Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 20.09.2019.a vastuse nr 6-24/4850-2 ja 29.10.2019.a vaideotsuse nr 111/313-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Igor Abdulajev Vastustaja – Tartu Vangla, esindaja Raul Kadaste
Jätta menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 18.01.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 25).
7.Kaebajale toimetatakse kohtuotsus kätte koos tõlkega vene keelde.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Igor Abdulajev esitas 29.08.2019 Tartu Vanglale taotluse (reg nr 6-24/4850-1, tl 28), milles ta palus läbi viia haldusmenetluse seoses sellega, et suvekuudel esineb palavuse mõju leevendamises puudujääke. Kaebaja tegi järgnevad ettepanekud:
- kehtestada temperatuur 27°C piirmääraks, millest alates peaks vangla kohaldama palavuse leevendamise meetmeid; - lisada vangla vormiriietusele hele särk (maika), kuna kasutuses olev tumepruun t-särk kuumeneb Päikese käes kuni 60°-ni; - mitte kasutada jalutamiseks kuuma päevast aega, vaid hommikust ja õhtust jahedamat aega; - paigaldada vangla S-majja konditsioneer; - kuni konditsioneeri paigaldamiseni avada aken vähemalt koridori lõpus kambrite paremaks õhutamiseks.
2.Tartu Vangla esitas 20.09.2019 kaebajale vastuse nr 6-24/4850-2 (tl 5, edaspidi vaidlustatud otsus). Vastustaja tõlgendas kaebaja avaldust märgukirjana. Vastustaja leidis, et kaebaja ettepanek vangla töökorralduse muutmiseks ei ole piisavalt motiveeritud ega asjakohane. Kuumade päevade esinemine on paratamatu, kuid mööduv nähtus. Õigusaktidest ei tulene temperatuuri ülemmäära. Palavate ilmadega proovib vangla teha kõik endast oleneva, et tagada vanglahoonetes elutingimuste nõuetele vastavus: ventilatsioonisüsteemi maksimaalne õhuvahetus, päevasel ajal avatakse kambrite uksed ja aknad, öösel toiduluugid ja aknad, kambrites on ööpäevaringselt võimalik kasutada külma vett. Jalutuskäigule saab kaebaja võtta kaasa veepudeli. Kinnipeetav saab paluda jalutuskäigu katkestamist, kui ilmastikuolud on talle ebasobivad.
3.Kaebaja esitas 25.09.2019 vaide (reg nr 1-11/313-1, tl 27), milles palus oma taotluse nr 624/4850-1 uut läbivaatamist ja soovitud toimingu tegemist.
4.Tartu Vangla tagastas 29.10.2019.a vaideotsusega nr 1-11/313-2 (tl 4, edaspidi vaideotsus) kaebaja vaide vaideõiguse puudumise tõttu. Tartu Vangla leidis, et vaie tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada põhjusel, et vaidlustatud haldusakti mõju on lõppenud ning vaidega ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta. Vaide lahendamise ajaks on kuumalaine periood möödunud.
5.Kaebaja esitas 05.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid avaldusi. Kaebus on praeguse seisuga menetluses vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Tartu Vangla ei ole kaebaja esitatud etteheiteid sisuliselt läbi vaadanud. Vangla vastustest ei selgu, missuguse temperatuuri juures hakkab vangla rakendama meetmeid palavuse mõju vähendamiseks ja missugused need meetmed on. Kaebaja väitel on suvel kambris palav, kuna ventilatsioon võtab õhku musta värvi katuselt, kus see läheb väga kuumaks. Hoones ei ole konditsioneeri. Kambri akna klaasid on toonimata, kardinaid ei ole. Tallinna vanglas on akendel ribakardinad ning Viru vanglas toonitud klaasid. Maksimaalne kuumus mõjub kell 12-17, sellest ca 3 tunni jooksul (kell 12.15-14.10 ja 17-18) on kambri uks suletud. Kambreid on võimalik tuulutada ainult siis, kui vangla seda võimaldab (avab toiduluugid ja koridori aknad). 2018. aastal seda tehti. 2019. aastal avati toiduluugid ainult öösel ja koridori aknad avati osaliselt (avati õhuaknad). Loputamine jaheda veega aitab, kuid hingata on ikka raske. Kaebaja paiknes aastatel 2016 - 2019 kambris 305, mille aknad on lääne suunas. Päike paistis suvel kambrisse kell 13 - 22. Palavus saabub umbes kell 15 ja kestab kuni kell 19. Viimati oli kaebaja kambris 468, mille aken on samuti läände. Kaebaja andmetel mõõdeti 2019. aastal kambris 407 pärast lõunat voodil temperatuuriks 38°C.
