Muud

24.11.2020 kirjaga nr 5-18/20/26141-2 vastas Tallinna vangla finants- ja majandusosakonna juhataja XXi 18.11.2020 nr 5-18/20/26141-1 registreeritud pöördumisele. Nimetatud pöördumises märkis XX ventilatsiooni helihäire ja häirenupu puudumist Tallinna vangla valvekeskustes, mida ta pidas nii vangidele kui ka valvuritele eluohtlikuks. XX viitas ventilatsiooni mittetöötamisele ajavahemikul 03.11.2020 kell 19.30 kuni 04.11.20 kell 04.55 ning märkis, et raadio kõva mängimise tõttu ei olnud häiret kuulda, kuid tal olid CO2 mürgituse tunnused nagu peavalu, iiveldus jne, mille tõttu ta ärkas kell 04.40-04.45 paiku üles. XX palus olukorda uurida. Lisaks avaldas XX arvamust, et hoonetes olevate reguleerimatute valjuhääldite traadid saaks ära rikkuda kui ukse abil üles ronida. Tallinna vangla 24.11.2020 vastuses nr 5-18/20/26141-2 on XXile selgitatud, et ventilatsiooni häirenuppude olemasolu valvekeskustes ei ole vajalik, kuna ventilatsioonihäireid tuvastab peaautomaatika, mis hiljem vead salvestab. Finants- ja majandusosakonna juhataja ei pidanud XXi väiteid kambris ventilatsiooni mittetoimimise kohta tõeseks ning märkis, et müra vähendamiseks ja tulenevalt asjaolust, et kambris ei ole päevase ajaga sarnasel määral liikumist, on ventilatsiooni võimsust öisel ajal vähendatud poole võrra. XXile anti soovitus terviseprobleemide esinemise korral pöörduda meditsiiniosakonna töötajate poole ning selgitati, et info raadio kõva mängimise kohta lisati remonttööde programmi, kus raadio häälestatakse vaiksemaks. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Käesoleval juhul võib XXi 18.11.2020 nr 5-18/20/26141-1 registreeritud pöördumist selle sisust lähtuvalt pidada märgukirjaks ning selles esitatud tähelepanekutele on 24.11.2020 kirjaga nr 5-18/20/26141-2 vastatud. XX taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna vanglat sisuliselt vaatama läbi tema taotlus, mitte aga lükkama seda tagasi. Arvestades, et XX ei ole 24.11.2020 vastuskirja nr 5-18/20/26141-2 aluseks olevas pöördumises Tallinna vanglale ühtegi taotlust esitanud, mille vangla oleks tagasi lükanud, on vangla seisukohal, et XXi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Juhul, kui halduskohus peab võimalikuks esialgse õiguskaitse taotluse sisulist menetlemist, on vangla seisukohal, et asjas puudub sisuline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vangla hinnangul ei ole käesoleval juhul kaasnenud XXi õiguste riivet, kuna vangla on kinnipeetava seisukohale ventilatsiooni kohta sisuliselt vastanud. Samuti ei saa õiguskaitse kohaldamata jätmine kuidagi halvendada XXi olukorda ning XX ka ise ei ole esialgse õiguskaitse taotluses pöördumatute tagajärgede saabumist või nende saabumise ohtu kuidagi põhjendanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. XXi venekeelne taotlus suunati automaatselt tõlkesse ja taotleja selle eest eraldi tasuma ei pea. Kohtule teadaolevalt on XXil eesti keele tase B2, ta suhtleb vanglaga eesti keeles ning ka kohtuga on XX varasemates kohtumenetlustes suhelnud eesti keeles. Kohtumääruse vene keelde tõlkimist ei pea kohus aga põhjendatuks ning seega jääb selles osas XXi menetlusabi taotlus tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1).

Taotleja vanglasisese isikukonto seisu kohta perioodil 26.07.2020-26.11.2020 tehtud päringu kohaselt puuduvad XXil piisavad vahendid riigilõivu tasumiseks. Taotlejale kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks peab otstarbekaks anda taotlejale menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendada. Seega rahuldab kohus menetlusabi taotluse ja vabastab XXi riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud HKMS § 110 lõike 1 p-s 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama (HKMS § 116 lg 1 ls 3).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Antud juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal. Taotluse esitaja soovis taotluse lahendamist kohtuistungil ja kuulata üle tunnistaja M.L. Kohus selgitab, et HKMS § 252 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse lihtmenetluse sätteid. HKMS § 134 lg 2 p 6 kohaselt kohus võib lihtmenetluses muu hulgas loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse, kui kiireloomulise, lahendamiseks kohus küsis kohtunõudega vastustaja seisukohta, siis kohus leiab, et taotluse sisuliseks lahendamiseks puudub vajadus kohtuistungi pidamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks. XX taotleb esialgse õigusakaitse korras, et vangla vastaks sisuliselt tema 18.11.2020 nr 518/20/26141-1 registreeritud pöördumisele. Kohus selgitab, et asjast nähtuvalt on Tallinna vangla XXi 18.11.2020 nr 5-18/20/26141-1 pöördumisele vastanud 24.11.2020 vastusega nr 5-18/20/261412. XXile on vastuses tema pöördumisele selgitatud, et ventilatsiooni häirenuppude olemasolu valvekeskustes ei ole vajalik, kuna ventilatsioonihäireid tuvastab peaautomaatika, mis hiljem vead salvestab. Finants- ja majandusosakonna juhataja ei pidanud XXi väiteid kambris ventilatsiooni mittetoimimise kohta tõeseks ning märkis, et müra vähendamiseks ja tulenevalt asjaolust, et kambris ei ole päevase ajaga sarnasel määral liikumist, on ventilatsiooni võimsust öisel ajal vähendatud poole võrra. XXile anti soovitus terviseprobleemide esinemise korral pöörduda meditsiiniosakonna töötajate poole ning selgitati, et info raadio kõva mängimise kohta lisati remonttööde programmi, kus raadio häälestatakse vaiksemaks. Vangla on õigesti juhtinud tähelepanu, et käesoleval juhul võib XXi 18.11.2020 nr 5-18/20/26141-1 registreeritud pöördumist selle sisust lähtuvalt pidada märgukirjaks ning selles esitatud tähelepanekutele on 24.11.2020 kirjaga nr 5-18/20/26141-2 vastatud. Arvestades, et XX ei ole 24.11.2020 vastuskirja nr 5-18/20/26141-2 aluseks olevas pöördumises Tallinna vanglale ühtegi taotlust esitanud, mille vangla oleks tagasi lükanud või vastamata jätnud. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vaidemenetluse ajal kaasnenud XXi õiguste riivet, mida tuleks esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Asjast nähtuvalt on vangla XXi pöördumisele ventilatsiooni ja raadio valju mängimise kohta sisuliselt vastanud. XXi esitatud vaide osas on pooleli vaidemenetlus. Kohtule ei ole teada põhjuseid, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saaksid taotleja õigused pöördumatult kahjustatud või tema olukord kuidagi esialgset õiguskaitset kohaldamata halveneks. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla on 24.11.2020 vastuses olukorda seoses ventilatsiooni ja raadio kõva mängimisega selgitanud ja teavitanud, miks ventilatsioon selliselt vanglas töötab. Samuti on selgitatud, et raadio häälestamisega seonduvad tööd võetakse remonttööde programmi. Seega ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane. XX ei ole

esialgse õiguskaitse taotluses pöördumatute tagajärgede saabumist või nende saabumise ohtu kuidagi põhjendanud. Kohtule ei ole teada ka põhjuseid, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta saaksid kahjustatud avalikud huvid või kolmandate isikute õigused. Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.