate suutlikkust hankelepingu täitmisel. Kaebaja nõustus selle käsitlusega, vastates kohtu küsimusele: kas te olete nõus, et proovitööd tehakse selleks, et hankija saaks selle pinnalt aru, kuidas on hüpoteetiliselt pakkuja valmis põhitööd tegema? (istungi salvestis 10:35:41). Asjaolu, et kaebaja sooritas proovitöö teistsuguse meeskonnaga võrreldes Meeskonnakirja kinnituskirjast, on kvaliteedi näitaja. Selle alusel võib hankijal tekkida põhjendatud kahtlus, kas hankelepingus kaebaja poolt määratud meeskond suudab täita hankelepingut. Vajaliku inimressursi tagamine pakkuja poolt hankelepingu täitmisel on aga oluline, sest sellest võib
sõltuda hankelepingu tähtaegne täitmine.
14.1.3.Kaebaja esitatud vastuväited mõlema puuduse osas ei ole asjakohased, kuna ei lähtu HAD-d eesmärgipärasest tõlgendamist.
14.1.4.Seega vähendas vastustaja põhjendatult kaebajale antud hindepunkte.
14.2.Teiseks hindamiskriteeriumiks oli väljatöötatud MVP agiilsel meetodil.
14.2.1.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt teise alakriteeriumi puudusena, et kaebaja MVP ei võimalda vanemaid ETAK versioone tagantjärele lisada. Hankija kasutas MVP-d kaebaja esitatud kasutusjuhendi järgi. Kasutusjuhendis (peatükk pealkirjaga Andmete laadimine, lk 7) on kirjas, et süsteemi ei saa laadida juba loodud versioonidest varasemaid andmeid. Hankija lähtus hindamisel kasutusjuhendi andmetest ning testimise tulemustest. Vastates kohtu küsimusele kasutusjuhendis märgitu kohta, tunnistas kaebaja, et kasutusjuhendis on tõesti selliselt kirjas. Kaebaja selgitas, et vanemate versioonide esitamise nõue esitati viimasel nõupidamisel. Programmi koodi ajaloo lisamise võimekus lisati pärast seda nõupidamist, kuid kasutusjuhendis jäi vastav parandus tegemata (istungi salvestis 10:43:22). Kohtu küsimusele, kas kaebaja on vastavat puudust varem tunnistanud, ei osanud kaebaja vastata (istungi salvestis 10:44:05). Kohtul ei ole võimalik MVP võimekust hinnata. Kohus saab kogutud tõendite pinnalt hinnata, kas hankija põhjendus on usaldusväärne. Arvestades kaebaja selgitusi oli tal märkimisväärne ajaline surve, et luua MVP-le vanemate versioonide loomise võimekus. Sellises olukorras on kohtu jaoks eluliselt usutav, et kaebaja võis eeldada, et on vastava nõude täitnud, kuid hankija testimisel selgus vastupidine olukord. Seega oli põhjendatud vastustaja hindamislehel antud hinnang, et selline käsitlus on Maa-ametis kasutusel ja ei too kaasa selget lisaväärtust.
14.2.2.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt kolmanda alakriteeriumi puudusena MVP kasutamisel vea Rooslaiu kinnisasja, Ruhnu saar muu maa kõlviku moodustamisel. Vastustaja lükkas ümber kaebaja väite, et tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, et vastava kinnisasja Maa-ameti andmed ei ole muutunud võrreldes proovitöö tegemise ajaga. Vastustaja tõendas, et selle kinnisasja õuemaa kõlviku ETAK andmed on sellisel kujul olnud alates 03.09.2018 (25.11.2020 menetlusdokument, pilt 3, Maa-ameti 07.12.2020 e-kiri). Samuti tõendas vastustaja, et Rooslaiu (katastriüksus 68901:001:0049) kinnisasja asukohas on ETAK andmestikus eristatud õuemaa kõlviku ala teistest kõlvikutest. Õue kõlvik ei ole üheski versioonis ruumiliselt kattumuses teiste kõlvikutega selles asukohas. Seega ETAK andmetes selles asukohas ruumivigu ei esine (25.11.2020 menetlusdokument, pildid 1 ja 4). Sellega lükkas vastustaja ümber kaebaja väite, et MVP viga tulenes vastustaja lähteandmete veast.
14.2.3.Seega vähendas vastustaja põhjendatult kaebajale antud hindepunkte.
14.3.Kolmandaks hindamiskriteeriumiks oli proovitöö tulemi vormistamine.