Jalutuskäigud toimuvad kell 10-11 ja 15-16 ehk päeva kõige kuumemal ajal. Jalutusala varjualune on läbipaistva katusega, sellel on kasvuhoone efekt. Kinnipeetavate t-särgid on tumepruuni värvi ja soojenevad Päikese käes tugevasti. Vangla ei reageeri suvisele palavusele efektiivselt. Tartu Vanglal ei ole kava suvise kuumuse tagajärgede ennetamiseks, otsuseid teeb korrapidaja subjektiivselt. Tallinna vanglas on palavuse meetmete voldik. Kaebaja esitas oma esimese taotluse seoses palavusega 10.07.2019, kuid see kaotati ära. Kaebajal on alles mustandid (tl 9-11), taotluse esitamist tõendavad saadud vastused (tl 7-8). Kaebaja hinnangul on õigusvastased vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 641 p 20, mille alusel kinnipeetavale on vanglas keelatud tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas kardinad, ning Tartu Vangla kodukorra punktid 1.7.6 (kaebajal ekslikult 7.1.6), mis keelab kinni katta ehituselemente ja 7.1.24, mis keelab esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinni katmist.
6.Tartu Vangla palus vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja paiknes 07.03.2017 - 22.10.2019 S hoone 5. eluosakonna kolmandal korrusel asuvas kambris nr 305. Kamber on suunaga Turu tänava poole ehk läände. 26.05.2020 teostatud vaatlusel selgus, et Päike hakkas Turu tänava poolsetesse ruumidesse paistma umbes kella 15.00 ajal ja paistis kuni õhtuni. Vastustaja ei ole 2019. aasta suvel teostanud kambris nr 305 sisekliima osas mõõtmisi. Tegemist on avatud osakonnaga. Kambrite uksed on lukustatud ainult toitlustamise, sektori koristamise, öörahu või kogu sektori erakorralise sulgemise ajal. Muul ajal on kambrite uksed avatud ning kinnipeetavad saavad eluosakonna piires vabalt liikuda. Palavuse korral saavad kinnipeetavad ise otsustada, kas olla kambris või minna kambrist välja, kasvõi näiteks duši alla ennast jahutama. Ka kambris viibimise ajal saavad kinnipeetavad ennast veega jahutada, kuna kambrites paiknevad kraanikausid. Kambri aken on kinnipeetavate poolt avatava aknaluugiga, mida kaebaja saab enda äranägemisel avada ja sulgeda. Vangla ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ja ehitatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ning töötab ööpäevaringselt. Õhuringluses kasutatakse välisõhku, mida soojematel perioodidel enne kambrisse paiskamist ei jahutata. Nimetatud põhjusel võib õhuringlus suvisel perioodil olla mõnevõrra raskemini tajutav, mis ei tähenda siiski seda, et õhuvahetust ei toimuks. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et alates välitemperatuuri tõusmisest üle 27 soojakraadi, peaks vangla siseruumides või kinnipeetavate kambrites võtma kasutusele mingeid erimeetmeid või paigaldama eluruumidesse konditsioneeri. Vastustaja tunnistab kohustust tagada ka välitemperatuuri muutumisel kaebajale inimväärikust austavad kinnipidamistingimused ja vajadusel võtta kasutusele meetmeid palavusest tulenevate ebameeldivuste leevendamiseks. Vastustaja on selliseid meetmeid kohaldanud (täpne loetelu tl 44 pöördel), sel aastal alates
6.juunist kuni palavate ilmade lõppemiseni. Soojad ilmad mõjutavad kogu ühiskonda. Tegemist on paratamatute ilmastikunähtustega, mis on mööduvad. Jalutuskäikude planeerimisel peab vangla arvestama kõigi kinnipeetavate ja teiste päevakohaste
tegevustega. Igas jalutusaias on katusega varjualune. Vangla tavavormi T-särk on tumepruuni värvi, selle tunniajase kandmise kohustus jalutuskäikudel on paratamatu ebameeldivus, mis kaasneb vangistusega. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustus tagada kinnipeetavatele heledat T-särki. Kohtu seisukoht Kaebaja taotlused
7.Kaebaja esitas 19.11.2020 avalduse (tl 93) muuta kaebus hüvitamiskaebuseks. Kaebaja lisas Tartu Vangla otsuse 16.11.2020 nr 1-13/243-2, millega vangla jättis rahuldamata tema kahju hüvitamise taotluse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 alusel on kaebuse muutmise eelduseks, et see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. Kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kaebuse algseks eesmärgiks oli kinnipidamistingimuste muutmine, mitte kahju hüvitamine. Kohus menetleb praegu niinimetatud jätku-tuvastamiskaebust, millele kaebaja sai üle minna põhjusel, et algselt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuded ei olnud enam lubatavad menetluse käigus muutnud asjaolude (kaebaja teise vanglasse paigutamise) tõttu. Kohtuasja menetlus on kestnud küllalt kaua, hüvitamisnõude lisamine lükkaks asja lahendamise pikaks ajaks edasi. Kohus saab registreerida kaebaja 19.11.2020.a avalduse ja sellele lisatud tõendid (tl 93-116) uue hüvitamiskaebusena. Praeguse kohtuasja toimikusse jäävad nende dokumentide koopiad.
