Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-20-1288 XX kaebus Tallinna Vangla 22. juuni 2020. a käskkirja nr 5-1/20/813 ja 2. juuli 2020. a käskkirja nr 5-1/20/987, vaideotsuste nr 5-15/20/136-2 ja nr 5-15/20/147-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2020. a määruse peale asjas nr 3-20-1288 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. novembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1288 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
Tallinna Vangla avavangla kinnipeetav XX esitas 04.05.2020 Tallinna Vanglale taotluse, et talle võimaldataks lühiajaline väljasõit ajavahemikus 06.06.2020–07.06.2020. Tallinna Vangla 03.06.2020 käskkirjaga nr 5-1/640 jäeti taotlus rahuldamata. XX esitas käskkirja peale vaide, mis Tallinna Vangla 11.06.2020 vaideotsusega rahuldati ja tehti ettekirjutus lühiajalise väljasõidu saamise uueks otsustamiseks.
2.XX esitas 04.06.2020 Tallinna Vanglale kaks taotlust, et talle võimaldataks lühiajalist väljasõitu ajavahemikus 26.06.2020–28.06.2020 ja 04.07.2020–05.07.2020.
3-20-1288
3.Tallinna Vangla 22.06.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/813 jäeti XX 04.05.2020 ja 04.06.2020 taotlused rahuldamata ning isikut ei lubatud lühiajalisele väljasõidule ajavahemikus 26.06.2020–28.06.2020. Tallinna Vangla 02.07.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/897 keelduti ajavahemikuks 04.07.2020–05.07.2020 taotletud lühiajalise väljasõidu lubamisest. Nii 22.06.2020 käskkirja kui ka 02.07.2020 käskkirja kohaselt on lühiajalisele väljasõidule lubamise keeldumise aluseks asjaolu, et väljasõit on vastuolus vabadusekaotuse täideviimise eesmärkidega.
4.XX esitas 22.06.2020 käskkirja ja 02.07.2020 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaided, mis jäeti rahuldamata 28.07.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/136-2 ja 06.08.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/147-2.
5.XX esitas 12.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 22.06.2020 käskkirja nr 5-1/20/813 ja 28.07.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/136-2 vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-201288).
6.XX esitas 13.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse 02.07.2020 käskkirja nr 5-1/20/897 ja 06.08.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/147-2 vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-20-1321).
7.Tallinna Halduskohtu 08.09.2020 määrusega liideti haldusasjad nr 3-20-1288 ja 3-201321 ühte menetlusse ning loeti liidetud haldusasja numbriks 3-20-1288.
8.Tallinna Vangla teatas 30.09.2020 vastuses, et Tallinna Vangla 10.09.2020 käskkirjaga nr 5-1/20/1472 lubati kaebaja lühiajalisele väljasõidule koju 13.09.2020 kl 07.20 kuni kl 19.30. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ja vaidlustatud käskkirjad mõju kaotanud, mistõttu esineb menetluse lõpetamise alus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Sellest tulenevalt ei ole tühistamiskaebuse menetlemine enam asjakohane ega lubatav.
9.XX teatas 27.10.2020 vastuses kohtule, et jääb kaebustes esitatud seisukohale ja soovib Tallinna Vangla käskkirjade, millega ei lubatud teda lühiajalisele väljasõidule, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja soov on saada õigusselgus Tallinna Vangla tegevuse osas ja lisaks on tuvastamisnõude esitamisel üldpreventiivne eesmärk.
10.Tallinna Halduskohtu 05.11.2020 määrusega lõpetati haldusasja nr 3-20-1288 menetlus (p 1) ja tagastati määruse jõustumisel kaebuselt tasutud riigilõiv 30 eurot (p-d 2 ja 3). Kaebuses soovis kaebaja lisaks Tallinna Vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjade ja nendega seotud vaideotsuste tühistamisele ka vangla kohustamist võimaldada talle lühiajaline väljasõit. Tallinna Vangla on kohtumenetluse kestel lubanud kaebaja 13.09.2020 toimunud lühiajalisele väljasõidule koju, ilma et kohus oleks pidanud vanglat selleks kohustama. Kuigi kaebaja 13.09.2020 väljasõit ei toimunud 04.05.2020 või 04.06.2020 taotluste alusel, vaid kaebaja esitas uue taotluse, on kaebaja saavutanud oma esialgse kohtusse pöördumise eesmärgi – minna koju pere juurde lühiajalisele väljasõidule. Seega on vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsused ammendunud ning need ei oma enam kaebaja õigustele mõju. Kaebaja 27.10.2020 vastusest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu kaebaja jaoks seisneda. Pelgalt huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu 02.04.2009 määrus asjas nr 3-3-1-100-08, p 36). Kaebajal puudub preventiivne huvi vältida olukorda, kus vangla teeb tema lühiajalise väljasõidu taotluse osas keelduva otsuse samadel põhjendustel, mis vaidlustatud käskkirjades, kuna need põhjused on praeguseks ära langenud. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja lubati lühiajalisele väljasõidule ning see läks hästi. Isegi kui vangla peaks tulevikus keelduma kaebajat lühiajalisele väljasõidule 2(4)
