3-20-1038 X kaebus Tallinna Vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise nõudes Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.01.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Vanglas (edaspidi vangla) registreeriti 14.04.2020 nr-ga 5-37/20/32-1 kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) mittevaralise kahju hüvitamise taotlus summas 1752 eurot. kaebaja hinnangul seisnes vangla õigusvastane tegevus järgnevas: 1) vangla ei viinud kaebajat 20.12.2019 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH) arsti visiidile, mistõttu ei pääsenud ta
hiljem taastusravile ning seetõttu on ta invaliidistunud; 2) kohtusse jäeti edastamata tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud dokumendid ning 3) vangla sotsiaaltöötaja jättis edastamata nõuetekohased dokumendid Mustamäe Linnaosavalitsusele kaebajale eluaseme võimaldamiseks vanglast vabanemisel.
2.Vangla jättis 10.06.2020 kirjaga nr 5-37/20/32-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus) saabus 29.05.2020 kaebaja kaebus vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1752 eurot. Kaebaja hinnangul seisneb vangla õigusvastane tegevus esiteks selles, et vangla direktor keeldus kaebajat 20.12.2019 PERH-i arsti visiidile viimast, mistõttu ei pääsenud ta hiljem taastusravile ning seetõttu ei ole kaebajal jalg ära paranenud. Teiseks ei vormistanud kaebaja väite kohaselt kontaktisik kaebaja kohta kohtusse edastamiseks tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks dokumente ning kolmandaks, et vangla sotsiaaltöötaja jättis edastamata nõuetekohased dokumendid Mustamäe linnaosavalitsusele kaebajale eluaseme võimaldamiseks vanglast vabanemisel. Kaebaja esitas samasisulised nõuded ka 25.06.2020 registreeritud menetlusdokumendis.
4.Kohus jättis 29.07.2020 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas puudused 03.08.2020 vastusega.
5.Tallinna Halduskohus võttis 04.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Kohus määras 04.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
7.Kaebaja esitas 11.11.2020 täiendavad seisukohad.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.PERH-s 22.11.2019 toimunud kirurgi vastuvõtul viibis juures konvoi, kes märkis üles, et kirurg ootab kaebajat uuele vastuvõtule 20.12.2019, et teha veelkord röntgen ja et olla veendunud, et kaebaja reieluu sai vajalikul tasemel opereeritud ning paranemine oleks garanteeritud. Vangla väidab aga, et meditsiiniosakonnal sellekohast märget ei olnud. Haigla ei võtnud kaebajat 06.01.2020 taastusravile, kuna kaebaja ei ilmunud 20.12.2019 kirurgi vastuvõtule. Selle tagajärjeks on asjaolu, et kaebaja peab liikumiseks kasutama karku ja jalg teeb valu.
9.Kuna kaebaja karistuse pikkuseks oli määratud kuus kuud, siis seaduse kohaselt tuleb nelja kuu möödudes esitada kohtusse dokumendid ennetähtaegseks vabastamiseks. Kontaktisik aga dokumente ei vormistanud ja kohtusse ei saatnud. Siis oli kaebajal olemas veel elukoht ja töökoht.
10.Mustamäe Linnaosavalitsusele saadeti 06.12.2019 dokumendid, mis osutusid kehtetuteks, kuna puudus nii pitsat kui allkiri. Detsembrikuu elamispinna komisjon ei saanud nende dokumentide alusel kaebajale elamispinda eraldada. Kaebaja pidi elama „puu all“, kui vabanes 06.01.2020. Kaebaja pidas vastu kolm nädalat, siis aga sooritas sihilikult varguse, et vanglasse tagasi pääseda ning ellu jääda.