8.Kohus määras 10.11.2020 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohus lähtus sellest, et mõlemad pooled soovisid asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 42, 45). Kaebaja esitas pärast määruse kättesaamist, 16.11.2020 taotluse (tl 90) vaadata asi läbi kohtuistungil. Kohus mõistab kaebaja avaldust vastuväitena asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Menetlusvormi valik lähtus kaebaja tahtest ning kaebaja ei ole selgitanud, miks ta sedavõrd hilises menetlusstaadiumis oma soovi muutis. Poolte väited ei viita ühelegi asjaolule, mille väljaselgitamiseks tuleks tingimata korraldada istung. Kirjaliku menetluse jätkamine võimaldab asja mõistliku aja jooksul lahendada.
9.Kaebaja esitas taotluse nõuda vanglalt välja kõik temperatuurimõõtmised kambrites. Kohus jätab selle taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel tähelepanuta. Kohus selgitas tõendamiskoormist, sh seoses temperatuuri mõõtmisega, 10.11.2020.a määruses. Kaebaja taotles ka nõuda foto kambri aknast, kuhu on paigaldatud õhuvahetust takistavad plaadid. Kohus jätab selle taotluse HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata. Tähtaeg uute asjaolude väljatoomiseks oli 27.11.2020. Kaebaja tugines alles 08.12.2020.a avalduses sellele, et akna ette paigaldatud plaadid takistavad õhuvahetust. Seetõttu ei ole see asjaolu praeguses vaidluses lubatav ning sellega seotud tõend ei ole asjakohane. Puudub vajadus küsida vanglalt, millal toimusid jalutuskäigud sektoris S5, kuna seda reguleerib avalikult kättesaadav vangla kodukord ning vastustaja ei ole kaebaja väitele jalutuskäikude aja kohta vastu vaielnud. Samuti puudub vajadus nõuda välja kaebaja nimetatud dokumente, mis on toimikus olemas.
Vaidluse lahendamine
10.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis ka kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
11.Vaidlustatud otsus ei vasta eeltoodud nõuetele. Viga algab sellest, et kaebaja esitas taotluse teha toiminguid tema kinnipidamistingimuste õigusaktidega kooskõlla viimiseks, kuid vastustaja käsitles taotlust märgukirjana. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistel põhjendustel vastustaja nii toimis. Seejuures on kaebaja taotluses (tl 28) selgelt öelnud, et ta palub läbi viia haldusmenetluse seoses palavuse mõju langetamise vajadusega kuumadel suvekuudel. Märgukirja puhul piirdub haldusorgani kohustus kirjale vastamisega (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 1 ja 8). Taotlusega haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab aga haldusmenetlus (HMS § 35 lg 1 p 1), mille käigus tuleb teha haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlustoimingud. Sealhulgas on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6).
12.Kaebaja 29.08.2019.a taotlusest on arusaadav, et kaebaja arvates ei ole tema kinnipidamistingimused suvekuudel õigusaktidega kooskõlas, kuna kambris ja jalutuskäigu ajal on lubamatult kuum. Kaebaja tegi ka omapoolseid ettepanekuid olukorra parandamiseks. Vaidlustatud otsusest ei selgu, millised on vastustaja hinnangul õiguspärased kinnipidamistingimused nendes oludes ja kas kaebaja kinnipidamistingimused on nende nõuetega kooskõlas. See tähendab, et välja on toomata nii asja lahendamiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud. Vastustaja tõi küll välja, milliseid abinõusid ta suveperioodil on kohaldanud, kuid sellest ei ole haldusakti adressaadile ega kohtule arusaadav, millist faktilist tulemust (näiteks millist siseõhu temperatuuri) soovis vastustaja saavutada ja kas see tegelikult saavutati.
