Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – XX
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11.12.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 21.12.2020. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
1.XX sisenes Schengeni viisaruumi 01.02.2020 Luhamaa piiripunkti kaudu viisavabalt Moldova Vabariigi biomeetrilise passi nr XXXXXXX, kehtivusega 16.01.2017 -16.01.2024 alusel.
2.XX on Harju Maakohtu 20.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr XXXXXX süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 405 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistatud 6 kuulise vangistusega. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati lisakaristusena XX suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat.
3.Tallinna Vangla edastatud informatsiooni kohaselt kinnipeetav on XX käitumine impulsiivne ja ettearvamatu. Vanglas on koostatud ettekanne seoses keelatud esemete omamisega (žiletid). Samuti on keeldunud enda Covid-19 testimisest, mistõttu viibis hiljuti seetõttu isolatsioonis 14 päeva. 10.12.2020 kinnipidamisjärgse küsitluse käigus on XXle võimaldatud avaldada oma arvamust lisakaristusena määratud väljasaatmise ja sissesõidukeelu osas. XX ütles, et on väljasaatmisega nõus ja sissesõidukeelu osas tal pole midagi öelda. XX sõnade kohaselt puudub tal raha ja võimalused oma Eestist lahkumise kulude kandmiseks. Mingit kahetsust toimepandud kuritegude osas XX ei avaldanud. XXle on teatatud, et talle on ostetud lennupilet lähimale lennule, mis toimub 13.12.2020 kell 06.45, ning selgitati, et arvestades keerulist olukorda maailmas, tagab Covid-19 testi olemasolu isikule takistamata sisenemise päritoluriiki. PPA tõlgendab, et XX ei soovi Eesti Vabariigist lahkuda, mida toetab ka elukoha olemasolu Eestis (XX ema lahkus 09.12.2020 Moldovasse, kuid isa on Eestis).
4.XX paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Isik on
kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, mida XX keeldus tegemast, st keeldus Covid– 19 testi tegemisest, mis võib osutada väljasaatmise protsessi takistavaks asjaoluks. Moldova Vabariik nõuab deporteeritavatel Covid–19 negatiivse testi tulemusega tõendit. Seega XX väljasaatmine 48 tunni jooksul ei osutunud võimalikuks.
5.XX osas esineb põgenemisoht ning sellest tulenevalt on vajalik isiku kinnipidamine lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. XX viibib riigis ebaseaduslikult. XX toime pandud kuritegu seisnes plahvatuse tekitamise katses, millega oli põhjustatud oht teiste isikute varale. Seega avalikes huvides on tulevikus sellise ohu ärahoidmine. Arvestades XX varasemat käitumist vanglakaristuse kandmise ajal, võib isik hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist.
6.XX suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Avaliku korra kaitsmise eesmärgil tuleb pärast isiku vanglast vabanemist lahkumiskohustus sundtäita, et oleks välistatud isiku poolt uute süütegude toimepanemine. Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Moldovasse.
7.Praegusel ajal ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia. Lähim lennuvõimalus XX väljasaatmiseks on 13.12.2020 kell 06.45, kuid arvestades ebastabiilset rahvusvahelist lennuühendust (Moldova Vabariiki otselennud puuduvad ja väljasaatmine toimub hetkel Saksamaa kaudu) ning paljude lennureiside ära jäämist, taotleb PPA luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 21.12.2020 VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1, 2 sätestatud alused.
8.Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.
9.XX kohtuistungil midagi lisada ei soovinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
11.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Harju Maakohtu 20.10.2020 otsusega kriminaalasjas nr XXXXXXX mõisteti XX süüdi KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 405 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati lisakaristusena XX suhtes Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat.
12.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. XX peeti kinni 10.12.2020 ning samal päeval koostas PPA isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole.
13.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de 1–2 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht; välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest.
14.VSS § 68 punkti 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Riigikohus selgitas 31.05.2017 määruse nr 3-3-1-93-16 punktis 13, et kuigi VSS § 68 teine lause (sh 2(3)
selle p 4) on sõnastatud jäigalt, tuleb seda kohaldada koos VSS § 6 esimese lausega. See lause kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama, sh tuleb hinnata asjaolu, kas leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
15.Vaidlust ei ole selles, et XX on kriminaalkorras karistatud ning talle määrati lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat (Kars § 54 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et väljasaatmine on olemuselt preventiivse eesmärgiga lisakaristus, mille võib mõista kuriteo eest lisaks põhikaristusele, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist välisriigi kodaniku poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.2019 otsus nr 1-17-9941, p 12). PPA on taotluse juurde lisanud Tallinna Vangla 02.12.2020 koostatud tagasiside puudutatud isiku kohta (taotluse lisa nr 8). Nimetatud kirjast nähtub, et XX võib käituda impulsiivselt ja ettearvamatult. Tihti peab küsimusi kordama, enne kui vastuse saab. Vanglas on tema kohta koostatud ettekanne seoses keelatud esemete omamisega (žiletid). XX on keeldunud enda Covid-19 testimisest, mistõttu viibis isolatsioonis 14 päeva.
16.Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. XX on küll väljendanud soovi minna vabatahtlikult koduriiki, kuid kohut tema seisukoht ei veena. Arvestades vangla kirjeldust, et XX võib käituda impulsiivselt, ei ole välistatud, et ta võib oma seisukohta muuta. Lahkumise soovi võib takistada puudutatud isiku side Eestisse jääva pereliikmega (isa jääb Eestisse elama). Asjaolu, et puudutatud isik ei soovi Covid-19 proovi anda, ei tähenda veel kindlasti põgenemise ohtu, kuid viitab kaudselt sellele, et isik soovib teha enda väljasaatmist keerukamaks. Seega on isikuga seotud asjaoludest lähtuvalt tõenäoline, et ta asuks end Eestis varjama või põgeneks mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki.
17.Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). Arvestades, et PPA on esitanud taotluse XX kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 21.12.2020, ei riivata XX subjektiivseid õigusi olulisel määral. Eriti arvestades, et lähim lennuvõimalus XX väljasaatmiseks on juba 13.12.2020 kell 06.45.
18.Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et XX kinnipidamise eeldused on täidetud. XX kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid.
19.Kohus annab loa paigutada XX kinnipidamiskeskusesse kuni 21.12.2020. Reaalse väljasaatmisvõimaluse tekkimisel tuleb XX Eestist välja saata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.