11.Täiendavalt märkis kaebaja, et on loobunud ennetähtaegse vabanemise dokumentide edastamata jätmise vanglale ette heitmisest ning tugineb üksnes kahele rikkumisele – kehtetute dokumentide edastamine Mustamäe linnaosavalitsusele ning arsti vastuvõtule viimata jätmine. Kaebaja sõnul leppis kirurg 22.11.2019 vastuvõtu ajal uue visiidi aja saatjaga 20.12.2019 ning
saatja märkis kuupäeva omale nutitelefoni. Kellaaega kokku ei lepitud. Ühtlasi on kaebaja seisukohal, et 05.12.2019 kuupäeva kandev arstitõend on võltsing.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustajal puudub jätkuvalt igasugune teave selle kohta, et 22.11.2019 vastuvõtul oleks kaebajale määratud arsti korduv vastuvõtt. Digiloo haigusjuhtumist nähtuvalt toimus kaebajal 22.11.2019 plaaniline visiit seoses 19.10.2019 toimunud reieluumurruga. Haigusjuhtumist nähtuvalt oli tegemist korduva läbivaatusega pärast luumurru ravi ning ei nähtu, et selle käigus oleks mingeid erakorralisi asjaolusid tuvastatud. Haigusjuhtumist ei nähtu, et kaebaja vajaks korduvat kontrolli või mingit taastusravi. Oma selgitused seoses 22.11.2019 PERH-s toimunud arsti visiidiga on andnud ka kaebaja väljaviimist teostanud saateüksuse ametnikud. Kumbki ametnikest sündmuse täpseid asjaolusid küll ei mäleta, kuid mõlemad saatjad kinnitavad, et kohapeal mingeid kokkuleppeid korduvvisiitide osas arstidega ei tehta. Ametnikud välistavad oma selgitustes võimaluse, et uus arsti vastuvõtuaeg oleks kokkulepitud kaebaja juuresolekul. Ametnike selgituste kohaselt liigub info kinnipeetava korduvavastuvõtu vajaduse kohta alati kirjalikult ning vastav teave jõuab igal juhul vangla meditsiiniosakonda – vanglaväline tervishoiuteenuse osutaja annab kirjalikud dokumendid saatjatele, kes need vangla meditsiiniosakonnale edastavad või võtab vanglaväline tervishoiuteenuse osutaja ise vangla meditsiiniosakonnaga ühendust. Kinnipeetava vanglaväline tervishoiuteenuse osutaja juurde viimise täpse aja lepib eranditult kokku vaid vangla meditsiiniosakond. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole vangla meditsiiniosakonnale laekunud mingit teavet selle kohta, et kaebajale oleks näidustatud ortopeedi korduvvastuvõtt ning korduvvastuvõtu vajadust ei ole kajastatud ka kaebaja digiloos, samuti ei lepita ühelgi juhul uut vastuvõtu aega kokku saatjate ja vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja vahel, seda enam vahetult kinnipeetava juuresolekul, on kaebaja väited talle 20.12.2019 määratud vastuvõtu kohta paljasõnalised. Kuivõrd kaebaja digiloos puudub ka igasugune info selle kohta, kas või miks on kaebajale taastusravist keeldutud, on vastustaja seisukohal, et kaebaja vastavad väited on otsitud.
13.Vangla sotsiaaltöötaja R. Saarepera on 22.09.2020 selgitustes veel kord kinnitanud, et 06.12.2019 kaaskirjaga nr 7-5/19/32229-1 kaebaja sotsiaalmajutusüksuses voodikoha saamiseks edastatud taotlusele lisatud kõik dokumendid olid eelnevalt kontrollitud ning korrektselt vormistatud. Kaebaja väited selle kohta, et vangla sotsiaaltöötaja jättis edastamata nõuetekohased dokumendid Mustamäe linnaosavalitsusele kaebajale eluaseme võimaldamiseks vanglast vabanemisel, on alusetud.
14.Kaebaja tingimisi ennetähtaega vabanemise üle otsustamiseks vajalikke materjalide kohtule edastamata jätmise osas on vastustaja küll tunnistanud oma õigusvastast tegevust, kuid on jätkuvalt seisukohal, et kaebajale sellest mingeid rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid negatiivseid tagajärgi ei kaasnenud.