13.Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 alusel peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 sätestab, et eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Sama määruse § 4 lg 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 oC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Kohtu hinnangul saab määruse § 4 lg 4 nimetatud nõuete all mõista standardeid, mis reguleerivad hoonete sisekliimat, kütet ja ventilatsiooni. Ka määruse seletuskirjas (kättesaadav
eelnoud.valitsus.ee, eelnõu toimiku number 15-0817) on öeldud, et eluruumide siseõhule ja - kliimale esitatavad nõuded ei sisalda arvulisi näitajaid, vaid viidatud on üldistele Eestis kasutatavatele normidele, valdavalt on sisekliima nõuded toodud erinevates standardites ning nende üksikasjaline kajastamine määruses ei ole põhjendatud. Eeltoodu tähendab, et õigusaktist tulenevad nõuded siseõhu temperatuuri ülempiirile on olemas ning vastustajal oli võimalik need välja selgitada ja kaebaja kambri tingimuste vastavust neile hinnata.
14.Kohtupraktikast on üldiselt teada, et kambri pindala Tartu vanglas on 8 m2 (ilma tualettruumita). Kaebaja on välja toonud mitmed tema kinnipidamistingimusi iseloomustavad faktilised asjaolud: - ventilatsioonisüsteemi siseneb õhk hoone katusel, mis on tumedat värvi. Kohtu hinnangul võib see asjaolu mõjutada temperatuuri kambris ka ajal, kui Päike otse kambrisse ei paista; - kambri aken ei ole toonitud ning aknakatteid ei ole; - Päike paistab suvel kambrisse kell 13-22. Vastustaja andmetel paistis Päike 26.05.2020 kambrisse alates kella 15 kuni õhtuni; - kambri uks peab olema suletud kell 12.15-14.10 ja 17-18. Nendel asjaoludel on eluliselt usutav, et palava ja päikesepaistelise ilmaga võib kambri siseõhu temperatuur olla kõrge.
15.Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel välja selgitanud faktilisi asjaolusid, sh milline on siis tegelikult temperatuur kaebaja kambris, kui ilm on päikesepaisteline ja välisõhu temperatuur on kõrge. Vastustaja ei esitanud sellekohaseid andmeid ja tõendeid ka kohtumenetluses. Seejuures küsis kohus vastustajalt 27.04.2020.a määruses, kas vastustaja on teostanud kambri sisekliima osas mõõtmisi ja kas neid saab kokku viia ilmastikutingimustega ning juhtis tähelepanu sellele, et kui andmeid kambri siseõhu temperatuuri kohta ei ole seni kogutud, siis on vastustajal võimalus teha seda algaval suvel. HKMS § 59 lg 1 ja 4 sätestavad, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks. Kambri siseõhu temperatuuri tuleb tõendada vastustajal, kuna kaebajal puudub selliste andmete kogumise võimalus. Kuivõrd vastustaja ei ole siseõhu temperatuuri kohta tõendeid esitanud ning kaebaja on põhistanud, et palava ja päikesepaistelise ilmaga võib kambri siseõhu temperatuur tõusta kõrgele, siis tuleb lähtuda kaebaja väidetest.
16.Seda, et lahendamist vajav probleem on olemas, näitavad lisaks punktis 1 toodud taotlusele ka kaebaja muud korduvad pöördumised vangla poole: - 27.06.2019.a avaldus, et kambris on umbne, aknad on kinni, ventilatsioon ei ole piisav (tl 6);
- 22.04.2020.a taotlus kuuma ilma tõttu soetada ventilaatorid, serveerida lõunaks külmad road, lubada palaval ajal kardinaid, avada palaval ajal toiduluugid ja aknad (vangla vastus tl 99); - 20.05.2020.a taotlus panna ventilatsioon tööle täisvõimsusel (vangla vastus tl 106); - 16.06.2020.a vaie peatada VSKE § 641 p 20 ehk kardinate keelu täitmine (vangla vastus tl 112); - 17.06.2020.a taotlus lubada kardinad või paigaldada aknale tume kile või žalusii (tl 115); - 18.06.2020.a taotlus palavuse leevendamiseks jalutada särgita või kanda valget maika tüüpi särki (vangla vastus tl 111).
