Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 15.12.2020, Tartu 3-20-336 M.V. kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Kaebaja/apellant M.V. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.
2.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla määras 21.08.2019. a käskkirjaga nr 6-3/248 kaebaja osalise koormusega majandustööle abitöölise ametikohale ajavahemikul 21.08.2019 kuni 16.10.2022. Vangla rakendas kaebajat raamatukogus tööpäevadel kl 8:45–16.30, v.a lõuna aeg. Veel osales kaebaja sportlikes huvitegevustes – võrkpall, ringtreening ning juhendajana joogagrupi töös. Lisaks võimaldas vangla kaebajal kasutada laupäeviti ja pühapäeviti arvutiklassi arvutit tõlketöö tegemiseks.
2.31.01.2020 avastas vangla kaebaja elukambrist nr 370 (paiknes kambris üksinda) Tartu Vangla 31.01.2020. a ettekande nr 6-38/808 (tl 25) kohaselt valge teesõela, sinise kaanega 0,93 l säilituskarbi, veefilterkannu elektroonilise display, kollakat värvi seebikarbi, silmatilga topsiku PVA liimiga, pruuni kummilindi, üleliigse voodilina, hallid kootud labakindad, plätud Nike, kilekotid ajakirjadega (35 kg).
3.Tartu Vangla 03.02.2020. a ettekande nr 6-38/784 (tl 22) kohaselt võttis vangla vabaneva kinnipeetava R. Savisaare asjade hulgast ära 38 Tartu Vangla poolt märgistamata raamatut. Kinnipeetava sõnade kohaselt palus need vabadusse toimetada kaebaja. Kaebaja 03.02.2020. a seletuse (tl 22p) kohaselt oli tal kahju ajakirju „Loomingu Raamatukogu“ ära visata ja ta viis mõned pakid sektorisse. Tartu Vangla 18.02.2020. a õiendi (tl 21) kohaselt kuuluvad äravõetud raamatud vanglale.
4.Alates 03.02.2020 ei viinud vangla kaebajat enam raamatukokku tööle ega lubanud teda spordiringidesse ega joogagruppi juhendama, samuti ei lubanud vangla kasutada kaebajal arvutiklassi arvutit. Lisaks paigutas vangla kaebaja S6 eluosakonnast ümber S1 eluosakonda.
5.Kaebaja esitas 20.02.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p) ning 26.04. ja 31.05.2020 täiendavad seisukohad (tl 62 ja 71-72). Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse, mille tulemusel võeti kaebaja täistööajaga töökohalt vangla raamatukogust, spordiringidest, eemaldati joogagrupi tööst, võeti võimalus kasutada vangla arvutiklassi ning viidi kaebaja üle poolkinnisesse osakonda. Kaebaja väitel on alustatud distsiplinaarmenetlust, seonduvalt seebikarbi, plätude ja kummilindiga, mis olid seletamatutel asjaoludel kaebaja kambrisse sattunud. Vangla määratles ajakirju valesti raamatutena. Vangla tegevus takistas kaebajal õigeaegselt lõpetamast tõlketööd. Halduskohtu otsus
6.Tartu Halduskohus jättis 30.06.2020. a otsusega (tl 75-79p) kaebuse rahuldamata.
7.Kohus nõustus vangla seisukohtadega. Üksinda kambris paiknev kaebaja pidi esemeid märkama ja esimesel võimalusel vanglaametnikele üle andma. Raamatukogus töötades omas kaebaja juurdepääsu liimile ja on usutav, et ta tõi raamatukogust liimi.
8.Oluline ei ole, kas kasutada määratlust raamatud või perioodikaväljaanne. Kaebaja otsustas omavoliliselt vanad „Loomingu Raamatukogu“ trükised raamatukogust ära viia, millist käitumist ei saa vangla tingimustes aktsepteeritavaks pidada. Kaebaja kaotas usalduse vastustaja silmis. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Seega puudus kaebajal õigus nõuda raamatukogus töötamise võimaldamist. Kohtul puudus alus kahelda vastustaja väites, et vangla on raamatukogu tegevuse ümber korraldanud, vajaliku töö tegemiseks piisab ühest kinnipeetavast.
9.Kohtul ei olnud alust kahelda vastustaja väites, et kaebajalt ei võetud võimalust tegeleda kehakultuuriga üldistel alustel sarnaselt teiste kinnipeetavatega. Kohus nõustus vastustajaga, et huvitegevuses (võrkpall, ringtreening, joogagrupi juhendamine) osalemist ei saa pidada kinnipeetava subjektiivseks õiguseks, mida tuleks tingimusteta tagada. Kui kinnipeetav ei käitu õiguskuulekalt, siis ei ole vanglal kohustust huvitegevuse võimaldamist jätkata.