14.3.1.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt puudused esimese alakriteeriumi osas. Hankekomisjoni 21.09.2020 protokolli kohaselt kuulusid hankekomisjoni koosseisu Maa-ameti töötajad, kes on eelduslikult uue IT lahenduse kasutajad. Seega sobisid need isikud
tavakasutajatena kasutusjuhendi arusaadavust hindama. Kasutusjuhendi osas on järgmine konkreetne kriitika: Kohati ei ole arusaadav, miks mingeid punkte juhendis kirjeldatakse ja mida kasutaja sellest peaks järeldama. Näiteks Geoserveri kaardiliidest puudutavas juhendi alampunktis lk 14 ei ole selgelt aru saada kirjeldatud tegevusnuppude eesmärk. Tegevusnupud: WMS versioon, Tiling, Antialias,Format, Styles, Width/Height, Filter on jäetud juhendis kirjeldamata. Juhendist ei ole kasutajale arusaadav, milleks ja kuidas neid nuppe kasutada tuleb. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja vastuväide, et tegemist on standardnuppude ja funktsionaalsustega, ei muuda kriitikat olematuks.
14.3.2.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt puudused teise alakriteeriumi osas. Kaebaja kinnitas istungil, et MVP paigaldusfail oli pakkumuse osa (istungi salvestis 10:46:03). Kohus nõustub hankija kriitikaga kaebaja MVP paigaldusfaili osas: puudus vajalike CI/CD muutujate mapping, st CI fail minimaalne, puudus paigalduse osa. Vastustaja esitas kohtule tõenditena: 1) kolmanda isiku MVP paigaldusfaili väljavõtte (18.11.2020 menetlusdokumendi lisa 4); 2) kaebaja paigaldusfaili ning vastustaja poolt paigaldusfaili edasiarenduse väljavõtte (02.12.2020 menetlusdokumendi lisa 1). Kohus tuvastab kolmanda isiku paigaldusfaili puhul järgmised koostisosad: 1) CD script; 2) automaatse paigalduse osa ehk deploy; 3) muutujate osa ehk CI/CD mapping. Kolmas isik selgitas istungil, et kui esitatakse ainult CI, siis on paigaldamine sisuliselt puudu (istungi salvestis 11:55:05). Kui paigaldusfaili koostatakse ning ei ole teada paigalduse jaoks teatud teave, siis esitatakse see muutujatena. Paigaldusjuhendis defineeritakse ära need muutujad, mida peab ühekordselt väärtustama. Kui see on toimunud, siis muutujad väärtustatakse, mis võimaldab automaatset paigaldust. Meie kasutasime muutujaid (istungi salvestis 11:56:30). Kohtu hinnangul vastab kolmanda isiku selgitus muutujate kasutamise kohta paigaldusfailis esitatule, mis võimaldas MVP automaatset paigaldust. Kohus tuvastab kaebaja paigaldusfaili puhul, et selles on esitatud CI, kuid puuduvad automaatse paigalduse osa ehk deploy ja muutujate osa ehk CI/CD mapping. Need puudused ei võimaldanud kaebaja MVP automaatset paigaldust. Vastustaja selgitas 02.12.2020 menetlusdokumendis, mida tuli vastustajal teha, et kaebaja MVP-d paigaldada. Vastustaja on seega tõendanud, et kaebaja MVP vastustaja IT keskkonda paigaldamisel esines puudusi. 31.08.2020 läbirääkimiste protokolli p-s 5 selgitas hankija, et ta kasutab paigalduseks GitLab CI vahendeid (pipeline). Hindamise esemeks oli MVP paigaldus. Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja kui IT sektoris tegutseja pidi läbirääkimiste protokollis märgitud mõistma selliselt, et GitLab CI all mõeldakse kogu ehitus- ja paigaldusprotsessi. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks ei oleks kaebaja võinud esitada paigaldusfaili muutujatega. Vastustaja ei ole kaebajat ja kolmandat isikut ebavõrdselt kohelnud, kui hindas nende paigaldusfaile erinevate hindepunktidega. Erinevate hindepunktide andmist on vastustaja
põhjendanud. Kohus kontrollis põhjendusi ning leiab, et need on arusaadavad.
14.3.3.Seega vähendas vastustaja põhjendatult kaebajale antud hindepunkte.
14.4.Neljandaks hindamiskriteeriumiks oli jätkuarenduste kirjeldused pärast MVP-d.
14.4.1.Vastustaja tuvastas õiguspäraselt puudused esimese alakriteeriumi osas, milleks oli backlog tööde kirjeldused. Kaebajal tuli esitada MVP arendamise projektplaanis jätkuarendustega seotud ülesanded (HAD p 7.2.4). Kaebaja pakkumuse koosseisus on dokument faili nimega 17_1_Katastrikõlvikutekaar...arendamise-projektplaan.pdf. Selles failis on tabel (lk 3-8), milles on kolme veeru pealkirjadeks JIRA task, Töö nimetus ja Sprint. Need veerud omavad tähendust kaebuse hindamisel. JIRA taskid on seotud vastavate tööde nimetustega. Veerus Sprint olevad tööd, mille juures on tähis BL, on backlogi tööd ehk jätkuarenduse tööd. Tähis BL on järgmiste JIRA taskide juures (vastavalt tabeli ülesehitusele lehekülgede kaupa): MAAT20, MAAT36, MAAT38, MAAT39, MAAT37, MAAT40, MAAT41, MAAT21,
MAAT33, MAAT34, MAAT35, MAAT46, MAAT19, MAAT22.
