Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. jaanuaril 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-823 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 29.01.2020 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

Töötukassa jättis 01.04.2020 vaideotsusega nr 671 vaide rahuldamata.

Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka TIS terviseandmed. Vaide esitajal tuvastati valdkondade võtmetegevuste piirangud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes: käte sirutamine – arvväärtusega 0; asjade ülestõstmine ja liigutamine – arvväärtusega 1; käteosavus – arvväärtusega 1; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade piiranguid ei tuvastatud. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Vaidemenetluses hindas TTO ekspertarst vaide esitaja terviseandmeid uuesti ja jäi esialgse seisukoha juurde. Eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Vaide esitajal esineb kerge piirang esemete tõstmisel ja kandmisel ning vasaku käega haaramisel, kuna neli vasaku käe sõrme on lõppfalangist amputeeritud, labakäsi on kohmakas, käte koostöö võib olla häirunud. Vaide esitajal esinevad kerged piirangud käelisel tegevusel vasaku käe trauma ja vasaku käe sõrmede lõppfalangide amputatsiooni järgselt. Parema käe funktsioon on korras. Töötervishoiuarsti sissekande alusel teisaldab vaide esitaja käsitsi kuni 40 kg, osaliselt on langenud haardefunktsioon, kuid töötervishoiuarsti sissekande alusel vaide esitaja kinnitusel see tööd väidetavalt ei sega. TIS andmete kohaselt on vaide esitajal amputeeritud 1996. aastal vasaku käe I, II, IV ja V sõrme lõppfalangid; 28.01.2020 sissekande kohaselt on vasaku käe neli sõrme amputeeritud, neljas sõrm alles, kuid see ei paindu. 27.02.2020 töötervishoiuarsti sissekande kohaselt on vasema käe sõrmed osaliselt amputeeritud, kuid isik võib töötada senisel tööl.

2(7)

3-20-823 Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes.

Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.

TTO ekspertarsti arvamuse vaatas vaidemenetluses üle vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr LA, kes nõustus TTO ekspertarsti arvamusega. TTO ekspertarst märkis, et piirangu põhjustab vasaku käe sõrmede osaline (I, II, III, ja V sõrme lõpplülide) amputatsioon 1996. aastal toimunud trauma tagajärjel, parema käe funktsioon on korras. Dr EA poolt 18.12.2017 ja 27.02.2020 teostatud töötervishoiualaste läbivaatuste kohaselt võib kaebaja töötada senisel tööl. Kaebaja ei esitanud 27.02.2020 töötervishoiualasel läbivaatusel käte osas kaebusi. Ta töötab täiskoormusega metallitööl, kus kaebaja sõnade kohaselt toimub kuni 40 kg raskuste käsitsi teisaldamine ja kaebaja on töötingimustega rahul. TIS sissekande kohaselt on dünamomeetrial kätes jõud: dex 56 kg, sin 38 kg (vasakul käel on häiritud funktsioon sõrmede trauma tõttu). Kaebajal on säilinud kõigi sõrmede proksimaalsed lülid, mistõttu on osaliselt säilinud ka haardefunktsioon. Kaebaja esitatud fotode alusel on tal 1 lüli igal pool, 4. sõrm on alles ja kolmandal on kaks lüli. Täielikku sõrme puudumist ei ole. Perearsti dr MP 28.01.2020 epikriisi kohaselt vasaku käe olemasolev sõrm ei paindu ja vasaku käe peenmotoorika on häiritud. Parema käe funktsioon on korras ja ühe käe probleem üldjuhul piirangut ei põhjusta. Kaebaja ei kirjeldanud piiranguid käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes „2.1 Käte sirutamine“ ja „2.4. Käelise tegevusega seotud muud probleemid“. TTO ekspertarst ei tuvastanud samuti piiranguid TIS andmete alusel, mistõttu hinnati nimetatud võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja märgib, et tal on piirangud käelise tegevusega seotud muude probleemidega, kuid ei ole piiranguid kirjeldanud, mida objektiivsete andmetega kinnitada. Võtmetegevuses „2.4. Käelise tegevusega seotud muud probleemid“ saab isik välja tuua probleeme, mida eelnevad võtmetegevused ei hõlmanud. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale on sõrmede osalisest amputatsioonist tulenevaid piiranguid arvestatud 2.2 ja 2.3 võtmetegevustes. Käelise tegevuse hindamisel arvestatakse mõlema käe funktsioone koos.

3(7)

3-20-823 Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Traumajärgsete aastate jooksul on kaebaja õppinud tegutsema eeskätt parema käega ja osaliselt uuesti kasutama kahjustatud kätt ning on olnud suuteline töötama täiskoormusega. Terviseandmete alusel ei ole kaebaja viimase viie aasta jooksul trauma tõttu kahjustatud käe poolt põhjustatud probleemidega arsti poole pöördunud. Kaebaja ei ole vajanud retseptiravimeid valu vastu ning ei ole esinenud vajadust kirurgilise/ortopeedilise sekkumise järele. Kõrvalabi vajadust TIS andmed ei kinnita. Teistes valdkondades kaebaja piiranguid ei märkinud ning neid ei tuvastanud TIS andmete alusel ka TTO ekspertarst. Kaebaja on välja toonud, et sõrmede puudumine segab oluliselt töötamist ja igapäevaelu. TIS andmed eeltoodut ei kinnita. Terviseandmetes puuduvad vastavasisuliste kaebustega pöördumised arstide poole. Kaebaja käetrauma oli 20 aastat tagasi ning selle järel on kaebaja tekkinud piirangutega hästi kohanenud ning töötanud täiskoormusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(7)

3-20-823 kas puuduvad ainult lõppfalangid või rohkem, kas sõrmed puuduvad täielikult või ainult osaliselt. Halduskohus selgitas, et vaideotsuses on põhjendatud muu hulgas, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul (mitte ei vaadelda üksnes konkreetsele töökohale sobivust), kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaideotsuses ei ole selliseid põhjendusi ega kaalutlusi. Vastustaja ei selgitanud, kuidas ta võttis arvesse kaebaja üldist töövõimet tööturul või kõiki võimalikke töötamise valdkondi, ega põhjendanud, kuidas on võimalik sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi vältida. Põhjendatud ei ole, kuidas kaebaja on kohanenud sõrmede puudumisega. Sellest, et kaebaja töötab täistööajaga, ei saa järeldada, et töövõime ei ole vähenenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-823 võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. TTO ekspertarst hindas kaebaja käelise tegevuse (võtmetegevus määruse nr 39 § 3 lg 2 p 2 järgi) piiranguid hindega 1 (kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast – määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Hindega neli saaks käelise tegevuse piirangut hinnata juhul, kui kaebajal oleks käelises tegevuses täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu, tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga (sama paragrahvi lg 4). Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (lg 5). Kuna kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks takistusi muudes võtmetegevustes peale käelise tegevuse, saab tema töövõime olla osaline vaid juhul, kui käelise tegevuse piirangud oleksid täielikud. Seejuures ei liideta valdkonna piirangute hindeid, vaid oluline on neist suurim.

3-20-823 järelduseni. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja töötukassa otsused tühistada. Töötukassal tuleb kaebaja töövõime hindamise taotlus vaadata uuesti läbi.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.