10.Arvestades Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirjas nr 1-1/54 kirjeldatud olukorda vanglas (liikumispiirangud), ei olnud võimalik tagada kaebajale arvutiklassi kasutamist. Kohus nõustus vastustajaga, et ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda vangla arvuti kasutamist ega isiklike dokumentide trükkimist. Kohtu hinnangul oli õige vastustaja järeldus, et olukorras, kus kaebaja käitumine ei olnud enam kehtivat korda järgiv ja lühikese aja jooksul avastati mitmeid rikkumisi, oli õigustatud lõpetada sellise tegevuse võimaldamine, mida kehtiv õigus kinnipeetavale ette ei näinud. Seda asjaolu ei muuda ka kaebaja põhjendused arvuti kasutamise soovi või vajaduse kohta.
11.Kohus leidis, et kaebaja ümberpaigutamist ei saa pidada õigusvastaseks. Kuna ilmnes, et kaebaja käitumine ei ole kehtestatud korda järgiv (kambrist leiti hulgaliselt keelatud esemeid ja kaebaja omaalgatuslikult toimetas raamatukogust kirjandust eluosakonda), siis ilmnes vajadus korraldada kaebaja üle tõhusamat järelevalvet ja selleks oli kohane paigutada ta eluosakonda, kus kinnipeetavate liikumine väljaspool kambrit ei olnud sedavõrd ulatuslik.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebaja esitas 29.07.2020 apellatsioonkaebuse (tl 83-86), milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja väitel vaagiti 31.01.2020 toimunud läbiotsimise asjaolusid distsiplinaarmenetluse käigus ja menetlus lõpetati sanktsiooni rakendamata, sest kaebaja süüd ei tuvastatud. Tegemist oli vanglaametnike kiusuga. Kaebaja märkis, et seebikarbi unustas kambrisse kambrikaaslane ja pikka aega kasutuses olnud esemed muutuvad tavapärasteks ega mõelda selle päritolule. Kaebajal puudus kambris liimi järele vajadus, sest tal oli võimalus igapäevaselt liimi kasutada töö juures. Kaebaja väitel kohus eksis, leides, et kaebaja viis omavoliliselt vanu „Loomingu Raamatukogu“ trükiseid sektorisse. Kohus eiras otsuses ümberpaigutamise teemat. Arvutikasutuseks loa saanul on õigustatud ootus, et luba ametniku suva alusel ei tühistata.
13.Tartu Ringkonnakohus palus 16.11.2020. a kohtunõudega (tl 88) Tartu Vanglal teatada, kas haldusasjaga seonduvalt on vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetlus ja mis on selle tulemus.
14.Tartu Vangla teatas 19.11.2020. a vastuses, et asjas alustatud distsiplinaarmenetlus lõppes tähtaja ületamise tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
16.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas Tartu Vangla tegevus oli õiguspärane, kui kaebajal ei lubatud jätkata töötamist raamatukogus, osaleda erinevates spordiringides ega kasutada arvutiklassi arvutit tõlketöö tegemiseks ning kui otsustati kaebaja paigutada ümber teise eluosakonda põhjendusel, et tekkis kahtlus kaebaja õiguskuulekas käitumises. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.
18.Halduskohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, asus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et kaebaja tuvastamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses põhjalikult vastanud. Sealhulgas käsitles halduskohus kaebaja ümberpaigutamise teemat kohtuotsuse p-s 30. Seega on ekslik kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus eiras otsuses ümberpaigutamise teemat. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu õigsust, et vangla avastas 31.01.2020 tema elukambrist keelatud esemed. Arvestades, et kaebaja oli kambris üksinda, pidi ta usutavalt neid esemeid märkama ning temale mittekuuluvad esemed tulnuks esimesel võimalusel anda vanglaametnikele üle, kuid kaebaja seda ei teinud. Ka kaebaja väidetest ilmneb, et ta oli täiesti teadlik kohustusest anda temale mittekuuluvad esemed üle vanglaametnikele, märkides kaebuses, et ta on varasemalt kümneid kordi ise vanglateenistusele üle andnud sarnaseid esemeid, mida tundmatud isikud on tema kambrisse toonud. Ka ei
vaidlusta kaebaja raamatukogust omaalgatuslikult „Loomingu Raamatukogu“ trükiste eluosakonda toomist. Kaebaja peab apellatsioonkaebuses asja lahendamise seisukohalt oluliseks distsiplinaarmenetluse lõppemist, milles tema süüd ei tuvastatud. Tartu Vangla 19.11.2020. a vastusest ilmneb, et distsiplinaarmenetlus lõppes tähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohtul ei ole alust vangla vastuse õigsuses kahelda. Seega ei leidnud distsiplinaarmenetluse raames tuvastamist kaebajal süü puudumine ning kaebaja sellekohane väide on ebaõige. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber halduskohtu seisukoha, et käesolevas haldusasjas ei ole kohtul alust vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks. Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
19.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
20.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.