Seega esitas kaebaja projektplaanis 14 jätkuarenduse töö nimetust. Kohus nõustub vastustaja väitega, mida ta kordas istungil (istungi salvestis 11:22.40), et projektplaanis backlog tööde kirjeldused puudusid. Samuti nõustub kohus vastustaja väitega, projektplaan ei sisalda viidet kaebaja pakkumuse koosseisus olevale dokumendile faili nimega 17_1_Katastri-kõlvikute-kaardi-MVPkirjeldus.pdf. Kaebaja esitas jätkuarenduse tööde kirjeldused MVP kirjelduses lk 8. Kohus võrdles jätkuarenduse töid projektplaani ja MVP kirjelduse lk 8 alusel. Kohus ei esita jätkuarenduse töö nimetusi, sest tegemist on ärisaladust sisaldava dokumendiga. Küll aga saab kohus JIRA taskide kaupa öelda, kas vastav töö sisaldub MVP kirjelduses. Kohus tuvastab, et MVP kirjeldus ei sisalda JIRA taske MAAT40, MAAT41. Samuti on vastustaja põhjendatult välja toonud JIRA taskide 36, 38, 39 pealkirjad ei ole üheselt seostatavad MVP kirjelduses tooduga. Nende tööde sisu kohta on MVP kirjelduses üks lause. Seega nõustub kohus vastustaja väitega, mida ta kordas istungil (istungi salvestis 11:22.40), et MVP kirjelduses esitatu ei ole sisuliselt seostatav projektplaanis esitatud backlogi töödega.
15.Kohus selgitas otsuse p-s 13.1., et proovitöö hindamine on tervikuna kvaliteedi hindamine. See, kuidas kaebaja on koostanud projektplaani (läbirääkimised, jätkuarenduse tööd) ja kas ta on mõistnud vastustaja esitatud nõudeid õigesti, ei oma tähendust ainult proovitöö seisukohast. Pakkuja ja hankija ühised arusaamad on oluliseks eelduseks hankelepingu korrektsel ja õigeaegsel täitmisel. Seega võib projektplaani koostamise kvaliteet olla üheks näitajaks, mis annab vastustajale teavet võimaliku hankelepingu täitmise osas. Sama kehtib meeskonna optimaalsuse ning IT lahenduse kvaliteedi osas. Sellest eesmärgist lähtudes tuli pakkujatel teha proovitöö. Vastustaja ei eksinud kaebaja proovitöö kvaliteeti hinnates.
16.VAKO otsus on õiguspärane.
16.1.Vastustaja selgitas, et iga kriteeriumi eest maksimumpunktide andmine eeldab, et ei ole puudusi ühegi alakriteeriumi osas. Kaebaja ei ole sellele hindamismetoodikale vastu vaielnud. Kohtule nähtub, et kaebaja jagab vastustaja seisukohta: ta on leidnud, et tema proovitöö ühegi
kriteeriumi alakriteeriumi osas ei ole puudusi, mistõttu ta väärib maksimumpunkte. Riigikohus selgitas, et kui osa kaebuse väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende suhtes ei pea kohus võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26). VAKO kontrollis vastustaja hindamisotsust selliselt, et tuvastas, kas esimese, teise ja kolmanda kriteeriumi mõne alakriteeriumi puhul on hankija esitatud puudus põhjendatud. Kuna VAKO tuvastas iga kriteeriumi puhul ühe alakriteeriumi puuduse, siis järelikult ei saanud vastustaja selle kriteeriumi eest maksimumpunkte anda. Seega oli VAKO lähenemine õiguspärane.
16.2.Vastustaja hindas kaebaja ja kolmanda isiku proovitöid nelja kriteeriumi ja nende alakriteeriumite alusel. Hankija andis kaebaja proovitööle kokku 35 punkti (5+15+10+5) ja kolmanda isiku proovitööle 45 punkti (5+15+20+5). Vastustaja andis soodsaima hinna hindamisel alusel kaebajale 30 punkti ja kolmandale isikule 27,78 punkti. Seega saaks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise tühistamisnõue olla edukas, kui kaebaja proovitöö saaks juurde 10 punkti ning kolmanda isiku punktisumma jääks samaks. Kuna neljanda kriteeriumi eest oleks kaebaja võinud juurde saada maksimaalselt 5 punkti, siis ei oleks selle kriteeriumi hindamine mõjutanud kolmanda isiku ja kaebaja paremusjärjestust. Seega oli VAKO lähenemine, kui ta jättis kaebaja väited neljanda kriteeriumi osas hindamata, õiguspärane.
