Muud

2(5)

2) Taotleja on varasemalt Tallinna Halduskohtult esialgse õiguskaitse korras taotlenud, et: tal lubataks kasutada spordiväljakut koos spordiseadetega; Tallinna Vangla ei piiraks arvuti kasutamise korda, korraldaks raamatukoguteenust, teleri vaatamist ja kaks korda päevas keeva vee väljastamist; Tallinna Vangla osutaks taotlejale raamatukogu teenust ühe korra kuus; Tallinna Vangla väljastaks taotlejale soovitud kirjandust. 3) Isiku vaimse seisundiga seonduvat on kohtud arutanud seoses tema eraldatud lukustatud kambris viibimisega erinevates haldusasjades ega ole leidnud, et tema vaimsest seisundist tuleks takistused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele või vajadus tema erikohtlemiseks. 4) Vastavalt VangS § 55 lõikele 2 on taotlejale tagatud igapäevane jalutuskäik värskes õhus. Ta saab soovi korral kehakultuuriga tegeleda jalutuskäigu ajal jalutusboksis ja igal ajal oma kambris. 5) Kinnipeetaval ei ole õigust valida, kas hoida kambri toiduluuki ja vaateava avatuna või mitte. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg-st 2 saab selgelt järeldada, et kui kambrite uksed on suletud, siis on suletud ka toiduluugid. Nimetatu on vajalik nii järelevalvet teostavate ametnike, aga ka vangla julgeoleku kaalutlustel. 6) Vanglal ei ole ka kohustust väljastada kambrisse keevat vett või vahendeid vee keetmiseks. Vastavalt VangS § 47 lõikele 1 tagab vangla kinnipeetavate toitlustamise, sh on menüüs ka kohv, tee ja kakao. Soovi korral saab kinnipeetav soetada veekeedukannu isiklikest vahenditest, kuid konkreetsel juhul ei pruugitaks isiklikku veekeedukannu kambrisse lubada, sest XXil on isiklike asjade keeld. Kambris on tagatud ligipääs voolavale veele, sh soojale veele. 7) Raamatukogu tööd korraldatakse Tallinna Vangla direktori 13.10.2019 käskkirja nr 1-1/19/68 alusel. Raamatuid on võimalik laenutada ja vahetada ning kõikide laenutatavate raamatute vahetamine uute vastu on planeeritud aasta lõpuks. Raamatukogu täiendamise küsimuses vestles 03.11.2020 taotlejaga sotsiaalteenuste korraldaja. 19.11.2020 kohtus taotleja kaplaniga, kes väljastas kinnipeetavale lugemiseks usulist kirjandust. 8) VangS § 30 lg 1 annab kinnipeetavale õiguse lugeda vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajakirjade valik on vanglateenistuse otsustada. Sama kehtib ka raamatute kohta. Taotleja ei ole isiklikke ajalehti ja ajakirju tellinud. Tallinna Vangla on kinnipeetavatele lugemiseks tellinud eestikeelse ajalehe „Postimees“ ja venekeelse ajalehe „Novaja Gazeta“. Lugemiseks on ka tasuta ajaleht „Kesknädal“. Ajakirjadest on tellitud ajakiri „Digi“, „Imeline Ajalugu“, „Imeline Teadus“, „National Geographic“, „Eesti Kirik“, „Pluss“, „Psychologies“, „Discovery“, „Foma“ ja „Vinograd“. 9) Tööpäevadel on kinnipeetaval võimalik pöörduda suuliselt oma probleemiga üksuse juhi määratud ametniku poole, kes vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele või laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Suletud kambris viibimisel või muul ajal, kui on vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine sündmuse lahendamisel, saab kinnipeetav vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali vahendusel. Kui sageli inspektorkontaktisik või teised vanglateenistujad kinnipeetava kambri juures käima peavad, õigusaktid ei reguleeri. Arvestades kinnipeetavate arvu Tallinna Vanglas, ei ole vanglateenistujatel ametnikel võimalik suulisi vestlusi kinnipeetavatega pidada igapäevaselt, kui selleks tungivat vajadust ei ole. XX ei viibi täielikus isolatsioonis, ta näeb vanglateenistujaid regulaarselt ja saab probleemide korral nende poole pöörduda. Vangiregistri päevikust nähtuvalt on XXil toimunud vestlused inspektorkontaktisikutega, meditsiiniosakonna teenistujatega, psühholoogiga, metoodikuga, sotsiaaltöötajaga, kaplaniga ja asedirektoriga. Kaks korda päevas toimuvad loendused, mil vanglaametnikud käivad kinnipeetava juures kambris. Kolm korda päevas toimub toitlustamine, mil samuti vanglaametnik kambri juures käib. XXil on võimalik vanglateenistujatele ka helistada. Kambriterminali kaudu on võimalik ööpäevaringselt helistada valveruumi ja suhelda vajadusel teenistuses olevate vanglaametnikega.

3(5)

10) Kokkuvõtvalt on Tallinna Vangla seisukohal, et XXil puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus ning XXil ei esine tervisest tulenevaid asjaolusid, mis tingiksid tema erikohtlemist taotluses loetletud tegevuste osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(5)

oleks võimalik kehakultuuriga tegeleda ka siis, kui koroonaviiruse leviku piiramiseks ei oleks käskkirja nr 1-1/20/52 antud. Niisiis ei ole taotlejal esialgse õiguskaitse taotlusega sportimisvõimalusi puututavas osas võimalik esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki saavutada. Ka ei ole taotlejal just täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu võimalik isikliku veekeetjat kasutada. Täiendavate julgeoleku abinõude osas on kohtud leidnud, et vaatamata taotleja vaimsele seisundile, on nende kohaldamine taotlejale lubatav (haldusasjad nr 3-20-1734, 3-20-2130, 3-20-2230).

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.