15.Vanglale laekus teave Harju Maakohtu 11.07.2019 kohtuotsuse nr 1-19- 5672 jõustumisest 16.10.2019. Kuna jõustunud kohtuotsuse kohaselt saanuks kohus kaebaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustada 09.11.2019, tulnuks vanglal alustada tingimisi ennetähtaega vabastamise ettevalmistamist 09.09.2019, kuid nimetatud kuupäevaks ei olnud kaebajat süüdimõistev kohtuotsus veel jõustunud, mistõttu ei saanud vangla vajalike toimingute tegemist alustada. Jõustunud otsusest teada saades alustas vangla 21.10.2019 tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vajalike materjalide ettevalmistamist ning vajalikud materjalid said valmis 05.12.2019. Kuivõrd aga järgmine tingimisi ennetähtaega vabanemise istung oli määratud 07.01.2020 ning kaebaja pidi vanglast vabanema juba 06.01.2020, siis vangla materjale kohtule ei esitanud. Arvestades, et Harju Maakohtus on vaid üks asjaga tegelev kohtunik ja praktikas on istungite järjekord kuu-poolteist — vastavalt toimiku laekumisele määratakse järjest uus istungi kuupäev ning kuna istungipäevadele on määratud enamasti 20
istungit, siis vahele uusi isikuid ei lisata — oleks kaebaja istung toimunud kõige varasemalt 07.01.2020, mil kaebaja karistus olnuks juba lõppenud. Isegi juhul kui vangla oleks kohe peale iseloomustuse laekumist selle kohtusse ära saatnud ja kohtunik oleks suutnud kaebaja järgmisele istungile vahele panna, oleks istung toimunud kõige varem 12.12.2019 – arvestades, et määrused tehakse nädal peale istungit, oleks määrus tulnud 19.12.2019 ning kui kohtunik oleks kaebaja ka vabastanud, ei oleks määrus jõustunud enne 15 päeva möödumist, s.o 06.01.2020, mil kaebaja nii kui nii oleks karistuse ära kandmise tõttu vabanenud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi (RVastS § 7 lg 2). Kokkuvõtvalt on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused seega: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) isikul on tekkinud kahju; 3) õigusvastase tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos ning; 4) muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Seejuures võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
17.Esiteks, on kaebaja vastustajale ette heitnud asjaolu, et kaebajat ei toimetatud õigel ajal (20.12.2019) arsti korduvvastuvõtule. Kohtul puuduvad tõendid, mis viitaks asjaolule, et 22.11.2019 arsti vastuvõtul oleks kaebaja visiidiks uus aeg kokku lepitud. Kohtule on esitatud kaebajat 22.11.2019 visiidil saatnud vanglaametnike selgitused, mille kohaselt välistasid vanglaametnikud, et uus visiidiaeg lepiti kokku kaebaja juuresolekul. Põhjendusena toodi välja vangla julgeolekukaalutlused ning asjaolu, et kinnipeetav ei tohi väljaviimisest pikalt ette teada. Samuti selgitasid vanglaametnikud, et arstidega suulisi kokkuleppeid ei tehta, vaid võimalikud uued vastuvõtuajad antakse dokumentaalselt üle saatemeeskonnale või edastatakse otse vangla meditsiiniosakonnale. 22.11.2019 visiidi kohta tehtud kokkuvõttes ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid korduvvisiidi määramisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav, et kaebajal oli võimalik teada uue väidetava visiidi toimumisaega, olukorras, kus vanglale sellekohast teavet ei esitatud. Saatja selgituste kohaselt ei lepi saatjad kokku uusi aegasid, vaid seda teeb vangla meditsiiniosakond lähtuvalt sellest, milline aeg vanglale sobib. Kohus märgib, et juhul kui ka oleks tuvastatav, et kaebajat 22.11.2019 läbi vaadanud kirurg enda töögraafikusse uue vastuvõtuaja märkis, ei ole sellekohast teavet vangla meditsiiniosakonnale jõudnud. Puuduvad tõendid ka selle kohta, kas ja miks kaebajale taastusraviteenuse osutamisest keelduti. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav vangla õigusvastane tegevus seoses kaebaja 20.12.2019 arsti vastuvõtule viimata jätmisega.
18.Kaebaja teine etteheide on seotud väitega, et vastustaja ei esitanud Mustamäe linnaosavalitsusele korrektseid dokumente kaebajale sotsiaalelamispinna võimaldamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 60 lg 1 sätestab, et kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames. Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused (VangS § 60 lg 2). Kaebaja väide on paljasõnaline ning tõendamata. Kohtule nähtub vangla sotsiaaltöötaja R. Saarepera selgitustest, et taotlus kaebajale sotsiaalmajutusüksuses voodikoha võimaldamiseks edastati Mustamäe linnaosavalitsusele 06.12.2019. R. Saarepera selgituste kohaselt puudus tervisetõendil algselt küll meditsiinitöötaja allkiri, kuid R. Saarepea tellis uue tõendi, millel oli vangla meditsiinitöötaja M. Vaheri allkiri. Kohus tutvus tervisetõendiga. Seal on nii allkiri kui kuupäev – 05.12.2019. Kohtul puudub alus arvata, et tõend on võltsitud. Kohtul puudub seega alus arvata, et kaebaja sotsiaalmajutusüksuses voodikohast ilma jäämine oli tingitud vangla tegevusest või tegevusetusest, vaid pigem asjaolust, et vabu voodikohti ei olnud. Sellele viitab R. Saarepera selgitustes toodu, mille kohaselt on kaebaja sotsiaalmajutusüksusesse paigutamise nimekirjas. Kuivõrd vangla edastas 06.12.2019 nõuetekohased dokumendid Mustamäe linnaosavalitsusele kaebajale sotsiaalmajutusüksuses voodikoha taotlemiseks, ei ole tuvastatav vangla tegevuse õigusvastasus.