3-20-1288 lubamast, on kohaseks ja tõhusaks õiguskaitsevahendiks kaebus sellesisulise käskkirja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks. Kaebaja ei ole vastuses kohtule viidanud tuvastamisnõude rehabiliteerivale eesmärgile ja sellise põhjendatud huvi olemasolu ei ole äratuntav. Kaebaja on saavutanud lühiajalisele väljasõidule lubamisega kohtusse pöördumise eesmärgi. Seega ei tulene vaidlustatud käskkirjadest kaebajale enam negatiivseid mõjutusi.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.XX palub 19.11.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.11.2020 määruse ja uue määrusega saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja soovib õigusvastasuse tuvastamist, kuna vastasel korral on alust arvata, et vastustaja võib tema suhtes toime panna samalaadse teo, nt kui kaebajal lõpeb vanglavälise tööandjaga töösuhe. Eelnevad kohtumenetlused on jätnud kaebaja õigused kaitseta. Vaidlusaluse olukorra kordumisel ei saa olla kindel kaebuse tulemuslikkuses. Tegelikkuses tulenes 13.09.2020 väljasõidule lubamine asjaolust, et 07.09.2020 täitus kuus kuud, mille jooksul peab vangla võimaldama lühiajalise väljasõidu. Vanglavälist mittetöötamist kasutab Tallinna Vangla järjepidevalt ebaõige põhjendusena. Kaebaja töötas vanglas majapidamistöödel alates 2019. a maikuust ja avavanglas 2020. a aprillist kuni 20.08.2020. Alates 21.08.2020 töötab kaebaja väljaspool vanglat. Kaebaja ei ole saavutanud kaebuse eesmärke.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.XX kaebuse eesmärk oli minna koju pere juurde lühiajalisele väljasõidule. Tallinna Vangla 30.09.2020 vastusest nähtuvalt lubati kaebaja Tallinna Vangla 10.09.2020 käskkirjaga nr 51/20/1472 lühiajalisele väljasõidule koju 13.09.2020. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuigi väljasõit ei toimunud 26.06.2020–28.06.2020 või 04.07.2020– 05.07.2020, on kaebaja sellega kaebuse eesmärgi saavutanud. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda kaebuses esitatud nõude täitmist, vaid lähtuda tuleb kaebuse eesmärgist. Seega on praeguses asjas vaidlustatud vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjad ammendunud ega oma enam negatiivset mõju kaebaja õigustele (vt ka Riigikohtu 13.11.2014 otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12).
3(4)
3-20-1288
15.Ringkonnakohus selgitas 07.12.2020 määruses asjas nr 3-20-1931 p-s 12 viitega Riigikohtu praktikale, et kohtumenetluse jätkamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudes on lisaks kaebaja taotlusele oluline, et kaebaja kaitseks seeläbi oma õigusi (HKMS § 44 lg 1 ja § 152 lg 2). Riigikohus on 28.10.2020 määruses nr 3-20-580 selgitanud, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (p 12).
16.Kaebaja 27.10.2020 vastusest nähtub, et ta soovib saada õigusselguse Tallinna Vangla tegevuse osas ning tuvastamisnõude esitamisel on üldpreventiivne eesmärk. Määruskaebuses on XX märkinud, et soovib õigusvastasuse tuvastamist, kuna vastasel korral on alust arvata, et vastustaja võib kaebaja suhtes toime panna samalaadse teo, nt kui tal lõpeb vanglavälise tööandjaga töösuhe. Vaidlusaluse olukorra kordumisel ei saa olla kindel, et vangla uuesti ei keeldu taotluse rahuldamisest. Kaebaja lubati 13.09.2020 väljasõidule üksnes põhjusel, et 07.09.2020 täitus kuus kuud, mille jooksul peab võimaldama lühiajalise väljasõidu. Need väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
17.XX ei ole veenvalt näidanud, kuidas aitab praeguses asjas vaidlustatud Tallinna Vangla 22.06.2020 ja 02.07.2020 käskkirjade õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele. Riigikohus selgitas 09.02.2017 määruse asjas nr 3-3-1-75-16 p-s 8.1 viidetega enda varasematele lahenditele, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Välistatud ei ole, et kaebajal tekib ka edaspidi vajadus taotleda lühiajalist väljasõitu. Praeguse vaidluse pinnalt puudub aga alus arvata, et vangla käituks võimalike järgnevate taotluse lahendamisel kaebaja suhtes õigusvastaselt ega arvestaks taotluse aluseks olevate asjaoludega. Praeguseks on lõppenud vaidlustatud lühiajalise väljasõidu taotluste menetlus, mistõttu ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine vajalik ka poolelioleva haldusmenetluse jätkamiseks (vrdl nt Riigikohtu 26.11.2014 määrus asjas nr 3-3-1-60-14, p 18). Kaebaja väited, et tema õigused jäävad võimalikes järgnevates kohtumenetlustes kaitseta, on oletuslikud.
18.Kaebaja etteheited, et vastustaja kasutab vanglavälist mittetöötamist ebaõige põhjendusena, ei muuda eelnevat seisukohta. Kaebaja töötab väljaspool vanglat (alates 21.08.2020), mistõttu ei saa tal olla preventiivset huvi vältida olukorda, kus vangla teeb tema taotluse osas keelduva otsuse nimetatud põhjusel. See põhjus on ära langenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.