17.Asjasse ei puutu see, et kaebajal on võimalus teatud osa päevast viibida väljaspool kambrit. See ei muuda kinnipidamistingimusi kambris. Vastustaja ei ole välja toonud, kas muud ruumid, kus kaebaja oleks saanud viibida, on suuruse ja sisekliima poolest piisavad selleks, et pakkuda leevendust palavusele kambris. Seejuures tuleb arvestada, et üldkasutatavad ruumid ei ole mõeldud üksi kaebajale, vaid neid peavad palavuse leevendamiseks saama kasutada ka teised kinnipeetavad. Kõrget siseõhu temperatuuri ei muuda see, kui ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ja töötab nõuetekohaselt. Ventilatsioon ei ole mõeldud selleks, et reguleerida ruumis temperatuuri, vaid selleks, et tagada vajalik õhuhulk.
18.Jalutusala osas on kohtupraktikas tunnustust leidnud, et kaitseks ilmastiku mõjude eest peab jalutusalal olema varjualune. Kohus kahtleb, kas kuuma ilmaga pakub Päikese eest kaitset varjualune, mille katus ja seinad on läbipaistvast materjalist.
19.Kohtu hinnangul on vastustaja piisavate põhjendusteta lükanud tagasi kaebaja taotluse kehtestada üldkorraldusena või muul vastustajale siduval viisil abinõud, mida vastustaja palavuse korral rakendab, ja objektiivselt hinnatavad kriteeriumid, milliste tingimuste täidetuse korral (näiteks millisest välis- või sisetemperatuurist ja selle kestusest alates) seda tehakse. HMS § 3 lg 2 alusel peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohtuasja dokumendid näitavad, et kaebajal ei ole reaalset võimalust saavutada vastustaja reageerimist palavusele üksikjuhtumi lahendamise kaudu. Kuni vastustaja jõuab lahendada kaebaja taotluse ja sellele järgneva vaide, on suvi juba möödas ning vastustaja loeb haldusmenetluse lõppenuks (vt ka otsuse punkti 21). Järgmisel suvel ollakse tagasi samas olukorras, kus vastustaja arvates on tema rakendatud abinõud piisavad, kaebaja arvates aga need reaalset lahendust või leevendust ei paku. Kaebaja tugines lisaks sellele, et abinõude kohaldamine on kõikuv ning sõltub vanglaametniku suvast - ühel suvel avati toiduluugid kambrite õhutamiseks ka päeval, teisel suvel ainult öösel jne.
20.Kohus ei käsitle kaebaja väidet, et tema õigusi võivad rikkuda VSKE § 641 p 20 ning Tartu Vangla kodukorra punktid 1.7.6 ja 7.1.24. Tegemist on keeldudega kaebajale, kuid mitte vastustajale. Vastustaja võimalusi kinnipidamistingimuste kujundamisel ei piira see, millised esemed või tegevused on keelatud kinnipeetavale.
Kohus selgitab kaebajale et asjakohane õigusnorm ei ole tema viidatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 1, mis määrab jahutuse seadeväärtuseks olenevalt hoone kasutusotstarbest 25 või 27 °C. Lisa 1 pealkiri on „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded“, s.t tegemist on kokkuleppeliste temperatuuridega, mis määratakse kindlaks selleks, et arvutused oleksid omavahel võrreldavad. Asjaolu, et praegu ehitatavate või rekonstrueeritavate hoonete puhul lähtutakse arvutuste tegemisel sellistest jahutuse seadeväärtustest (s.o siseõhu temperatuur, mille korral jahutus peab sisse lülituma) võib võtta küll teatavate orientiiridena, kuid nendest ei saa järeldada, et kui sisetemperatuur kambris on kõrgem kui 27 °C, siis on kinnipidamistingimused tingimata õigusvastased.
21.Kaebaja vaide on vastustaja vaideotsusega tagastanud HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Viidatud säte ütleb, et vaie tagastatakse, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Vaideõiguse puudumist põhjendas vastustaja sellega, et suvi on läbi. Vaideotsust ei saa kuidagi õiguspäraseks pidada. See, kui kaebaja kinnipidamistingimused suvel palavate ilmade korral ei ole õiguspärased, rikub vaieldamatult tema õigusi. Tegemist ei olnud ainukordse olukorraga, vaid aastast aastasse korduva probleemiga.
22.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse ning tuvastab vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse õigusvastasuse. Menetluskulud. Selgitused
23.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
24.Kohus vabastas kaebaja 27.04.2020.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Vastustajal HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasumise kohustust ei ole. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.