19.Kaebaja kolmas etteheide on seotud asjaoluga, et vastustaja jättis kohtule edastamata kaebaja ennetähtaegse tingimisi vabanemise üle otsustamiseks vajalikud dokumendid. Kaebaja 11.11.2020 esitatud seisukohast nähtub, et kaebaja loobus eeltoodud etteheitest vangla tegevusele. Sisult on see kaebuse alusest loobumine. Seadusandja ei ole ette näinud, kas sel juhul võib kohus jätta väite tähelepanuta või peab andma väitele hinnangu. Seetõttu hindab kohus kaebaja etteheidet. Kohus võttis asja materjalide juurde Harju Maakohtu 11.07.2019 otsuse kriminaalasjas nr 1-195672. Süüdimõistva otsusega mõisteti kaebajale karistusena 6 kuud vangistust, mille ärakandmist arvestati alates 09.07.2019. Harju Maakohtu 11.07.2019 otsus jõustus 10.10.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2019 määrusega, kui ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsiooni läbi vaatamata. Jõustumismärge lisati Harju Maakohtu 11.07.2019 otsusele 16.10.2019. Seega peab paika vastustaja väide selle kohta, et teave kaebaja süüdimõistva otsuse jõustumisest jõudis nendeni 16.10.2019. Vangla hakkas ennetähtaegse vabastamise dokumente ette valmistama 21.10.2019 ning need valmisid 05.12.2019. Kuivõrd kaebaja pani toime teise astme kuriteo (karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 ja § 4 lg 3), siis võib kohus KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega sai kohus kaebaja tingimisi ennetähtaegselt vabastamise üle otsustada alates 09.11.2019. VangS § 76 lg 1 sätestab, et kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule: 1) kinnipeetava isikliku toimiku; 2) kinnipeetava iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta;
3) kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta; 4) kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel, ja 5) kannatanu arvamuse kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta, kui kannatanu on esitanud kriminaalmenetluse seadustiku § 38 lõike 5 punktis 4 sätestatud taotluse ning on oma arvamuse vanglale avaldanud. Seega tekkis vanglal kohustus edastada tingimise ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikud materjalid pärast nelja kuu pikkuse karistusaja ära kandmist. Teisalt ei sätesta õigusaktid tähtaega, mille jooksul tuleb vanglal nimetatud dokumendid kohtule edastada. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta vangla üldist halduskoormust (ettevalmistatavate kinnipeetavate toimikute hulk) ning lisaks VangS § 76 lõikes 1 nõutud dokumentide ettevalmistamise aega. Arvestades asjaolu, et vastustaja hakkas dokumente ette valmistama pärast 21.10.2019 ning et dokumendid valmisid 05.12.2019, ei olnud vastustaja dokumentide ettevalmistamisel ebamõistlikus viivituses. Tallinna Vanglal oli teave, et järgmine aeg ennetähtaegse vabastamise arutamiseks oleks 07.01.2020. Kuna kaebaja oleks vabanenud 06.01.2020, ei pidanud vangla otstarbekaks dokumente kohtusse saata. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt. Kuigi VangS näeb ette vangla kohustuse edastada kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikud dokumendid, ei pea kohus õigusvastaseks haldusorgani lähtumist otstarbekuse ja menetlusökonoomia põhimõttest olukorras, kus kaebaja karistuse kandmise aeg oleks juba enne lõppenud. Isegi kui vangla oleks kohtule dokumendid edastanud, ei oleks olnud teada, kuidas kohus oleks otsustanud. Seega ei saa öelda, et dokumentide esitamata jätmine välistas kaebaja vabanemise enne 06.01.2020.
20.Kohus ei tuvastanud vangla tegevuse õigusvastasust. Seega ei ole RVastS kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ning puudub alus kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.