16.3.Menetluskulude jaotus sõltub nõuete hindamisest (RHS § 198 lg-d 1 ja 2), mitte teatud väidete õigsuse hindamisest. Seega ei saanud VAKO poolt neljanda kriteeriumi kontrollimata jätmine mõjutada menetluskulude jaotust. II
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, mistõttu kannab kaebaja menetluskulud. Kaebaja kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
17.1.Vastustaja taotleb menetluskulude hüvitamist 4932 eurot (4 464+468) koos käibemaksuga (02.12.2020 ja 09.12.2020 menetlusdokumendid). Õigusabiteenuse tunnihinnaks on 216 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt hankija põhimäärusele (§ 5) on hankija põhiülesandeks ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste infosüsteemide ning andmeside arendamine ja haldamine. Ka kodulehe tutvustuse järgi on hankija näol tegemist professionaalse ja keskkonnasõbraliku IT partneriga, kes tagab kaasaegsed, kvaliteetsed ja kasutajasõbralikud IT töövahendid ja teenused Keskkonnaministeeriumi haldusala töötajatele ning e-teenused avalikkusele. Põhimääruse § 6 järgi on hankija üheks põhiülesandeks (ülejäänud 13 põhiülesande kõrval) korraldada ja teostada keskse hankijana ministeeriumi ja valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riigihankeid. Kuid see ülesanne on hankijale omistatud mitte riigihanke (veelgi vähem kohtuvaidluste) alase kompetentsi koondumise, vaid just IT-alaseid eriteadmisi koondava kompetentsi olemasolu tõttu. Riigikohus on märkinud, et riigihangetest võrsunud vaidlusi ei saa pidada haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluvaks, mistõttu on välise õigusabi kasutamine hankevaidlustes õigustatud (Riigikohtu 15.01.2015 otsus asja nr 3-3-1-68-14, p 33). Arvestades hankija põhiülesannet (Põhimääruse § 5) ning kõigi teiste ülesannete olulisust ja hulka riigihangete korraldamise kõrval (vt Põhimääruse § 6), on riigihangete korraldamine hankija kõrval- mitte põhitegevus. HKMS § 31 lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja kasutamine kohtuvaidluses üks
menetlusosalise põhilistest õigustest. Kulude hüvitamata jätmisega võetaks hankijalt aga sisuliselt võimalus kasutada hankevaidlustes riigihanke vaidlustele spetsialiseerunud lepingulise esindaja abi. See ei ole kooskõlas kohtumenetluse võistlevuse ega poolte võrdsuse põhimõttega, kuivõrd teisi menetlusosalisi esindavad menetluses kohtuvaidlustele spetsialiseerunud vandeadvokaadid.
17.1.1.Kaebaja ei esitanud vastuväidet menetluskulude suuruse kohta.
17.1.2.Vastustaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada. Riigikohtu praktika kohaselt peab kaebaja kohtumenetluses kandma hankija põhjendatud õigusabikulud. Hankija otsustab, kas kasutada hankevaidluses majasisest juristi või advokaati. Kaebaja ei saa nõuda, et hankija korraldab enda esindamise kohtumenetluses kaebajale soodsaimal viisil. Kohus peab jälgima, et hankija õigusabikulu väljamõistmine ei riivaks ebaproportsionaalselt kaebepõhiõigust (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30, 31). Vastustaja kasutas enda esindamiseks advokaati, kelle õigusabikulud on asja mahukust ja keerukust arvestades põhjendatud.
17.2.HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
17.2.1.Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist 2016 eurot (1536+480) koos käibemaksuga (02.12.2020 ja 09.12.2020 menetlusdokumendid). Õigusabiteenuse tunnihinnaks on 192 eurot koos käibemaksuga. Samuti taotleb kolmas isik, et tema kasuks mõistetakse välja viivis menetluskulude suurust kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
17.2.2.Kaebaja ei esitanud vastuväidet menetluskulude suuruse kohta.
17.2.3.Kolmanda isiku taotlus menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kolmanda isiku vastus kaebusele (8 h) kattub hankija tegevust puudutavas osas vaidlustuse vastusega. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ajakulu kaebusele vastuse koostamisel on 6 tundi. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 8 h 30 tundi. Arvestades tunnihinda 192 eurot (koos käibemaksuga) loeb kohus põhjendatuks kulutused 1632 eurot (192*8,5=) ning mõistab kaebajalt kulud välja kolmanda isiku kasuks. Kohus jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse märkida, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Riigikohtu 25.11.2019 otsus asjas nr 3-17-1930 p 17.3, 03.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.